Jahandanu dәuirining iygiligin shekara attaghan alpauyt kompaniyalar men olardyng artynda túrghan at tóbelindey jeke túlghalardyng kórgeni mәlim. «Álemdi birneshe adam ghana astyrtyn basqarady eken», degen anyzgha bergisiz әngimelerding taraluy da sonyng әserinen bolsa kerek. Kazirgi kýni auzynan shyqqan jarty auyz sózi kýlli qarjy ainalymyna tikeley әser etetin, әlemdik naryqty alaqanynda oinatatyn auzy dualy abyzdardyng biri de biregeyi Jorj Soros bolsa kerek.

Álemdik BAQ 90-jyldardyng ortasyndaghy Aziyadaghy qarjy daghdarysyn, Kenestik respublikalardaghy týrli-týsti kóterilisterding artynda sol solshyl milliarder túr dep sanaydy. Onyng atyndaghy qorlardyng әlemning barlyq elinde Batystyq qúndylyqtardy nasihattaumen ainalysatyny júrtqa mәlim.

Qytaydan shyghyp әlemdi jaylaghan tәjtajaldyng kesirinen elemdik ekonomikalyq baylanystar ýzilip, qymbatshylyq etek alyp jatqanda, Putin Ukrainagha soghys ashyp, geosayasy jaghdaydy odan ary ushyqtyrdy. Keyingi jyldary Sorostyng bizding eki qúdayy kórshimizding basshylaryna ókpesi qara qazanday bolyp, qatang mәlimdemeler jasap keledi. Ótken júma kýni de 40 memleketting lauazymdy túlghalary qatysqan «Munhen qauipsizdik jiynynyn» ashyluyna arnau sózinde әlemdik geosayasy jaghdayda baylanysty óz boljamyn jasady.

Jahandyq ekonomikanyng mamyrajay mezgilining kelmeske ketkenine narazy Soros myrza: «Europanyng dýniyejýzilik ekinshi soghys kezindegidey qaterge tap bolghanyn», «Álemning 1962-jylghy Kuba atom daghdarysy siyaqty teke tireske kuә bolyp otyrghanyn, Vagnerding jendetterine arqa sýiep otyrghan Putinning kóktemge qaray, Ukraina tankige ie bolghan song sózsiz jeniletinin, Kenes odaghynan bólinip shyqqanny bar, Resey qúramynda qalghany bar, barlyq respublikalardyng qazir Ukrainanyng tileuin tilep otyrghanyn, sol arqyly tәuelsizdikterin bayandy etkisi keletinin, Putin Ukraina soghysynda jenilse, olardyng naghyz tәuelsiz elge ainalatynyn, biraq Putin jastyghyn ala jatudy oilap, ózge elderde atap aitqanda, Moldavada ishki býlik úiymdastruy mýmkin ekenin eskertti. Ol sonday-aq, Shy tóraghanyng Putinmen әmpey-jәmpey bolghany onyng óz basyna shoqpar bolyp tiyetinin, onymen qoymay halyqty qatang karantinde ústaymyn dep ózine qarsy qoyyp alghanyn, ekonomikasy túralaghan milliardtar elinde tónkeristing shart jaghdayy pisip-jetilgenin, Shy tóragha ózi oilaghanday ómir boyy biylikte otyra almaydy dep kesti. Osylaysha diktator basshylardyng dәuirining ayaqtalatynyn, Europadaghy geosayasy qauip seyiletinine sendirdi. Angliyanyng orynyn basyp, әlemning besinshi ekonomikasyna ainaldy degen Ýndistan basshysyna da shýiligip: «Ýndistan demokratiyaly el, biraq, Mody demokrat emes», - dedi.

1963 jyldan beri ótip kele jatqan «Munhen qauipsizdik jiyny» biyl Putinning Ukrainagha soghys ashqanyna jyl tolu qarsanynda ótkizildi. Sorostyng boljamy basqosugha qatysushy elderding basshylaryna dem berip, qatang mәlimdemeler jasady. Amerikanyng orynbasar preziydenti «Putindi adamzatqa qarsy qylmys jasady», - dep aiyptasa, júmsaqtyq tanytyp kelgen Germaniya, Fransiya basshylary da qatang pozisiya bildirip, bәri bir auyzdan Ukrainagha әskery kómekti kýsheytip, soghysty tezirek ayaqtaugha mýddeli ekenderin jetkizdi.

Esbol Ýsenúly

Abai.kz