Qytay tili dýniyedegi kýrdeli jәne kóne tilderding biri ekeni dausyz jәne kóbimiz oilaytynday birqalypty, birtútas últ emes ekeni de belgili, tilinde de bir-birin týsinbeytin dialektiler jetkilikti. Qazirgi kýnde bizder «qytay» atasaq, ózderin «hani» ataytyn halyqtyng tili (putunhua) basymdyq aldy (búghan qosymsha kóptegen últ pen úlystar baryn eskeru kerek). Búl til bolsa, soltýstik Qytay tili negizinde, qarapayym halyqtyng (bayhua) emes, «sheneunikter tili» (guanihua) negizinde qalyptasty.

Al jazuyna kelsek, әripterge negizdelgen emes tanba-iyeroglifter qoldanylady. Qazirgi ghalymdardyng zertteuinshe olardyng sany 80 mynnan asyp jyghylady (týgel bilu mýmkin emes), alayda, olardyng kýndelikti, kóbirek qoldanylatyn 500 deyin bilgen adam, mәtin-tekst maghynasyn da týsinedi.

Shynghyshan zamanynda shetinen kýirey jenilgen Qytay knyazdikteri, keyinirek Qúbylay zamanynan bastap ortalyqtandyrylghan memleketke ainalyp, endigi kezende ózi de bireulerding elin-jerin jaulaytyn jyrtqysh imperiyagha ainalghanyn bәrimiz de bilemiz. Sonday kórshimiz bolghan son, bizding qazaq ta ol imperiyamen týrli ekonomikalyq-mәdeniy-әskery qarym-qatynasta bolghany sózsiz. Endigi kezekte onday baylanystar qalay iske asyrylghany turasynda aitsaq, músylman úighyr-dýngen, qytaygha baghynyshty monghol-qalmaq, manjur tektes t.b. halyqtardyng ókilderi, saudager-tilmashtary, oqymystylary arqyly jýzege asqany mәlim.

Búnday baylanystar Jonghar joyylyp, qazaq endigide qytaymen jaqyn-irgeles kórshi bolghan song ýdey týskeni de anyq. Mysal retinde Abylay hannyng Qytay biyligine qalmaq tilinde jazghan hattaryn keltirsek bolady (hannyng ózi de qalmaq-jonghar tilin, jazuyn jaqsy bilgen). Tarihshylarymyz «Abylay han eki imperiyanyng da «kónilin» tauyp, arasynda ózindik-qazaqy derbes sayasatyn ústana bildi» degenin ózining key balalaryn Orysqa jiberip, Uәli, Ádil siyaqty úldaryn Singe (Manju imperiyasy) amanatqa jiberip túrghanynan da aiqyn kóremiz. Ádil súltannyng Jetisugha, Úly Jýzge tikeley qatysy bolghan sebepti, búryndar auyzeki әngimelerden «sol jaqtyng biyligi qosqandyqtan, bir әieli qytay qyzy eken...» degendi de estigenbiz...

Búl ýrdis, Abylayúly Uәly han túsynda da jalghasyn tapqan, atap aitsaq, Sin imperiyasynda onyng úly Ghabbas súltan amanatta bolghan. Keyinirek Ghúbaydollany (Kenesary tútqynnnan bosatudy talap etken) Orys imperiyasy moyyndamaghanda, Qytay imperiyasy Kókshege gramotasymen ókil-delegasiya jibergeni taghy bar.

Orys imperiyasy aldymen Kishi Jýz, sosyn Orta Jýzdi, keyinirek Úly Jýzdi jaulap alu kezeninde de qazaq-qytay qarym-qatynastary ýzilmegeni anyq, jergilikti elding jaghdayymen sanaspay, óz betterinshe kóptegen kelisimderge kelip, shekara syzyp alghan eki imperiya biz siyaqty úsaq, artta qalghan elding bir bauyrynyng anda, bir bauyrynyng múnda qalghanyn eskerdi dep oilaudyng ózi kýlkili. Olar tek óz mýddelerin ghana oilady! Sonyng arqasynda әli kýnge deyin qytay, Balqashqa deyingi jerler bizdiki dep sanaydy.

Búl oqighalar tumysynan daryn, zerek Shoqangha bala kýninen qatty әser etkeni anyq degen oidamyn. Mýmkin, auyl moldasynan arab-parsy-shaghataydy oqyghan son, qolyndaghy qytay, qalmaq jazbalaryn da bilimdi jandarmen talqylaghan bolar! Al, 12 jasynda Omby kadet korpusyna oryssha oqugha baryp, Potanin aitqanday azaq uaqyttyng ishinde qatarlastaryn basyp ozghan bolsa (onyng ishinde shet tilderdi ýirenu jóninen de), búl әbden mýmkin ekendigine eshkim talasa qoymas!

Búl jóninde meniki ghana dúrys degennen aulaqpyn, óitkeni ózim qytaysha tilin de, jazuyn da mýlde bilmeymin de, solay bola túryp Shoqannyng óz enbekterine (әsirese bir belgili kýndeligine) sýiene otyryp, biraz qorytyndy jasauyma eshkim qarsylyq bildire qoymaytyn shyghar.

Búl maqalasyn, yaghny «Qytay imperiyasynyng Batys ólkesi jәne Qúlja qalasy» enbegin erekshe qarauyma sebep, ondaghy oqighalardyng qyzyqtyghy, Shoqannyng tipten jas (20-21 degi kezi) ekendigining әseri boldy. Búl oqighalar jelisi, Shoqannyng 1856 jylghy 1 tamyzdan 15 qazan aralyghyndaghy jazghan jolsapar kýndeligi jәne sonysymen de erekshe tartymdy. Shoqan ózine tәn úqyptylyqpen kózine kóringen bir nәrseni de tys qaldyrmay, kezdesken oghashtau adamdardy, olardyng tirlikterin quaqy-mysqylshyldyqpen týgeldey bayandaghan.

Sonymen, 1856 jyly Shoqannyng ol kezde Qytaygha qarap qalghan Qúlja ónirine, Orys Ókimetining diplomatiyalyq kezdesuge barghan top qataryna ayaq-asty qosylyp birge barghan sapary turaly aitar bolsaq, búl Imperiyanyng Syrtqy Ister Ministrligining basqarushysy, Batys Sibir general-gubernatoryna jazghan 1856.23.05. №1248 hatynda, 1855 jyly Shәueshek qalasynda narazy toptyng orys faktoriyalaryn órtep elaralyq sauda toqtap qalghanyna baylanysty qaytadan ashu joldaryn sheshu turaly naqty tapsyrmalar berilgeninen bastalady. Búny basynda Alatau okrugining basqarushysy M.D. Peremyshliskiyge tapsyrylyp, keyinirek missiyagha Shoqandy qosu turaly sheshim qabyldanghan. Osyghan oray, Shoqan Homentovskiymen birge bolghan Ystyqkól saparynan (ózi aitqanday búl jaqtan «kórerimdi kórdim, estiytinimdi estidim» dep) shúghyl týrde Vernyy (sol kezdegi ataularmen aita berelik) arqyly, Qapalgha kelgen. Jan-jaqty qorqyta-ýrkite jýrgizu ýshin qomaqty, jaqsy qarulanghan otryad jasaqtalynyp, osy jyly 1 tamyzda Borohudjirdegi Qytaydyng beketine jetken. (Jol qazirgi Jetisu oblysy Qapal-Taldyqorghan-Kerbúlaq-Panfilov audandary arqyly ótkenin aita kelkim kelip otyr).

Ol jerlerding (jәne keyin de) tabighatyn, geografiyasyn, jan-januar-ósimdik әlemin, geologiya men kartografiyasyn t.b. zerttep jazghandary eriksizden tanqaldyryp, bas shayqatyp, tәnti etedi.

Shoqannyng sol kýndelikterine múqiyat qarasanyz, ol jaqta ózin tipti erkin sezingen, eshkimdi qajetsinbey bazar da aralaydy, baram degen jerine barady, sóilesem degenderimen sóilesedi, tisi auyryp, dәri de izdeydi, qala syrtyna da shyghyp, balyqshylardy kóredi, elding qonaq kýtu salttaryn da baqylaydy t.s.s.

Qazirgilerding osy oqighalardy nelikten týrli qaraytyndyqtary, sensasiya quatyndary Shoqannyng sol kezde qytay sheneuniyk-mandarinderin (t.b. basqalardy) salghan әzilqoy-quaqy suretteri tәrizdi ezu tartqyzady. Nemenesi týsiniksiz, qazirgishe qaraghanda әskery leytenant polkovnikke asa baghynbay, óz júmystarymen ainalysyp jýrse, ol degenimiz Shoqannyng qatardaghy әskeriylerge qaraghanda bólek mindetteri bar ekendigi kózge úryp túr emes pe?! Ol Shoqannyng qasyndaghylargha baghynyshty emes, joghary imperiyalyq qyzmetter (mýmkin qúpiya, barlau) organdaryna tikeley baghynghanyn kórsetedi ghoy. Jana ashylghan elderding etnografiyasynan bastap, kartografiyasyna deyin taldau jasay alatyn Shoqan, әriyne, qaradýrsin әskeriylerden imperiya mýddesine anaghúrlym artyq ekendigi beseneden belgili ghoy...

Shoqannyng suretshiligine kelsek, qazirgiler bylay baghalaydy: «Shoqan suretterin múqiyat qarar bolsan, úly suretshilerge tәn әdis-tәsilin bayqaysyn. Onyng kóptegen suretteri «Qayta órleu dәuiri» suretshilerining tuyndysyna úqsaydy, solardyng tehnikasy men әdisterin qaytalaydy. Búl Shoqannyng úly suretshiler Leonardo da Vinchi, Rafaeli Santiyding grafikalyq suretterimen tanys bolghanyn dәleldeydi. Ásirese, onyng dolbar suretteri (nabroskileri) Leonardo da Vinchiyding eskiz suretterine óte úqsaydy...», olay bolsa, mamandardyng pikirine alyp-qosarymyz joq. Tek, osy (Ystyqkól, Qúlja) saparlarynyng birinde salynghan jәne mamandar «Sonday tuyndylarynyng biri “Tezek tóre” (portreti) keskini. Múnda qazaqtyng beldi súltany, ýlken diplomat beynesi aishyqty da oily, tereng filosofiyalyq dәrejede keskindelgen» dep baghalaghan Tezek Tórening sureti bar ekenin aita ketkimiz keledi. Oghan qosymsha osy joly salynghan «Pikassonyng tuyndysynday syzyqtyng tolqyndy izimen tuyndaghan tartymdy suretter Shoqanda jeterlik. Sonyng biri – “1856-jyly Qúljada qytay jaysandaryn qabyldauymyz” atty toptama portrettik shygharma. Múnda suretshi jay syzyqty nobay suretpen-aq qytay elshiligining adamdarynyng týr-týsin, minez-qúlqyn, kónil-kýiin dóp basyp beyneley bilgen. Sonymen qosa kartinada quaqy kýlkige qúrylghan kónil de bayqalady...» degendey suretteri osy kýnge jetti...

Shoqannyng búl sapary alpauyt eki imperiya ózara birde kerisip, birde kelisip, jergilikti qazaqtardy Tór Jetisuynan ysyryp tastap «iygeruge» kirisken kezenge dóp kelip túr! Shoqan ózine tәn bayqampazdyqpen Qytay imperiyasynyng «jana jerlerdi» qalay basyp alatynyn dәl bayqaghan: onysy «Qytay tityqtap, syrtqy sayasatta qorghanshaq, qúldyrap qalghan kóne Rimdi eske týsirgenmen de, kelgen jerinen eshqashan shyqpaydy, sol jerlerdi ólermendikpen ózderine qaratady. Búl memleketting qalaysha joq bolmay kele jatqanyna tang qalasyn: Rim siyaqty múny da jatjerlik jaular talay ret talap, oljalap keldi, biraq sonyng bәrinde de tek patsha әuletteri ghana qúlap, ózi memleket retinde myzghymay qala berdi. Jaulaushylardyng ózderi sol elge sinip, qytaylyq bolyp kete bergen...» degenge sayady.

...Kimder joq desenshi búl «jana jerlerde», Shoqan aitqanday «Múnda halyq degen, ózime tatar tilin oqytqan ústazym aitqanday, qúmyrsqanyng iyleuindey qúj-qúj qaynaydy»! Shoqan olardyng birtalayyn atap, eli-tili-týri-kәsibi t.b. mәlimetter bere ketken, mysaly:

- Sibo (qyt: siboszu) shekaralyq әsker retinde Soltýstik-Shyghys Qytaydan |Batys ólkege qonys audarylghan manjúr halqy; Solon (mon: atqysh) manjúr halqy, 20-ghasyrdyng basynda Qytay Ýkimeti Qúlja ónirine әskery kýsh retinde qonys audartqan; Árbir sibo men solon әsker qyzmetin atqarugha mindetti jәne ol qyzmetin qatardaghy soldattan bastaydy. «Olar qazaqsha óte jaqsy, erkin sóileydi, kóbining búl tildi óte jaqsy biletini sonsha, tipti ólendi oidan shygharyp, qazaqtarsha suyryp salyp aita beredi...». (Bizding aqsaqaldar olardy sibe-qalmaq deytinin aita ketkim keledi).

- «Hoy-hoy» qytay músylmandary, kóbine dýngender, Shoqan olardyng shyghu tegi, sol kezdegi jaghdaylary turaly da mәlimetter keltirgen;

- Ilening qytaylary – ne sauda ýshin qonys audaryp kelgen kópester, ne uaqytsha kelgen qolónershiler jәne chinovnikter. Olardan basqa Shanbani (shanpani, shampani) - jer audarylghandar, «búlar bir dýniyeden bezgender, kóbine jer óndeu, ken óndiru t.b. auyr júmystargha jegiledi...», yaghni, Ishki Qytayda zang búzyp, qylmys jasap betterine tanba basylghandar, yaghni, jer aidalghan-katorojnikter);

- 1921 jyly Tashkentte ótken týrkiler siezinde naqtylanghan «Úighyr» atauymen qalyptasqan Shyghys Týrkistandyq týrki halyqtarynyng qúramdas bólikterinen «Taranshy» (dihanshy), Qashghardan shyqqan, qytaylar «chantu» (sәldeliler) deytin músylman-týrkiler, týrkilengen halyqtar;

- Chaharlar – Ishki Mongholiyanyng taypasy, 18-ghasyrda manjúrlar Shyghys Týrkistangha әsker men egin salushy retinde qonys audartqan; Torghauyttar –Jonghar memleketin qúrushylardyng qataryndaghy monghol taypasy (qazirgi Edil qalmaqtary solardyng túqymy).

- Olottar, daurlar, hoshout, dýrbet t.b. mongholdan taraghan taypalar. Shynjangha kelu tarihy aldynghylardikindey;

- Ándijandyqtar – qytaylar Orta Aziyadan kelgenderdi osylay ataghan, yaghni, sarttar, týrki halyqtary; «Ulus» - qytaysha orys atauy, Qazaqty – Hasaq, Qyrghyzdy – Burut, Mongholdary –Toyszy, Osmandardy –Hunkar ataydy.

...Áldebir eldi tanu, bilu ýshin eng aldymen tilin bilu-týsinu qajet, óitkeni ol, tabighat-biologiya-zoologiya t.b. kórinisteri emes, óz bilimindi paydalana beretin. Sondyqtan ol mәselege kelsek, әriyne, halyqtar birlesip túrghan jerde tilding adamdar bir-birin jaqsy týsinetindey dengeyde qalyptasatyndyghy sózsiz. Búl jerde «qoyyrtpaq» (ukraiyn-orys surjiygindey) tilding ornyqqandyghyn da Shoqan erekshe atap ótken. Qytay sheneuniyk-saudagerlerining (basqalarynyng da) kóbi týrki tilin jaqsy bilgen, onyng ýstine aralastyryp sóileuge ózderi de qúmar siyaqty.

Búl jerde Shoqan Shyghys Týrkistan halqynyng negizgi tili týrki dey kele, qoldanysta (әsirese resmy jәne sauda) kóbine tatar tili ekenin de anyqtap kórsetedi. Sol kezdegi qazaq-qyrghyzda jazba, resmy til tatarlyq ekenin eskersek, olay bolatyny týsinikti de. Onyng ýstine Orys imperiyasymen Orta Aziyanyng (әriyne Shyghys Týrkistannyng da) baylanysy aldymen osy tatar tili arqyly ornaghany belgili. Shoqannyng barlyq týrki tilderin bilgendiginde (bastysy Shaghatay) kýman joq (qalmaqsha da bilgeni enbekterinen kórinip túr), sondyqtan qytay tilin qalay, qanshalyqty mengergenine oy jýgirtsek. Jogharyda bala kezinde ústazdarymen birlesip, qytay materialdaryn da taldaghan bolar degen pikir bildirdik, odan keyin Kadet korpusynda Batyspen qosa Shyghys tilderin de (onyng ishinde qalmaqsha da bar) oqyghany belgili. Olay bolsa búl sapary barysynda Shoqan, qytay grammatikasymen birshama tanys boldy dep esepteuimizge bolady.

Sapar kezeninde resmy adamdarmen qatar ghalymnyng jay, qarapayym jandarmen de kóbirek kezdesip, әngimeleskenin bayqaymyz. Birinshi qytay beketinde kezdesken qarauyl basshysy «Chilyaofan?» (as ishtiniz be?) dep... jәne taghy birdemelerdi «iyiskelep» súrady...», yaghny Shoqan búlardyng amandasu-andysu saltyn bilip túr! Búdan әride kezdesken qytay zattarynyng t.b. dýniyelerding ataularyn anyqtap, audaryp otyrghany jazbalardan bayqalady, ósimdik-januar ataularyna latynsha  týsiniktemeler berilgen (Latynsha jetik bilgenining belgisi) jәne әskeriylerding shenderi naqtylap jazylghan (Mysaly: Sibo-zangy – Sibodan shyqqan qytay ofiyseri; Ambani – bastyq, general; Golday t.b. jәne olardy resmy belgileri, taqqan sharlary, bas kimderine t.b. qarap, qalay ajyratu turaly da týsinikter bar). Kýndelikte 5-tamyzda «...qolyma bir-eki shaqpaq qant alyp, qytaydyng ózim biletin haule (jaqsy) degen bir auyz sózin qaytalap, qyzdardy qantpen arbap shaqyra bastadym...», yaghni, sayahat basynda biletinim osy sóz ghana deydi. Alayda, osy tamyzdyng toghyzy kýni «...Qytay tili u, au, dau, hau, mau, zau jәne taghysyn taghylary siyaqty bir saryndy dybystardan qúralady. Búl dybystardyng birneshe maghynasy bolady. Bir ózining 500 maghynasy bar sózder de kezdesedi. Mysaly, jii kezdesetin hoy degen dybystyng 214 maghynasy bar...214 týrli jazuy bar. Sondyqtan qytay kitabyn tilin bilmey-aq oqy beruge bolady...» dep jazady, yaghni, jogharyda aitqanymyzday qytay tilinin, jazuynyng emlesin sol kezde birshama bilgen.

25 tamyzda qytay balyqshysynyng lashyghyna búrylyp, onda is tigip otyrghan kelinshekting ózderine nazar audarmaghanyna «Gýlstan» (jalpy Shoqan Qytaydyng ózderi әsirelep qoldanatyn Aspan Asty eli, Ortalyq Patshalyghy, Jungo t.b. ataularyn týgel keltirgen) eli,  siyaqty dýniyejýzilik eng mәdeniyetti elding ókilining jauap bermegeni әdepsizdik qoy degeninde әiel «mamade pfiy» dep úrsa jónelgeninde, búl úrys sózding maghynasyn alghashqy kezden-aq týsinip alghan  Shoqan: «...әlemde dili artyq elding qyzyna laghnet sóz jaraspaydy, qytaylardyng nuyjeni (әiel), hao (jaqsy), bu-hao (jaman) degen biraz sózderin paydalanyp, әiel jaqsy ghoy, biraq onyng sókkeni jaman degendi týsindirmek boldym... «haonyn» aty hao emes pe, ebin tauyp kóktemning әseri fanzany sezdirmek boldym...» deydi. Búl jerdegi ishki kýlki men mysqyldyng naghyz sheberi ekenin kórsetken Shoqannyng osy az kýnde birtalay sózderdi bilip qalghanyn bayqaymyz. Qytaylyqtar qansha tyryssa da «n...r... әripterine mýlde tilderi kelmeydi. Qúljada tatar men qytay sózderinen qúralghan til bar, birsypyra tatar sózderi qytay dialektisine kirgen» dep týiin jasay otyryp, sóilemderding qalay qúrylatyny turaly týiindeme jasaydy.

Osy enbegining sonynda Shoqan «Qytay, monghol jәne týrki sózderining sózdigin» qúrastyrghan, Qazirgi ghalymdar búl jazbalardy «...sózdik qúrmaq bolyp oigha alghan shyghys tilindegi terminder sózdigining alghashqy jazbasy boluy yqtimal. Týrki tilindegi sózderdi audarmasymen arab grafikasynda, al qytay jәne monghol sózderin transkripsiyalap, sodan keyin audarmasyn beredi» dep baghalaydy (mamandar sózine alyp-qosarymyz joq).

Qorytyndy: Shoqannyng qytaytanushy retindegi Abylay Hangha berilgen Qytay gramotalaryn taldaghan jәne ataqty Qashqariya sayahaty t.b. turaly enbekteri jetkilikti bolghanymen osy, ózi óte jas kezindegi jazghan enbegin basshylyqqa ala otyryp biraz oilarymyzdy bildirdik. Búl saparyndaghy bir jarym-eki aidyng ishinde Shoqan, basqa elderge qaraghanda qytaylyqtargha kóbirek kónil bólip, tilin, jazuyn, salttaryn, әskeriy-sayasiy-mәdeni-ekonomikalyq jaghdayy turaly mәlimetterdi jaqsy mengerip alghanyn kórip otyrmyz. Sondyqtan, Shoqandy barlyq ghalymdyghyna qosymsha qazaqtyng alghashy sinolog-lingvist-ghalymy dep te biluimiz qajet degen oidamyn (Shoqandy qazaqqa әkelgen ardaqty akademik Á. Marghúlan aghamyz da talay qyrlaryn ashqanyn úmytpayyq...)

Enbek barysynda ejelgi tarihi, latyn, fransuz, arab-parsy tilderindegi әlemdik tirkesterdi, oqighalardy qoldana otyryp tamasha bilgirlikting ýlgisin kórsetken. Oghan qosymsha kartografiya, topografiya, geologiya, miyneralogiya, numizmatika t.b. siyaqty ghylymdardan joghary dengeyde habardar ekeni birden bayqalyp túrady. Sózi «mirding oghynday» deytindey ótkir, mysqylshyl, júmbaqtap sóileuding has sheberi bolghany da aidan anyq. Mine, osynyng bәrin eskersek, Shoqannyng keybireuler aitatynday tek qana Imperiya mýddesindegi barlaushy ghana emes, qazaqtyng úly oishyl, aghartushy, ghalymy ekenining naqty dәlelderi ekenine naqty kóz jetkizemiz...

Azken Altay,

Jetisulyq

Abai.kz