Basy: «Úlylyq auruynyn» jana kórinisi...

Jalghasy: Qazaqy sandyraqtyng biri...

Jalghasy: Múrat zamandasqa hat...

Jalghasy: Jer-su ataularyn jekeshelendiruge bolmaydy!

Jalghasy: Ruhany janghyru - qiyaly qanghyru...

Jalghasy: Nemisterding últshyldyqqa toly 10 ósiyeti

Jalghasy: Nazarbaevsha shalyqtaugha Karimovshe anyqtama

10.01.2009. «Týrkistan» gazetining №1 sanynda Beksúltan Núrjekening «Qazaq jәne otansýigishtik» atty jaqsy maqalasy jaryq kóripti. Shynymdy aitsam men Beksúltan jazghan dýniyelerden (tarihy taqyrypqa) túshyna oqyghanym osy ghana boldy. Qasym Mәsimiyding «Istoriya uygurskoy derjavy» atty eki tomdyghyn men oqygham әri avtormen auyz eki bolsa da 3-4 saghattap aitysqanmyn. Avtordyng qanday niyetpen jazghanyna bas qatyrmay-aq naqty mәn-mazmúnyna taldau jasaghan adam Beksúltan aitqan tyrash shovinizmning kýlimsi iyisinen túnshyghady. Ony men avtorgha ashyq әri qatang eskerte aitqanmyn. Týrik halyqtarynyng birligin býldirgennen basqa, úighyr halqyna jekkórinishten basqa esh nәrsege qol jetkize almaysyn. Sonda saghan keregi ne nәrse edi?- degenmin.

Bekeng tariyhqa әues bolyp jýrgeli talay boldy. Ózi aitqanday «Orbúlaqqa әuestikten»  bastalghan tarihshyldyqtyn  azdy-kópti tabysy Bekendi myn-myng jyldar qoynauyna qúlash úra úmtylugha jeliktirip jibergenin sezbey qalghany, mende bir ayaushylyq sezim payda qylghan. Apyr-ay qarymy jetpeske nege qarmanyp tyrashtanady eken, hún men ýisinge, saq pen tigrahaudagha baru ýshin qansha izdenis, qansha bilim kerek ekenin aldymen oilap qarau kerek bolar-au!

Bekeng ony búryn bayqamasa, endi bayqap shamasyn shaqtay bastaghanday bolyp kórindi.

«...Men oqyghan dýniyelerimdi jinap, jýielep saqtaugha daghdylandym. Biraz nәrseni oqyp bilgennen keyin baryp qana adam ózining óte az biletinin bayqaydy eken. Eng kóp biletin adam, meninshe eshtene bilmeytin adam, óitkeni ózi bilmegen song eshkimdi tyndamaydy da eshtemege aralaspaydy da, bәrin joqqa shyghara beredi.»

«Eng kóp biletin adam» degennen naqtylap «eng kóp bilem deytin adam» dep jazu kerek edi. Jóni de sol ghoy.

Men Bekeng jazghan bir maqalasyndaghy Esikten tabylghan saq hanzadasynyng altyn kiyimin «ýisinderdiki bolar» deytin boljamynyng qisynsyzdyghyn dәleldep «Talas-Taraz-Shyghu  qalalarynyng tarihy orny degen maqala jazyp edim. Onda Bekeng ózi aitqan tarihy bilimining kemshildigin basa aitqanmyn.

Biz óz týp-túqiyan, zәu-zatymyzdy saq- tigrahauda, hún-ýisin-qanlydan bastau kerektigi jóninde birlikke kelgen siyaqty edik qoy. Býgingi tәuelsizdik jaghdayynda jazylghan  resmy tarihtarymyzda ghana emes, sonau totalitarlyq-otarlyq zamanda jazylghan ensiklopediyalarymyzben bes tomdyq Qaz SSR  tarihynda da sol qaghidalargha bas iygendey bolghanbyz. Býkil әlem «Altyn adam» sah-skif hanzadasyniki degen ghylymy tújyrymgha imanday úiyp akademiyalyq baylam jasaghanyna shiyrek ghasyrdan asyp ketkeni nege esten shyghady?

Sonymen salihaly ghylymy janalyqty joqqa shyghara qoyarlyq bir dәlel, syipat keltirmey-aq oijota pikirmen el aldyna shyghu, beri aitqanda jauapkershilikti sezinbeu, al aryraq aitar  sózdi Bekenning jogharydaghy maqalasyndaghy myna joldargha silteme etkimiz keldi.

Patriotizm jóninde aita kelip ol bylay deydi: «...Bizding patriotizmimizdin  ózi keyde ana túlghany jaqtau men joqtaugha, myna túlghany dattau men boqtaugha úlasyp jatady. Adam tarihy shyndyqqa kóz jetkizu ýshin, bir-birimen dattasyp boqtaspauy kerek. Qayta birlesip, aqyldasyp bir birin tolyqtyryp otyruy qajet (óte әdemi, әdil aitylghan sóz-aq. Á.D.)

«Oqyghanyng bilgening bar bolghan song sonyng arqasynda bir pikirge oiyng tiyanaqtaghan song keyde әldekimderding aitqanymen jazylghanyna óz pikirindi bildiresin. Kóbinese onyng ayaghy jaulasugha, daulasugha birte-birte kek alyp, kek qaytarugha, óshtesuge úlasyp jatady. Onday óreskeldikti toqtatatyn kýsh – tek adamnyng óz mәdeniyeti. Bizde tek osy shirkin әzirshe jetispeydi.» Týrkistan gazeti № 1.  09.01.2009 jyl.

Men búl ýzindilerdi nege molynan tolyq keltirip otyrmyn? Birinshiden avtordyng oi-tújyrymdaryna riza bolyp qoldap-quattaghanymnan, ekinshiden sol arqyly Bekenning ózin óz sózine, óz uәjine taghy bir ret nazar audartu ýshin, sóitip ýisinderdi dәripteu ýshin sah  ata-babamyzdyng mәrtebesin tómendetkendey bolghan ózimshildigin, tarihy bilim-biligimen dәlel-sypatynyng taban tirep túra almasyn,  Kemel Aqyshev bastaghan,  Álkey Marghúlanday alybymyz alghystaghan qazaq arheologiyasynyng úly jetistigine kólenke týsirgennen basqa qol jeter, kózge kórinip, kónil ilantar eshtene de tabylmasyn basa aitqymyz kelip edi.

Býgingi qazaqqa keregi bolghan  qol jetken,  әlem moyyndaghan ghylymy jetistikterimiz ben mәdeny qúndylyqtarymyzdy әspettep,  aldymen ózimizding tarihy jadymyzdy janghyrtugha tabandy týrde at salysu, sol arqyly dýniyege tanytu, nasihattau kerek dep bilemiz. Sol qatarly janalyqtar legin ýzip almay, ýzdiksiz izdene beru, terendete beru basty nazarda boluy kerek.

Biz bardy joqqa shygharmay-aq,  joqtan bar jasaugha da barugha tiyispiz, әriyne, ghylymy dәlel, sypattar arqyly «Altyn adamdy» tarih sahnasyna b.j.s. búrynghy  ekinshi ghasyrda belgili bola bastaghan,  kóshpeli  attyng jaly, týiening qomynda,  úly qorghannan Ystyqkól, Jetisugha әreng jetken  kóshpeli ýisinderden 4-5 ghasyr búryn әlemdik órkeniyetke qol jetkizgen Sah ata-babamyzdan audaryp beru nege qajet boldy? Qanday janalyq asha qoydyq, ony joqqa shyghara qoyarlyq? Bos sóz, qúr qiyaldan basqa әzirshe eshtene de kórip túrghanymyz joq qoy.

Jalpy alghanda, qoghamdyq ghylymdar salasynda, әsirese Otan tarihy boyynsha basy ashylmaghan dauly әri kýmәndi oilar men qorytyndy symaqtar az emesin  eskere otyryp «Altyn adam» jónindegi izdenisterge de shek qoyyp tyiym salugha haqymyz joq eknin bilemiz. Demokratiya degen atqa jenil telpekbay túghyrgha qonjighaly kimnin, ne aituyna  kedergi bolam deu әureshilik ekeni belgili, әitse de, saliqaly halyqtyq, memlekettik mәselelerge qatysty qalam tartqan ghalymdar men ziyalylyrdyng aldymen ózin syilauy, jenil-jelpi u-shugha ilese shappau, jeti ólshep bir kesuge daghdylanu, tek ghylymy dәlelmen, tarihy naq derektermen sóileudi ýirenui kerek. Osy  barysta Bekeng aghamyz qynjyla aitqanday bir-birimizden jaulyq, óshpendilik kýtpey, baysaldyghylymy aitys-tartysqa tózimdilikpen baruymyz talap etilse deymiz, óitkeni, bәrimizding iylegenimiz bir terining púshpaghy ekenin qalay úmytamyz?

Kommunistik totaritarlyq jýie qalyptastyryp ketken últty-últqa, aghayyndy- aghayyngha, úl men qyzdy әke-sheshege aidap salu arqyly el biyleu, adamdardy túqyrtyp ústau siyaqty zúlymdyqtardyng zardabyn jong barshamyzdyn  últ bolyp úiysu, tәuelsiz Qazaq memleketin nyghaytu armanymyzdyng altyn arqauyna ainaluy kerek-aq. Qazaqtyng qazaqtan basqa dosy joq, dúshpany qúzghynsha qúnqyldap toruyldap  jýr! Saq bol! Saqtansang ghana saqtaydy Alla taghala!

Qazaq  qazaqqa sәulesin týsirudi ýirenu ýshin aldymen ózin-ózi tanyp, boyyna Tәnirlik núrsәule,  iman, namys baryn sezingende ghana naghyz adam,  naghyz qabiletti de quatty últ ekenin  barshagha  úghyndyratyn bolady.

23.02.2009 jyl.

Aqpannyng songhy qyrlanuy men syrlanuynyng tegeurini almatylyqtardy qysa bastaghaly 3-4 kýn boldy. Men qolyma qalam almaghaly talay aptalar ótir ketipti-au. Densaulyq qúrghyr kónil kótertpey qúlash jazdyrmay-aq qoydy ghoy.

Men býgin «Jyl on eki ai( jurnalyn shygharushy baspager Talghat Aytbayúly degen jigitting tilshi Kenjeghaly Kóshim-Noghaymen súhbatyn oqyp, namysty inimizge riza boldym.

Bizding qazaqta osynday  bir qaysar da bilimdi   azamattar shoghyry boy kórsete bastaghany sýiindiredi. Saray jyrshylarmen jaghympaz aqsaqal, kóksaqaldardan әbden yghyr bolghan myna almaghayyp zamanda Talghattardyng boy kórsetui, dauysyn shyghara ór sóileui, ertengi kýnge senimmen kóz tiguge jiger, kýsh, senim beredi eken.

Onyng Qoja Ahmet Yassauy babasynan keltirgen myna ýzindisi bizding býgingi imansyz  qoghamgha oqylghan qatang ókim eken:  «Ádiletsiz qoghamda elden rahym ketedi. Sýiispenshilik, meyirim joq bolady. Ar, úyat, namys iman kóshedi. Músylman músylmandy óltiredi. Búzyqty, zalymdy jaqtaydy. Aqiqatty jalghanmen aiyrbastaydy. Osylaysha qiyametke jolyghady.»

Al, ot auyzdy, oraq tildi Asqar Sýleymenov marqúm: «...Jynys ýsheu bolady, erkek, úrghashy jәne biylik. Songhysynan ótken satympaz, saldaqy joq» -   dep tótesinen qayyrypty.

Talghat bauyrym osylardy kóldeneng tarata otyryp: «Sondyqtan biylikti tazalaghan dúrys qoy. Biylikting tәni de, jany da, pighyly da tazarsyn der edim», - degen tilek qosady.

Niyet qalys, tilek oryndy-au! Biraq odan ne shyghady? Týk te, eshnәrse de shyqpasyn bile túra aitylar sóz aityla berui, «Oyan, qazaq» úranyna ýn qosa beru kerek ekenine ýmit arta tileulestik bildiruge tiyispiz dep oiladym.

Qardyng basyn qar alar jauyp túryp,

Hannyng basyn han alar shauyp túryp!

Biz biletin, tarih biletin ashy da bolsa jәdigoy «Demokratiyagha qayshy bolsa da osy bolatyn.

Aqpannyng yzgharly qaryn Nauryzdyng jylymyq qapalaghy әp-sәtte joq qylyp, qardyng basyn qar alaryna taghy bir ret kuә bolarymyz haq. Al, myna teksiz de toyymsyz qara niyetti hannan (hannan sadagha ketsin-au) qashan qútylar ekenbiz. Búghan zaual kelmey qazaqqa  tang atyp, kýn shyqpas, kóktem men jazdan ýmit bolmas dep qorqamyn. Biraq uaqyt degen bir súrapyl, halyq degen bir qúdiretti kýsh bar ekenine kәmil sengendikten kónil júbatyp, kókjiyekke senimmen kóz tigemiz. Tayauda ghana qaytys bolaghan  aqyn Qarjaubay Omardyng myna bir ereuil jyr joldyryn da keltire keteyin

Ey, myrzalar, kókten týsken myrzalar,

Ashy tilim túz jalar da, múz jalar.

Kózderindi ashyp qara shel basqan,

Týtindering týtetpey túr morjalar.

«DAT» «Tasjarghan»  №7 (133) 18.02.2009 jyl.

Álimghazy Dәulethan

Abai.kz