Qantardyng on tórtinde yn-jynsyz ótken Senat saylauyna qaraghanda, alda bolatyn Mәjilis pen mәsilihat saylauynyng tartysty ótetin týri bar.

Qogham belsendilerinen biylik partiyasyn synap isti bolghan Álnúr Ilyasov, múnyng aldyndaghy saylaulardyng әdil ótuin qadaghalaugha tәuelsiz baqylaushylar dayyndaghan Araylym Nazar, qoghamdyq әdilettikti talap etip, ózining azamattyq boryshtaryn adal atqaryp jýrgen tәuelsiz jurnalist Dinara Egeubaeva, Duman Múqametkәrim birinshi bolyp ózin-ózi úsynugha mýmkindik berilgen Mәjilis saylauyna qatysu maqsatynda «Altynshy qantar» atty blok qúrghandaryn mәlimdedi.

Senbi kýni Araylym Nazar jeke paraqshasynda aralarynan Dinara Egeubaevanyng Almaty qalasynyng 5-shi saylau okurigine ótinishin ótkizgenin shýiinshiledi.

Sol-aq, eken taratylghan Mәjiliste memlekettik tilding bitpeytin jyryn aityp, ótkir mәlimdemeler jasaghan «Aqjol» partiyasynyng mýshesi, aqyn Qazybek Isa «Bir kezde túnghysh preziydentting ýlken qyzynyng podrugasy bolghan» Egeubaevagha qayyrylyp býy depti: «Áriyne, saylau men saylanu әrkimning qúqy, eshkimge qarsy emespiz. Biraq, Qantar qasiretin tartqan Qazaqtardyng tilin bilmeytin, Resey tilinde ghana sóileytinder bolashaghyn qay tilmen baylanystyrady? Óitkeni, búl mәsele, halyqtyng Memlekettik tildi talap etui kýnnen-kýnge kýsheyip keledi!».

Mәjilisting jana ýmitkeri turaly jazbasyn: «Dinara Egeubaevanyng Qantar turaly súhbattaryn kórdim, únady. Qantar qasiretine qatysty jaqsy enbek etip jýr», dep jaqsy bastaghan Qazybek myrzanyng nildey búzylyp, «Biraq mynau Qantar qasiretin tartqan qazaqtar turaly orys tilinde aitqan sózi qantardyng qarynday suyq eken» dep kózqarasyn ózgertuine Onghar Qabdenning Dinarat Egeubaeva «Qantarda kóshege shyqqandar marginaldar. Men marginal emespin, Almatyda ósken korennayamyn, depti» dep keletin jazbasy sebep bolypty.

Atalmysh jazbasynda Onghar Qabden: «Marginal – chelovek, nahodyashiysya na graniyse razlichnyh sosialinyh grupp, sistem, kulitur y ispytyvaishiy vliyanie ih protivorechashih drug drugu norm prava, sennostey y tak dalee.
Chashe vsego marginalamy nazyvayt silino opustivshihsya ludey, nahodyashihsya na grany lumpenizasii: alkogoliki, narkomany, BOMJi, prostitutki» degen vikiypediyanyng týsiniktemesin – Egeubaevanyng tughan últyn kemsitkenin dәleldegen sot saraptamasynday algha tartyp, eks deputattyng da «namysyn» oyatypty. «Qazaqtyng tilin bilmeytin adam onyng qúqyn qorghaydy degenge senu qiyn» dep turasyn aitypty Onghar bauyrymyz, «Tili bólekting - dili bólek!, Tili jattyng -tәrbiyesi jat» degen osy shyghar» dep kýnirenipti Qazybek myrza. Týsinde Dinara Egeubaevanyng Mәjiliske ótip, ózining daghdyly «Ata Zannan orys tilining resmy statusyn alyp tastau» úsynysyna óre týregelgenin kórgendey ertoqymyn bauyryna alyp tulapty. Al viydeonyng tolyq núsqasyn kórgender men naq maydanda bolghandar Dinaranyng tughan últyna qatysty eshtene aitpaghanyn algha tartuda.

Dinaranyng auzynan shyqqan sóz «Qantar oqighasyna» baylanysty aitylghan. Jalghyz Dinara ghana emes, qantarda alangha shyqqandardy sayasattanushylar da biylikting ynghayyna qaray «Kósemi joq mitingshiler», «arandatushylar», «dinny ekstremster» dep әr qalay aityp keledi. «Marginal» demekshi qúqyn qorghap ereuildegen qazaqtardy «Maskýnem», «Norkoman», «azghyn tobyr» sanau kenestik aqyn-jazushylardan qalghan «dәstýr». Tarihy «Jeltoqsan» kóterilisinen bastau alady. «Janaózen» oqighasy kezinde de Qazybek siyaqty qalamgerlerge ýlgi kórsetken aldynghy buyn sol ústanymdaryn aina qatesiz qaytalady.

«Qazaqtyng mýddesin – qazaq tildiler ghana qorghaydy, qazaq tildilar ghana últjanjy bolady» degen týsinikting jansaq ekenine mysal kóp. Jaqsy mysalyn aitsaq, «Komsomolskaya pravda» gha, qyzyl iydeologiyanyng sarqynshaqtaryna qarsy «Kazahskaya pravda» dep orys tilinde gazet shygharyp tughan últynyng mýddesin qorghaghan marqúm Aldan Ayymbet aqsaqaldyng әreketi jarqyn ýlgi. Jaman mysalyn aitsaq, Qazybek myrzanyng búrynghy partiyalasy, «Putinnyng arnauly operasiyasyn qoldaymyn» degen, artynan «Reseysiz qazaqstannyng kýni qaran» dep teristik kórshimizding jurnalsterine múnyn shaqqan Azamat Ábildaevtyng әreketi dәlel.
«Qasiretti qantar oqighasy» biylikte, sayasy qúrylym da ghana emes, qoghamda da, sayasy sanada da ózgeriske múryndyq boldy. Egeubaeva qantardan keyin oppozisionerge ainalsa nesi aiyp?! Jany nәzik әiel zaty bolsa da, «búrynghy podrugasy» mandatynan aiyrylghanda әlde kimder siyaqty kózine jas alghanyn kórgemiz joq.

Egeubaeva aqyndar aitysyna týskeli otyrghan joq. Qazybek myrza ózi jazghanday «Saylau men saylanugha әrkimning qúqy bar». Assambleyanyng bes ókili saylaugha týspey-aq, preziydentting jarlyghymen senatqa tikeley jayghasady. «Qazaqtyng mýddesin qazaq tildiler ghana qorghaydy» degen kózqarastaryndy Egeubaevagha qaratyp emes, joghary biylikke de aityndar, jetkizinder.

Esbol Ýsenúly

Abai.kz