Senbi, 23 Qarasha 2024
Áne, kórding be? 2799 3 pikir 22 Mamyr, 2023 saghat 18:17

Qazaqstan Reseyge qansha ga jer jalgha berip otyr?

Qazirgi tanda Qazaqstannyng 8,6 millionnan asa gektargha juyq jerin Resey synaq alany retinde jalgha alyp otyr. Synaq alanynyng jalpy sany – ýsheu, onda túraqty týrde 900-ge tarta orys әskery qyzmetshisi bolady. 

Olardyng mәlimetinshe, Mәjilis deputaty Serik Egizbaev mamyrdyng basynda búl jerlerdi auyl sharuashylyghy qajettilikterine berudi úsynghan edi.

«1995 jyldan beri Resey Qazaqstannan әskery poligondar ýshin 8,5 million gektardan asa jerdi gektaryna 1050 tenge nominal tólemge jalgha alyp otyr. 2005 jyldan beri ózgergen joq. Biraq jer kólemi boyynsha әlemde 9-orynda túrghan Qazaqstan auyl sharuashylyghy tauaryn óndirushilerge qajetti egistik alqabyn bere almay otyr. Ár ónirde derlik sharua qojalyghymen ainalysqysy keletin azamattardy jer resurstarynyng jetispeushiligine baylanysty qamtamasyz etu mәselesi bar», – dedi ol.

Al Qorghanys ministrligining atalmysh redaksiyanyng resmy saualyna bergen jauaby boyynsha, әngime myna jerler turaly:

Qaraghandy, Jambyl, Aqtóbe, Qyzylorda oblystary men Úlytau oblysynyng aumaghyna taralghan Sary-Shaghan poligony (audany – 6 million 985 myng 316 gektar);
Batys Qazaqstan jәne Atyrau oblystarynyng aumaghyndaghy 929 Memlekettik úshu-synaq ortalyghy (audany – 1 million 322 myng 398 gektar);
Batys Qazaqstan oblysyndaghy tórtinshi Memlekettik ortalyq týraralyq poligon (audany - 292 myng 825 gektar).
Resey jalgha alghan poligondardyng jalpy audany 8 million 600 myng 539 gektar bolady (salystyru ýshin: búl Avstriya nemese Birikken Arab Ámirlikterining aumaghynan kóp).

Qorghanys ministrligi jogharyda atalghan poligondardyng әrqaysysy ýshin olardy paydalanu jәne jalgha beru sharttary turaly ratifikasiyalanghan halyqaralyq sharttar men kelisimder bar ekenin habarlady (birinshi múnday kelisim 1993 jyldyng 22 qantarynda jasalghan). Jaldau baghasy gektaryna 2,33 dollar (aghymdaghy bagham boyynsha shamamen 1046 tg.). Býkil aumaqty jalgha beru memleketke 20 million 39 myng 255 dollar, yaghny 10 milliard tg-den asa kiris әkeledi eken.

Qorghanys ministrliginde poligondardy jalgha beru turaly halyqaralyq sharttar men kelisimderding yqtimal ayaqtalu kýni – 2030 jyldyng 27 shildesi. Búl rette, vedomstvo kelisimsharttar men kelisimderding qoldanylu merzimi, eger taraptardyng eshqaysy tiyisti merzimning ayaqtaluyna keminde alty ay qalghanda ekinshi tarapty olardy búzugha niyeti turaly jazbasha habarlamasa, әrbir 10 jyl sayyn úzartylatynyn týsindirdi. Sonymen qatar, eger taraptar poligondy jalgha alu sharttary boyynsha kelisilgen sheshimge kele almasa nemese kelisimsharttardyng talaptaryn oryndamasa, kelisimsharttar toqtatylady.

Poligondar qaru-jaraq pen әskery tehnikanyng perspektivalyq ýlgilerin (úshugha qarsy búiymdar, zymyrangha qarsy jәne aviasiyalyq tehnika) әzirleu jәne synau ýshin paydalanylady. Búl rette olardyng aumaghynda 900-ge juyq reseylik әskery qyzmetshi bar.

«Áue shabuylyna qarsy qorghanys qúraldaryn synau jiyiligi, әdette, jylyna 5-6 synaq, al aviasiyalyq tehnikany synau – aiyna orta eseppen 15-20 synaq. Synaqtar barysynda úrys bólimi joq qatty otyndy zymyrandar paydalanylady», – dep naqtylady Qorghanys ministrligi.

Áskery synaq poligondarynyng qorshaghan ortagha әserin QR-dyng Ekologiyalyq kodeksinde kózdelgen talaptar men erejelerge sәikes memlekettik ekologiyalyq baqylau salasyndaghy mamandar zertteydi.

Áskery poligondar ýshin aumaqtardy paydalanudyng elimiz ben azamattarymyzgha qanday praktikalyq paydasy bar degen súraqqa Qorghanys ministrligi bylay:
«Resey – Qazaqstannyng strategiyalyq seriktesi jәne ÚQShÚ-daghy odaqtasy. Synaq alandary qaru-jaraq pen әskery tehnikanyng ozyq ýlgilerin әzirleu jәne synaqtan ótkizu ýshin paydalanylady, Qazaqstan basym qúqyqqa iye. Sonday-aq, jalgha alu aqysy respublikalyq budjetke týsedi», – dep jauap berdi.

Áskery vedomstvo deputattyng úsynysyna da pikir bildirgen.

«Synaq poligondaryn paydalanu tәrtibi turaly halyqaralyq sharttardyng erejelerine sәikes Poligon qolbasshylyghy әkimdiktermen birlesip mausymdyq auyl sharuashylyghy jәne geologiyalyq barlau júmystaryn jýrgizu kezinde jәne dýley zilzalalardy joygha kómek kórsetu kezinde poligon aumaghynyng uchaskelerin qazaqstandyq taraptyng paydalanu tәrtibin aiqyndaydy», – dep jauap berdi Qorghanys ministrligine deputattyng úsynysyna.

Abai.kz

3 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5434