Ay men әlem
Aymanda bәri bar. Ataq, abyroy, qyzmet, dos, joldas... Alayda Aymandy qazaq kórermeni men tyndarmany bile bermeydi. Ol ras. Óitkeni Aymannyng óneri – kiyeli, tekti óner. Múhtar Shahanov aitpaqshy, «Kez kelgenning uysyna týspeytin, kez kelgenning baqshasynda pispeytin» asqar da asqaq dýniye.
Skripkany virtuoz muzykanttardyng aspaby deydi. Jalpy, muzyka ghajap әlem, tylsym dýniye. Álemde osy muzykany, saz әlemin týsinbeytin jan joq shyghar. Muzykagha adam túrmaq januar da eltiydi. Esterinizde bolar, әigili «Qyz Jibek» filimindegi aqqulardyng biyi... Operator Ashat Ashrapov pen rejisser Súltan Qojyqov qos aqqudyng biyin týsire almay әlekke týskende kompozitor Núrghisa Tilendiyev ózining ataqty «Aqqu» kýiin jazyp alyp, dybys kýsheytkishpen qoyghan. Sodan keyin qos aqqu júptasa jýzip, bas týiistirgen bolatyn. Mine, muzykanyng qúdireti, qasiyeti!
Shýkir, Aymangha deyin de qazaqta skripkashylar bolghan. Solardyng biri Týrkistan legionynda bolyp, elimizding azattyghy ýshin kýresken Álim Almat bolatyn. Álekeng әigili narkom Temirbek Jýrgenovting jiyeni. Dәl osynday ekinshi qazaq nemis tútqynyn da, Sovet lagerin de kórgen Áytikesh Tolghanbaev edi. Átten, bizding tarih kez kelgen jerge tiyip ketseng qúpiya da keng dýniye. Zertteushi men izdeushi bolsa tarihtyng qoynauynda talay qyzyq ta shyjyq jetip artylady.
Jalpy, skripkanyng qazaqqa bótendigi joq. Óitkeni onyng arghy atasy ózimizding qobyz. Óner kóginde muzykalyq aspap bar da, oghan arnalghan shygharmalar bar. Ony jazatyn sazgerler de sanauly. Búl endi naghyz talanttardyng basyna búiyratyn baqyt. Ol turaly keyinirek aitarmyn. Men, muzyka zertteushisi emespin. Alayda Nikolo Paganini, Arkandjello Korelli, Djovanny Battista Vioti, Antonio Vivalidi, Anry Vietan, Ejen Izan, Genrik Venyavskiy, Leopolid Auer, Fris Kreysler, Pablo de Sarasate, Yasha Heyfes, IYegudy Menuhin jәne osy skripkamen әlemge tanylghan taghy basqa daryndylardy jaqsy bilemin. Kenes dәuirinde de David Oistrah pen Leonid Kogandar anyzgha ainaldy. Jalpy, skripka dese Nikolo Paganiny birinshi bolyp oigha oralady. Sebebi Paganiny shygharmalaryndaghy tylsym kýshting baryna amalsyz moyyn úsynasyn. Europadaghy skripka salasynyn, úly romantizmning kósh bastaushysy osy esim.
Alty jasynan ómirining sonyna deyin «Saytannyng skripkasyn» arqalaghan darynnyng shygharmalary úshan-teniz.
Alty jas demekshi, Aymangha alghash batasyn bergen әlemge mәshhýr kompozitor Aram Hachaturyan edi. Ol Almatygha, Abay atyndaghy opera jәne balet teatrynda әigili «Spartak» baletine diriyjerlyq etuge kelgen. Qazaq halqynyng maqtanyshy Ramazan Bapovtyng osy Spartakty biylep, Moskvany auzyna qaratqan kezi. Atalghan premieragha Aram Hachaturyan arnayy kelgende Qazaqstan Kompoziytorlar odaghynyng basshysy Erkeghaly Rahmadiyev bir top jasty Hachaturyangha tanystyrady. Solardyng ishinde Ayman da bolghan. Ol K.Bayseyitova atyndaghy muzyka mektebine Aram Iliichti alyp kelgen edi. Ayman sonda Aram Hachaturyannyng konsertin oryndaghan. Jas talantqa riza bolghan úly kompozitor Aymannyng nota dәpterine qoltanba kaldyrghan: «Talant pen shydamdylyq qana shyngha shygharady». Búl has sheberding jas talantty jazbay tanyghan sәti. 12-ge jana tolghan jas talantqa Hachaturyan osylay batasyn bergen.
Jalpy, Ayman muzykagha erte keldi. Ákesi Qojabek Moskvadaghy Timiryazev atyndaghy auyl sharuashylyq akademiyasyn bitirgen kózi ashyq azamat bolghan. Anasy Rahilya – qazaq kyzdarynyng arasynan shyqqan alghashqy shanghyshy. Qojabek Moskvadan kele sala baryn salyp auyl sharuashylyq salasyna bilegin sybanyp kirisip ketti. Almatynyng irgesindegi «Qyzyltudan» qalagha baryp kelip qyzmet etti.
Kóre almas qyzghanshaqtar men NKVD-nyng shabarmandarynyng kesirinen Qojekeng de «halyq jauy» bolyp sottaldy. Alayda Stalinning ólimi naqaqtan kýigen kóptegen jandy qorlyq pen zorlyqtan qútqardy. Solardyng biri de biregeyi Qojabek Músaqojaev. Soghystan keyingi kezeng Qazaq elining sharyqtau kezi boldy. Ol әdebiyette, ónerde, bilim men ghylymda, әsirese teatr, kino, muzyka salasynda samghau uaqyty edi. Adam tek qarynnyng ghana qamy emes, ruhany azyqpen birge tәrbie alu qajettiligin Qojabek úgha bildi. Sondyqtan da ýielmeli-sýielmeli tórt qyzyn K.Bayseyitova atyndaghy muzyka mektebine bergen. Ayman ol kezde onsha belgili emes Nina Patrushevanyng klasyna tap boldy. Jalpy, ónerde talanttyng baghyn ashatyn ústazy, tәrbiyeshisi, baghbany.
Jaqsy múghalim tek jón silteushi, jol kórsetushi ghana emes ol syrlasyn, múndasyng tipti qorghanyng da.
Aymannyng baghyna osynday úlaghatty ústaz, tynymsyz tәrbiyeshi kez boldy. Patrusheva bala sýimegen әiel bolsa da, bar bilimin, tәjiriybesin shәkirtterine arnaghan ayauly jan. Býginde Nina Patrushevany Qazaqstanda muzyka әlemi biletin bolsa, ol eng aldymen osy Ayman Músaqojaeva, Marat Biysenghaliyev, Gauhar Myrzabekova, Aida Aipova syndy әlemge tanymal skripkashylardyng arqasy. Shyny kerek, Nina Mihaylovna qazaq skripkashylarynyng ústasy da ústazy da boldy. Al osy toptyng ishinde Aymannyng orny erekshe. Belgradtaghy halyqaralyq konkurs muzyka әlemindegi ýlken dodalardyng qataryna jatady.Serbiyanyng astanasy sanalatyn búl qala Europadaghy әdemi shaharlardyng biri. Sava men Dunay ózenderining týiisken túsynda ornalasqan. Búl konkurs býginde ekinshi qatargha ketken. Oghan sebep Kenes odaghynyng qúlauy bolsa, ekinshiden 90-shy jyldardaghy Yugoslaviyadaghy azamattyq soghys óner, mәdeniyet, ghylym, bilim, ruhaniyat siyaqty qasiyetti úghymdardy keyinge shegergen. Ol shaqta bәri basqasha edi. On jeti jasar Ayman osy konkursta bas jýldeni jenip aldy. Almaty túrmaq Qazaqstandy jóndi bilmeytin júrtshylyqtyng aldynda qarshaday qyz P.Chaykovskiyding 1-konsertin oryndady.
Taudan qúlaghan qar kóshkini jónkip barady. Jol-jónekey eshtenege alandamay, eshkimge qaraylamay ekpindey kóshken. Mine, osy sәtte aq kóbikke qosyla ýlken ýidey tastar da domalay jóneledi. Appaq shangha kómilgen bop-boz dýniye. Tolqyn da tolqyn. Tek aq tolqyn aq kóbik...Osy mezette ala búlttyng arasynan bozalang sәule kóringen. Tura qara týngi projektorday. Lazerimen júqa temirdi keskendey jo-joq teskendey ghana.
Sol sap-sary dýnie birte-birte býkil ghalamdy aq núrgha bólep barady. Búl suret Chaykovskiyding osy 1-konsertin estigende esime týsken. Iә búl sәuleni, búl suretti saz tilinde sóiletken qarshaday qazaq qyzy Ayman bolatyn. Belgradtyng bas jýldesin qanjyghagha baylaghan óreli ónerpazgha qazylar da, kórermen de tәnti boldy. Aty anyzgha ainalghan Leonid Kogannyng ózi Aymandy Moskvadaghy konservatoriyagha shaqyrdy. Paganiniyding jolyn jalghaushy ispan elining maytalman muzykanty Pablo de Sarasate ataghynan at ýrketin alyp túlgha. Úly kompozitordyng aitqanynday «Aldymen Úly jýrer qoghamda ózgeler keyin túrar». Sarasate de Pablonyng әkesi bask elinen. Sondyqtan da Sarasatening skripkasynda erkelik, erkindik, tentektik pen tektilik jatyr. Aymannyng oryndaghan osy Sarasate de Pablonyng «Andaluz romansyn» tyndau kerek.
At ýstinde tau ishin aralaghan qanday ghajap. Mine, osy kezde Aymannyng әuenderi sarghayghan sary kýzde oinaqtaghan eliktey. Tau angharyndaghy tentek ózenning tangha juyq teriskeyden qúlaghan sәtindegi sarylynday jangha jayly. Pah, dýniye! Keng dýnie әlemdi osynshama súlu, qarasang kóz toymaytyn, sóz jetpeytin ghajapstan jasaghan Úly kýshke amalsyz bas iyesin. Ol úly saz, úly әuen, muzyka dýniyesi. Ayman osylay oilanady, osylay tolghanady. On sausaghy mayysqan, jo-joq qayysqan qyzdyng kóz jasynday әuez.
Ayman ýshin әr konsert ýlken dayyndyq, el-júrtqa beretin esep-emtihan. Sondyqtan da Aymannyng kýn tәrtibi jarty jyl, bir jylgha deyin belgilenip qoyghan. Astanadaghy ózi rektorlyq etetin Óner uniyversiyteti bir basqa, konserttik gastroli bir basqa. Onymen qosa qoghamdyq júmystar jetip artylady.
Býginde elimizde eki ýlken muzyka ordasy bar. Alghashqysy Qúrmanghazy atyndaghy konservatoriya bolsa, ekinshisi – Astanadaghy Óner uniyversiyteti. Konservatoriyany ashqan da, ayaghynan túrghyzghan da Ahmet Júbanov bolsa, Óner uniyversiytetin ómirge әkelgen Ayman Músaqojaeva. 90-shy jyldary qayta qúru emes, qayta qyruday zaman boldy. «Baytal týgil bas qayghy» demekshi, el ishi toz-toz bolyp ketkende ónerde ólermender ghana qaldy. Ártister men aqyndar bәrin tastap bireui bazar jaghalap, bireu bireudi aghalap, endi biri kedenshi, ekinshisi eden juyp ketken kezde Ayman da aidalada qalghan. Osynday kýnderding birinde Respublika kýnine oray ýlken konsert ótti. Sol konsertke N.Nazarbaev keldi. Ayman dastarqan ýstinde oghan mektep ne kolledj be, әiteuir óner ordasyn ashsam degen tilegin aitty.
– Onda Aqmolagha bar, – dedi N.Nazarbaev.
– Oghan kim barady? – dedi Ayman an-tang bolyp.
– Saspa, jaqynda sol qalagha astanamyzdy auystyramyz, – dedi Núrsúltan Ábishúly. Kóp úzamay elorda da kóshti. Osynday alasapyran kezde Ayman әpkesi Raisa ekeui Aqmolagha kelgen. Poyyzdan týskende aq boran, ýskirik jel, Aymandy «aymalay» jóneldi. Basyna kiygen aq shlyapasy jelmen birge úshyp ketti. Antarylyp әri-beri túryp qaldy. Ne ilgeri kete almay, ne poyyzgha qayta mine almay menzeng kýige týsti.
– Endi neghyp túrsyn? Kettik, – degen Raisanyng dauysy Aymandy selt etkizdi. Abyroy bolghanda qalanyng әkimi Moskvada oqyghan Ádilbek Jaqsybekov bolyp shyqty. Orynbasary ózine jaqyn kompozitor Tólegen Múhamedjanov eken. Tólegen júmysqa sol kýni birinshi ret shyghypty. Ekeui qalany aralap muzyka kolledjining ghimaratyn kórdi. Týski asta Tólegen bolashaq armandaryn aityp Aymangha kel de kel dedi. Eki úday kýy keshken Almatynyng qyzy ne de bolsa nar tәuekel degen. Belin bekem buyp, joqtan bar jasaugha yaghny astanadan muzyka akademiyasyn ashugha kiristi. Búl 1998 jyldyng qantar aiy bolatyn. Ne oqu orny joq, ne sabaq beretin múghalimder joq. Tipti alda-jalda ashylghan kýnde ústazdar men studentterding jatatyn jataqhanasy joq qalada qalyp, bәrin nólden bastaghan Ayman edi.
Men әlemning biraz elin aralaghan adammyn. Rejisser bolyp shetelge shyghuym Italiyadan bastaldy. IYә, Italiya әlemdegi ataqty suretshiler men muzykanttardyn, arhiytektorlar men kinogerlerding otany. Osy elde sosyn keremet kinofestivali bar. Ol Venesiyadaghy kinofestivali. Búl festivaligha barghan da armanda, barmaghan da armanda. Men búl qalanyng tar kóshelerimen jýrgendi únatam. Ár ýi, әr kvartal óz aldyna tariyh. Qala berdi gandolgha minip týngi Venesiyany tamashalaghan qanday ghajap. Venesiya sonymen qatar Antonio Vivalidiyding otany. Úly darynnyng ósken mekeni. Vivalidy bala kýninen skripkagha qúmar bop ósti. Ákesi shashtaraz hәm әuesqoy skripkashy bolghan. Antonio osy aspapty es bilgeninen kórip ósken daryn. Ol tek virtuoz muzykant, jaqsy ústaz ghana emes asqan sheber skripach jәne úly kompozitor. Býginde muzyka әleminde Vivalidiydi bilmeytin jan joq. Tek muzyka ghana emes onyng aty әlemdegi úlylardyng tiziminde jәne artynda qyruar múra qaldyrdy. Aytpaqshy Antonio shirkeude әjeptәuir svyashennik bolatyn. Alayda Vivalidy muzykany tandaghan. Úmytyp barady ekenmin, Aymannyng arghy atalary Qazaqstangha XVIII ghasyrdyng sonynda Saud Arabiyasynan kelgen qojalar. Islamdy qazaq dalasyna taratugha kelgen dindarlar bolatyn. Aghayyndy jigitter Músaqoja, Sartqoja, Seyitqoja, Qaraqoja. Olar Almatydaghy músylman meshitin alghash ashqandar. Qazirgi kók bazardyng týbindegi meshitting irgetasyn qalaghan qojalardyng úrpaghy. Vivalidiyding skripkagha arnalghan konserti Aymannyng repertuarynda bar.
Adamnyng keyde qiyaldaytyn kezi bolady. Osynday da keyde skripka bolmasa simfoniyalyq orkestr ne bolar edi dep oilasam túla boyym titirkenip ketedi. Sebebi skripkasyz orkestr qyzsyz kóktem, arusyz auyl ispetti. Jәne skripka tekti de arqaly aspap. Onyng ýstine boztorghay emes qarlyghashtyng qanatynyng suyly qonghan. Skripkany tartu, oinau bir bólek te oghan jan beru, tiriltu, sóiletu sybyrlap qúlaghyna dem ýrlegendey boyyndy shymyrlatu bir bólek.
Improvizasiya notadaghy shygharmany oinau emes oilau, órnekteu, kókeyindegi óksikti tórt sausaqpen terbeu. Ár sausaq sadaqtan atylatyn jebedey birde qatty, birde jay. Qara tyrnaqtyng astyndaghy әr kletka, әr iyirim qúpiya әuenge tolghatqan. Jaryq dýniyening esigin ashugha tyrmysqan úly sәbiydey birese auyr, birese meyirimdi, oghan tanys Otan – anasynyng jatyryn tyrs-tyrs týrtip birte-birte býiirin bayau ghana tepkilegen terbelis yrghaqtar. Búl tolghaqta tek ashy auru aiqay ghana emes, múnda Kýn men Týnning Aq pen Qaranyn, Ay men Kýnnin, Jaqsy men Jamannyng arpalysy jatqanday ah úru men janardan tamghan kóz jasy bar. Óitkeni ómirge adam kelgeli jatyr.
Ayman men Vivalidiyde osy qúdiret – Ananyng tolghatuynday tolqyn-tolqyn tolghanys bar. Ayman Vivalidiydi dәl osylay oinaydy. Bayaghyda ústazym Asqar Toqpanov «Operagha barghanda kózimdi júmyp otyram. Sonda basqa әlemge barghanday kýige enem»deytin. Men de Aymannyng konsertin kózimdi júmyp tyndaymyn. Aytpaqshy, Ayman arqalap jýretin jәne eshkimge ústatpaytyn skripka Stradivariyding skripkasy. Ol – Memleket menshiginde. Álem әrtisi. Bayaghyda bala kýngi bir әngime esimde qalypty. Bizding auyl temeki egetin-di. Búl da mashaqaty kóp júmys. Sonda brigadir Ómir Ýsenov degen aghay Sosialistik Enbek Eri atandy. Sony estigende Mynghoy әjemiz «...E-e-e alsa alsyn ainalayyn, ol bayghús mandayy da, tandayy da terlegen jan ghoy» degen edi. Sol sóz mening esime qazir eriksiz eske týsedi. «Manday terlegendi estigem, al tanday qalay terleydi» dep. Biraq keyuana әjemizding sózinde bir shyndyq bar. Ol eren enbekke taghylatyn teneu bolar dep payymdaymyn. Ayman sol mandayy da, tandayy da terlep jýrgen Er qyz. Qazaqstannyng Enbek Eri. Sosyn el-júrt bile bermeytin erekshe bir qasiyeti – ol Aymannyng kýlkisi. Ony tek tyndau kerek. Jalpy, Aymandy tyndau naghyz quanysh, shyn baqyt.
Talghat Temenov,
Qazaqstannyng halyq әrtisi, teatr jәne kino rejisseri
Abai.kz