Qoghamymyzda әielding qúny joq...
Jaqynda ghana elimizge keninen tanymal bir portaldan tóbe shashymdy tik túrghyzyp, qúiqamdy shymyrlatqan bir maqala oqydym. Birikken últtar úiymynyng keltirgen mәlimetine qaraghanda, jyl sayyn tәuelsiz Qazaqstanda 400 әiel ózining kýieuining qolynan qaza tabatyn kórinedi.
Estip túrsyzdar ma, kýieuining qolynan. Ózgelerden emes. Búl ne súmdyq sonda? Eger «әy deytin әke, qoy deytin qoja» bolmasa, jamaghat búghan selqostyq tanytyp otyra berse, múnyng ayaghy nege әkelip soghady? «Qatynyna erekshe batyr» erkekterimiz óz júbaylaryn birjolata qyryp tastaghan song kimge ýilenedi? Jalpy, adam óltirgeni ýshin sottalyp kelgen qanisher erkekke kim barady? Ýiinde kýnde tayaq jese de, barar jer, basar tauy joq bolghan song ýn-týnsiz kónip otyrghandary qanshama? Onyng syrtynda erkekting ozbyrlyghyna shydamay, ajyrasyp ketken apa-qaryndastyrymyzdy kim sanapty? Olardyng obal-sauaptary kimning moynynda? Mýmkin, óz últyn mensinbey, jat júrttyq jigitting eteginen ústap, shetel asyp bara jatqan arularymyz da osynday qatigezdikten seskenetin shyghar? Olay emes dep kim aita alady?
Meninshe, múnyng bәri bizding qazaqy qoghamda әiel adamdy ekinshi sorttylardyng qataryna jatqyzudan. Kelin týsirse, «balam ýilendi» degennen góri «endi kelin júmsap, raqattanatyn boldym» dep quanady. Ýige bireuding әldiylep ósirgen qyzy emes, su tegin júmys kýshi keldi. Óziniki emes, bóten bireudiki, ayaytyn nesi bar. Osyny kórip túrghan erke sholjang balasy da ayanyp qalsyn ba?! Onyng ayaghy mine, jyl sayyn qyrshyn ketip jatqan 400 әiel. Búghan kim toqtau salady? Aduyn ene me, erke bay ma bolmasa samarqau polisiya men múnday úsaq-týiekke uaqyty joq sudiyalar ma?
Ángimege túzdyq ýshin. kýni keshe ghana Almaty shaharynda «balamdy kórsetpedin» dep kýieui әielin pyshaqtap óltirgen jәne onysyn moyyndamaydy. Ashu ýstinde bolatyn úsaq-týiek kiykiljing dep esepteydi. Búl tipti kónil bóluge túrmaytyn dýnie siyaqty...
Aytpaqshy, byltyr dәl osy qalada belgili zanger әielin 28 jerden pyshaqtap óltirgen, jauyzgha nebәri 1,5 jyl ghana jaza beripti. Búl da ashu ýstinde ózin-ózi ústay almay qalypty. Qazaqtyng qaysar úldarynda onday-onday bolyp túrady ghoy. Qangha singen erkektik erkelik-daghy.
Al biz qazaqty qaytsek kóbeytemiz dep shyryldap jýrmiz. Qayta qaytsek qúryp ketpeymiz dep dabyl kóteruimiz kerek shyghar. Sizder qalay oilaysyzdar?
Jaybergen Bolatov
Abai.kz