Seysenbi, 26 Qarasha 2024
Janayqay 1942 1 pikir 23 Mausym, 2023 saghat 19:47

Viyse-ministrding sózi kәsipkerlerdi ashyndyrdy...

Almaty bazarlarynyng kәsipkerleri Sauda jәne integrasiya viyse-ministri Arman Shakqaliyevting Astana, Almaty, Shymkent qalalaryndaghy bazarlardy janartu turaly jasaghan mәlimdemesine narazy.

Tayauda viyse-ministr Mәjiliste ótken Ýkimet saghatynda «Jol kartasy oryndaldy, biz oryndaluyn baqylap otyrmyz. Oryndamaghan sauda naryqtary taratylady!» degen bolatyn.

Osyghan baylanysty Almatyda bir top kәsipker, zangerler jinalyp baspasóz mәslihatyn ótkizdi. Olar Shakqaliyevting aityp otyrghan «Jol kartasy» әli shiyki dep esepteydi jәne bazarlardy janartugha uaqyt berudi, memleketten jәrdem berudi súraydy.

Jiyngha qatysushylardyng sózinshe, Ýkimet qaulysymen bekitilgen «2021-2025 jyldargha arnalghan kәsipkerlikti damytu jónindegi últtyq joba» boyynsha 2022 jyly 42 sauda ornynyng 38-i janartyluy kerek bolghan. Al 2025 jyly 103 sauda oryny modernizasiyalanyp bitui kerek.

Dәl qazirgi uaqytta Almatyda 26 bazar janartylmaghan. Onyng ishinde 15-i «Jol kartasyna» engen. Keybirlerin janartu júmysy 2025 jyldyng jeltoqsan aiynda ayaqtaluy kerek.

Kәsipkerler viyse-ministrding asyghystyq jasap, janarmaghan bazarlardy jabugha degen qúlshynysyna ne sebep ekenin bilmey dal.

«Modernizasiya degen aiqayy kóp, biraq naqty týsinigi joq is boldy. 19 mausymda Ýkimet saghatynda Sauda jәne integrasiya viyse-ministri Arman Shakqaliyev modernizasiya turaly mәlimdemesi kәsipkerler arasynda narazylyq tudyrdy. Óreskel soraqylyq. Búny viyse-ministr emes, kresolonyng buyna mas bolyp otyrghan erketotay sheneunikting әreketi dep baghalar edim. Qalaysha ýsh iri megapolisttegi myndaghan kәsipkerlerding taghdyryn bir-aq auyz sózben sheshuge bolady? Viyse-ministrding auzynan shyqqan sózding artynda kim túr? Eger de ol ózining auzynan shyqqan sóz bolsa, qateligin moyyndap, keshirim súramay ma? Súraq kóp, jauap joq. Súraqtyng jauabyn zang ayasynda izdep kórdik. Viyse-ministr «koshmariyt» dep halyqqa qarata aitqan. Sonda biz qúqyqsyz, zang ayasynda sheshim qabylday almaytyn memlekette ómir sýrip jatyrmyz ba? Bazardy modernizasiyalau boyynsha «Jol kartasy» qayda? «Jol kartasyn» nege kәsipkerler bilmeydi?  Bazar –  biznesting jeke týri. Ol jabayy sauda emes. Modernizasiyanyng merzimi aiqyndalmaghan. Ministrliktegilerding әreketi, qaulylary Preziydentting bedeline qaskóilik dep baghalaymyn. Arman Shakqaliyevtyng viyse-ministr bola túra osylay aitqany jas balanyng sózi emes pe? Sonda oilanbay aitqan sheneunikterding sózine bola, biz otyrghan ornymyzdy, saudamyzdy, kәsibimizdi tastap, myndaghan adam qayda baruymyz kerek? Qay jerden kýn kóris izdep, qaydan tabys kózin tabuymyz kerek? Myndaghan kәsipkerdi qayda aparyp  ornalastyrmaqshy? Osy súraqtyng bәrine jauap alu ýshin Ýkimetten jәne qazirgi deputattyq korpustan bazarlarda bolyp jatqan jaytty baqylaugha aluyn súraymyz. Ýkimetten viyse-ministrding mәlimdemesine qatysty resmy týsiniktemeni talap etemiz. Modernizasiyagha týsinikteme bersin. Kórshi memleketterdegi jaghdaydy, pandemiya, qantar oqighasy syndy kóptegen faktorlardy eskerip, bazarlardy jedel modernizasiyadan ótkizu uaqytyn keyinge shegersin. Áli tolyqtay janalanyp bolmaghan bazarlardy jongha ony ne mәjbýrlep otyr?» - deydi zanger Jamilya Tólenova.

Zangerding aituynsha, bazarlardy janartu mәselesinen bólek, kәsipkerler úzaq uaqyttan beri jerdi jalgha alu merzimin úzarta almay otyr.

«Bazardy modernizasiyalamau jaghynan alyp qaraghanda da, bizding bazar aldymen qúrbandyqqa úshyraydy. Sebebi bizde jerding qúqyqtyq iyesi әli anyqtalmaghan. Ony anyqtau boyynsha sottasyp jatqanymyzgha bes jyl boldy. Ony anyqtaugha jәne jana zamanauy sauda nysanyn salugha Dosaev bóget jasap keledi. Búghan deyin Bauyrjan Baybek «Rahat» bazarynyng jerin ózining kompaniyasyna alyp qoymaqshy bolghan. Ol qashyp ketip edi, endi Dosaev jerding jalgha alu merzimin úzartpay otyr. Biz ýsh ret sauda ghimaratyn saludyng eskiyzin berdik. Qabyldamady. Sonda, biz әli qúqyqtyq mәrtebesi anyqtalmaghan jerge qarjy salyp, sauda ghimaratyn túrghyzuymyz kerek pe? Ol zansyz qúrylysqa  jatady ghoy. Ákimdik jýzdegen kәsipkerlerdi әurege salyp, ózderining jeke mýddelik ambisiyalarynan asa almay otyr»,-dedi Jamilya Tólenova.

«Kenjehan» bazarynyng resmy ókili Jasúlan Ahmetov bazarlardy janartu júmysyna memleket jәrdem berui kerektigin aitady.

«Memleket kómek kórsetui tiyis. Bizde kәsipkerlikti damytu boyynsha arnayy top, úiymdar bar. Osy uaqytqa deyin bazardy damytu ýshin óte kóp qarjy júmsaldy. Osy jaghdaygha jetu ýshin. Sanitarlyq jaghdayyn, órt qauipsizdigin, ózgede talaptardy retteuge kóp qarajatymyz ketti»,-deydi ol.

Onyng aituynsha, tipti dәl qazir qarajat tabylyp, investor kelip aqsha salamyn dep túrsa da, bazarlardy tolyq janartugha kórshi memleketterdegi jaghdaygha baylanysty qúrylys materialdary jetispeydi, mamandar da tapshy.

«Býkil bazardy bir sәtte modernizasiyadan ótkizu mýmkin emes. Jyl sonyna deyin bazardy týgeldey janalay almasa, ony búzyp tastau degen aqylgha qonbaydy. Eger zang sonday talap qoysa, biz memleketten kómek kýtemiz. Biznesting búl salasy subsidiyalaugha da, tómen payyzben nesiyeleuge de jatpaydy. Biz óz júmysymyzdy toqtatqymyz kelmeydi, adamdardyng júmys isteuine mýmkindik bersin. Tek bizding «Kenjehan» bazarynda eki myng kәsipker bar. Olardy qayda jibermek sonda ministrlik? Qaydan oryn tauyp bermek?», - deydi Jasúlan Ahmetov.

Býgingi tanda kәsipkerler óz qarajattaryn salyp, bazardy janartugha kirisip kete almaydy. Óitkeni, búghan deyin, jana standarttargha say júmys istep túrghan «Evraziya» bazarynyng iyesi saudagerlerding aqshasyna bazardy jóndep, aqyrynda satyp, Mәskeuge tayyp túrghan. Al bazardyng jana iyesi kәsipkerlerden oryndaryn bosatudy talap etken. Osyghan baylanysty sot isi bastalyp, saudagerler әli kýnge deyin qúqyghyn qorghay almay jýr.

Kәsipker Sәule Abdullinanyng sózinshe, bazardy modernizasiyalau sonau 2014 jyly bastalghan.

«Biz modernizasiyalaugha 2014 jyldan bastap aqsha salghanbyz.  Dәl qazir dalada qalatyn týrimiz bar. Sonda satushylardyng qúqyghyn kim qorghaydy? Qay ministrlik mýddemizdi qorghaydy? Alty aidan beri jan-jaqqa habarlasyp jatyrmyz. Eshkim qozghalmaydy.  Kәsipkerler 4 jarym million dollar aqsha salghan. Endi sodan aiyrylyp qalmaqshy.  Igori Ovsyannikov bolsa Mәskeude rahattanyp jýr. Ony alyp keluge bolar edi. Modernizasiya jasandar dedi. Sondaghy memlekettik jauaby osy ma? Kepildik joq. Qarajat salyp, investisiya tartqanmen, ol sauda nysanynyng qojayyny ózgerip, sening dalada qalmauyna kepil joq. Memleket qorghay almaydy»,-deydi kәsipker Sәule Abdullina.

Endi kelip janartylmaghan sauda naryqtaryn jon bastalsa, búl – júmyssyzdyqtyng beleng aluyna, saudagerlerding dalada qaluyna aparatyn birden-bir jol ekenin aitady kәsipkerler.

 

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1533
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3313
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6006