Basy: Biz – qazaq ejelden...

Jalghasy: Biz – qazaq ejelden...

Jalghasy: Biz – qazaq ejelden...

Jalghasy: Biz – qazaq ejelden...

Ózindi-ózing tanu tәjiriybesinen

14.

Jogharyda shejire derekterine sýiene otyryp kórsetkenimizdey,  Bәidibek 609 jyly dýniyege kelgen. 33 jasqa kelgeninde ekinshi әieli Zerip oghan Jalmambet degen úl tauyp beredi. Demek, Shapyrashtynyng әkesi Jalmambet 642-shi jyly tughan. Al Shapyrashty, bir buynnyng ortasha jasyn 25 jyl degen eseppen qaraghanda, shamamen 667-shi jyly dýniyege kelgen. Yaghny ol da atasy Bәidibek, әkesi Jalmambetpen birge Batys týrki qaghanaty túsynda ómir sýrgen.  Sonday-aq Týrgesh qaghanatynyng alghashqy kezenindegi oqialargha da kuә bolghan.

Shejirege qaraghanda, Shapyrashtynyng әkesi Jalmambet óte seri, salqam kisi bolypty. Ylghy jýirik, jorgha ústaghan. It jýgirtip, qús salghan. Serilikpen el aralap jýrip, zamanynda Qyzyl by atanghan Qonyrat Qojbanbet biyding qyzy Júpar (Mapyrashty) súlumen kónil qosypty. Qyzynyng jýkti bolyp, ishi biline bastaghany bir kýni әkesine de jetipti. Sodan Qojbanbet katty ashu shaqyryp, Bәidibekke: «Balasy tentektik istedi, qyzymdy ekiqabat qyldy, Jalmambetke ashynasyn alyp bersin, әitpese qatar jatqan Ýisin – Qonyrat jaulasamyz. Arystyng basqa tórt balasynyng bәrin jinaymyn. Bekting balalary sózimdi sóilemese de, Bal men Jan balalaryna tilimdi alghyzamyn (ózi, yaghny Qonyrat – Baldan taraghan ghoy), әitpese myna tiri jesirin alsyn. Ýisin – Qonyrat eshqashan jaulasyp kórmep edi, men sol ata salt-dәstýrin jәdigerlep otyrmyn», – dep sәlem aitypty.

Bәidibek bay sol bir kezderi «qyzylbas elinen kelgen jaudy Ýisinge bettetip jibergen, sodan biraz Abyl, Azyq balasynyng qyrylghan shaghyn eske alyp, sol orayda Qonyrat Qyzyl biyge (Qojbanbetke)» ókpeli eken. Qojbanbet óte aqyldy adam, eki aradaghy osy bir kishkentay ilgishti paydalanyp, qynyrayysyp qalghay Ýisin – Qonyrattyng arasyn osy bir qúdandalyqpen tatulastyrmaq bolghan. Alghash búghan bir qyryn kelgenimen, Bәidibek te tatulasudyng joly osy bolar dep shamalap, balasy Jalmambetke sóz salsa, ol da: «Eger dýniyede tiri jýretin bolsam, Júpardan basqany almaymyn», – deydi...

Sonymen, Bәidibek Qojbanbet biymen erek otyryp, eren sóilespek bolyp, bәibishesi Zeripti alyp, jaqsy-jaysandarymen Qojbanbet auylyna attanypty. Jolay bay bir arlandy soghyp alypty. «Aqyr Qojbanbetpen qúda bolatyn boldym, teris azu Qyzyl biyge qasqyrdyng úlpanynyng búiyryp túrghanyn kórding be, soghan baylayyn», – degen oimen, atynyng artyna bókteripti.

Qojbanbet auylyna týsip, biraz susyndap, dalagha shyqqan Bәidibek qasqyrynyng ishi jarylyp jatqanyn kóredi. Sóitse, alatyn kelini anaday jerde qasqyrdyng bauyryn qanyn sorghalatyp shiyki jep otyr eken...

«Sheshemiz Júpar jolbarys minezdes, biraytar adam eken», – deydi Qazybek bek. Ony abysyndary «jolbarys siyaqgy alapash, mapyrash» dep jýrip, aqyry Mapyrashty atandyrypty. Mine sol Júpar – Mapyrashty súludan Shapyrashty (Dosymbet) tuypty. «Atamyz tughanda, bir kózi bir kózine atysyp, shapyrashtanyp tuypty. Sondyqtan atyn Dosymbet qoysa da, Shapyrashty atanyp ketken». Mapyrashty súlu Jalmambetpen bir-aq jyl ghúmyr keshipti de, qaytys bolypty. Sonan song Jalmambet Mapyrashtynyng tughan sinlisi (Túmar) Qarashash súludy alghan. Qarashash tughan úlymen túrmay, Shapyrashtynyng qolynda ótken...

Bolashaq ýlken rudyng týp atasy Shapyrashtynyng dýniyege kelgen jәne eseygen mezgilin taghy bir shamalap kóreyik. «Shapyrashtynyng at jalyn tartyp minip, er jetken shaghy qayta jaugershilik órshigen kez edi», – delinedi Qazybek bek shejiresinde[1]. Búl kezeng bizding jogharyda keltirgen esebimiz boyynsha – VII ghasyrdyng ekinshi jartysyna sәikes keledi: Shapyrashty  shamamen 667-shi jyly tughanda, onyng erjetken shaghy 680–690-shy jyldar bolsa kerek.

Sol jyldardaghy  sayasy ahualdy shejireshi bylay bayan etedi:

...Ásirese qytaylar birese qalmaqtardy, birese úighyrlardy qazaqtargha aidap salyp, ózi olardy qaru-jaraqpen qamtamasyz etip otyrdy (búl maghlúmat ghylymy tarih derekterimen sәikes kele bermeydi – B.Q.). Qytaylar qyz alysyp, qyz berisuden kýtkenderine jete almaghandyqtan, óitkeni qazaqtar ózderining týqymdaryna kóbirek ýilengen de, qytaylandyru iske aspaghan, sol sebepti qazaq júrtyn endi tek kýshpen baghyndyrugha talap qyldy.

Ol kezde tabghashtardy, mashyndardy qospasa, qytay onsha kóptik te jasay almaytyn. Biraq qytay tóniregindegi úsaq júrttar ózderin qytay jarylqaytynday kórdi. Biraq qytaydyng esebi bólek-ti. Olar úsaq júrtty: «Ýisinder senderdi shapqaly jatyr», – dep «saqtandyratyn», ýnemi bizding jerge jibergen jansyzdary arqyly alghan maghlúmattaryn olargha dabyraytyp, qampaytyp kórsetip otyrushy edi. «Jelkende Ýisin – Shyghyl degen úly el otyr. Jәy otyrghan joq, aidaharday auyzyn ashyp, әne-mine senderdi jútqaly túr. Erteng ol býgingiden de myqty bolady, eshkimge tenestik bermey ketedi, sondyqgan, әzirge tym kýsheyip ketpey túrghanynda, búl úly eldi әlsiretip-әlsiretip qoymasa bolmaydy», – dep jýretin qytay noyandarynyng yqpaly tabghashty, úighyrlardy, mashyndy tynysh taptyrmady. Ol kezde de «qytaylar atty paydalana almaytyn». Sonday-aq olar tamaghyna shóp, tyshqan, qonyz jeytin. Sondyqtan saltatty bir tabghash nemese bir úighyr on qytaygha boy bermeytin kórinedi. Onyng ýstine, deydi shejireshi, sol bir shaqtaghy bizding tuysqanymyz bop keletin úighyrlar osy kýngi «biz úighyrmyz» deytinder siyaqty emes, kóbine bizshe kóship, bizshe malmen ainalysatyn júrt-dýr. Al jayau qytay at qúlaghynda oinaytyn, qatyn-balasyna deyin at ýstinde kýn kóretin qazaqtargha ózderi baryp tiyisem dep bekerden beker qyryludy jón kórmese kerek. «Óitkeni Talas, Shu boyynda bolghan soghysta jayau-jalpylap jýz myng qolmen kelgen qytaylardyng kóbi qyrylyp, birsypyrasy gharaptargha qolgha týsip, tipti jergilikti júrttargha sinip, shyghyndap qalghan-dy»[2].

Osy jerde shejire men ghylymy tarih derekterining uaqyt túrghysynan ýilese bermeytinine taghy bir nazar audara ketuge tura keledi. Shejireshining «...Talas, Shu boyynda bolghan soghysta... qytaylardyng kóbi qyrylyp, birsypyrasy gharaptargha qolgha týsip...» deytin habaryna, ynghayy, resmy ghylymy tarihta tirkelgen 751 jylghy Talas shayqasy arqau bolghan tәrizdi.

Búl uaqyttaghy sayasy jaghday qanday edi?

Tarihtan mәlim, Ortalyq Aziya, Soltýstik Qytay, Orta Aziyanyng Amudariyagha deyingi eleuli bóligin mekendeytin týrki taypalary odaqtasyp, 552 jyly iri memleket qúrdy. Ol Týrki qaghanaty dep ataldy[3].

Osy jerde qaghanattyng atauyna baylanysty birer oidy ortagha sala ketken jón syqyldy. Orys tarihy әdebiyetinde  ol «turkskiy kaganat» dep atalady. Múnda «turk» etnoniymi ejelgi zamandardaghy tili, dili, ómir sýru salty úqsas taypalardyng ortaq atauy retinde qoldanylyp túr. Al bertingi qazaq tarihy әdebiyetinde búl ataular «týrik qaghanaty» jәne «týrik» týrinde alynyp otyr[4]. Al búl, shyntuaytyna kelgende, býgingi týrik halqynyng atauymen jәy ghana ýndesip qoymay, úghymdyq shatastyrulargha aparady.

Bizding oiymyzsha, orys shyghystanushylary enbekterinde qoldanylatyn, bir-birinen aiqyn ajyratylatyn  «turk»  (tektes taypalardyng jalpy atauy) jәne «turok» (týrik halqynyng jalqy atauy) etnonimderining dәl balamasyn qazaqsha «týrk» jәne «týrik» dep jazu arqyly bergen jón bolar edi. Yaghni, orys shyghystanushylary erte zamanghy etnonimdi jogharyda atalghanday «turkskiy kaganat», «turk» dep keltirgen terminderdi qazaqy úghymmen «týrk qaghanaty» jәne «týrk» týrinde qoldanghannyng dúrys bolary anyq. Biraq búlaysha jazu kópshilik kóniline «r» men «t» әripterining ortasyndaghy «i» әrpi kezdeysoq, yaky sauatty jaza bilmeushilik saldarynan týsip qalghanday әser berui yqtimal. Sondyqtan olargha – «týrk qaghanaty» jәne «týrk» ataularynyng jazyluyna – balama retinde «týrki qaghanaty» jәne «týrki» dep jazudy qoldana bergen oryndy sekildi. Sonda ejelgi «týrk» pen keyingi «týrik» etnonimderine bir-birinen anyghyraq ajyratylatyn renk berileri sózsiz. Olay jazu myna jaghdayda da qolayly: «govorili, pisaly na turki» degendi «týrikshe sóiledi, jazdy» dep audarghannan, «týrkishe sóiledi, jazdy» deu әldeqayda dúrys jәne týsinikti bolmaq.

Jalpy, «týrik» («týrk», «týrki») etnoniymi alghash ret qytay jylnamalaryna «tuszue» degen ataumen 542 jyly týsken eken[5]. Búl týrki taypalarynyng qaghanaty tu tiguinen on jyl búrynghy jәit. Qytaylar olardy ghúndardyng (sunnulerdin) úrpaqtary dep sanaghan. Olar qytaydyng Vey knyazidigining soltýstik ónirlerine soltýstik-batys jaqtan tiyisetin kórinedi. Jyl sayyn shapqynshylyq jasap, oirandap ketedi eken.

15.

Týrkterding (týrkilerdin) biyleushisi Bumyni VI ghasyrdyng alghashqy jartysynyng sonyna qaray sol shaqta kýshti bop túrghan tiyrek taypalarynyng әskerining tas-talqan etti de, tútqyndalghan tiyrekterdi sol kezgi dala qúqyghy sharttaryna say óz әskerine qosyp alyp, soghan deyin ózderi vassaldyq tәueldilikte bolyp kelgen avarlargha bәsekeles bolyp shygha keldi. Al 552 jylghy kóktemde avarlardyng ordasyna shabuyl jasap, kýirete jendi. Sodan bastap týrkiler olardyng barlyq iyelikterine múrager retinde ornyqty jәne Bumyni da, odan keyingi týrki biylep-tósteushileri de  ózderi qúrghan qaghanatty (imperiyany) basqaratyn qaghan ataghyn aldy.

Sodan song olar batysqa soghys joryqtaryn jasap, Altay aumaghyndaghy idterdi baghyndyrdy. On jyldan keyin, sasaniylik Iranmen әskery odaq jasasqannan son, 563–567 jyldary iyelikteri Kaspiy tenizinen Soltýstik Ýndistangha jәne Shyghys Týrkistangha deyin sozylghan Orta Aziya eftalitterin jaulap aldy.

Biraq, soghys bitken boyda, Shyghys pen Batysty qosatyn keruen joldary boyyndaghy jerlerdi bóluge kelgende,  odaqtastar arasynda arazdyq bastaldy. Óitkeni olardy iyelenu sauda joldaryn baqylaugha, eki aimaqtyng tauar aiyrbasyna belsene qatysugha mýmkindik beretin-di.  Búrynghy odaqtastarymen arazdasuy saldarynan týrki qaghany Vizantiyagha elshilik jiberdi, Vizantiyadan qaghanatqa elshilik keldi. Eki jaq kelissózder jýrgizip, jibek jәne basqa tauarlar aparu jolyn izdestirdi.

Vizantiyalyqtar ózderining sasaniylik Irangha qarsy kýresinde týrkilerden әskery kómek alugha ýmittendi. Búghan jalpy ong qaraghanmen, qaghanat biyleushisi naqty sheshim qabylday qoymady, oghan búl eki elding ózara soghys jaghdayynda úzaghyraq boluy tiyimdi edi.

Alayda 575 jyly Vizantiya men Iran ózara uaqytsha bitim jasasty da, týrkilerding býlikshil vassaldaryn óz qataryna tartu ýshin, Kavkazgha kiruge әreket etti. Oghan jauap retinde qaghanattyng atty әskeri Bosfor, Qyrym, Batys Kavkazgha joyqyn joryq jasady.

Áytse de tek qarudyng kýshimen qúrylghan imperiyanyng úlan-baytaq jerin, ózara baylanysqan birtútas ekonomikalyq jәne etnostyq-sayasy organizm jasalmaghandyqtan da, úzaq uaqyt ydyraugha úshyratpay saqtau mýmkin emes edi. Onyng ýstine, qaghanatta әleumettik qayshylyqtar shiyelenisti. Júttar, mal indetteri, asharshylyqtar da jaghdaydy ushyqtyra týsti. Memleketke Suy Qytayynyng 581 jyldan bastap әldeneshe jyldar boyy ýzdiksiz shabuyl jasap túruy da  ahualdy auyrlatyp jiberdi.

Aqyry, qaghanat 603 jyly eki bólikke bólindi. Jogharyda aitqanymyzday, Batys týrki qaghanatynyng ortalyghy Jetisuda, Suyab qalasy boldy. Degenmen ol Shyghys qaghanatqa birshama sayasy tәueldilikte edi.  Shyghys týrki qaghanatyndaghy ókimet biyligin ashinalar (ashnalar) qolynda ústady.

Týrkiler sanatyndaghy qarlúq taypalary Jonghar Alatauynan Syrdariyanyng orta aghysyna deyin, Balqash pen Ystyqkól arasynda, Ystyqkólding ainalasynda, Ile, Shu, Talas ózenderi alqaptarynda, Tyani-Shani tauy  bauraylarynda mekendegen edi[6]. Shyghys týrki qaghanatynda da qarlúqtardyng birqatar shoghyrlanghan toptary bar-tyn. Olar Mongholiyanyng Otuken tauly jerlerinde, Shyghys Týrkistannyng Besbalyq aimaghynda jәne Aughanstannyng soltýstigindegi Tokarstanda ornalasqan bolatyn. Alayda, ertedegi týrki runalyq eskertkishterining derekterine qaraghanda, olardyng negizgi kópshiligi Monghol Altayy men Balqash kólining aralyghynda, Tarbaghataydyng ontýstigi men soltýstigi jaghyndaghy aumaqtargha ornalasqan «ýsh qarlúk», yaghny qarlúqtardyng ýsh taypasynyng birlestigi retinde de mәlim.

Qarlúq taypalary odaghynyng biyleushisi «elteber» degen ataq alghan. Úighyrlar men azdardyng biyleushileri de osylay atalghan. Olardyng negizgi qonystanghan audanynda 657 jyly, qarlúqtardyng ýsh aimaghyna qosa, taypa basshylary basqaratyn tórtinshi әkimshilik aimaghy payda boldy.

Týrkilerdin әleumettik-sayasy birlestikterining birde kýsheyip, birde әlsireuine qaray, qarlúqtar da key kezderi Shyghys jәne Batys qaghanattardyng birde bireuine, endi birde ekinshisine baghynyp jýrdi.

Mongholiyada 682 jyly Shyghys týrki qaghanaty qúrylghannan keyin, qarlúqtar oghan tәueldi bolghan-dy. Alayda, orhon jazularynda aitylghan derekterge qaraghanda, qarlúqtar baghynyshty qalpy jýre bermegen. Olar qahandargha qarsy birneshe ret kóteriliske shyqqan, tipti soghys joryqtaryn da jasaghan[7].

Qarlúqtardyng birinshi joryghy 711–712 jyldary oryn alghan edi.  Kýltegin men onyng inisi Mogilyan hannyng qúrmetine arnalghan ejelgi týrki jazbalarynda búl jóninde bylay delingen (S.E. Malovtyng «Ejelgi týrki jazuynyng eskertkishteri. Mәtinder jәne zertteuler» atty enbegi boyynsha): «Kýltegin 27 jasqa kelgende (Klyashtornyy ony 731 jylghy 27 aqpanda 47 jasynda óldi dep jazady) qarlúqtar halqy azattyq pen tәuelsizdik saldarynan (bizge) jau bop shyqty»[8]. Dúshpangha ainalghan bodandardy juasytu maqsatyndaghy kýresterinde Bilge-qaghan men Kýltegin «qasiyetti Tamagh jotasynda»[9] (Tarbaghatay tauy boluy yqtimal) 715 jyly qarlúqtardy jenedi. Olargha qarsy joryqtar odan keyin – 716 jәne 720 jyldary da jasaldy. Alayda, Bilge-qaghan 734 jyly dýniyeden ótkennen keyin, kóp úzamay Shyghys týrki qaghanaty da qúlady.

Sóitip, shyghys týrkilerining biyligin kýiretken ýsh taypanyng – qarlúqtardyn, úighyrlardyng jәne basmyldardyng odaghy 742 jyly Mongholiya dalalaryndaghy sayasy ýstemdikke jetti.  Basmyldardyng kósemi qaghan (bas han, qahan) boldy. Qarlúqtar men úighyrlardyng basshylaryna yabgu (jabghu) ataghy berildi.

Úighyrlar men karlúqtardyng birikken qoly 744 jyly basmyldardy tas-talqan etti. Sol jyly týrki tildes taypalardyng jana memlekettik qúrylymy – Úighyr qaghanaty qúryldy. Ol  840 jylgha deyin ómir sýrdi.

Úighyrlar V ghasyrdan VI ghasyrdyng orta shenine deyin әueli Jujani (Avar), odan Týrki qaghanattarynyng kúramyna kirgen edi. VIII ghasyrdyng ortasynda Altayda qaghanat qúrylghannan son, úighyr qaghanynyng sayasy ýstemdigi shyghysynda Manichjuriyagha deyin, ontýstiginde Gobiyge deyin, VIII ghasyrdyng 60-shy jyldaryna qaray Eniysey qyrghyzdarynyng jerine deyin jayyldy. Úighyr memleketining qúramyna úighyrlardyng ózderining on taypasy jәne oghyzdardyng toghyz taypasy kirdi.

Jogharghy qaghan (qahan, handardyng hany) úighyr taypalarynyng basshysyna tiyip,  qarlúqtardyng kósemi «ong jaq (batys) yabghu» ataghyn aldy. Ibn Hordadbeh ózining «Kitab әl-masalik va-l-mamaliyk» atty enbeginde búl mәrtebeni qarlúqsha «j» dybysymen bastalyp aityluyna oraylastyryp – «әl-jabghuya» dep jazghan.

Derbestikke  úmtylghan qarlúqtar Úighyr qaghanatynan bólinip shyghyp, 746 jyly Jetisugha qonys audardy.

Al Jetisugha búl kezde sayasy jaghday tym kýrdeli bolatyn. Ondaghy týrgesh biyleushileri ózara qyrqysqan kýres saldarynan ózderining búrynghy kýsh-kúdiretinen aiyrylghan-dy. Sondyqtan da bytyrap ketken týrgesh taypalary qarlúqtargha layyqty qarsylyq kórsete almady. Tarihshy Klyashtornyidyng zertteulerinde aitylghanday[10], búl oqighalar ertedegi týrkilerding Terhin jazbalarynda: «It jyly ýsh-qarlúq opasyzdyq jasap, qashyp ketti. Olar batystaghy on oq halqynyng eline keldi», – dep kórsetilgen.

Týrgeshterding sayasy biyligining әlsireui Shyghys Týrkistandaghy qytay biyleushilerine qolayly kórindi. Jetisugha әsker attandyryp,  Suyabty basyp aldy. Tani qoldary Shash (Tashkent) qalasyna deyin bardy. Biraq múnda olardy taghdyrshesher teketires tosyp túrghan edi: qytaydyng kózdegenderi ózderining yqpal órisin keneytu maqsatymen batystan bermen ilgerilep kele jatqan arab mýddesimen syiyspaytyn.

16.

Arab týbegindegi әleumettik-ekonomikalyq, sayasy jәne etnostyq ýderister arab halqynyng qalyptasuyna jәne islam ispetti jana diny jýie arayynda VII ghasyrdyng bas kezinde arab memleketining qúryluyna alyp keldi. Memleketting týtin týtetuine oray feodaldyq qatynastar qalyptasty jәne nyghaya týsti. Alayda rulyq-taypalyq túrghyda úiysu, әsirese kóshpendiler arasynda әli kýshti bolatyn. 632 jyly Múhammed dýniyeden ótkennen keyin Arab týbegining әr jerinde biylik ýshin kýres oty tútanyp jatty. Halyq qozghalysy tudy. Arab shonjarlary ishki qayshylyqtardy әlsiretu maqsatymen jәne teokratiyalyq memleketti nyghaytu ýshin jaulap alular jolyna týsti. Shapqynshylyq olargha jana jerlerdi qosyp alugha mýmkindik beretin әri bay soghys oljasyna keneltetin edi.

«Ilanym (din) ýshin soghys» (jihad, diny nanym jolyndaghy qasiyetti soghysqa yqylastanyp úmtylu)[11] úranymen jaulap alushylyq joryqtaryn arabtar 633 jyly bastady. Az uakyttyng ishinde olar Iran, Sham (Siriya), Palestina, Mysyr (Egiypet), Irak jerlerin basyp alyp, Orta Aziyanyng ontýstik oblystaryna keldi. Búl kezde Orta Aziya men Qazaqstan aumaghynyng kóp bóligi Batys týrki qaghanatynyng biyliginde bolatyn. Orta Aziyadaghy iyelikterding kóbin týrki nemese aralas tekti әuletter basqaryp túrdy. Iran tildes jәne týrki tildes halyqtar arasynda tyghyz jaqyndasushylyq beleng alghan, sharuashylyq qarym-qatynastar úlghayghan, ekonomikalyq baylanystar óse týsken-tin. Osy jәitter arab jaulap alushylaryna birlesip toytarys beru isin  úiymdastyruda manyzdy ról atqardy.

705 jyly arabtar shapqynshylyq jasau taktikasynan Amudariyadan  shyghysqa qarayghy aimaqtardy – Mauarannahrdy basyp alu jolyna kóshti. Horasan biyleushisi Kuteyba ibn Muslim әskerimen 706 jyly Búharagha tayau ornalasqan Paykendke bettegende, týrkiler men soghdylardyng birikken qoly olardy qorshap alyp, qatty shyghyngha úshyratty. 708 jyly Kuteyba Búhara oblysyndaghy Ramitan qalasyn aldy, biraq jenisin bayandy ete almady. 709 jyly taghy da Búharagha keldi. Osy jerde arab әskerine týrki-soghdy toby eleuli soqqy berdi. Kuteyba aldap-arbau taktikasyn qoldanyp, soghdy patshasy Tarhúndy týrkilerding kómeginen bas tartugha mәjbýr etti de, Búharany basyp aldy.

712 jyly Kuteyba Samarqandy, 714 jyly Shashty basyp aldy, Ispidjabqa joryq jasady. Alayda arab óktemdigine Mauarannahrda Týrgesh qaghanaty men Orta Aziya memleketterining odaghy eleuli qarsylyq kórsetti. Ferghana qarlúqtary týrki jәne Shash jasaghymen birigip, 723 jyly arabtardy oisyrata jendi de, olardy Hodjentten Samarqangha deyin óksheley qudy. Kýreste eki jaq kezek jenip otyrdy. 724 jyly arab әskeri Ferghanagha kirgende, ferghanalyktargha týrgeshter kemekke keldi. Arabtar asyghys keyin shegindi, alayda Shash pen Ferghana әskerleri olardy Syrdariyadan tosyp alyp, qirata sokqy berdi. Arabtar úzaq qorghanysqa kóshuge mәjbýr boldy. Osy shaqtaghy Mauarannahrgha biylik jýrgizude olarmen talasa alatyn kúdiretti kýsh – týrgeshter edi. Solardyng әskerine arqa sýiegen halyq kóterilisteri nәtiyjesinde arabtar Mauarannahrdan týgel derlik quyldy.

Týrgeshterding batyl da pәrmendi qimyldaghan  qahanyn arabtar «Ábu Muzahiym» (Sýzegen) dep atady. Ol 737 jyly arabtargha qarsy attandy, Toqarstangha deyin jetip, qarlúqtardyng jabghuymen birikti. Jetisugha qayta oralghanynda búl qahan kisi qolynan qaza tapty. Sodan bastap, týrgeshter elinde ózara kyrqys tudy.

Týrgesh qaghanaty әlsirey berdi. Horasandaghy arab biyleushisi Nasyr ibn Seyyar sony paydalanyp, 737–748 jyldary Orta Aziyanyng birqatar aimaqgary men Qazaqstannyng ontýstigine birneshe ret әskery joryqgar jasady. Arabtargha qarsy jer-jerde boy kórsetuler oryn aldy, biraq búlardyng bәri qaru kýshimen basyp tastalyp otyrdy[12].

17.

Qazybek bek shejiresindegi qytaylar at minbeytindigi,  tamaghyna shóp, tyshqan, qonyz jeytindigi, sondyqtan da bir saltattynyng olardyng onyna әl bermeytindigi jayyndaghy habarmen jogharyda tanys boldyq.   Shejireshining bayandauynsha,  «jayau qytay» attyng qúlaghynda oinaytyn  qazaqtardan «bekerden beker qyryludy» jón kórmepti. «Talas, Shu boyynda bolghan soghysqa» «jayau-jalpylap jýz myng qolmen» kelgen «qytaylardyng kóbi qyrylyp» qalypty.  Birsypyrasy arabtargha qolgha týsip, taghy birazy jergilikti júrttargha sinip ketipti[13]... Resmy tariyhqa qaraghanda, 748 jyly qytaylar Suyabty uakytsha basyp alyp, qiratqan. Al kelesi 749 jyly Shashtyng biyleushisin óltirgen. Sonda Shash qalasy biyleushisining balasy arabtardan kómek súraydy. Sodan, 751 jyly, Tarazgha jaqyn jerdegi Atlah qalasynyng týbinde arab qolbasshysy Ziyad ibn Salih pen qytay qolbasshysy Gao Syani-chjiyding arasynda orasan zor shayqas bolghan. Shayqas bes kýnge sozylady. Sheshushi kezde qytay tylyndaghy qarlúqtar kóterilis jasap, arabtar jaghyna shyghady. Sonyng nәtiyjesinde qytay әskeri týgeldey talqandalady[14].

«Qazaqstan tarihynyn» qarlúqtar memleketining qúryluyn bayan etken tarmaghynda da Aspan asty Qytay imperiyasynyn  mýddeleri batystan ózderining yqpal órisin keneytu maqsatymen ilgerilep kele jatkan arabtardyng mýddelerimen qighash kelgeni kórsetilgen. Qayshylyqtyng shiyelenisken týiini eki imperiyalyq kýsh arasyndaghy Talastaghy sheshushi shayqas barysynda 751 jyly sheshilgeni aitylady.

Talas shayqasynda tani әskerleri zor shyghyngha úshyraghan. Arab tarihshysy Ibn әl-Asirding mәlimetterine qaraghanda, Atlah qalasynyng týbinde 50 myng qytay óltirilip, 20 myndayy tútqyngha alynypty. Tútqyndar arasynda qolónershiler kóp bolghan eken.

Talas ózenindegi shayqastyng Jetisu jәne Mauarannahr halyqtarynyng taghdyrlaryndaghy tarihy manyzy zor boldy. Qytay әskerleri Jetisu sheginen ghana emes, úighyrlar men tiybettikterding qysymymen Shyghys Týrkistannan da ketti. Talas angharynda arabtar da túraqtap kala almay, Shashqa shegindi. Sonyng nәtiyjesinde qarlúqtar óz jaghdayyn nyghaytyp aldy.

Jetisuda qarlúqtar men oghyzdar arasynda týrgeshterding múrasy ýshin kýres óristedi. Ortaghasyrlyq jazbasha derekterde keltirilgen oghyzdardyng anyzdaryna qaraghanda, Ystyqkól men Talas aumaghy oghyzdardyng ejelgi otany dep atalghan. Alayda atalghan taytalas saldarynan oghyzdardyng negizgi bóligi Jetisu shegin tastap shyghyp, Syrdariyagha ketuge mәjbýr bolady.

766 jyly týrgeshterding búrynghy iyelikteri – Taraz ben Suyab  jәne olargha qosa býkil Jetisu qarlúqtar jabghuynyng qolyna kóshti. Sayasy jәne әleumettik biylikting qarlúq kósemderining qolyna ótui Jetisuda Qarlúq memleketining birjola qalyptasuyn mýmkin etti[15].

Demek, Qazybek bek shejiresindegi atalatyn jogharydaghy atalar, әsirese ýlken taypa bastauynda túrghan Shapyrashty osy qarlúq dәuirinde ómir sýrgen bolugha kerek. Al ondaghy: «Endi qytaylar tabghashtardyn, úighyrlardyn, qalmaqtardyng qolyn otqa kósep, óz qolyn kýiikten aman saqtaudy oilady. Biraq Alataudyng arghy jaghynda beybit jatqan bay el onyng janyn tynysh taptyrmady...»[16] – dep bayandalghan mәlimet, jogharyda keltirilgen ghylymy tarih maghlúmattary túrghysynan qaraghanda, onyng tap sol VIII ghasyr ahualyna kelmeytinin moyyndaugha mәjbýrmiz. Óitkeni VIII ghasyrda ornyqqan qarlúqtar qaghanaty H ghasyrda ghana ydyray bastap, ornyna Qarahan memleketi qúryldy.

Qarahan memleketining shyghys iyeligine Jetisu men Shyghys Týrkistan kirdi. Osy Jetisu qúramynda túrghan Shyghys Qarahan iyeligin HII ghasyrdyng alghashqy shiyregining sonyna qaray ontýstik-shyghystan kelgen qaraqytay әskerleri jaulap aldy. Biraq olar qalalar men otyryqshy qonystardy qiratpay, eginshilik jәne jartylay kóshpendi aimaqtarmen sauda qatynastaryn óristetti. Sol shaqqy derekkózder qaraqytaylardyng Orta Aziyada taraluy beybit sipatta bolghanyn kórsetedi[17]. Demek, Qazybek bek shejiresinde aitylghan qytaylardyng qiytúrqy sayasaty jayyndaghy әngime basqa kezenge qatysty boluy yqtimal.

18.

Qazybek bek shejiresining «Shapyrashty» tarauynda odan әri: «Hijranyng jyl sanauymen 123-jyly úighyrlar qazaqqa qaray lap qoydy»[18], – degen derek beredi. Sol shabuyl saldarynan Túrpan tónireginde jatqan qazaqtardyng jau qolynda qalghanyn aitady. («Shymbastan Túrpangha deyingi jerdi ol kezde Baymen han biyleytin». Osynday deregimen birge ol han ordasynyng meken-jayyn: «Baymen qonysy Torayghyr tauynyng ontýstik jaghynda bolatyn» dep núsqaydy). Beybit jatqan qazaq eli bir-aq kýnde shala býlindi de qaldy.  Shapqynshylyqqa Shapyrashtylar da úshyraghan. Olar múnday tótenshe jaghdaydy aspay-saspay qarsy alady: «Abyldan taraghan biraz júrtpen Shapyrashty ol bir shaqta Barsyghan kólin, kóbine onyng týstik shyghysyn mekendeytin. Bir ghajaby, sol bir kezden Shapyrashtylargha múra bolyp qalghan bir erekshelik: adam men maldyng qashanda da, qay kezde de syrttan bolatyn jaugershilikke әzirligi edi».

Qazybek bekting aituynsha, ol shaqta bir ýide qansha adam bolsa, sonsha jauynger bar dep esepteledi eken. Bes jasqa deyingi baladan basqanyng bәri at ýstinde jýretin kórinedi. Tipti eki-ýsh jasar balalar da tepkishekti ashamaylanghan erge jalghyz mingiziletin bolypty. Ol alyp jýruge de qolayly bolsa kerek: attyng tizginin basyna týrip qoyyp, aldyna salyp, balalar mingen kólikti aidap alady eken. «Ony qatyn-qalash, bala-shagha ózderi atqara beretin. Eki jaghy jaqtauly ashamay ishinde otyrghan bala úiqtap, qalghyp-shúlghyp kóppen birge kete barady». Sonday әdet Qazybek bek ómir sýrgen dәuirge (HVIII ghasyrgha) deyin saqtalypty: «Búl qazirge deyin de solay. Jetisu elinde salt atqa minbeytin adam bolmaydy. Óitkeni ol sharuashylyghyna, jerine, kәsibine, syrttan kýtiletin jaugha, jaugershilik jaghdaygha beyimdelgen»[19].

Sonymen,  hijranyng 123-shi jyly (yaghni, shejireshining esebimen – 622+123=745-shi, biraq ay jәne kýn kalendarynyng erekshelikterimen eseptegende – 723-shi jyly) úighyrlar qazaq jerine shapqynshylyq jasaydy. «Úighyrlar Bedel asty degende-aq Jetisu eli tegis kólik ýstinde bolghan», – deydi shejireshi.   Soghys Túrpan betten bastalghanda, Bәimen han ózi júrtty úiymdastyrugha úmtylyp, qosa shapqan. Sol kezde handy úighyrlar nayzamen shanshyp óltirse kerek. Abyl eline jetkenshe úighyrlar Azyq elin biraz qyryp jibergen eken. Soghys Múzart ótip, Tәnir tauyna jetkende, Azyq túqymy Abyl túqymyna kómek súrap at shaptyrghan. Sodan jau Kórtoghay basyndaghy Sapy-Saty kóline jaqyndaghanda, Shapyrashty batyr bastaghan qol da maydan shebine kelip jetken kórinedi. Shapyrashty batyrdyng alghashqy shayqasqa kirgen soghysy osy eken.

«Búl jerdegi Shapyrashty jalghyz adam, qolbasshy ghana, ol qazirgi qalmaqqa shapqanday óng shapyrashtylardan jinalghan qol emes», – deydi Qazybek bek. «Qazirgi qalmaqqa shapqanday óng shapyrashtylardan jinalghan qol» degeni, shamasy, ózi ómir sýrip otyrghan HVIII ghasyrdaghy ahualdy aitqany bolar. Al VIII ghasyrdaghy Shapyrashty batyr – Bәidibek nemeresi Jalmambet úly Shapyrashty – 667-shi jyly tughan, shapqynshy úighyrlargha qarsy 745-shi (yaky 723-shi jyly) jyly qol bastaghan qolbasshy. Búl jerde jyldardaghy sәikessizdik kónilge keybir kýdik oraltady, óitkeni birinshi úrysyna Shapyrashty batyr 82 (yaky 60) jasynda kirgen bolyp túr, biraq jalpy shejire degenning negizgi kemistigining ózi de osynda – uaqyttardyng birshama shatastyryla berui qay-qaysysynda da kezdese beredi, sondyqtan búl eshkimdi tanghaldyrmasa kerek.

Sonymen, hijranyng 123-shi jyly úighyrlar shapqynshylyqpen Kórtoghay basyndaghy Sapy-Saty kóline jaqyndaghanda, aldarynan shyqqan  Shapyrashty batyrdyng qolynda  «Elsau biyding tiri úrpaghynyng bәrining ókili bolghan. Jaz jaylauyn osynda ótkizuge, týleuge kelip arystap jatqan Ardyng da, Qúnnyng da, Qyptyng da, Shaqtyng da jasaqtary bolghan», – delinedi shejirede.

Kólding týstik jelkesindegi qúyar sayda bolghan soghysta Shapyrashty qoly eren jeniske jetip, úighyrlardy qyryp salghan kórinedi. Qalghandaryn Múzart asyra, Túrpangha deyin quyp, óz jerinde talqandapty. Úighyrlar sol joly qazaq eline qayta shabuyl jasamaugha ant etken eken. «Anttyng kepiline úighyr saqmany Týnik ózining bes úlynyng ýlkeni Húzhúrdy berip», keyin úighyrdyng Qoshy, Janbalyq, Besbalyq, Sýllen, Janabalyq degen bes balyghynyng (qalasynyn) biyleushileri sonday moyynsúnularyn qaytalap túrypty.

«Úighyrlar osy joly soghysta asa jauyzdyq jasap, shekaradaghy Qaraghashqa ornalasqan týrkilerdi – oghraqtardy besiktegi balasyna deyin bauyzdaghan. Tanghútty da qyrghan. Mahmút babanyng úighyrlardyng bes shahary bar, olardyng halqy shetinen jauyz, kәpirler deytini, mine, osynday hayuandyqtan shygharylghan qorytyndy bolsa kerek. Mening qolyma Mahmúttyng bir qoljazbasy týskeni bar-dy. Sol kitapta da úighyrlar jónindegi pikiri, oiy óte qatal, olardyng satqyndyghyn, jauyzdyghyn, adam óltiruge qúmarlyghyn aighaqtarmen keltiredi. ...Shapyrashty qoly da sol bes qalany qaratyp, hanynyng qúnyn da, óshin de alghan. Shapyrashty batyrdyng alghash tauariyhqa týsui osydan bastalghan. Ásirese onyng atyn shygharghan erligi: jau eline sypyra tiymegen, onyng tarhandaryn, saqmandaryn, úghyryshtaryn, juularyn qatty jazalaghan. Óitkeni Týnikti Abyl, Azyq eline aidap salyp, úighyr basqynshylaryn qyt-qyttaghan da qytaylar bolghan-dýr»[20].

Osy jerdegi «úighyr basqynshylaryn qyt-qyttaghan da qytaylar» jayyndaghy habar uaqyt túrghysynan shyndyqqa kele qoymaytynday. Óitkeni Úighyr qaghanaty 744 jyly Mongholiya dalalarynda payda boldy.  Odan bólingen qarlúqtar 746 jyly Jetisugha qonys audaryp keldi. Múnda týrgeshter biylik qúryp túrghan, biraq olar qarlúqtargha qarsy túra almady. 766 jyldan Jetisudy qarlúqtar biyledi[21]. Osynau ghylymy bayangha sensek, tap sol VIII ghasyrdyng orta shamasynda úighyrlardyng qazaqtargha (dúrysynda, bolashaq qazaq halqynyng qúramyna kirgen taypagha) shabuyl jasady degen derekting qisynsyzdyghyn moyyndaugha mәjbýr bolamyz. Jalpy, shejirening tarihy shyndyghy múqiyat zertteudi qajet etetini týsinikti, ony Qazybek bek mәtinining basqa tústary turaly da aitugha bolady.

Mәselen, Jetisugha naqty qojayyndyghyn jýrgizip túrghan qaghanat pen onyng biyleushileri turaly esh derek berilmey, ata erligin tómendegidey týrde qauzaushylyq ta qosymsha ghylymy dәleldi zertteu jýrgizudi qajet etedi... «Shapyrashtynyng taghy bir el auzynan týspeytin erligi: Semizkentke soqaqtar – parsylar shabuyl jasaghanda, qyzylbastardy tas-talqan etip, Semizkentti qorghap, halqyn aman alyp qalghan. Áriyne, Shapyrashty batyr atanu ýshin, býkil iysi qazaqqa aty qaluy ýshin, búl erlikter az bolar, sondyqtan zamanynda atamyz talay shabuylgha qatysqany sózsiz. Ásirese odan qalghan, býginge deyin aita jýretin jauyngerlik – Shapyrashty qolynan jaldamaly batyrlar qoly týzilgen. Olar qay týrki elin jau shapty dese, ilkim әzir túrghan-dy. Búl olardyng ainymas joryghy bolghan.

Úighyrlarmen Sapy-Saty kóli jelkesinde bolghan soghystyng belgisi retinde qazaqtar sol zor soghys bolyp, qazaq jau týsirgen jer býginge deyin Shapyrashty sayy atalyp keledi. Al Shapyrashty ol soghysqa Barsyghan kóli jaghynan kelgen desedi»[22].

Qazybek bek shejiresinen bayqalatyn aiqyn jәit sol – bolashaq ýlken rudyng týp atasyna, bastauyna ainalghan adamnyng dúshpangha qarsy shayqasqan ataqty batyr, qolbasy bolghandyghy.

19.

 Jogharydaghy taraularda aitqanymyzday, Shapyrashtynyng shyghu tegi jayyndaghy әngimeni, onyng óz atauy kóne derekkózderinde kezdespeytindikten,  Ýisin tarihy jónindegi әngimemen bir qarastyru jón dep bildik. Tap sol siyaqty, Ýisin jayly әngimeni, әsirese ol (kóne usun – usuni – ýisin) memlekettiligi ydyrap, derbes birlestik retinde tarih sahnasynan ketkendikten, ony odan bergi týrli týrki birlestikterimen baylanystyra taratu lәzim. Al týrki әlemi –  keyinirek tarihy sahnagha qazaq halqynyng derbes memlekettigin bólip shygharghan orta. Demek,  Shapyrashty ruynyng ózge de týrki ru-taypalary qatarynda barshasyna ortaq taghdyr keshkeni kýmәnsiz. Endeshe, osy oraydaghy (Shapyrashty ruynyng shyghu, damu tarihyn janghyrtudaghy) bizding mindetimiz jalpy qazaq tarihy mәselelerimen ýndes bolyp keletini mýldem týsinikti jәit bolsa kerek.

Ejelgi jәne orta ghasyrlardaghy qazaq halqynyng qalyptasu tarihynan belgili bir jý­yelilik izdestire kele, ghalym T. Omarbekov osy dәuirlerdegi etnostyq tarihty jalpylama bes kezenge bóledi. Onyng tújyrymdauynsha, búl bólinisting mynanday bolghany dúrys: 1-kezeng bizding dәuirimizge deyingi II mynjyldyqtan bizding dәuirimizding VI ghasyrynyng ortasyna deyingi uaqytty qamtidy. Búl kezendi avtor arghytýrikter (prototýrikter) dәuiri dep ataghan (demek, biz Qazybek bek shejiresin algha tarta otyryp qarastyrghan Shapyrashtynyng shyghu tarihy negizinen arghytýrikter (prototýrikter) dәuirimen túspa-tús keledi); 2-kezeng VI ghasyrdyng orta she­ninen IH ghasyrdyng ortalaryna deyin sozylady. Búl – týrkilik kezeng (týrik Du­lu­lardyn, Teleler odaghynyn, Sirenda bir­les­tigining jәne qaghanattar qúrylymyn­daghy rulyq-taypalyq birlestikterding ómir sýrgen uaqyty); 3-kezeng – IH ghasyrdyng orta sheninen HIII ghasyrdyng basyna deyingi merzim. Búl shaq – Qypshaq, Nayman, Dulat, Al­shyn, Kerey, Qanly, Qonyrat, Jalayyr, Arghu jәne t.b. tarihy etnonimderding elge keninen tanyluy oryn alghan zaman. Ony avtor arghy qazaqtar (protoqa­zaq­tar) kezeni dep ataydy. Shapyrashtynyng shejirelik sahnagha shyghuy qazaqtyng osy týrkilik jәne arghy qazaqtar (protoqa­zaq­tar) kezenderinde oryn alghan synayly; 4-kezeng – HIII ghasyrdyng orta­la­rynan HV ghasyrdyng sonyna deyingi uaqytty alady.  Týrgesh Alash shor úlysy – Ýsh san Alash myny – Alty san Alash – On san Alash osy uaqyttardyng tuyndysy. Búlardan avtor Alash qauymdastyghynyng qa­lyptasu kezenin kóredi; 5-kezende – HV ghasyrdyng ortasynan HVIII ghasyrdyng basyna deyin – avtor qazaq halqyn qúraghan qyryqtan astam taypanyng «On san Alash» tóniregine bas biriktirui jýzege asty dep sanaydy. Sodan da ol búl uaqytty Qazaq qauymdastyghynyng qa­lyp­tasuyna ketken uaqyt dep esepteydi[23].

Sonymen, múnda avtor arghytýrikter dep ataghan bizding dәuirimizge deyingi II mynjyldyqtan bizding dәuirimizding VI ghasyrynyng ortasyna deyingi uaqytty qamtyghan kezendegi Ýisin memleketi jayynda alghashqy taraularda әngime etildi. Odan keyingi týrkilik kezeng dep atalghan VI ghasyrdyng orta she­ninen IH ghasyrdyng ortalaryna deyingi týrki qaghandyghy (552–745)[24], batys týrki qaghandyghy (603–704)[25], týrkesh (týrgesh) qaghandyghy (704–766)[26] dәuiri túsynda da, tipti avtor arghy qazaqtar (protoqa­zaq­tar) kezeni dep ataghan IH ghasyrdyng orta sheninen HIII ghasyrdyng basyna deyingi merzimde de Ýisin birlestigi men onyng Shapyrashty tarmaghy jeke sóz bola bermeytinin týsinuge bolady. (Shapyrashty tarmaghynyng osy kezendi qamtityn merzimdegi shejirelik tarihyn tómenirekte beruge tyrysarmyz).

Ótken jolymyzdaghy osynday «tarihy satylardy ainalyp óte al­may­myz» degen senimmen, qazaq tarihyn jogharyda keltirilgen kezenderge bólip shyghyp, zertteushi-ghalym: «Bizding oiymyzsha, ózara tarihy sabaq­tas­tyqpen jalghasqan osynday ýlken ke­zen­derding etnikalyq baylanysy týrki tildes taypalyq birlestikterdi halyq bolyp qalyptasugha alyp keldi, – dep payymdaydy. – Áriyne, búl atal­ghan tarihy kezenderding әrqaysysynyng qalyptasqan sayasiy-әleumettik ýrdisterge baylanysty ózindik erekshelikteri jәne jan-jaqty taldaudy, terendete zertteudi qajet etetin jaqtary men tústary az emes, – deydi ol odan әri. – Qazirgi tarih ghylymy bizding oiy­myz­sha, osynday mәselege basa mәn berui kerek».

Búl pikirlermen negizinen kelise otyryp, keybir rette birer eskertpe jasay ketpey bolmaytyn siyaqty. Degenmen, oghan deyin myna jәitti auyzgha ala ketelik...

Jalpy shejirede, onyng ishinde biz ózimizding qarastyryp otyrghan taqyrybymyzgha birden-bir qatysty bolghandyqtan da kóbirek nazar audarudy jón kórgen Qazybek bek shejiresinde әngimeshi ata taratuda bizding zamanymyzdan búrynghy zamanalargha terendese de,  úzaq uaqyttyq tizbek buyndarynda etnostyq týrlenulerding ghylym ataytyn satylarynyng nyshandaryn da sezdirmeydi. Shejire ýshin bәri bir qazaq túqymdary. VIII ghasyr ghylymy tarih boyynsha týrkilik kezenge – týrli odaqtar men qaghanattar qúrylymdaryn­daghy rulyq-taypalyq birlestikterding ómir sýrgen uaqytyna jatady. Shapyrashty ruy osy kezende bastau alady, biraq shejirede onyng qay qúrylymgha jatatyny asa aiqyn emes.

[1] Shapyrashty Qazybek bek Tauasarúly. Týp-túqyiannan ózime deyin. - Almaty, 2008. – 807–808-bb.

[2] Shapyrashty Qazybek bek Tauasarúly. Týp-túqyiannan ózime deyin. – Almaty, 2008. – 810–811-bb.

[3] Sovetskiy ensiklopedicheskiy slovari. 4-e izd. – Moskva, 1986. – 1373-b.

[4] Qazaqstan tarihy. Kóne zamannan býginge deyin. Bes tomdyq. 1–5-tt. – Almaty, 2010.

[5] Qazaq SSR tarihy. Kóne zamannan býginge deyin. Bes tomdyq. 1-t. – Almaty, 1980. – 332-b.; Qazaqstan tarihy. Kóne zamannan býginge deyin. Bes tomdyq. 1-t. – Almaty, 2010. – 296-b.

[6] Qazaq SSR tarihy. Kóne zamannan býginge deyin. Bes tomdyq. 1-t. – Almaty, 1980. – 352-b.

[7] Qazaqstan tarihy. Kóne zamannan býginge deyin. Bes tomdyq. 1-t. – Almaty, 2010. – 297–306-bb.

[8] Istoriya Kazahskoy SSR. S drevneyshih vremen do nashih dney. V pyaty tomah. T.I. – Alma-Ata, 1977. – 343-b.

[9] Qazaqstan tarihy. Kóne zamannan býginge deyin. Bes tomdyq. 1-t. – Almaty, 2010. – 306-b.; Istoriya Kazahskoy SSR. S drevneyshih vremen do nashih dney. V pyaty tomah. T.I. – Alma-Ata, 1977. – 343-b.; Qazaq SSR tarihy. Kóne zamannan býginge deyin. Bes tomdyq. 1-t. – Almaty, 1980. – 355-b.

[10] Klyashtornyy S.G. Terhinskaya nadpisi. Predvariytelinaya publikasiya//Sovetskaya turkologiya, 1980, № 3. – 94-b.

[11] Qazaq Sovet ensiklopediyasy. 4-tom. – Almaty, 1974. – 447-b.

[12] Qazaq SSR tarihy. 1-t. – Almaty, 1980. – 359–361-bb.; Qazaqstan tarihy. 1-t. – Almaty, 2010. – 338–339-bb.; Istoriya Kazahskoy SSR. T.I. – Alma-Ata, 1977. – 347–349-bb.;  Istoriya Kazahstana. T.1. –  Almaty, 2010. – 338–339-bb.

[13] Shapyrashty Qazybek bek Tauasarúly. Týp-túqyiannan ózime deyin. –  Almaty, 2008. – 811-b.

[14] Qazaq SSR tarihy. I-t. – Almaty, 1980. – 361-b.

[15] Qazaqstan tarihy. 1-t. – Almaty, 2010. – 306–307-bb.

[16] Shapyrashty Qazybek bek Tauasarúly. Týp-túqyiannan ózime deyin. –  Almaty, 2008. – 810–811-bb.

[17] Qazaqstan tarihy. 1-t. – Almaty, 2010. – 398, 416-bb.

[18] Shapyrashty//Shapyrashty Qazybek bek Tauasarúly. Týp-túqyiannan ózime deyin. – Almaty, 2008. – 811-b.

[19]Shapyrashty Qazybek bek Tauasarúly. Týp-túqyiannan ózime deyin. – Almaty, 2008. – 811–812-bb.

[20] Shapyrashty Qazybek bek Tauasarúly. Týp-túqyiannan ózime deyin. – Almaty, 2008. – 812–813-bb.

[21] Qazaqstan tarihy. 1-t. – Almaty, 2010. – 416-b.

[22] Shapyrashty Qazybek bek Tauasarúly. Týp-túqyiannan ózime deyin. – Almaty, 2008. – 813-b.

[23] Egemen Qazaqstan, 29.12.2010.

[24] Jetisu. Ensiklopediya. – Almaty, 2004. -592–593-bb.; Qazaqstan. Últtyq ensiklopediya. 8-tom. – Almaty, 2006. – 597-b.

[25] Batys týrik qaghanaty// Qazaqstan. Últtyq ensiklopediya. 8-tom. – Almaty, 2006. – 199–200-bb.

[26] Jetisu. Ensiklopediya. – Almaty, 2004. – 591–592-bb.; Qazaqstan. Últtyq ensiklopediya. 8-tom. – Almaty, 2006. – 569–570-bb.

Beybit Qoyshybaev

(«Ruh-Saray», 5-tom, «QazAqparat» baspasy, 2012 j.)

Jalghasy bar...

Abai.kz