Biz – qazaq ejelden... (jalghasy)
Basy: Biz – qazaq ejelden...
Jalghasy: Biz – qazaq ejelden...
Ózindi-ózing tanu tәjiriybesinen
7.
Shapyrashty ruy jayyndaghy tauarih bastauynda, kýlli Ýisin shejiresinde airyqsha qadirlenetin Bәidibek baba túr. Bәidibek Qarashaúly turaly әngimeler men anyzdar óte kóp. Songhy on jyldyqtarda shyqqan әrtýrli derekter keltirgen kitaptar da barshylyq. Solardy qoryta qarap, ortaq oy qorytqan, sóitip, «Bәidibek baba – alyp bәiterek. Úrpaqtar shejiresi» atalatyn qalyng shejire kitapqa alghysóz bergen ghalymdar men tarihty sýietin azamattar: Qazaqstan Respublikasy Últtyq Ghylym akademiyasynyng akademikteri, tarih ghylymynyng doktorlary, professorlar Ábduәli Qaydariy, Bәidibek Tólepbaev, Kenes Núrpeyisov, Karl Baypaqov, Qazaqstannyng halyq jazushysy Sherhan Múrtaza, filologiya ghylymynyng doktory, professor Myrzatay Joldasbekov, jazushy, tarihshy Bayúzaq Albani, tarih ghylymynyng doktory, professor Mәmbet Qoygeldiyev, geologiya-miyneralogiya ghylymynyng doktory, professor Ádilhan Baybatsha, jazushy Áshirbek Kópish, jazushy, tarihshy Baqgiyar Ábdildәúly, tarih ghylymynyng doktory, professor Talas Omarbek, tarihshy-shejireshi Aubay Bayghazyúly, sonday-aq, Qazaqstan Últtyq At sporty federasiyasynyng preziydenti Qayrat Satypaldyúly Satypaldy. Mine osylar arnayy jobanyng bastauynda túrdy. 2000 jәne 2006 jyldary ýlken-ýlken kitaptar shyghardy. Solardyng Shapyrashty ruy shejiresine aparatyn kirispe әngimesinde Úly jýz Ýisin Bәidibek baba jayynda aitqan zertteu pikirlerine kóz jýgirtelik.
Aghyl-tegil anyz-әngimelerding mazmúnyn oi-sanalaryna tereng sinire otyryp, olar aty anyzgha ainalghan «naqtyly ómir keshken, orda ústap, otau kótergen túlgha» Bәidibektin ózine deyingi atalarynyng da tarihy bolghandyghyn paryqtaydy. Al onyng úldary men qyzdary, ózinen keyingi ýrim-bútaghy әr ghasyrlarda halyq tarihynyng altyn dingekteri bolghan eken. Kelesi buyndargha anyz-әngimeler ghana emes, barynsha naqtylanghan tarihy derekter qaldyrudy maqsat etken avtorlar tarihy geneologiyalyq qisyngha sýiene otyryp, meylinshe әdiletti boludy múrat ete kele, Qarashaúly Bәidibekting tuyp-ósken, tu tigip biylik jýrgizgen memleketining aumaghyn bylay belgileydi: «batysynda – qazirgi Syr alabyn, kýngeydegi – Ystyq kól alabyn, jeti Alatau jәne Qaratau jotalaryn, Jetisu ózenderining boyyn, teristigi – Úlytaudan ary asatyn keng jazyqty, shyghysynda – Altay, Ertisti qamtyghan úlan dala».
Avtorlar búl derekting bizge – әrisi Batys jәne Shyghys elderinde núsqalary saqtalyp túrghan M. Qashqary (XIII gh.), J. Balasaghúny (XI gh.), M.H. Dulaty (XVI gh.) enbekterinde, arabtyng sayahatshy ghúlamalary Ibn Hordadbek (IH gh.), Kudama ibn Jafar (H gh.), Ibn Ydyrysy (XIII gh.), tarihy jazbalarynda, berisi – N.Ya. Bichuriyn, V.P. Vasiliev, N.V. Kuner, L.N. Gumiylev, Lu Maosaydyng ghylymy tәrjimeleri arqyly jetkenin atap ótedi. Qytay shejireshilerining jylnama kitaptarynda anyq kórsetkenindey, atalghan kenistik b.z.b. V–IV ghasyrlardan bastau alyp, b.z. VI–H ghasyrlaryndaghy Týrki qaghanattary men qarahandyqtar memleketining damuyna dýmpu bergen ejelgi Ýisin memleketining tól ólkesi bolatyn. «Kóne tarihy túlghalardan taraghan úrpaqtarynyng biri – Qarasha biyding balasy – Bәidibek Baba ózining týp atasy Ýisinning tarihy tizbegin ýzbesten osynday keng aimaqta taypalyq odaq qúryp, sol mekenderde ýrim-bútaghynyng tuyn tigip ketken tarihy túlgha».
Búdan әri avtorlar derekti jazbalardyng kópshiliginde Bәidibekten bertingi kezenderden әrqily mәlimetter baryn, tek olarda onyng ómir sýrgen kezeni kórsetilmegenin aitady. Mәselen, Jalayyr Qadyrghaly by Qosymúlynyng qaldyrghan jazbalarynan Qara ýisin degen ataudyng Ýisinning bertingi Qarasha – Bәidibek tarmaghy ekendigin anyq angharatyndaryn sóz etedi. Olar Jetisu ózenderi boyynyng shúrayly jerlerine qalalar saldyryp, kóp ghasyr boyy birinen song biri biylik qúryp kelgen. Bәidibek Qarashaúly ómir sýrgen kezeng turaly tarihy derekter qytay jylnamalarynda kezdesedi. Olardan alynghan derekterdi qalyng qauymgha orys ghúlamalary N.Ya. Bichuriyn, L.N. Gumiylev jәne basqalar jetkizgen.
Sonymen, Bәidibekting әkesi Qarasha han (530–604) Batys Týrik handyghyn әkesinen, 576 jyly qaytys bolghan úly qaghan Estemesten múralaghan. Qarasha nemese Qarasha bi, qytay jazba derekterindegi Qarasha han – qazaq halqynyng belgili aibarly túlghalarynyng biri. Qarasha handy qytaylar Dyanigu, al L. Gumiylev ony týrkishelep Qara Churin dep jazghan. El biyleu syrlaryn erte úghynyp, san soghysta shynyqqan tәjiriybeli Qarasha taqqa otyryp, han bolghan kezde, memleket barynsha nyghayghan. Qarasha han memleket ordasyn әkesi Estemes (keyde Estemi, Ishtimi, al qytaysha Shindyanimi) qaghan mekendegen Týrkibasy – Mynbúlaqtan ejelden Ýisin memleketining astanasy bolghan Esik angharyna, qazirgi Qarasha taularynyng baurayyna auystyrady. Memlekette tynysh zaman ornap, el Qazaq Dalasyn erkin jaylaydy.
Qarasha hannyng jasy úlghayghan kezde shyghystaghy azuly kórshisi Qytay qalyng qolmen soghys ashady. Birliginen ajyray bastaghan elin, bytyray bastaghan biylerin iykemge keltire almaghan Qarasha han ordasyn tastap sheginuge mәjbýr bolady. Tarazdyng irgesinde ótken osy qyrghyn soghysta 74 jastan asqan Qarasha han 604 jyly qaza tapqan dep Qytay jylnamashylary jazyp ketken. Tarazdyng shyghysyndaghy Qarasha qorghandary dep atalatyn jalpy sany 95 tóbeler tizbegi sol qandy soghysta qaza tapqandar jerlengen, qazir bizge qorghandar retinde jetken eskertkishter. Osy qorghandargha arheologtar qazba júmysyn jýrgizip, kóptegen qúndy mәlimetter tapty.
Qazaq jerine súghyna kirgen qytaylar túraqtap kóp túra almaghan. Sheshushi sәtte memleket biyligin óz qolyna alyp, elding basyn biriktirgen Qarasha hannyng kishi úly Bәidibek basqynshylargha soqqy berdi. Osy soghysta erekshe talantymen tanylghan 18–20 jas shamasyndaghy Bәidibek han saylanady. Ol aghasy Baytuly (Baydolla) ekeui birigip qimyldaydy da, basqynshylardy Erenqabyrgha taularynan asyra quyp, ejelgi mekenderdi – Túrfan ólkesine deyingi jerlerin qayta azat etedi.
Qytay biyleushisi jenilgenin moyyndap, tolysqan jigit Bәidibek hangha ejelgi salt boyynsha qyzyn berip, beybit kelisimge keledi. Osydan keyin qytaylar qazaq jerine úzaq uaqyt soghys ashpaghan. Tek ózderining jenisterin ghana jyrlap, jenilisi turaly jazbaytyn Qytay jylnamashylary búl oqighalar turaly tolyq derek keltirmeydi.
«Syr alabynan Túrfan alqabyna deyingi baytaq ólkege Bәidibek han 604-jyldan ómirining sonyna deyin biylik etedi. Al, Baytuly babamyzgha kelsek – ol qazirgi Ystyq kólding batysy, Naryn ózenining alabyn, Ferghanany jәne Tashkentting ontýstigin qamtityn ólkeni mekendep, biyligin jýrgizgen. Onyng esimi osy ólkedegi Alatau jýielerining birinde «Baydula tauy» degen atpen saqtalghan».
Tarihta qalghan shejirelerge sýiengen atalghan újymdyq avtorlar belgili bir uaqyt kesindilerin aiqyndap kórsete otyryp, mynanday bútaqty týzedi: Úly jýz Ýisin (b.z.b. V–IV ghgh.), Aqarystan – Úzyn Saqal Ibrayym (Júmabay), odan Kýrti, odan Keyki by (Kiyikbay), odan Tóbey bi, odan Qúiyldyr, Qogham, Mekireyil, Mayqy taraghan. Mayqy by hristian jyl sanauyna deyingi I ghasyrdan bizding zamanymyzdyng I ghasyrlarynda – dәuirler toghysynda ómir sýrip biylik jýrgizgen.
Qoghamnan – Bәiterek, odan Qanly, Shanyshqyly (Qataghan) taraghan.
Qúiyldyr men Mekireyilden taraghan úrpaqtar basqa elge baryp, solardyng әdet-ghúryp, dәstýrin qabyldap, sinip ketken.
Qataghan men Qanly Ýisinning jetinshi úrpaqtary. Qataghan Ýisin memleketine Dәu by biylik jýrgizgen kezde Grek-Baktriya elderine әsker bastap baryp, ýlken jenisterge jetken. Ózi osy elge biylik jýrgizgen. Sol ólke Aughanstannyng Qataghan aimaghy dep atalady. Pamiyr, Aughan taularynda Qataghan atty asular, qamaldar saqtalghan. Qataghannyng úrpaqtary (shanyshqylylar) qazaq halqynyng bir taypasy.
Qanly enshi alyp shyghyp, Ýisin memleketining batysyndaghy Syr alabynda biylik jýrgizgen. Búl alap b.z.b. II – b.z. XI ghasyrlary aralyghynda Qanly memleketi atalghan. Qazir qanlylar qazaq halqynyng qúramyndaghy kórnekti taypa.
Mayqydan – Baqtiyar, odan Oisyl men Ýisil. Oisyldan on eki ata Sirgeli. Ýisilden – Jansaqal, Jansaqaldan – on eki ata Jalayyr (Taraq), Aqsaqaldan (Abaq) – Aydarly, Saqaldy taraghan.
Aydarly men Saqaldy – egiz.
Saqaldy Kerey elining ishine baryp bir qyzgha ýilenedi de, sonda qalyp qoyady. Odan taraghan úrpaq Abaq Kerey atalyp, on eki atagha bólinetini aitylady.
Aydarlydan – Asan men Qarasha shyghady.
Asan ýilenbey ótken adam eken.
Qarashadan – Bәidibek, Baydolla taraydy.
Baydolladan – Aytykel, odan Shaqsham, odan Atym, Sary, Imam, Jәnibek, Qazaqbay, Qara degen atalar shyqqan.
Bәidibek jayly erterekte el arasynda saqtalghan anyz-әngime de, jyr da, shejire de mol.
Halyq jadyndaghy kóp derekter Bәidibek biyding jeke ómirine baylanysty. Onyng ýsh әieli bolghan.
Birinshi әieli Sarybәibisheden on úl tughan. Solardyng bireui – Baytoqtydan (keybir derekterde Sarybaydan) Týrkesh (Saryýisin) dýniyege keledi.
Ekinshi әieli Zeripten Jәlmenbet tughan. Jәlmenbetten Shapyrashty, Ysty, Oshaqty órbiydi.
Ýshinshi әieli Núrila – Domalaq ana degen atpen belgili. Domalaq anadan tughan Tileuberdiden (Jaryqshaqtan) Alban, Suan, Dulat taraghan.
Bәidibek biyding osy atalghan nemereleri Saryýisin, Shapyrashty, Ysty, Oshaqty, Alban, Suan jәne Dulat – qazirgi qazaq taypalarynyng atalyqtary bolyp tabylady.
Avtorlar Bәidibek biyding ýshinshi әieli Núrila jayynda mynanday derekter beredi: «Domalaq ana (Núrila) qazaq dalasyna VII ghasyrda jetken Arab halifatynyng әskery ókilderinen búryn beybit maqsatpen kelgen, islam dinin uaghyzdaushylarynyng biri bolghan arab degdarynyng qyzy. Ózi de eldi imandylyqqa shaqyryp, jas kezinen sәuegeyligimen tanylghan. Osynday iygi isimen, tartymdy qylyqtarymen Bәidibek babamyzdyng erekshe nazaryna ilikken. Elge tanymal bolghan Domalaq ana nemereleri Alban, Suan, Dulatpen qatar, Bәidibek baba biyligining kýlli auqymynda jalpy qauymdy tereng imandylyqqa tәrbiyelep, Qazaq Dalasynda mәdeniyet pen izgilik taratushysy bolghan»[1].
Núrila (Domalaq Ana) jasynan sózine júrtty úiytatyn sәuegey, jaratushy bir Allanyng kýshimen bolghan jәne bolatyn oqighalardy kýni búryn bilip otyratyn kóripkel, әulie kisi bolghan eken. Ol kisining sonday qasiyetterine jalpaq elding týkpir-týkpirindegi zamandastary men keyingi úrpaqtarynyng kózi anyq jetken, sondyqtan da qay kezde de tang tamasha qalyp otyrghan kórinedi. Bәidibek baba әuletining kýnderding kýninde ósip-ónip, keng jayylyp, mol taraytynyn da Domalaq Ana kóregendikpen aityp ketken eken degen anyz el arasynda keninen taraghan.
Osy jerde osynau ghajayyp kisi jayyndaghy Últtyq ensiklopediyagha kirgen derekti keltire ketu oryndy bolmaq. Onda esimi el úranyna ainalghan abyz analardyng biri – Domalaq ananyng (Núrilanyn) ómir sýrgen uaqyty naqty datalarmen kórsetilgen: 1378 jyly Týrkistan qalasynda tughan da, 1456 jylghy 28 mamyrda Qaratau qoynauyndaghy Balabógen ózenining jaghasynda dýnie salghan delinedi[2]. Núrila – týrkistandyq Maqtym Aghzam qojanyng nemeresi. Ákesi – Ály Sylan, sheshesi – Núrbiyke, naghashy atasy – Mogholstannyng biyleushisi bolghan Uәiis han. Ákesi Ámir Temirding әskerinde qyzmet etken. Ómirin әskery qyzmette, joryqta ótkizgen adam. Al anasy erte qaytys bolghan. Jetim qalghan Núrila atasy Maqtym Qojanyng qolynda tәrbiyelenedi.
Maqtym Qojany Bәidibek by shaqyrtyp, ol sonda Qaratau manyna qonystanady da, mektep-medrese ashady, meshit saldyrady. Osy jerde boy jetken nemeresi Núrila atasynyng ósiyetimen 1397 jyly 19 jasynda Bәidibek biyge túrmysqa shyghady. Onyng aqyldylyghymen, danalyghymen, tazalyghymen elge aty shygha bastaghany, odan Domalaq ana atanghany sol shaqtan bastalady. Bәidibekke túrmysqa shyqqannan bastap keng tanylghan danalyghy, әuliyeligi, tapqyrlyghy jayynda el arasyna kóp әngime taraghan[3].
Jana ýlgimen salynghan Ýlken Qarataudyng Qostúra bókterinde túrghan Áulie Ananyng appaq júmyrtqaday әsem ghimaratyna bas iyip, taghzym etip kelushilerding qatary búryn da kóp bolghan, qazir de tolastar emes[4]. Domalaq ananyng basyna keseneni úlysbegi Dulat saldyrghan. Búharadan Abdulla Shery ústany aldyryp, tórt qanatty, tóbesi kýmbezben kómkerilgen tam túrghyzady. Búl kýmbez-zirat qasterlenip, elding arnayy kelip ziyarat etetin ornyna ainalghan. 1456 jyly alghash salynyp, ghasyrlar boyy birneshe búzylyp, jóndeuden ótkizilgen, әlsin-әlsin qayta óndelgen kesene 1957 jyly dóngelek pishinde, negizgi ghimarattyng ýstinde janartylghan. Ol da úzaq saqtalmay, Manghystaudan arnayy әkelingen aqtaspen 1996 jyly janadan órilgen[5].
Bәidibek biyding beyiti de Qaratauda. Sýiegi tau basynan keng say arqyly tómen qaray synghyrlap aqqan móp-móldir Balabógen ózenining ortalyq angharyndaghy biyik tóbening ýstine qoyylghan. Ýlken әri biyik etip, kýmbezdetip salynghan eskertkish qazir osy Bәidibekting esimimen atalghan óz úrpaqtary túratyn auylgha jәne sol tónirekke erekshe boy kórsetip, sәn berip túr[6]. Qarahan dәuiri ýlgisimen túrghyzylghan búrynghy kesenening ornyna 1998 jyly Bәidibek jәne Qasiyetti bes ana tarihy eskertkish kesheni salyndy[7].
Keshen manyndaghy auyl Qarataudyng bel ortasynda ornalasqan. Balabógenning jogharghy angharynda Bәidibek auylynan alty shaqyrym jerde eneli-kelindi Zerip pen Sylandynyn, ortasynda Bәidibek pen Maraudyn, Jaryqshaqtyng (Tileuberdinin), tomengi angharynda Domalaq Ananyng (Núrila) osy bir ózenning alabyna shoghyrlana ornalasqan mazarlary, búl kýnderi olardyng ótken joldaryn qasterleushi úrpaqtyng bas iyip kóriser qasiyetti ornyna ainalghan. Úly babalar men analardyng jatqan orny, olardyng әruaghyn qasterleushi júrt qazaq elining әr atyrabynan ýzdiksiz kelip jatady. Olardyng esimi úrpaqtan úrpaqqa jalghasyp, ósken halqymen birge jasay bermek. Bәidibek baba turaly mәlimet jogharyda keltirilgen qysqasha derektermen shektelmek emes.
Kezinde kýlli saharagha belgili bolghan Qarasha biyding úly Bәidibek ómir sýrgen kezenge baylanysty әli de talay dualy auyzdar pikir aitady, talay jana derekter qosylatyn bolady. Ásirese, ýstimizdegi XXI ghasyrdaghy óz tarihymyz ben әlem elderi tarihynyng qaghaberis qalyp kelgen aqparattyq qatparlary býgingidey keninen ashylyp jatqan jaghdayda, keleshek úrpaqtyng ózi de búl taqyrypty terendete týsinetindigi anyq. «Bәidibek Babanyng tarihtyng qay kezinde ómir sýrgendigin, kim bolghandyghyn, qanday tarihy ýlken jýk kóterip ótkendigin – úly-úly qaghandary men el biyleushileri bolghan, erjýrek úldary men qyzdary elding basynan kesek-kesek oqighalardy qapysyz ótkizip kelgen, ejelgi Ýisin elining ishki jәne syrtqy tizginin kóp ghasyr boyy tepe-teng ústay otyryp, tәuelsizdikting tuyn kótergen – býgingi Qazaqstangha birge jetkizisken mynjyldyq úrpaq tarihtyng nebir súrapyl tolqyndarynyng soqqysyna úshyrap kelgen kәri Aziyanyng býkil Álemdik tarihtyng qoynauynan alatyn ornyna qaray aldaghy kezende taghy da anyqtay týsedi»[8].
Oghan dau joq. Óitkeni, býgingi zertteulerding key nәtiyjelerinde de bolashaq úrpaqtyng jana izdenisterine ilik bolarlyq jәitter bar.
Mәselen, Bәidibek Qarashaúlyn shamamen VI – VII ghasyrlar toghysynda ómir sýrip, qazaq halqyn qúraghan taypalardyng aumaqtyq jәne etnostyq tútastyghyn qalyptastyru jolynda kóp enbek sinirgen tarihy túlgha retinde tanyghan sekildimiz[9].
Jogharydaghy әngimemizde shamamen 600-shi–700-shi jyldar ishinde ómir sýrgen osynau qasiyetti kisining tarihyna azdy-kópti sholu jasadyq. Búl kisining ýshinshi әieli әulie Domalaq ana ekenin de aittyq, jәne ol kisi jayyndaghy naqty ensiklopediyalyq mәlimetti keltirdik. Sondaghy aitylghan derekterdi taghy bir eske salayyq, oqyrman angharghan bolar, Últtyq ensiklopediyada Núrilanyng Bәidibek biyge 1397 jyly túrmysqa shyqqany[10] aitylady.
Sonda qatelik qayda? Bәidibek biyding 600-shi–700-shi jyldary ómir sýrgenine kýdik keltiremiz be, әlde Núrilanyng (Domalaq ananyn) Bәidibek biyden jeti ghasyr keyin, 1378 jyly Týrkistan qalasynda tuyp, 1456 jylghy 28 mamyrda Qaratau qoynauyndaghy kishkene ózen boyynda qaytys bolghanyn habarlaytyn derekterge shýbәmen qaraymyz ba? Eki mәlimet te resmy anyqtamalyqtan – «Qazaqstan» Últtyq ensiklopediyasynan alynghan. Shiykilik qay maghlúmatta jәne qalaysha, nelikten jiberilgen? Búnyng anyq-qanyghyna jetu – bolashaq zertteushilerge paryz.
Sonymen, qazirgi zamanghy Shapyrashty shejireshileri Bәidibek syndy týp atalaryna bylay terendeydi: 1) kýlli adamzat tarihy shyghys bәiteregining altyn bútaqtarynyng biri – kóne ghún (b.z.b. VII–b.z. III ghgh.), 2) Ýisin imperiyasy (b.z.b. V– b.z. VI ghgh.), 3) Ýisin imperiyasynan tikeley tarap, órbiytin (arasyn ghasyrlar ýzip túrsa da) Ýisin (b.z.b. V– IV ghgh.) – Dәu by (b.z.b. 178 jyly qaytys bolghan) – Elsau by (b.z.b. 178–104 jj.) – Nuly bi, Duluy (Dulu, Dulo) by – Mayqy biyge (b.z.b. I – b.z. I ghgh.) kelip tireledi. Odan sanagha sinip: «Týgel sózding týbi – bir, týp atasy – Mayqy bi» degen ósiyet qalghan. Bәidibekting týp atasy – Ýisin, óz atasy – Qarasha. Órisi, dәuleti jayylghan ólkesi – Syrdariya alabynan Altay, Ertiske, Saryarqa jazirasyna, Erenqabyrgha taularyna deyin jetip-qaytyp otyrghan. Bәidibekting óz kindiginen taraghan úrpaqtary búl kýnderi Jeti Arys El bolyp ósip-órkendep otyrghan qalyng júrt[11].
Atalghan jana zaman shejireshileri Bәidibek Baba balalarynyng arghy-bergi tarihyn anyqtaugha, mýmkindiginshe, tarihy mezgili men tizbegin naqtylap jazugha tarihta túnghysh ret әrekettenip otyrghandaryn atap aitady. Sol sebepti Bәidibekke deyingi tym alys tarihta da, odan keyingi tarihy tizbekte de, әriyne, kómeski qalghan, mýlt ketken, tipti, bilmestikten belgisiz bolyp qalyp qoyghan, keyde mýldem qatelesken tústar boluy әbden mýmkin. Osylay moyynday túra, olardyn, degenmen, ru-taypa tarihyn tútas qazaq halqy tarihymen sabaqtastyra, astastyra qarauyna, iysi qazaqqa ortaq qasiyetterdi dóp basyp atauyna rizashylyq bildirmey túra almaysyn.
Dýnie jýzi tarihyna kóz jýgirter bolsaq, alys-jaqyn ózge eldermen, bógde nәsildermen, bóten ru-taypalarmen qany aralasyp kórmegen birde bir últ ta, úlys ta joq. Qazaqtar da derbes әri túiyq ómir sýrgen emes, biraq qiyn-qystauly ghúmyr keshe otyryp, atany, rudy, taypany, jýzdi, úlys pen últty anyq bilui arqyly kóshpendilik tarihynda ózin-ózi saqtap qala aldy. Biren-saran kishigirim rulyq-taypalyq qaqtyghystary bolmasa, ózi tarih sahnasyna shyqqaly kazaq halqy júrtpen júrt, atamen ata, rumen ru, jýzben jýz, úlyspen úlys bolyp eshqashan jәne eshbir uaqytta iri qantógisterge, soghystar men qyrghyn apattargha baryp kórmegen. Kerisinshe, basqynshy jaular syrttan lap qoyghanda, etnostyq birtútastyq pen qandyq býtindik kórsetip, tez arada dýr ete kóterilip, jaugha qarsy bir kisidey atoy salyp shyghyp túrghan.
Qazaq halqynyn: «jeti atandy bil», «er jigitting ýsh júrty bar», «qargha tamyrly qazaqpyz», «súrasa kelseng – qay qazaq ta qaryn bóle bolyp shyghady», «atanyng balasy bolma – adamnyng balasy bol» degen qaghidalary ózindik iydeologiya mindetin atqardy, sol arqyly shalqar dalalar men asqar taulardy mekendegen qazaq elining birtútastyghy saqtalyp túrghan, osy retpen biyleushiler eldi basqaryp otyrghan. Osyny jaqsy bilgen, Batys pen Shyghystyng aqyl-oy inju-marjanyn týgel zerdelegen ghúlama Shoqan Uәlihanov: «Dalalyqgar (qazaqtar) ózining ahlaqy (moralidyq) qasiyeti, aqyl-oyy jóninen basqa halyqtardan biyik túr», – degen.
Al osynday qazaqtyng tereng bir tarihy tamyry – Qarashaúly Bәidibek. Ol, jogharyda aitqanymyzday, VI—VII ghasyrlarda Ýisin memleketining ishinde iri taypalyq odaq qúryp toptastyrghan, keyinirek Qazaq handyghyna jetken taypalardy qalyptastyryp ketken tarihy túlgha[12].
8.
Tariyhty zerdeleude ghylymy ainalymgha qosyp qarastyrudy tileytin manyzdy jazba shejirelik derekter Mataydyn, Qazbek bekting shejirelerinde de mol ekeni aitylyp jýr[13]. Búl jerde әngime ótken ghasyrdyng songhy onjyldyghy ishinde oqyrman qolyna tiyip, kóp pikirtalas tughyzghan Qazbek bek Tauasarúlynyng «Týp-túqiyannan ózime sheyin» atty kitabynda keltiriletin Matay shejiresi jayynda bolyp otyr.
Atalmysh kitap ýstimizdegi ghasyrdyng basynda «Qazybek bek Tauasarúly – tarihy túlgha, ghalym jәne aqyn» degen taqyryppen elimizding basty joghary oqu ornynda – әl-Faraby atyndaghy Qazaq Últtyq uniyversiytetinde ótken arnayy ghylymy konferensiya talqysyna alynghan bolatyn, oghan biz keyinirek oralarmyz. Qazirgi әngimemiz sondaghy shejire mәlimetteri tónireginde bolmaq.
Konferensiya nazaryna úsynylghan bayandamasynda ghalym T. Omarbekov enbekting әr bólimine taldau jasap, onyng alghashqy bóligine toqtalady. Ol әueli ondaghy shejirening kitap avtory Qazybek bek Tauasarúlyna atasy Mataydan qoljazba týrinde qalghanyn eske salyp, sosyn sol múrada tizilgen izben, ata shejiresin bylay taratady: Múhammed tuardan myng toghyz jýz jyl búryn (yaghny bizshe – b.z.d. 1330 jyly), deydi ol, Qadyr, Qalsha degen kisiler bolghan. Qadyrdan Alash, Alashtan Jayyl, Jayyldan Qazaq. Qazaqtyng eki úly Júman jәne Túman ómir sýrgen. Júmannan eki úl – Arys pen Sabyr tughan. Arystan alty úl bolypty, biraq olardyng ýsheuinen – Aqarys, Janarys, Bekarystan ghana úrpaq tarasa kerek. Kezinde jýz-jýzden әsker basqarghan búlar ýsh jýzding negizin salghan kórinedi[14].
Osy jerde zertteushi jalpy qazaq shejirelerinde aitylatyn derekti aita ketkendi jón kóredi, olarda әdette qazaqtyng arghy atasyn Qadyrdan emes, Alashtan bastaytyny mәlim. Alashtan Qazaq, Qazaqtan – Bekarys, Aqarys, Janarys atty ýsh úl tuady dep aitylatyn maghlúmat halyq ishinde keng taraghan[15]. Al Qazybek bekting atalmysh enbegine qarar bolsaq, Aq degen kisiden, yaghny Aqarystan Kiyikbay (Keyki), odan Tóbey men Moghan. Tóbeyden Baqtiyar, Bayterek, Janylyq tughan bolyp shyghady. Osylardyng ishindegi Bayterekten – Qogham, Qoghamnan – Qanly, Shanyshqyly (Qataghan), Baqtiyardan – Qotan, Qotannan Ýisin taraydy eken[16].
Zertteushi búl tústa Qazybek bek shejiresining qalyptasqan dәstýrli qazaq shejiresinen taghy bir auytqushylyq baryn angharady. Dәstýrli qazaq shejiresinde Ýisin Bekarystan taraydy dep eseptelse, Qazybek bek boyynsha – jogharydaghy tizbeden kóretinimizdey, búl túqym Aqarystan bastau alady. Al Ýisinnen Qazybek bek 7 atany taratyp, Elsaugha keledi. Elsaudan keyin 6 atany sanamalap, Mayqy biyge shyghady. Mayqy biyge kelgen son, odan beri qaray tәptishtep 18 atany taratady da, kópshilikke mәlim Bәidibek atagha jetedi. Al Bәidibekten bastap, shejireshining ózining atasy Mataygha jetkenge deyin 40 ata taratylady[17].
Eger әr úrpaqty shartty týrde 25 jastan eseptesek[18], onda Bәidibek pen Matay arasy 1 myng jyl uaqytqa sozylatynyn este ústayyq. Bәidibektin, Últtyq ensiklopediyada keltiriletin resmy derekke qaraghanda – VI–VII ghasyrlar toghysynda ómir sýrgenin bilemiz[19]. Demek Matay HVI–VII ghasyrlar toghysynda ghúmyr keshken.
Shejireni әngimeleu barysynda Qazybek bek Tauasarúly aty anyzgha ainalghan iri tarihy túlghalar turaly jәne Úly jýzding basty taypalary turaly keninen bayandaydy. Múny múqiyat qarastyrghan zertteushi-ghalymnyng oiynsha, jogharyda kórsetilgen keybir sәikessizdikterge qaramastan, ózining atasy Mataydyng jazbalaryna sýiengen Qazybek bekting shejiresi, negizinen alghanda, «jalpy qazaq shejiresinen auytqymaydy, jәne shejiretanu salasyn jana derektermen tolyqtyrady». Sondyqtan da ol shejireni tarihy derek retinde qarastyryp jýrgen zertteushilerding búl enbekten qashqaqtamay, qayta ony basqa shejirelik derektermen salystyra zertteu isin qolgha alulary kerek degen pikir bildiredi[20].
Endeshe, Qazybek bek Tauasarúlynyng enbegine kóz salayyq. «Mening atam Matay – bizden búrynghy handargha qyzmet qylghan, edәuir sauaty bolghan adam, Qytaydyn, Qalmaqgyn, Parsynyng tilin, jazbasyn qaydam, auyzsha birsydyrghy bilgen kisi» – deydi avtor ózining estelik kitabynda. Ol Matay aqsaqaldy qartayghan kezinde «bógde el úlyq adamdarymen, elshi-jaushylarymen, saudager-sattyqtarymen, jihangez-dәruishterimen sóiles-kenin» aitady. Tipti ýiine ertip әkelip qonaq qylghanyn, «olarmen úzaq týn boyy shýrshitshilesip, qalmaqshylasyp otyrghanyn talay kórgen» eken. «Atam aitar edi, – deydi ol, – erterekte qazaq elining ózi salghan mәdeniyeti, әdebiyeti boldy dep. Jazuy, óneri bolghan edi, endi biz gharaptyng shyimayyna (arab әrpine degeni – B.Q.) kóshtik dep...» Sosyn: «Atam mening esimdi bilgen kezimde dýnie saldy» – dep, Matay aqsaqaldyng ómir sýrgen mezgilinen de habardar etedi.
Shamamen HVII ghasyrdyng ishinde – HVIII ghasyrdyng basynda ómir sýrgen Matay aqsaqal nemeresining qúlaghyna ata-babalary jayyndaghy derekterdi bylay qúighan: «...bar qazaqqa belgili jay – atam aldyna otyrghyzyp qoyyp, babalarymyzdy ýiretetin-di». Aqsaqal jazbasha shejire de jýrgizgen eken. «Er jetken song ol kisining jazbasy da qolyma keldi», – dep, atasynan qalghan sol múrany әkesining eng kishi inisi Tólekeyding ózine syigha tartqanyn aitady. Qoljazbanyng sapasy óte nashar ekenine de nazar audara ketedi: «Kitap әbden eskirgen, tóniregi júlymdanyp, qaghazy sarghayyp, irip, bólek-bólek týsip qalugha әzer túr. Eger úqypsyzdau kisi mort ústar bolsa, kitap payra bolargha kerek». Degenmen, jazbasha shejire ózine tabystalghan tústa, Qazybek bekting aghynan jaryluynsha, búl dýniyede odan baqytty da, dәuletti de adam joq edi. «Óitkeni Ata shejire ózim ishindegisin tegis jatqa bilsem de, talay osy kitapty qolyma alyp toqsan audaryp oqysam da, endi búl qolyma birjola kelgende patsha taghy, qor qyzyna múny aiyrbastamaq emes edim. Tóbem kókte, kónilim aspan ghalamyn sharlap, shartarapqa ketken-di»[21].
Endi Qazybek bekting jogharyda atalghan shejirelik kezenderining uaqytyn odan әri anyqtaugha tyrysayyq. VI–VII ghasyrlar Bәidibek atadan әri qaray 18 ata búryn Mayqy by ómir sýrdi, al búl jogharyda atalghan bir úrpaqty 25 jasqa shaqqan esepti basshylyqqa alghanda, 18h25=550 jyl ilgerige ketedi. Yaghny Mayqy by shamamen b.z. V ghasyrynda ómir sýrgen dep shamalaugha bolady. Mayqy biyden әri 6 ata búryn Elsau ghúmyr keshken. Demek Elsau Mayqydan 6h25=150 jylday búrynghy, yaghny b.z.b. I ghasyrdaghy ata. Odan 7 ata ilgeride, yaghni 7h25=175 jyl әrirekte – b.z.b. III–II ghasyrda Ýisin túr. Eger shejirelik derekterdi orta eseppen alynghan buyn jasy arqyly shamamen shygharghanymyzdy eskersek, tarihy derekterden sonshalyqty kóp auytqushylyq joq ekenin angharamyz.
Ýisinning dәuiri tarihtaghy usuni zamanyna sәikes keledi. Býgingi qazaq ýshin ekeuining bir atau ekeni dau tughyzbaydy. Búl osy zamanghy ghylymda da moyyndalghan, usunining «qazirgi aityluy qazaq etnonimderining biri – úly jýz qazaqtarynyng basty etnikalyq komponenti bolyp tabylatyn taypanyng ózin ataytynday «ýisin» sózine sәikes keledi» deydi ghalymdar. Qazirgi derekter boyynsha – olar Jetisudy qosqanda, neghúrlym baytaq aumaqty alyp jatqan[22]. Al Jetisudyng geografiyalyq jaghdayy ýisinderding sharuashylyghynyng damu ereksheligine de kóbine-kóp sebep boldy. Múnda kóshpendi mal sharuashylyghy eginshilikpen úshtastyryla jýrgizildi. Tiyisinshe, júrt tek kóshpendilikpen kýn keshken joq, kóshpendi ómir salty jartylay otyryqshylyqpen úshtastyryldy.
Al osynday tútas etnostyq toptyn, tipti «ortalyghy – Ile anghary, degenmen olardyng ordasy – «Qyzyl anghar qalasy» Ystyqkól men Ile ózenining ontýstik jaghalauy aralyghynda» ornalasqan[23] memleketting atyn «Ýisin ata» dep bir adamgha teluding qate ekeni dau tughyzbaydy. Degenmen, múnday «derttin» shejireshilerding bәrinde derlik kezdesetin balalyq anqaulyq pen anghaldyq sipatty qasiyet ekenine týsine qarap, shejirelerdi zerttey bergen jón.
9.
Jogharyda aitqanymyzday kenshilikpen qaray otyryp, Qazybek bekting shejiresimen tanysudy jalghastyralyq. Ol ózi ómir sýrgen HVIII ghasyrdaghy qazaqtyng auyr jaghdayyna baylanysty: «Búl mening de, el biylegen Tóle, Qazybek aghalarymnyng da janyna qatty batady, eniregende etegi tolady, – dey kelip, qazaqtyng «songhy ýsh jýz jyl soghysta da jartysynan kóbi qyrylyp qalghanyn» aitady. «Al bizding elimizdin, basqasyn aitpaghanda, tek Ýisin ataulynyng shejire-tauarihy mәlim jyldarynyng ózinde de jartylap qyrylyp, joyqan tóbe bolghany on shaqty dýrkin bolypty», – deydi.
Sosyn onysyn: «Ózimizdi ózimiz qyrghan kezimiz de az bolmapty», – dep ýstemeley týsedi. «Oghan Shynghystyn, Temirdin, Qataghandardyng jasaghan joryqtaryn aitsam da bolar edi. Ol ýsheui de bizden bólek adamdar emes edi. Biraq, ne kerek, ýsheuining qazaq jerine istegen ziyany shashymyzdan kóp». Solay degenmen, olardyng tiygizgen zalalyn sanamalamaydy. «Tauarih zertteushi adamdar» oghan sheyin de, odan keyin de «elimiz turaly aitqan, әli de aitar» dep týiedi de, «shapqynshylyqta basy qosylyp, auzy birigip qalmaqty, Ashtarhanda qalghan azghantayy bolmasa, bәrin jer betinen joq qylyp jibergen qazaqtyng bir әkening balasy ekenine» ózining kәmil senetinin aitady.
Senimine dәleli: «sonau týp-túqyiannan jattalyp kele jatqan, eger mening atalarymnyng jazbasy, jattauy bolmasa, Tóle agham da, Qazybek agham da (әigili Tóle bi, Qazybek by – B.Q.) bile almaytyn Ata shejire». Ony Ata shejire ataytyn sebebi: «qoly hat bilgeni jazyp, qara tanymaytyny jattap kele jatqan ýshbu shejire bizding qazaq ónirindegi kóbesi de, kóriktisi de. Birshama bizding júrtymyzdyng bir yghylym, qadym zamannan beri kele jatqandyghyna aighaq». Alayda osy shejire, nege ekenin, orys shyghystanushylarynyng nazarynan tys qalghan...
Óz shejiresin jazyp otyrghan Shapyrashty Qazybek bek býtkil qazaq qauymyn әngimeleuge shamasy kelmeytinin moyyndaydy. «Sondyqtan tek tiri qalghan Shapyrashtynyng atasyn aityp bermekpin, – deydi ol. – Tipti Shapyrashty atanbay qalghan onyng ýsh balasynyng da shejiresin aityp bere almaymyn. Ony solardy taldaugha jetkende әngimelermin. Shapyrashtynyng arghy úrpaghyn týgendemek týgil, onyng bergi Asyl balalarynyng ózin týgendep aitu onay bolmasa kerek. Óitkeni Baybaghys degen Asyl balasynyng tórt úly basqa el bolyp, әlde ózbek, әlde Kishi jýz Bay úly bolyp ketkendigin bilemin, al qazirgi Asyl balalary alty úldyng ekeui ghana – Batyr, Týnqatar úrpaghy.
Qazybek bek atadan balagha múragha qalghan qart tauarih ishinde san qily ertegi, anyz, tipti shyndyqqa juyspaytyn әngimeler tolyp jatqanyn eske salyp, olardyng bәrin tizuden qashady, óitkeni onday tirlikting aqiqattan alystatyp jiberui yqtimal deydi. Sóitip, tek ózi biletin tauarihty әngimelep beruge bel buady.
10.
Matay–Qazybek bek shejiresi boyynsha «Múhammed Rasulalla tumastan bir myng toghyz jýz jyl búryn bizding atalarymyz Hazar men Alashtyn, Alatau men Alay ormanynyng arasyn shyr ainalyp kóship, shiyrlap... biraq Jetisugha osy zamanghy alty arys Orta jýz, jiyrma toghyz tamghaly Kishi jýz, alty arys Úly jýz jatqan jerlerdi, tipti Bijnek tenizining tóniregin de jaylaydy eken». Sol zamanda ómir sýrgen Qadyr, Qalsha degen eki aghayyndy jigitting ýlkeni Qadyr, Qazybek bekting jazuynsha, Shapyrashtynyng arghy babasy bolypty. Onyng balasy Alash eken.
«Mine, bizding úranymyz Alash bolatyny osydan, – deydi ol. – Men tauarihshylardyn, ilim adamdarynyng Alash degen múnghúldyng alashy degen sózinen eken, sóitip qalmaqtar qoryqqan son, alashylap shauypty degenine boy úsynbaq emespin», – dep, odan әri Alash atauyna baylanysty óz pikirin jazady. «Atasynyng aty atalghanda onyng delebesi qozyp, arqasy, eki jaurynynyng arasy shymyrlap, aibattanyp, aruaqtanyp, jaulanyp-jalaulanyp keter bolar. Mine, úranymyzdyng Alash boluy osydan delingeni dúrys dep esepteymin».
Alash esimdi kisige baylanysty ertegi-әngimede onyng dýniyeni aralap, sharlap jýrip, әldeqanday bir teniz jaghasyndaghy elden әiel alyp qaytqany, әielining óler aldynda aitqan ósiyeti sóz bolady. Áyel kórinde úl tuatynyn aitady. «Sony al da, meni qayta kóm, – deydi. – Balandy alyp ózing asyrarsyn. Atyn Jayyl qoy. Jayyl deytin mening arghy atam. Ol mening elimde asqan bilikti adam bolghan. Sol kisining maghan bergen ayany osynday. Sening balannyng úrpaghy, yaghny bizding úrpaghymyz atqa mingende jer qayysqan qol bolyp, kýnning kózi kórinbey qalady. Ol attyng ýstin ýiindey jaylaytyn bolady. Jylqy maly aqyldy mal – ol ózin arlaghan, ardaqtaghan elge erekshe qyzmet qylady, bizding úrpaghymyzdy jylqy balasynday kóretin bolady. Jayyldyng jar degende jalghyz úly bolady. Onyng atyn Qazaq dep qoy». Odan әri bәri solay bolady[24].
Shejireshi odan әri Qazaqtan Júman, Túman degen eki úl tughanyn jazyp, alys tekting bastapqy tizbegin jasaydy: Qadyr – Alash – Jayyl – Qazaq – Júman, Túman. «Búl anyz siyaqty әlde ertegi siyaqty әngimening rastyghyna, haqiqattyghyna eshkim kuәlik bere almaydy, – deydi ol odan әri. – Búdan keyingi aitylatyndargha búl kitapty oqyghan adam shýbә keltirmese de bolady. Óitkeni endigi әngime tek bizding týp-túqyianymyz Júmannan taraghan úrpaq turaly bolmaq». Qazybek bek oqyrmanyn osylay bir sendirip qoyyp, shejiresin әrmen qaray tarqatady.
Júmannan Arys, Sabyr degen eki úl taraghan. Arys degen kisi shamadan tys iri, óte kýshti, aibatty adam bolypty. Barlyq qazaqtyng «oy, mynau Arysym eken», «Arystay kisi eken» deytini osydan qalghan tәrizdi. «Mine, býgingi 1154-jylynda tiri jýrgen qazaq ataulynyng atasy osy kisi», – deydi Qazybek bek.
Osy jerde kórsetilgen datagha oray bir pikir aita ketuge tura keledi. «Biz músylman ataulyda, búl shaqta jyl qazaqshasynan basqa Múhammed payghambardyng dindi jariya etken kezimen aiyrylar edi. Sondyqtan men de kitabymdy Múhammedting (hijra) jyl sanauymen berdim», – degen-di avtor kitabynyng alghashqy betterinde. Sosyn osy data qong mәselesine taghy bir ainalyp soghyp: «...men hijyra jylnamasymen berdim. Men basqalarday ay sanamadym, jyldy kýnmen eseptedim. Men jazghan jylgha 622 jyl qossanyz, tura nyghraniy-hristian dinining jyl sanauy shyghady. Múny keleshektegi úrpaqty shatastyrmau ýshin әdeyi istedim», – deytini bar. Eger jogharyda kórsetilgen 1154-shi jyl músylman jylsanaghynyng datasy bolsa, onda ol bizding qoldanystaghy kýntizbening shamamen 1741-shi jylyna sәikes keledi. Eger avtor kórsetkendey, әlgi datagha (hijra boyynsha 1154-shi jylgha) 622 jyl qossaq, onda «nyghraniy-hristian dinining jyl sanauy» boyynsha 1776-shy jyl bolar edi. (Búl Qazybek bekting kitabyn bitirip, dýnie salghan jyly dep aitylatyn uaqyt). Biraq búlay esepteu dúrys bolmaydy. Aldaghy uaqytta, naqty tarihy datalar keltiriletin tústarda, biz búl mәselege kenirek toqtalatyn bolamyz.
Shejireshining әngimesine oralayyq.
Ol qazaq ishinde basqa, bóten sinbeler de bar ekenin aitady. Týrli sebeppen, әsirese jaugershilikte qolgha týskenderding sinip, qazaq ruynyng bir balasy bolyp ketkenderi qanshama, jaudan qyz almaghan qazaq az dese de bolady, býginde solardyng bәri qazaq deydi ol. «Degenmen qazaqtyng óz úrpaghy da jetkilikti. Europada erekshe elmiz, Arys úrpaghymyz deytinder bar. Ony biz Óten ekeumiz Dúnay dayrasy jaghasynan kezdestirgenbiz. Al eger Arys úrpaghy erekshe el bolsa, ol – osy jýrgen, býginde qalmaqty, Jonghar atanghan qalmaqty jerding betinen joq qylyp jibergen qazaqtar»[25]. Býgingi tarih ghylymyna jaghdaydyng tap búnday bolmaghany – qazaqtardyng qalmaqty jer betinen joq qylyp jibermegeni – belgili, degenmen, avtordyng odan әri: «Áriyne, elimiz daraqylyqtan da qúralaqan emes, degenmen er ekendigin eshkim mansúq ete almaq emes», – dep jazghanyn oqy kele, onday tújyrymyna týsinistikpen qaraymyz.
Qazybek bek: «...Arystyng dýniyeni kezip oqyghan adam bolghanyn Mayqy babamyz ýnemi aityp otyrady eken. Arystyng óz aty Anarys bolghan desedi. Sheshesi erkeletip Arys dep atap ketipti», – dey kele, onyn ómir jolyn sipattaydy. Arys-Anarys ilimdi Evropa elderinde alyp, kóp ghúmyryn sol jaqtarda ótkizgen kórinedi. Óz eline oralghan song on eki-aq jyl túrypty. Ol artyna pәlsafa qaldyrghan. Jazba Mayqy zamanyna deyin kelgen eken. Sol zamandaghy bir jer silkiniste onysy topyraq astynda qalghan deydi. «Arys aqyn da, ahun da adam bolghan. Europada kórgen ónegesining jaqsy jaqtaryn ózderining patshalyghyna kirgizuge úmtylghan. Ol ózining tughan aghasymen osy jóninde kelise almay mert bolghan. Ásirese tabighat syryna kóp ýnilgen» dep týsindiredi shejireshi. «Dýnie sheksiz, onyng aldy da, arty da joq, hakiqatta da mólsher joq, ótken kýnning belgisi joq» degen sóz sodan qalghan tәrizdi. Onyng kóp óleni jer silkingende qúryghan dep habarlaydy avtor. Artynda alty bala qalypty. Olardyng attaryn shejireshi Aq, Pan, Jan, Bol, Bek, Bal dep tizedi.
Anyzgha qaraghanda, Arys ata Tәnir tauynyng manyn qystaydy eken. Ol alty balasyn ýshke bólip, eki-ekiden enshiles etip qoyypty. Alghash atalghan eki úl jylqy kezegine ketip, Tәnir tauynyng týbinde múzdap dýnie salypty. Altaudyng ýlkeni Aqtan bala qalypty. Pan ýilenbegen, odan túyaq bolmapty. Jetisuda qantardan keyingi aidy qazaqtar aqpan nemese ekiaghayyndy deydi. Aghayyndy Aq pen Pan ólgen ay ekiaghayyndy atanghan. Alataudyng sol Tәnir shoqysynyng janynda odan da biyik shoqy bar. Eki jigit ólimi sonda bolghan desedi. Sondyqgan da ol shoqy Aqpan atalghan. Bal óz zamanynda qatal han bolghan desedi. Eldi qatty ústaghan han turaly júrt «aty Bal, isi sal» dep mәtel shygharghan. Sararqadaghy Balqan atalghan tau da sonyng atynan qalghan. Al Jan men Bek atty eki úldyng týqymy keng taraghan. Osylay dey kele, Qazybek bek «Aqarys, Janarys, Bekarys dep jýrgenimiz – Arystyng ýsh balasynyng aty» dep týiedi. Onyng payymynsha, ýsh jýz degen de osy bir shaqta payda bolghan tәrizdi. «Alty úldy eki-ekiden enshiles etip qoyghan ata jaugershilikte olargha jýzden әsker berip, qol basqartqan desedi, Ýsh jýz osydan qalghan, – dey bere, onyng anyq emestigin de: – Biraq men búl pikirding dәldigine kepildik ete alman», – dep eskerte ketedi.
«Aq degen kisining Kiyikbay (Keyki) degen jalghyz úly bolghan. Odan Tóbey, Moghan atty eki úl tughan. Moghan da, Tóbey de zamanynda el biylegen, han dese de, by dese de bolatyn adamdar eken. Al Moghan balasy Dalabay elding batys jaghyn biyleuge jiberiledi. Moghan men Tóbey túsynda Qytaydyng biraz eli olargha alym-salyq tólep túrghan. Olardyng ortalyghy Jetisudaghy Ýsh shaharynda bolghan. Búl eki han Europa elderining kóbimen elshilik alysqan». Qazybek bek ózi kitabyn jazyp otyrghan kezde – «qazirgi hijyranyng 1154-jylynda men Úly jýzbin deytin qazaqtardyng bәri derlik Tóbey túqymy».
«Qytaydyng biraz eli ...alym-salyq tólep túrghan» shaqtaghy el biylegen Tóbeyden – Baqtiyar, Bәiterek, Janylyq. «Baqtiyar bizding pústymyz bolghandyqtan, ony keyinge qaldyra túryp, Bәiterek túqymyn әngimeleyik. Bәiterekting balasy – Qogham. Qazirgi Qanly, Shanyshqyly (Qataghan) sonyng túqymy. Janylyqtan túqym joq.
Qanlydan Qankójek, odan Keldibek, odan Sary, Qara, Qyzyl. Mine, Qara qanly, Sary qanly, Qyzyl qanly osy bolady.
Shanyshqylydan (Qataghan) Symyrshyq, odan tórt bala – Ayrylmas, Sanyrau, Darqan, Bektau.
Baqtiyar – bizding babamyz. Onyng tórt úly – Qotan, Qora, Bolat, Alshyn delinedi.
Qotan degen kisiden Ýisin eken. Mine Ýisinder – osy túrpayylau atty kisining ýrim-bútaghy. Qotannyng kóp balasynan ýsh úl – Ýisin, Baysyn, IYsin qalypty»[26].
[1] Qaydary Á., Tólepbaev B., Núrpeyisov K., Karl Baypaqov j.b. Bәidibek baba// Bәidibek baba – Alyp Bәiterek.Úrpaqtar shejiresi. Qúrastyrghan A. Bayghazyúly. – Almaty, 2006. – 11–14-bb.
[2] Qazaqstan. Últtyq ensiklopediya. 3-tom. – Almaty, 2001. – 263-b.
[3] Domalaq ana//Qazaqstan. Últtyq ensiklopediya. 3-tom. – Almaty, 2001. – 263-b.
[4] Bәidibek baba – Alyp Bәiterek. –Almaty, 2006. – 14-b.
[5] Domalaq ana kesenesi//Qazaqstan. Últtyq ensiklopediya. 3-tom. – Almaty, 2001. – 263-b.
[6] Bәidibek baba – Alyp Bәiterek. –Almaty, 2006. – 14-b.
[7]Qazaqstan. Últtyq ensiklopediya. 2-tom. – Almaty, 1999. – 222-b.
[8] Qaydary Á., Tólepbaev B., Núrpeyisov K., Karl Baypaqov j.b. Bәidibek baba// Bәidibek baba – Alyp Bәiterek.Úrpaqtar shejiresi. Qúrastyrghan A. Bayghazyúly. – Almaty, 2006. –14-b.
[9] Bәidibek//Qazaqstan. Últtyq ensiklopediya. 2-tom. – Almaty, 1999. – 222-b.
[10] Qazaqstan. Últtyq ensiklopediya. 3-tom. – Almaty, 2001. – 263-b.
[11] Qaydary Á., Tólepbaev B., Núrpeyisov K., Karl Baypaqov j.b. Bәidibek baba// Bәidibek baba – Alyp Bәiterek. – Almaty, 2006. – 13–15-bb.
[12] Bәidibek baba – Alyp Bәiterek.Úrpaqtar shejiresi. – Almaty, 2006. – 6–7-, 15-bb.
[13] Egemen Qazaqstan. – 29 jeltoqsan 2010 jyl.
[14] Tauasarúly Q. Týp-túqiyannan ózime sheyin. – Almaty, 1993. – 37–38-b6.; Qazybek bek Tauasarúly – tarihy túlgha, ghalym jәne aqyn. Ghylymy konferensiyanyng materialdary. – Almaty, 2001. – 13-b.
[15] Mynjan N. Qazaqtyng qysqasha tarihy. – Almaty, 1994. – 39-6.
[16] Tauasarúly Q. Týp-túqiyannan ózime sheyin. – Almaty, 1993. – 37–38-b6.
[17] Omarbekov T. Qazybek bek Tauasarúlynyng enbegi – tarihy ómirbayandyq shygharma// Qazybek bek Tauasarúly – tarihy túlgha, ghalym jәne aqyn. Ghylymy konferensiyanyng materialdary. – Almaty, 2001. – 14-b.
[18] Qazaqstan. Últtyq ensiklopediya. 5-tom. – Almaty, 2003. – 444-b.
[19] Qazaqstan. Últtyq ensiklopediya. 2-tom. – Almaty, 1999. – 222-b.
[20] Qazybek bek Tauasarúly – tarihy túlgha, ghalym jәne aqyn. Ghylymy konferensiyanyng materialdary. –Almaty, 2001. – 14-b.
[21] Shapyrashty Qazybek bek Tauasarúly. Týp-túqyiannan ózime deyin. – Almaty, 2008. – 771–772-bb.
[22] Qazaqstan tarihy. Kóne zamanan býginge deyin. Bes tomdyq. 1-tom. – Almaty, 2010. – 248–249-bb.
[23] Qazaqstan tarihy. 1-tom. – Almaty, 2010. – 248–250-bb.
[24]Shapyrashty Qazybek bek Tauasarúly. Týp-túqyiannan ózime deyin. – Almaty, 2008. – 770–773-bb.
[25] Shapyrashty Qazybek bek Tauasarúly. Týp-túqyiannan ózime deyin. – Almaty, 2008. – 767, 773-bb.
[26] Shapyrashty Qazybek bek Tauasarúly. Týp-túqyiannan ózime deyin. – Almaty, 2008. – 774–775-bb.
Beybit Qoyshybaev
(«Ruh-Saray», 5-tom, «QazAqparat» baspasy, 2012 j.)
Jalghasy bar...
Abai.kz
