Tarihymyzda әli de talay belgisiz túlghalar barshylyq. Solardyng biri 1620 jyly dýniyege kelip, 1706 jyly ómirden ótken Alaman by Mәmbetúly. Biyding kýni býginge deyin belgisiz bolyp kelui - tereng zerttelip, nasihattalmay qalghandyghy. Onyng ýstine búdan ýsh ghasyr búryn ómir sýrgendigi. Sonda da jaqsynyng aty qashanda óshpeytini ras. Alaman by turaly el auyzynda әngime aitylsa, jer attary da kezdesedi. Zamanynda әdil bi, elge qamqor, danalyghymen kópting esinde qalghan túlgha.

Alaman by turaly zerttegen jәne derekter tapqan adamnyng biri - ólketanushy, etnograf, әri shejireshi Altynbek Qonaev az enbektenbegen.  Biraq baspadan jaryq kórmegen. Sebebi búdan ýsh jyl búryn qariya 85 jasynda ómirden ótti. Artynda azdy kópti eldin, jerding tarihy turaly  jazghan materialdary qaldy.

Qariya ótken ghasyrdyn  80 jyldarynan bastap, respublikany biraz jerin aralyp, qaghazgha týsirgen. Onyng ishinde Almaty men Taldyqorghan (qazirgi Jetisu) oblysyndaghy Narynqol, Kegen jәne Talghar, Kerbúlaq audandaryndaghy HÝII-HÝIII ghasyrdaghy batyrlar men biylerdi, aqyndary men sheshenderi jәne jer, su attary turaly respublikalyq, oblystyq jәne  audandyq basylymdargha tanymdyq materialdar jazghandardyng biri. Men Altynbek qariyamen songhy on bes jylda jii aralasyp syilastym, әri saparlas ta boldym.

Jasy ýlken bolsa da, әngimemiz ortaq, kóp jerdi birge araladyq. Jer, su, ondaghy tariyhqa qatysty dýniyelerdi birge kórdik. Kónening kózi, bilgenin ortagha jayyp salatyn bilimdi edi. Ózi kórgen nәrsege erekshe mәn de beretin. Eldin, jerding tarihyna qatysty Kegen men Narynqol ónirine ertip te baryp kórsetken. Sonyng biri Kegenning soltýstiginen shyghysyna qaray sozylyp jatqan Úzynqara (keyde Sarytau, ertegi qytay jazbalarynda Don Jonnyng jotasy) tauynyng kýngey jaghyndaghy say-salasyn aralap, Quraylynyng Kóksaydaghy Jalmauyz ýngirdi, Rayymbek batyrdyng balasy Qojaghúldyng jerlengen jerin, Býrmesay auyzyndaghy tas qorghan, Qyzylarasandaghy kóne   jazulardy, Mynjylqydaghy sardar balbal tasty, Shalkódegi qyz bala beynelengen balbaldy kórsetken. Ony Altynbek qariya 1980 jyldary  kóripti. Kegen auylyny qarsyndaghy Sarytaudaghy Júmbaqtasty, Qarabóltektegi tasqa salghan arqardyng beynesin kórsetemin dep, 2015-2016 jyldary eki ret barghanbyz. Ókinishke oray ol jerdi taba almadyq.  Júmbaqtasty 1970 jyldardy ayaghynda Kegen audanynyng múrajay basshysy Túrar Býienbaev pen ózining jaqyn tuysyna kórsetip, tanqaldyrghan eken. Ony Sarytaudyng Aqtastygha asatyn kezeng jaqtaghy bir saydyng eteginen kóripti. Tastyn  biyiktigi bir metrge juyq bolsa, úzyndyghy bir jarym metrdey qara jyltyr tas. Oghan qaraghan adam birden eshtene bayqamaydy. Tek kózing ýiretip, abaylap qaraghanda ghana tasta kórkem tau, iytimen mal aidaghan adam, onyng astynda  eki jaqtyng qyrghyn soghysyn beynelengen dese, arqar beynelegen tas Qarabóltektegi betten tapqan. Saydyng ontýstik betindegi  qalyng qara tasqa salynypty.  Biz qariya kórgen jerde bolyp, izdedik.  Ekeuinde kóp izdedik. Tastargha ýnildik. Tappadyq. Qariya: «Men qatelesken joqpyn. Ekeuinde Túrar Býienbaevqa kórsetkenmin. Túrar da ómirden ótip ketti. Ol tiri kuәger bolghan» dep ýnsiz qaldy.

Endi birde Altynbek qariya bizding ýide qonaq boldy. Men jaqyn aghayym Asylbek qajymen tanystyrdym. Ángimeden әngime tuyp, Tezek tóre men Baqtybay aqynnyng aitysy turaly sóz qozghaldy. Aghamyz Baqytbay men Tezek tóre aitysyn jatqa aitty. Aytysty ýidegi Baqtybay aqynnyng «Jel qobyz» atty kitabymen salystyryp tyndadyq. Eki aitys bir-birimen úqsas bolghanymen ózgeshelikter de bar eken. Búl aitys 1861 jyly Qonyrólenning Alaman jaylauynda ótkendigi jazylypty. Onda Baqtybay aqyn 17 jastaghy bala kezi dep jazylghan Kitabymdy Altynbek qariya súrap әketti. Osydan keyin ol kisi Alaman by turaly derekter jinapty. Bir kezdeskende   jongharlar Jetisu jerine basa kóktep kirgende Alaman by eki inisi Qighylyq pen Shaghyrdy shaqyryp, ýsh týiinshekti qoldaryna berip, «Múny Úlytaudaghy Qazaq hany Tәukege (1680-1718 jj) jetkizinder. Jolda ony ashushy bolmandar» dep atandyrghan.

Habarshylar Úlytaugha aman-esen jetip, han ordasyna kesh bata barady. Ertesinde olar Tәuke hannyng qabyldauynda әkelgen týiinshekterin aldyna qoyady. Týiinshekti ashqanda han abdyrap, bir týiinshekte bir uys qoydyng qúmalaghy, ekinshisinde attyng túyaghy, ýshinshisinde qara tasty kórip: «búl ne qúrmet, ne  mazaq ?» dep ashulanghan eken. Búghan qasynda otyrghan uәzirleri de ýndey almay qalghanda, tek Tóle by handy sabyrgha shaqyryp: «Han iyem,  jigitterding aman-esen kelgenine quanayyq. Múnda ýlken syr bar. Qoydyng qúmalaghy eldegi mal bitkenning bәri jaudyng qolynda qaldy dese, ekinshisi minerge at qalmady. Eldi jau shapty. Ýshinshi tas týiinshekting maghanasy endi jaumen birigip tas týiindey kýresu qaldy» degeni. Eger myna jigitter jau qolyna týskende múnyng eshkim sheshpegen bolar edi. Al týiinshekti ashpay hangha jetkizinder degeni, jolda múny kórip, bos nәrsege nege әure bolamyz dep, olar kelmey ketui de mýmkin. Alaman by óte tapqyrlyq jasapty» degen.  Búl habardy hannyng janynda onqa bolyp jýrgen Mәmbetbet biyding bir balasy Syrymbetten tughan Qangeldi de estiydi. «Elimdi jau shauyp jatqanda múnda jýrgenim jaramas dep, kelgen eki aghalarymen birge qaytyp, qalmaqtargha qarsy soghysqa kiripti.

Jetisugha qalmaqtardyng basyp kirgenin estigen Tәuke elding basyn biriktirip, qarsy maydangha attanghan.

Alaman biyde ómirin at ýstinde ótkizip, Jalantós bahadýrdi jasaghyna baryp qosylghan. Alayda biydi qanday jaghdayda qaytys bolghany turaly derek joq. Sýiegi Shymkenttegi Saryaghash jaghynda jerlenipti dep Altynbek qariya bir kezdeskende әngime etken edi.

2018 jyldyng mamyr aiynda «Taldyqorghannyng Kerbúlaghynan baryp keleyik. Men kólik dayyndap qoydym, erte kel» dep Altynbek  qariya habarlasty. Biz ýsheu bolyp jolgha shyqtyq. Jol-jóneke әngime aityldy.

«Bizding ata-babalarymyz Ilening soltýstik jaghyndaghy Qonyrólen, Basshi, Qaratal, Tentek, Aqsu, Sarqan, Alakólde mekendepti. Biz baratyn jerde Alaman biyding atynda jer attary bar dep estidim, kórip qaytayyq», - dedi. Biz Saryózekten ótip, Altynemelge kelgende, qariya, ataqty-sayahatshy Shoqan Uәlihanov pen Úly jýzding agha súltany bolghan Tezek tóre mekendegen ónir dep, Shoqannyng Altynemel asuy arqyly Ile ózenin boylay Qúljagha sapar shekkendigin, 1858 jyly qúramynda 43 adam, 101 týie, 65 salt jәne jýk artqan aty bar keruenmen Qashqargha sayahat jasaghanyn sóz etti. Sayahatshynyng ziraty Altynemelde dedi. Jonghar shapqynshylyghynda Jetisudaghy nayman, jalayyr, alban, suannyng kóp rulary Úlytaugha deyin baryp, keyin Balqash kólining manymen Lepsining tónireginde jýripti. Búdan bizding atalarymyz Ile Alatauyna kelgen. Olardyng ishinde alban taypasyndaghy Mәmbet (Aljan) atamyzdy balalary - Alaman, Qighylyq, Shaghyr jәne Syrymbet te mekendepti. Onyng dәleli myna biz baratyn Alaman degen taudyng bary shyndyqqa janasady. Áueli Basshiydegi bir qariyagha jolyghyp alayyq dep, auylgha kirdik. Biraq tappadyq. Ol kisi turaly eshkim bir derek aitpady. Onyng esesine auyldyng ýlkeni Jaqypbek Samyltyrúly degen qariyamen kezdeskenimiz izdegenimiz aldymyzdan  tabylghanday boldy. Qariya naghyz kónening kózi bolyp shyqty. Qonaqjaylyghy bir bólek. Kenes ókimeti kezinde mal sharuashylyghyghy salasynda qyzmet istese, keyin elimiz tәuelsizik alghanda auyldyng órkendeuine ýlesin qosqan eken. «Auyldyng dini albannyng ishinde qonyrbórikterding saryqúldary jәne suandar bar. Ileni arghy jaghynda tuystarymyz kóp dep, siz izdegen Alaman tauy, myna Yntaly degen auyldyng soltýstik jaghynda Matay tauymen jalghasyp jatqan tau. Eki taudyng ortasynda Altynemel, Jamannyng asulary, Jamannyng bastauy degen jer bar. Sonday-aq, Jaynaqtyn, Shajanyng asuy degen jerlerdi de  elden estigenmin.

– Apyray a, Jaman degen bizding Ayttyng bir atasyny balasy. Al Jaynaq ta sol atadan taraytyn bir atanyng myqty adamy. Úrpaqtary Narynqoldyng Sýmbesinde túrady. Shaja Mәmbetting inisi, yaghny Alamannyng kishi әkesi bolyp keledi, myna Ilening arghy betinde, - dep Altynbek qariya izdegenin tapqanday quandy.

- Yntalydan ary Alaman sayymen órlep, Alaman asuynan asady. Taudy ýsti jaylau. El ishinde Alaman asu turaly bir shumaq óleng baryn ýlkenderden estigenmin.

Asuy Alamannyng asyp kelem,
Jayqalghan japyraghyn basyp kelem.
Birge tughan bauyrymdy esime alyp,
Solardy oilaumen jasyp kelem, - degen.

Sizding Alaman tauyn izdeuding bir syry bar siyaqty degen  Jaqypbek sózine, Altynbek qariya ózining Aljannyng (Mәmbettin) ishinde Alaman atadan taraytyn, ataqonysyn izdep kelgenin aitqanda, «Ataqonysty izdegen siz siyaqty adam az, bәrekeldi. Yntalygha baralyq. Ol jaqtyng joly qiyndau. Mening kóligimen barghan jón. Ol auylda 90-nan asqan bir qariya túrdy. Jaqsy syilastyq. Jatqan shejire edi. Ómirden ótip ketti. Balasy Bedelhan Áldiybekúly mektepte isteydi. Ol Alaman tauyn jaqsy biledi. Soghan barghayyq, - dep jolgha shyqtyq. Bedelhan kópti kórgendigin tanyty. «Baratyn jerge mening «Nivamen» barghan dúrys. Jol qiyndau» dep, taghy kólik auystyrdyq. Rasynda taudyng eteginde qoyday-qoyday tastardyng kóptigin kórdik. Tastar beyne bir jaylyp jatqan otarly qoyday, júmyr. Nazarymyz tastargha audy. Bir zamanda tauda ýlken tasqyn bolyp, tastardy osynda alyp kelgen tәrizdi degen oimen kele jatqanda Bedelhan: «Aldymyzda ýlken Alaman sayy bar. Saydy qualap tau ózeni bizding auylgha qaray qúlaydy. Ertede búl su Ilege qúighan eken. Suy mol, aghyny qatty, tay aghyzatynday ekpindi bolypty. Qazir onday su joq. Ákem marqúm aityp otyratyn» dep tenkiyip jatqan tastardyng arasymen saygha kirdik. «Mine sizder izdegen Alaman sayy jәne qorymy. Sayydy órlep jaylaugha shyghyp, ary asady. Asudyng arghy jaghy da Alaman sayy dep atalady eken. Ay sayy  degen say bar degen» dep, saydy boylay aqqan ózen suynyng shyghys jaghyndaghy jal bolyp jatqan úzynshaq dónesti kórsetti. Dónesting orta túsynda tórt búryshtalyp qorshalghan qorghannyng orny, onymen qatarlas jatqan ýiindi tastardyng qorymy bólek-bólek jatyr. Soltýstikten ontýstikke qaray toqymday sozylyp jatqan qorymnyng úzyndyghy jýz metrden asady.  Qorymnyng eng ayaq jaghy ýlken tórtbúrysh taspen bitken. Altynbek qariya dónestegi qorymgha úzaq qarap, taudan qúlay aqqan shaghyn ózenge, odan әri kóz úshynda qar basyp jatqan biyik shyngha kóz saldy. Ýsh  ghasyr búryn Alaman biyden taraghan úrpaqtar osynda mekendegenine kózi jetkendey boldy. Odan beri talay úrpaq ósip erjetse, solardyng jalghasy Altynbek qariya ekenin Jaqang da týsip: «Jýriniz qorymnan topyraq alyp, qúran oqylyq» dep  qoltyghynan ústady. Altynbek qariya qúran oqyp, qorymnan topyraq aldy. Bәrimiz ýnsiz qaldyq. Ýnsizdikti Bedelhan búzdy.

- Aytpaqshy Yntalyda bir alaman qariya túrady. Auyldyng moldasy, Estemes, - dedi. Biz Estemesting ýiine bardyq. Ol kisining әke-shesheleri men tughan-tuystary 1930 jyldargha deyin osynda túrypty. Zamannyng qiyn asharshylyq jyldary jan saughalyp Qytaygha ketip, 1960 jyldary atamekenine qayta oralghan. Ózin atamekeni, babalary otyrghan jerde otyrghanyna maqtanyshpen aityp, әke-sheshemning kindik qany tamghan jeri osy jer. Múnda ýsh-tórt otbasy túramyz. Basqa tuystarymyz Kegenning Tasashysynda, kóp alamandar Aqtasy men Saryjazda túrady, - dedi.

Osy sapar Altynbek qariyanyng oiynnan shyqty. Ózining ata-babasynyng ataqonysyn tapqanyna quandy. Babasy Alamannyng ýiir-ýiir jylqysy bolyp, jaylaugha shyqqanyn, eteginde qystauy, saydyng auyzynda qorymy   jatqanyna kónili tolyp, bir әngime atty. «Ertede múnda qúlandar men qaraqúiyrdar az bolmapty. Qúlannyng mekeni bolghan eken. Alaman bi  Qaspan degen jerden aran  (or qazghan) qazyp, ýstin bútamen jauyp, qúlandardy ústapty. Ústaghan qúlandy qolgha ýiretip, ózining jylqylarmen shaghylystyrghan. Nәtiyjesinde kókala qúlyndar payda bolyp, keremet jylqylar shyqqan. Bitimi men kóz toyarlyq pishine, basqa jylqydan ereksheligine tónirektigi el qyzyghypty. Shapsa jýrik, miniske shydamdy januar  ýiir-ýiir bolyp jýrgende Shynghystaudaghy tobyqtylar kókalagha kózderi týsip, bir ýiirin quyp, Taskeskendegi taudyng asuymen aidapty. Jylqy jersinbey qaytadan ózderi asqan asudan asyp, mekenine kelgen.

Sol asudy keyin el « Alamannyng kókala  asuy» dep atap ketken degen әngime bar. Alamannyng kókala ýiirinen ne bir jýirik túlparlar shyghypty. 100 shaqyrym jerden shapqan Kókalanyng túqymyna jeter jýirik bolmapty.  Jýzden jýirikten bir alpar, jýz jýirik alpardan bir túlpar ozyp, túlpar atalypty. Jýz jorghasynan bir túrapatasy ozyp, alaman bәigisi el auyzynan taraghan. «Oy, búl bәri bir Alaman bәigisi. Onyng Kókalasynan ozatyn at joq» degen anyz bar. Sonday-aq ataqty batyr Rayymbekting Kókmoynaq aty da atasy Alman biyding kókala jyqysynan dep aitady. Sebebi jaugha shapqanda myqty, qashqan jauy qútylmaghan degen de, búl әngimeni Jaqypbek qariyada kónekóz qariyalardan estigenin rastady. Bizding sol saparymyzda Altynbek qariya Alaman by bolumen qatar, batyr, baluan, artynda sózi qalghan sheshen ekendiginde әngimeledi. El auyzynda: «Ózindi jattay syila, jat janynnan týnilsin», «Adam  bolar balany qayrap-qayrap tasqa sal, adam bolmas balany shómish berde asqa sal» dese, jas jigitterdi  jekpe-jekke dayyndap, sayystargha tәrbiyelepti dep, «Izdengen isimdi kózimmen kórdim. By atamyz óz zamanynda tanymal túlgha bolghandyghy artyndaghy qalghan ataulary rastaldy. Mysaly: «Alaman tartysy», «Alaman sayysy», «Alaman soghysy», «Alaman bәigi», «Alaman asuy», «Alaman beketi», «Alaman sazy», «Alaman jaylauy», «Alamannyng kókala asuy» degen. Múnyng bәri Alaman by Mәmbetúly turaly el auyzynda jýrgen kóp anyzdyng bir parasy ghana dep, ózi jighan derekti bizge aitqan edi.

Biz әngime etken Alaman by Mәmbetúlynan taraghan úrpaqtary bir kezderi Ilening soltýstik jaghyn mekendese, qazirgi kezde basym kópshiligi Almaty oblysy Kegen, Rayymbek audandaryna qonys tepken.

Jeksen Alpartegi,

jurnalist

Abai.kz