«Arselor-Mittal Temirtau» qazaqstandyq merdigerlerding qúqyghyn búzuda

QR Premier-Ministrinin 
birinshi orynbasary 
R.V.Sklyargha

Birqatar kәsiporyndar «Aq jol» partiyasyna «Arselor-Mittal Temirtau» bas diyrektorynyng ýshinshi tarap qyzmetteri men jabdyqtardy jalgha alu shyghyndaryn ontaylandyru turaly búiryghyna qatysty ótinish bildirdi.

Búiryqqa sәikes, qyzmetterdi satyp alu jәne jabdyqtardy jalgha beru turaly ótinishterdi qarau boyynsha komissiya qúryluda. Sonymen birge, «...Tapsyrys berushi sehtary óndiristik bólimmen birlesip, jabdyqty jalgha beru qyzmetterin jәne bógde mekemeler oryndaytyn júmys kólemin 20%-gha qysqartuy qajet» ekendigi aityluda.

Qamtamasyz etu qyzmeti bógde mekemelerdi SRDCc baghdarlamasyn 50%-dan tómen payyzben, sonday-aq aghymdaghy qyzmet kórsetu júmystaryn 20%-gha jәne ýshinshi tarap qyzmetteri boyynsha bir jolghy júmysyn toqtatu turaly habarlauy kerek.

Osylaysha, atalmysh sheteldik investordyng qyzmetindegi jergilikti qamtudy arttyrudyng ornyna qazaqstandyq kәsiporyndardy tartudy qysqartu niyeti resmy týrde jariyalandy.

Búl sheshim búryn «Arselor-Mitall» kompaniyasymen kelisimshartqa otyrghan merdigerlerge keri әserin tiygizip, sonymen qatar olar alatyn tólemning tómendeuine әkeledi. Kәsipkerler qayta esepteu jәne oryndalghan júmys ýshin tólemdi keshiktiru saldarynan ústay almaytyn mamandar shtatyn qysqartugha mәjbýr bolady.

Yaghni, «Arselor Mittal Temirtau» kelisimsharttyq mindettemelerdi búzuda. Temirtau qalalyq kәsipkerlik jәne qyzmet kórsetu qyzmetkerleri kәsipodaq úiymynyng mәlimetinshe, sheteldik investor 12 jergilikti kәsipkerge 700 million tengeni tóleudi keshiktirude, tólemdi keshiktiru qazirding ózinde 90 kýnnen asqan; al basqa qazaqstandyq merdigerlerge jalpy qaryzy búdan on ese kóp.

Qazaqstandyq kәsipkerler óz mindettemelerin búzbau jәne júmys oryndaryn saqtap qalu ýshin salyqty, әleumettik tólemderdi, jalaqyny tóleu, bazalar men qoymalardy ústau ýshin qazirgi joydasyz payyzdyq mólsherlememen nesie alugha mәjbýr.

Biraq otandyq kәsipkerler «Arselor-Mittal Temirtaudan» adal jolmen tapqan aqshasyn almay qalu qaupi kýnnen-kýnge aiqyndala týsude.

Demek, halyq menshigindegi jer qoynauynyng qyzyghyn kórip jatqan sheteldik investor tapqan paydasyn Qazaqstan ishinde paydalanudan jaltaryp, ony maqsatty týrde basqa jaqqa audaryp otyrghany belgili boldy.

Jogharyda aitylghandargha baylanysty, qúrmetti Roman Vasilievich, «Aq jol» deputattyq fraksiyasy kelesi sharalardy qabyldau qajet dep sanaydy:

1. Uәkiletti organdargha osy jaghdaydy retteudi, qoldanystaghy sharttardy negizsiz búzudy toqtatudy, barlyq qaryzdardy tóleudi qamtamasyz etudi jәne adal qazaqstandyq biznesti qorghaudy búiyru;

2. Investordy memlekettik satyp alu jýiesine úqsas júmystardy oryndau, qyzmet kórsetu jәne jabdyqty jalgha beru boyynsha ashyq konkurstar ótkizuge mindetteu;

- osy maqsatta otandyq shaghyn jәne orta biznes merdigerleri ýshin naqty jәne әdil talaptary bar, onyng ishinde tólemderding naqty merzimderi men jasalghan kelisim-sharttargha birjaqty ózgerister engizuge tyiym salatyn iri jer qoynauyn paydalanushylarmen ýlgilik kelisimsharttar әzirleu;

- otandyq merdigerlermen 3-5 jyl boyyna úzaq merzimdi kelisimsharttar jýiesine kóshu.

«Aq jol» fraksiyasynyng deputattary

Abai.kz