Senbi, 23 Qarasha 2024
689 0 pikir 5 Nauryz, 2023 saghat 18:58

Bilgenge marjan: «Tablighy jamaghat» diny úiymynyng qaupi

Prokuratura organdarynyng úsynuymen 2013 jyldyng 26 aqpanynda Astana qalasy Saryarqa audandyq sotynyng sheshimimen «Tablighy jamaghat» diniy-missionerlik úiymynyng Qazaqstan aumaghyndaghy qyzmetine tyiym salyndy.

Ókinishke oray, býgingi qazaq qoghamynda diny sauaty joq, kózsiz kóbelektey jastarymyzdy jetegine ertken jat aghymdar qarqyndy beleng aluda. Solardyng biri – Tablighy jamaghat. Onyng negizin qalaushy – Ýndistannyng Kandahla auylynda dýniyege kelgen Muhammed Iliyas. Ol alghash sauatyn óz auylynda ashyp, ústazy Rashid Ahmad Kankuhiyden on jylday dәris alady. Sodan song Ýndistandaghy medresede bilimin jetildirip, «Mazahirul-ulum» atty medresede dәris beredi. Kóp úzamay ústazdyqty tastap, 1926-jyly «Tablighy jamaghattyn» negizin qalaydy. Ortalyghy – Dely qalasy. Sonymen qatar, onyng Pәkistannyng Karachi, Lahor qalalarynda da ýlken bólimsheleri bar. Tariyhqa zer salyp qaraytyn bolsaq, dәstýrli Islam shenberinen shyghyp ketushi aghymdar da az bolmaghan. Uaqyttyng ótuimen olardyng keybiri joyylyp ketkenimen, keybireulerining keraghar ústanymdary tolyghymen joyyla qoyghan joq edi. Búl jaytty teris pighyldy toptar óz mýddesine jaratpay qoymady. Osy arqyly dәstýrli Islam dinine, sonday-aq, qoghamnyng últtyq auyzbirshiligine keri әserin tiygizip, halqymyzdyng salt-sanasymen sanaspay, qalyng júrtshylyq arasynda býlik tughyzyp jatqanyna el kuә. Birshama uaqyt Islam dinine jetkilikti kónil bóle almaghan bolsaq ta, qazirgi tanda qazaq qoghamy diny úiymdardyng ondy-soldysyna bagha bere alatynday jaghdaygha jetti.

«Tablighy jamaghat» destruktivti diny úiymdardyng qataryna jatady. Teologiyalyq jaghynan atalghan diny úiym islamnyng sunnittik baghytyn ústanghanymen, birqatar ghalym-sarapshylardyng pikirinshe, onyng iydeologiyasy islamnyng birqatar qaghidalaryna qayshy jәne radikaldyq túrghydan jat diny aghymdardyng qataryna jaqyn. Yaghny búl qozghalystyng iydeyasy balama oilar men pikirlerdi joqqa shygharady. Shyndyghynda, islamnyng Hanafy baghytyna múnday birjaqtylyq tәn emes.

Islam dinin ziyandy әserlerden tazalau degen jeleudi algha tarta otyryp, búl qozghalys ózge dinder ghana emes, islamnyng basqa tarmaqtaryna qarsy shyghu arqyly, dinishilik әri dinaralyq qaqtyghystardyng tuyndauyna sebepker bolmaq.

«Tablighy jamaghat» óz mýshelerin Allagha boysúnugha, qúlshylyqtardy retimen oryndaugha, dindesterge qúrmet kórsetip, islam qúndylyqtaryn nasihattaugha ýndeydi. Sóitse de, tabliyghshylar óz iliminde islam dinin ústanushylardyng basqalardan artyqshylyghy turaly oilardy keninen nasihattaydy. Múnday iydeyalardyng búqaralyq dengeyde qoghamdyq sanagha engizilui, óz kezeginde, onyng mýshelerining basqa din ókilderine qatynastaghy tózimsizdigining tuyndauyna alyp barady. Eng bastysy – zayyrly zandar men qaghidalardy jәne qoghamnyng tarihiy-mәdeny dәstýrlerin oryndaudan alystatady. Osy rette aitar bolsaq, songhy 20-30 jyl ishinde tabliyghshylardyng ózge din ókilderin qabyldamaugha beyimdiligi zamanauy әlemdegi diny radikalizmnin, ekstremizm men terrorizmning qozghaushy kýshine ainalyp otyr.

Tabliyghshylar atauy – arab tilindegi «әt-Tabliygh» sózinen shyghyp – jetkizu maghynasyn beredi. Al Islam dinining senimi boyynsha payghambarlargha tiyesili 5 sipat bar.

Olar:

  1. Ás-Siydq (shynshyl, turashyl);
  2. Ál-Ámәnә; 3. Ál-Ismәt (kýnәsiz);
  3. Ál-Fәtәna (zerek, alghyr);
  4. Tabligh (jetkizu). Mine, osy bes sipattyng biri «әt-Tabliygh».

Qazirgi tabliyghshylardyng payymdauynsha, óz ataularyn payghambargha tiyesili bolghan osy sipatqa sýienedi. Sonday-aq, olardyng týsiniginshe búl sózdi «dindi jetkizu», «taratu» maghynasynda qabyldap, onyng negizin dәstýrli Islamdaghy «din uaghyz-nasihat» negizderinen tysqary qalady. Óitkeni, ghúlamalarymyzdyng Islamdaghy din uaghyz-nasihat negizderi men jýiesin Qúran ayattary men Payghambarymyzdyng «Oghan Allanyng iygiligi men sәlemi bolsyn) hadisteri ayasynda qarastyratyny sózsiz.

Al, tablighy jamaghat ókilderi arasynda ishinara keng taraghan terminderge toqtala ketsek, olar: daghuat, tabliygh, ilim alu, fazailul amal, mashura, gash, bayan, әmirsap. Olar sonymen qatar, din taratugha 3 kýnge, bir jetige, 40 kýnge shyghyp, eldimekenderdi aralap, uaghyz aitumen ainalysady. Tablighy jamaghatynyng negizgi 4 ailyq saparlary – Ýndistan, Indoneziya jәne Pәkistan elderine baghyttalghan.

«Tablighy jamaghat» qozghalysy Qazaqstanda qyzmet atqarghan uaqytynda eshqashan resmy tirkeulerden ótpey, is jýzinde belsendi týrde beyresmy qyzmet atqaryp keldi. 2011 jyly qabyldanghan «Diny qyzmet jәne diny birlestikter turaly» zang kýshine engennen bastap, olardyng is-әreketteri zangha qayshy bolyp tabylady. Elimizde әr jyly ondaghan tabliyghshylar әkimshilik jazagha tartylyp keledi. Sonymen, «Tablighi  jamaghattyn» qoghamgha qauip tóndiretini kýdiksiz. Búl qozghalystyng diny ústanymy qoghamnyng diniy-ruhany bólinuine sebepker bolyp, onyng mýsheleri men izbasarlarynyng konstitusiyalyq qúqyqtar men mindetterdi eskermeui «Tablighy jamaghattyn» destruktivti sipatqa ie ekendigin kórsetedi.

Sondyqtan Qazaqstanda «Tablighy jamaghat» úiymynyng qyzmetine tyiym salynuy — memleket tarapynan qoghamdyq qauipsizdikti qamtamasyz etu maqsatynda qabyldanghan shara.

Bekmoldaev Beksúltan Ruslanúly,

Jambyl oblysy әkimdigi

«Din problemalaryn zertteu ortalyghynyn» dintanushysy

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1469
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3245
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5404