Senbi, 23 Qarasha 2024
Alang 3125 4 pikir 18 Mamyr, 2023 saghat 14:05

Elimizdegi orys tildi BAQ-tyng oilaghany ne?..

Mening bir bayqaghanym, bizding elimizdegi budjetten ondaghan emes, jýzdegen million tenge qarjyny qorqytyp alatyn orys tildi baspasóz Reseyding tәuelsiz Ukrainagha qarsy jasaghan ozbyrlyq soghysy jayly tipti de tis jarmaytyn kórinedi.

Men, mәselen, ózim túratyn Qostanay oblysyndaghy osynday aqparat qúraldarynan Reseyding agressiyasyn aiyptaytyn birde-bir saraptamalyq maqalany kezdestirgen emespin.

Al endi búl ónirding bizge ýnemi zәrin shashatyn, osy jerge ýnemi kóz alartatyn búl kórshimizben shekaralasatyndyghymyzdy eskersek, men múny aqparattyq qauipsizdigimizge tóngen ýlken qater der edim. Óitkeni orystardyng ózderi aitqanday «Ýndemegendik -keliskendikting belgisi» ekendigin eshkim de joqqa shyghara qoymas. Osydan keyin biz elimizding teristik ónirlerinde separastisterding ózderin erkin sezinetindigine nesine tang qalamyz?

«Quyrdaqtyng kókesin týie soyghanda kóresin» degendey, búl Reseyge degen múnday kózqaras oblystyq budjetterden bir asaytyn, onymen túrmay respublikalyq budjetke de molynan qol salatyn respublikalyq baspasózden bastau alyp jatqan sekildi.

Mәselen, atynan at ýrketin deytindey, bizding biylik onymen erekshe sanasatyn, taralymy ózge gazetterdi on orap alatyn «Vremya» gazeti airyqsha ýlgi kórsetip keledi. Osynda bizge aqyl aitudan eshkimge des bermeytin eki danyshpan bar. Biri - ózin elimizdegi asa bilgir ekonomist sanaytyn Petr Svoyk ta, ekinshisi ózin elde joq politolog sanaytyn Daniyar Áshimbaev degen myqty.

Birinshisi ótkendegi bir súhbatynda qazaqtar týgel orys tildi ekendin, sondyqtan da olar dýniyejýzine jaman aty shyqqan «orys әleminin» bir bólshegi bolyp sanalatyndyghyn aityp, aidy aspangha bir-aq, shyghardy.

Al Daniyar degen qazaqtan shyqqan sanauly ghana «súnghyla sayasatker» Toqaevtyng Mәskeudegi әskery sheruge barghandyghyn aqtaymyn dep tyrashtanghany sonshalyq, Reseyding Ukrainagha degen basqynshylyq sayasatyn ashyqtan-ashyq aqtap alugha deyin barghan әreketin bayqamay qaldy. Búl kóripkelding topshylauyna qaraghanda Reseyding búlay isteuine ukraiyndyqtardyng ózderi kinәli eken. Reseyge únamaytyn sayasat jýrgizip, biylikti últshyldargha berip qoyypty. Endi sazayyn ózderi tartsyn. Qysqasy, bizding sayasatker-symaghymyz Resey telearnalarynan kýn sayyn kórermenderding miyn ulap, Putinning zúlymdyq әreketin aqtap alu jolyndaghy san týrli ótirik-ósegi men japtym jalasyn sol qalpymen qaytalaghan.

Al bir qyzyghy, osynday arandatushylargha «әy deytin әje, qoy deytin qojanyn» bolmay otyrghandyghy tang qaldyrady. Álde biz shynymen Reseyding bir guberniyasyna ainalyp bara jatyrmyz ba? Áytpese, «Sen tiymesen, men tiymen, badyraq kóz» degenge sayatyn sayasatty qalay týsinuge bolady? Jalpy qoja bar ma, búl elde?

Aytpaqshy, osy kýni keshe ghana әlemjeliden osy jyldyng 3-12 mamyr aralyghynda «Qazaqstandyqtardyng Ukrainadaghy soghysqa kózqarasy» atty Qazaqstannyng barlyq oblystaryn qamtyghan elimizdegi qoghamdyq pikirdi saraptaghan ýlken bir saraptama shyghypty. Múnyng nәtiyjesin DEMOSCOPE burosy jariya etken.

Endi oghan kóz jibergen adamnyng jaghasyn ústary sózsiz. Osy saualamagha qatysqandardyng Resey men Ukraina soghysynda basqynshylardy qorghaghandar Ukrainany qorghaghandardan әldeqayda kóp. Birinshisi 33 payyz bolsa, ekinshisi 28 payyzgha әreng jetken. Sonday-aq búl jerde «osy soghysta Resey jenedi» degender de basym týsken. Múny az deseniz, osyndaghy «Gaagadaghy halyqaralyq qylmystyq sot Vladimir Putindi tútqyndaugha order berdi. Búghan kózqarasynyz qalay?» degen súraqqa «qoldaymyn» degender 13 payyzdy ghana qúrasa, qoldamaytyndar 20 payyzdan asyp týsipti. Sonday-aq sasatkerlerding ishinde Putindi bizding Preziydent Toqaev pen Týrkiya Preziydenti Erdoghannan keyin ýshinshi oryngha qoyghan. Zelenskiy men Bayden sekildiler odan tómengi jaqta.

Búl qyzyghy. Al shyjyghy mynada. Osy saualnamagha qatysqandardyng 70 payyzdan astamy qazaqtar da, qazaqsha jauap bergender 60 payyzgha juyq.  Nәtiyjesi mynaday bolyp otyr. Endi qorytyndysyn ózderiniz jasay beresizder.

Jaybergen Bolatov

Abai.kz

4 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5439