Basy: Biz – qazaq ejelden...

Jalghasy: Biz – qazaq ejelden...

Jalghasy: Biz – qazaq ejelden...

Jalghasy: Biz – qazaq ejelden...

Jalghasy: Biz – qazaq ejelden...

Jalghasy: Biz – qazaq ejelden... 

Jalghasy: Biz – qazaq ejelden...

Jalghasy: Biz – qazaq ejelden...

Jalghasy: Biz – qazaq ejelden...

Ózindi-ózing tanu tәjiriybesinen

28.

«Týp-túqiyannan ózime sheyinnin» týpnúsqalylyghyn dәleldeu retimen T. Omarbekov bayandamasynda: «Ýshinshiden, Qazybek bek Tauasarúlynyng enbeginde búrynghy qazaq dalasynyng kóptegen kóne jer, eldi meken ataulary úshyrasady. Býgingi zamandastarymyzdyng múnshama kóp ataulardy óz janynan shygharyp ainalymgha qosa almasy kýmәnsiz. Búl ataular, әriyne, kezinde týpnúsqada jazylghan», – deydi[1]. Konferensiyada Tauasarúly kitabynan keybir jer ataudarynyng búryn qalay atalghandyghy jayynda derekter alugha bolatynyn K. Nәribaev ta atap ótken. «Mәselen, biz osy uaqytqa deyin Anyraqay tauynda qazaq-jonghar shayqasy bolghandyghyn biletinbiz, – deydi ol. – Biraq ta onyng nege «Anyraqay» shayqasy dep atalghany jәili onsha bile bermeytinbiz. Bir derekterde búl taudyng jazyghyndaghy shayqasta jongharlar jenilip qyrylyp, dalada anyrap, bozdap qalypty, sodan jongharlar anyrap qalghan jer «Anyraqay» dep atalyp ketipti. Al ekinshi bir derekte búl jerding anyrap soghatyn bir jeli bar eken, soghan baylanysty atalghan eken dep әrtýrli pikir aitylyp jýrgen. Al Qazybek bekting enbeginde búl taudy halqymyz Dalatau dep ataghan. Shyndyghynda onsha ýlken emes, kishileu taudyng túrghan jeri úshy-qiyry joq keng baytaq dala. Shamasy halqymyz taudyng sonday bitkenine qarap Dalatau dep ataghan tәrizdi. Al, Anyraqay atauy jongharlardyng bir mynbasynyng aty eken. Osy mynbasy qazaqtyng Bólek degen batyrymen jekpe-jek shayqasta qaza boluyna baylanysty Anyraqay[2] atalghany anyqtalyp otyr»[3].

Al foliklorlyq derekkózderdi qarastyra otyryp bizding zamanymyzda jýrgizilgen zertteulerge qaraghanda, 1723–1730 jyldarghy qazaq-oyrat soghysynyng songhy shayqasy Anyraqay qyraty men Alakól jazyghy arasynda bolghan. Anyraqay shayqasy ótken orynnyng tabighy shekaralary ontýstik-batysta – Anyraqay tauynyng suayyryq jotasy men soltýstik-shyghys betkeyi, batysynda – Qopaly ózenining alaby men Qarakemerding tarmaqtary, soltýstik-shyghysta – Beskól anghary, al shyghysta – Sarybúlaq ózenining alaby. Kólemi 210 sharshy kilometr bolatyn, ýshbúrysh jobasyndaghy osy audan basqynshy-jongharlargha qazaqtardyng HVIII ghasyrdyng ýshinshi onjyldyghynyng sonyna qaray kórsetken jalpyhalyqtyq qarsylyghynyng qorytyndylaushy kezenindegi soghys is-qimyldary jýrgen basty  maydan dalasy bolghan edi.

Anyraqay tauy eki qabatty qúrylymnan túrady. Ortalyq suayyryq bóligine Sarybúlaq ózeninen Tasbastau búlaghyna deyin key tóbelerining biyiktigi 1025–1030 metrge jetetin úsaq shoqyly beder tәn bolsa, ontýstik-shyghysynda Ashysu ózeninen Sarybúlaqqa deyin, ontýstik-batysynda búlaqtan Qopaly ózenine deyin alasa úsaq shoqylar arasynda jýiektelip jatqan  etegi qúlama jotalar kezdesedi. Tasbastau búlaghynan soltýstik-batysqa qaray  eki shaqyrym jerden, Qopaly ózeni alabynan 7–8 shaqyrym qashyqtyqta taudyng ekinshi alasa qabaty  bastalady. Onda shoqylardyng betkeyi jarlanyp keletin týrleri kóp ekeni kórinedi.

Sonymen, Anyraqay shayqasy ótken jer ýshbúrysh týrindegi dala – tabanynda Anyraqay tauynyng jarlauytty soltýstik-shyghys betkeyi, al eki qanatynda Qopaly jәne Sarybúlaq ózenderining tereng arnalary jatyr. Osy  tabighy qorshaular «Anyraqay ýshbúryshynyn» túrghyndaryn kezinde qarsylastarynan qorghap túrghan. HVII ghasyrdan XVIII ghasyrdyng alghashqy jartysyna deyin osy orynnyng jazyq jaghynan jәne odan shamaly shyghysqa qaray – Jusandalagha taqau jerde Ýlken Qalmaq joly jatqan-dy. Ol Shu-Ile aimaghynyng ontýstik bóliginen soltýstik-batystaghy Saryarqagha jәne Qazaq dalasynyng batys aimaghyna ótetin.

Shu-Ile taulary men Shu jәne Talas ózenderi aralyghy HVII ghasyrdan XVIII ghasyrdyng alghashqy jartysyna deyin Jonghar handyghynyng Qazaq handyghymen shektesetin keng kólemdegi shekaralyq aimaghy bolghany zertteuler barysynda anyqtalghan. «Anyraqay ýshbúryshy» bekinisti audany jonghardardyng Soltýstik-Batys Jetisudaghy әskeriy-sayasy baqylauyn jýzege asyryp túrghan eng ontýstiktegi forposty bolatyn. Búl telimning erekshe manyzdylyghy  – sol jerden shyghysqa qaray tura jonghar hany Qaldan Seren ordasyna jol bastalatyn, al al qazaq ordasyna baratyn joldy osyndaghy (býginde topografiyada «Qalmaqtóbe qorghany» degen atpen belgilengen) edәuir iri jonghar bekinisi bógep jatqan.

Qalmaqtóbe keshenine jýrgizilgen qazu júmystary nәtiyjesinde irgesi elu de elu metr sharshy týrinde salynghan, qamaldyng qabyrghasynyng biyiktigi 1,5–1,8 metrdey bolatyn qorghanys qúrylysynyn, ózge de kómekshi qúrylystardyn, sulandyru jýiesining qaldyqtary tabylghan. Qamalgha sany 200-den 2500-ge deyin jetetin oirat jauyngerleri bekinip, shaqpaq jәne bilteli myltyqpen qarulanghan qazaqtargha qarsy shayqasa alatynday bolghan[4].

Shu-Talas ózenaralyghy men Shu-Ile aimaghynyng ontýstik bóliginen  jonghar jasaqtaryn yghystyryp shygharghan birikken qazaq qoly  aldynda dúshpannyng әskeriy-sayasy jýiesining songhy iri forposty retinde tek «Anyraqay ýshbúryshy» audany qalghan-dy. Keyingi zertteulerge qaraghanda, sonda ótken Anyraqay shayqasy 1730 jylghy sәuir aiynyng basynda bolghan. Jazba derekkózderinen mәlimetterge boyynsha, sәuirding sony – mamyrdyng basynda bas qolbasshy Ábilqayyr han Qaldan Serenmen beybit kelisim jasaghan da, sol jyldyng shildesinde ózining elshileri Seytqúl men Qútlymbetti imperatrisa Anna Ioannovna sarayyna attandyrghan.

Qazaq halqynyng kóp jylghy azattyq kýresining shyrqau sәti bolghan tarihy Anyraqay shayqasy eki-ýsh kýnge ghana sozylyp, jongharlardy basyp alghan aumaqtarynan quyp shyghumen ayaqtalghan. Qazaqtardyng jer-sugha iyeligi oirat kóshterining shekaralaryna deyin keneygen. Bas qolbasshy әri agha han Ábilqayyrdyng jongharlargha qarsy kýrestegi jaqyn ýzengilesteri Úly jýz hany Jolbarys, Orta jýz súltandary Ábilmәmbet pen Baraq, sonday-aq qazaqtardyng bolashaq agha hany, jas súltan Abylay, ýsh jýzding de attary anyzgha ainalghan kóptegen batyrlary bolghan.

XVIII ghasyrdyng 30-shy jyly qazaq halqynyng birikken jasaghynan oisyray jenilgen «basqynshy qalmaqtar enirep-jylaghan oryn» dep atalghan Anyraqay tauynyng odan búryn óz atauy bolghany týsinikti. Qazybek bekting enbeginde ol, jogharyda aitylghanday,  Dalatau dep atalghan. Al XVIII ghasyrda Peterburg Ghylym akademiyasy Geografiya departamentining belgili kartografy I.I. Isleniev jasaghan «...búrynghy jongharlyq qalmaq iyeligindegi jerler» kartasynda, sonday-aq 1816 jyly shyqqan N. Pansnerding «...qazaq jerleri bar Orta Aziya bóliginin» kartasynda Shu-Ile taularynyng Anyraqay bóligi Kýmisti (Kumishly, Kumishty) degen ataumen belgilengen.  XIH ghasyrdyng basyndaghy «Daysiyn-iy-tun-chji» atty qytay shygharmasynda Anyraqay Kumush-Ola  dep, Kýmistining mongholsha ataluymen sipattalghan. Múndaghy qosarlanghan sóz maghynasy Kýmisti degen maghyna beredi. Yaghni, Shapyrashty Qazybek bek qoljazbasymen HH ghasyrda jetken Dalatau degen atau sol zamandarda (XVIII ghasyrda) jasalghan kartalar men sheteldik jazbalarda Kýmisti tau degen ataumen belgilengen.

Al jonghar hany Qaldan Serenning 1716–1733 jyldary óz ordasynda ústaghan shved soghys tútqyny Yogan Gustav Renatqa syilaghan kartasynda Anyraqay tauy Ahiyn-Kado dep belgilengen. Oirat tilinen audarghanda, búl «aq iyzendi jazyq nemese jayylym» degen úghymdy bildiredi[5].

Anyraqay tauynyng atauy baylanysty konferensiyada Qazybek bekting enbegine sýiene otyryp: Anyraqay – Bólek batyrmen jekpe-jek shayqasta qaza tapqan jongharlardyng bir mynbasynyng aty, tau sol jenilgen mynbasynyng atymen Anyraqay atalghan delindi[6].

Degenmen búl ataugha baylanysty mynanday zertteu nәtiyjeleri bar ekenin de aita ketken jón: ghalymdardyng tarihiy-toponimikalyq zertteulerine (Murzaev E.M. «Halyqtyq geografiyalyq terminder sózdigi», «Týrki geografiyalyq ataulary»; Qonkashpaev T.K. «Geografiyalyq ataular sózdigi», Koychubaev E. «Qazaqstan toponimderining qysqasha týsindirme sózdigi»; Sulbe B. «Yakutiya toponimikasy»; Janúzaq T. «Qazaq onomastikasy») qaraghanda, Anyraqay sózining týbirlik negizi angh, angha, anghar nemese angharqay degen týrki-monghol morfeminde jatyr. Búlardy týrli monghol (monghol, oirat, buryat jәne basqa) tilderinen audarghanda – quys, shatqal, sanylau, shúqanaq, jaryq jәne t.s.s. maghyna beredi. Anghar (anraq, anragh) geografiyalyq termiyni de kóptegen qazirgi zamanghy týrki tilderinde, sonyng ishinde qazaq tilinde taudaghy kanion sekildi alqapty belgileytin osynday semantikalyq mazmúndy bildiredi. Soltýstik-Batys Jetisu túrghyndarynyng aituyna qaraghanda, jergilikti qazaqtar ataudyng shyghuynyng klimatologiyalyq núsqasyn quattaydy: Anyraqay tauynyng ishinde «anyrap soqqan jel» jii túrady eken[7].

Osy Dalatau yaky Kýmisti tauy etegindegi úly shayqastaghy, jalpy qazaq әskerlerining jonghar basqynshylaryna qarsy jýrgizgen azattyq soghysyndaghy Qazybek bekting shygharmasy boyynsha surettelgen úrys taktikasyn konferensiyada әskery jәne sayasy ghylymdar doktory Asker Bakaev qarastyrady.  «1729 jyly ataqty Anyraqay shayqasynda (jogharyda aitylghanday, keyingi zertteuler tarihy shayqastyng 1730 jyly bolghanyn anyqtaghan – B.Q.) Bógenbay bastaghan qazaq әskeri qayta toptasu jolymen «ýsh toghys» taktikasyn qoldandy, – deydi ghalym, – yaghny búl taktika boyynsha  úrysqa jasaq myn-myndap kiredi, odan keyin, belgili-bir jekpe-jek soghystan keyin, shayqasqa ekinshi myndyq kiredi de, alghashqy myndyq keri sheginedi. Osynau údayy almasyp túru, sóitip, bir jauyngerdi ekinshisime auystyryp otyru  taktikasy qazaq әskerining sarqylmas kýshi baryn kórsetti. Sonyng nәtiyjesinde jongharlar 10 myng adamyn joghaltty. Anyraqay soghysynda, sonday-aq «qasha soghysu» taktikasy qoldanyldy. Búnyng mәni shegine otyryp soqqy beruge sayatyn...»[8]

Ghalym Shapyrashty Qazybek bek kitabynda keltirilgen ózge de soghysu taktikalaryna toqtalady, tek, qalmaqtardyng Anyraqay tauynyng soltýstikke qaray sozylghan eteginde, Sarybúlaq pen Qopaly  ózenderi arasynda, eki ózenning arnalarynan 18  shaqyrymday teng qashyqtyqqa, Sarybúlaq ózenining sol jaq biyigine salynghan, keyin Qalmaqtóbe atanyp ketken bekinisin[9] qanday әskery әdispen alghanyn aitpaydy. Múny týsinuge bolady,  óitkeni búl bekinis turaly sol zaman kuәgerining enbeginde de eshtene aitylmaydy.

Qazybek bek shygharmasynyng shynayylyghyn dәleldeu barysynda T. Omarbekov «enbektegi tarihy túlghalar esimderi, jankeshti úrystar bolghan merzimder men qalmaq jaghyndaghy qayratkerler, batyrlar esimderi, sonday-aq olardy jýieli týrde bayandau ýlken ensiklopediyalyq bilimdi qajet etedi», – dey kelip, qoljazbagha ózderi bilmeytindikten, sol kezding derekterin kóshirushilerding óz jandarynan qosuy mýmkin emes degen oy aitady: «Bizding biletinimiz, múnday bilim Qazybek bekti bizge kóshirip jetkizgenderding eshqaysysynda joq»[10]. Osylay degenmen, ol kóshirushilerding bilim dengeyin kórseterliktey eshqanday mәlimet keltirmeydi. Biraq, tújyrymyn tiyanaqtau ýshin, bylay deydi: «Sondyqtan da kezinde: «Qolymnan kelgeninshe aittym shyndy, Qospadym ótirikti... Dedim de bir sóz bolsa qazaq qalsyn, Tauarihyn óz júrtymnyng arqaladym. Jiligin týrik bitken shaqpaghanmen, Arystyng alty úlyn barqaladym», – dep jazghan Qazybek bek Tauasarúlynyng týpnúsqa qoljazbasy býgingi bizding qolymyzdaghy «Týp-túqiyannan ózime sheyin» kitabyna negiz bolghanyn moyyndaghanymyz jón bolar edi».

29.

Osylay dey túra, T. Omarbekov talqygha týsip otyrghan kitaptyng týpnúsqadan kóp aiyrmasy boluy yqtimal ekenin joqqa shygharmaydy. «Áriyne, – deydi ol, – tarihymyz talay ret dәleldegendey, qoljazba kóshirmesi týpnúsqasynyng ózi emes. Qoljazba uaqyt salyp qayta-qayta kóshirilgen sayyn tarihy shynayylyq jaghynan da, tildik erekshelik jaghynan da búrynghy týpnúsqadan alystay týsedi. Tipten ony keyde búrmalap bayandauy da mýmkin. 1776 jyly jazylyp, 1852 jyly, onan song 1934 jyly jәne 1944 jyly, eng sonynda 1971 jyly, yaghny barlyghy әrtýrli tarihy kezende tórt qaytara kóshirilgen jóne býginde qolymyzgha «Týp-túqiyannan ózime sheyin» degen atpen jetken enbekting de osy túrghydan alghanda, keybir ózgeristerge jәne tolyqtyrulargha úshyrauy әbden mýmkin nәrse»[11].

Búl orayda Qazybek bek Tauasarúly shygharmasynyng 2-basylymynda «Qoljazba jayynda» degen taqyryppen jariyalanghan Maqsút Shafighiyding týsindirmesi kónil audarady: «Men «Jalyn baspasynyn» tapsyruymen Qazybek bek Tauasarúlynyng «Týp-túqiannan ózime sheyin» atty qoljazbasynyng qadym jazuymen jazylghan týpnúsqasyn sol qalpynda ainytpay kirillisagha týsirdim», – dep jazady ol. (Ekinshi basylymda onyng qazirgi әlipbiyge qotarghan núsqasy oryn alghan). Sodan keyin birden: «Kez kelgen kóne qoljazbalardy jazuyna, tiline, qaghazyna, taghy da basqa belgilerine qarap aiyrugha bolady. Osy túrghydan kelgende, búl qoljazbanyng arghy tegin aitpaghannyng ózinde, ol 18-ghasyrdyng jazba múrasy ekenine kýmәndanugha bolmaydy», – degen baylamyn jariya etedi.

Sodan song M. Shafighy de qoljazbanyng birneshe ret kóshirilgenine nazar audaryp, kóshirme jasalghan uaqyttardy ataydy: «Qoljazba 18-ghasyrdyng sonynda (1776 j.) jazylghanymen, 19-ghasyrdyng ortasynda (1852 j.) bir ret, 20-ghasyrdyng basynda (1934, 1944) eki ret, barlyghy ýsh ret kóshirilgen. (T. Omarbekov, jogharyda aitylghanday, tórt kóshirme bolghanyn, aqyrghysy 1971 jyly jasalghanyn bayan etken – B.Q.). Bizding qolymyzgha songhy kóshirmesi (1944) jetken».

Qolynda ózi songhy dep ataghan 1944 jylghy kóshirme ghana bolsa da, yaghny salystyryp qararlyqtay búrynghy ýlgilerding joqtyghyna qaramastan, ol soghan deyingi sony kóshirushilerding bәri qoljazbany «búrynghy týpnúsqadaghy ýlgi boyynsha kóshirgen» dep tújyrymdaydy. Solay dey túra, kóshiru barysynda әldeqanday ózgeriske úshyrauy yqtimaldyghyn da aita ketedi: «Áriyne, әr kezde әrtýrli adamdar qolynan kóshirilgendikten, kóshiru barysynda týpnúsqadaghy keybir sózderding týsip qaluy nemese jana sózderding qosyluy әbden mýmkin. Búl songhy Halmetov kóshirmesinen de bilinip túr».

Sosyn әldebir ózgeris «qosyluy әbden mýmkin» «songhy Halmetov kóshirmesin» sipattaydy. Jalpy, kóne jazbalarda emle tәrtibi bolmaytynyn, ýtir, nýkte, tyrnaqsha degender qoyylmaytynyn aitady. Jazbalar әdette «әlqissa» dep bastalady da, «tәmat-tәmam» dep ayaqtalady». Al Halmetov kóshirmesinde jazu emlesining birshama saqtalghanyn, dialog sózderding tyrnaqshamen berilgenin atay ketedi.

«Osy núsqany transkripsiyalaghan kezde, 1993-jyly «Jalyn» baspasynan shyqqan kitap núsqasymen de birdey salystyryp otyrdym. Kitap osy kýngi oqyrman qauymgha arnalghandyqtan, qoljazbadaghy sózder tolyghymen qazirgi qazaq әdeby tilining qalpyna týsirilgen. Qoljazbada týsip qalghan sózderding ornyna kitapta sóz qosylghan, ishinara keybir sóz tirkesteri men sóilemderdi de qosyp týzetip jazghan. Biraq, shynyn aitu kerek, múnday týzetuler qoljazbanyng negizgi mazmúnyn ózgertpegen, búrmalamaghan, qayta kerisinshe kem-ketigin tolyqtyryp jibergen. Kitap qazirgi oqyrman qauymgha layyqtalyp dәl, dúrys audarylghan, qayta audarudyng qajeti joq».

Shynynda, ekinshi basylymda faksimiylesi qosa basylghan qoljazbanyng býgingi әlipbiyge týsirilgen núsqasy men qazaq grammatikasyn saqtay otyryp jasalghan búrynghy núsqasynda «iy»-di «i» dep, «ng» degen qosarlanghan әripterdi «n» dep tanbalaghannan ózge aiyrmashylyq, pәlendey maghynalyq aiyrym joq...

Kóshirmeni salystyryp tekserushining taghy bir bayqaghany: qoljazbanyng syrtynda «Shapyrashty Qazybek bek Tauasarúghly. Týp-túqiannan ózime sheyin» dep qoljazbanyng aty jazylypty. Kitap ta osy atpen shyqqan. Al múqabanyng ekinshi betinde «Shejire ua zindaghy name. Qaziybek beg pesar Tauasar ba... zaban qazaqi» dep jazylypty. Búl sóz kitapqa týspegen eken. M. Shafighy qoljazbanyng shyn aty osy sóz be eken dep qalady. Sebebi búl sózding tolyq maghynasy, onyng biluinshe, mynanday bolyp shyghady: «Shejire jәne estelikter. Qaziybek bek pesar (hatshy) Tauasar balasy. Qazaq tilinde».

Sonday-aq, M. Shafighidyng bayqauynsha, «Týp-túqiannan ózime sheyin» – qoljazbanyng «Ata shәjәrә» degen birinshi tarauynyng taqyryby siyaqty. Óitkeni qoljazba tek qana shejire emes, kóp bóligi estelikterden de túrady, sol sebepti sóitip atauy әbden yqtimal. Biraq jogharydaghy ataudy Qazybek bekting ózi qoydy ma, әlde ony keyingi kóshirme jasaushylar qoydy ma, ol jaghynan kesimdi oy aitu qiyn[12].

Qazybek bekting shygharmasyna arnalghan ghylymy konferensiyada da búl mәsele sóz boldy. Býginde oqyrman qolynda kóne qadym jazu ýlgisimen  jazylghan Halmetov kóshirmesi (M. Shafighy aitatyn songhy 1944 jylghy núsqa) men kirilisagha týsirilgen «Týp-túqiyannan ózime sheyin» kitaby týrindegi «Júmatay Týbisov degen kisige oqytyp otyryp jazyp alghan Balghabek Qydyrbekúlynyng kóshirmelerining ghana boluy», yaghni, jogharyda moyyndalghanday, «týpnúsqanyng joqtyghy, búrynghy, basqa kóshirmelerding saqtalmauy» qazirgi zertteushilerge biraz mindet jýkteydi. Atap aitqanda, «zertteushilerimizdi tarihy derekterge mol Qazybek bek Tauasarúly enbegindegi aitylghan mәselelerdi tarihiy-salystyrmaly әdispen basqa derektermen salystyra otyryp zertteuge baghyttaydy». Sebebi, konferensiyadaghy negizgi bayandamashynyng pikirinshe, «Qazybek bekting enbegining býgingi qolymyzdaghy núsqasynyng búrynghy týpnúsqadan qanshalyqgy ózgeristerge úshyraghanyn býginde anyqtau, әriyne, asa qiyn sharua».

«Songhy kóshirmeshi marqúm Balghabek Qydyrbekúly aghamyz (búl M. Shafighy atamaytyn 1971 jylghy tórtinshi kóshirme bolu kerek – B.Q.) baba enbegine arnap jazghan alghy sózin mynanday sózdermen ayaqtaghan eken», – dep, odan әri T. Omarbekov konferensiyada jasaghan bayandamasynda kitapqa alghysóz jazghan avtordan ýzindi keltiredi: «... Men ózim búl kitap osynday kólemdi dep oilamaytynmyn, sóitsem kәdimmen jazylghan eski jazu (arabsha) kәzirgimen kóp shyghady eken... Búl kitapqa men qol tiygizgen joqpyn, óndemedim de, oqushygha qalpymen jetsin dep oiladym...»[13]

Osy jerde myna jәitti aita ketken dúrys: kitaptyng 2008 jyly shyqqan ekinshi basylymyna shygharushylar qoljazbanyng faksimiylelik kóshirmesin, sol týpnúsqanyng býgingi әlipbiymen jazylghan týrin, sonday-aq qazirgi qazaq tiline týsirilgen núsqasyn bergen. Atalghan faksimiyle basylymnyng 327-shi betinen 763-shi betine deyin oryn alyp jatyr. Yaghny kitap bastau alghan qoljazbanyng kólemi 436 bet eken. Sol qoljazbany óz qalpynda qazirgi qazaq әrpine týsirgen núsqa kitaptyng 28-shi betinen 326-shy betine deyin ornalasqan, yaghny qoljazba qazirgi әrippen 298 bet bolyp túr. Al onyng qazirgi qazaq tiline týsirilgen núsqasy kitaptyng 764-shi betinen 1060-shy betine deyingi oryndy alghan, yaghny búl núsqanyng da kólemi 296 bet – alghashqy tikeley kóshirilgen núsqa kólemimen shamalas[14].

Angharylyp túrghanday, arab әripterimen 436 betke jazylghan qoljazbany osy kýngi qoldanystaghy әlipbiyge týsirgende, týpnúsqadan 140 bettey azayyp ketken. Demek, 1993 jylghy basylymdy dayyndaushynyng jogharyda keltirilgen sózderine – «kәdimmen jazylghan eski jazu (arapsha) kәzirgimen kóp shyghady eken» degenine bayyptap oy jýgirsek, bizge faksimiylesi úsynylyp otyrghan qoljazba onyng júmys istegen núsqasy bolmauy yqtimal, yaghny kóne qadym jazuymen oryndalghan basqa kóshirmening de boluy mýmkin  degen joramal óz-ózinen súranady. Shamasy, búl jәit әli de naqtylaudy, qosymsha zertteudi tosyp túrsa kerek.

T. Omarbekov konferensiyada atalghan «qoljazbanyng Balghabek Qydyr- bekúlynan búryn da birneshe ret kóshirilgenin»,  jogharyda kórsetkenindey, taghy bir eske sala otyryp, «múnyng bәri tarihy shyndyqty anyqtau jolynda әsirese tarihshylar enbegin auyrlata týseri de sózsiz» ekenin aitady.

Basqany bylay qoyghanda, deydi ol, ghylymy salmaghy auyr, tarihymyz ýshin asa qúndy jәne «kóshirushileri aitarlyqtay sauatty bolghan Múhammed Haydar Dulatiyding «Tariyh-y Rashidiyinin» Sankt-Peterburgte jәne Tashkentte saqgalghan qoljazbalaryn ózara salystyrghan ózbek ghalymdary olardyng kóshirilui barysynda týsip qalghan nemese tolyqtyrylghan kóptegen sóz tirkesterin tapty» emes pe, sondyqtan da, ghalymnyng pikirinshe, kez kelgen tarihy qoljazbanyng kóshirmesi zertteushilerding ony múqiyat qarap, yjdahatpen, jan-jaqgy taldaularyn qajet etedi. Búl orayda zertteushi «әruaqty syilau, oghan qúrmet kórsetu – ejelden halqymyz kalyptastyrghan ruhany dәstýr» ekenin este ústap, osy dәstýrdi Qazybek bek shygharmasyn qarastyrghanda da saqtaghan jón bolmaghyn, onyng «ózinen búrynghy babalary Múhammed Haydar Dulatiydi, Ábunasyr әl-Farabiydi, Jýsip Balasaghúniydi, Qoja Ahmet Yassauiydi, Qadyrghaly Jalairdy auyzgha alghanda, olardyng enbegi turaly pikir bildirgende, onyng ýlken imandylyq tanytqanyn» aita ketudi oryndy sanaydy. Endi, bizden jýzdegen jyl ilgeride qalam terbegen  Qazybek bek tuyndysyn zerttegende, «bizding de osynday ústanymdy basshylyqqa alghanymyz jón» dep týiedi.

30.

Ghylymy konferensiya negizinen Tauasarúly kitabynyng tarihy shyndyqqa say әlde say emestigin anyqtau ýshin de úiymdastyrylyp otyrghandyghyn este ústaghandyqtan: «Kezinde týpnúsqany kóshirushiler tarapynan kemshilikter oryn alghan bolsa, oghan, әriyne, Qazybek bekting qasiyetti әruaghy jauap beruge tiyis emes. Osyny esten shygharmaghanymyz jón tәrizdi, aghayyn, qúrmetti ziyaly qauym!» degen sózdermen, bayandamashy konferensiyagha qatysushylargha negizgi kózqaras túghyryn anghartady. Odan әri: «Osy qaghidany berik ústanar bolsaq, bizding qolymyzdaghy Kazybek bek Tauasarúlynyng enbegi saliqaly da baysaldy taldaudy qajet etetinin de moyyndar edik», – deydi.

Jalqydan – Jalpygha, Shapyrashtydan – Qazaq tarihyna barudy niyet etken biz de búl oilargha qosylamyz. Qolda bar enbekti mýmkindiginshe jan-jaqty talday otyryp, ony Shapyrashty jәne Shapyrashty arqyly Qazaq tarihyn janghyrtu isine paydalanu qajettigi anyq. Óitkeni, osy algha qoyghan maqsatqa oray qarastyrghan, qolda bar kitaptar[15] ishinde onyng mazmúny men manyzy óz aldyna bir tóbe.

Shynyn aitu kerek, Saryýisin jәne Shapyrashty rularyna arnalghan kólemi 1212 bettik, 2000 jyly «Óner» baspasynan shyqqan  «Bәidibek baba – Alyp Bәiterek. Úrpaqtar shejiresi» jәne onyng týzetilip, tolyqtyrylghan, tek Shapyrashtyny qarastyrghan,  sóitip 2006 jyly jaryq kórgen ekinshi basylymy da shejirelik túrghydan kóp  әri meylinshe tolyq derek bergenimen, tarihilyq jaghynan qaraghanda zertteushini qanaghattandyrmaydy. Shapyrashty rulyq birlestigi men onyng belgili túlghalarynyng qazaq ómirindegi týrli kezenderde oryn alghan manyzdy oqighalargha aralasuyn Qazybek bek shygharmasynan tabugha bolady. Tek ony, zertteushi-ghalym T. Omarbekovtyng jogharyda keltirilgen, qoljazbanyng týrli ózgeristerge kóshirushiler tarapynan úshyrauy mýmkin degen pikirin eskere otyryp, syny túrghyda paydalanghan dúrys bolmaghy týsinikti.

Konferensiyada dәl atap ótilgendey, Qazybek bekting enbegine tarihiy-hronologiyalyq әdispen taldau jasar bolsaq, onyng negizinen ýsh bólikten túratynyn angharamyz. «Birinshi bóligi – ejelgi jәne erte orta ghasyrlardaghy qazaq tarihyn shejirelik ýlgide bayandau; ekinshi bóligi – Qazybek bekting ózining atasy Matay ómirge kelgen 978 (bizdinshe 1500-jyldar) (al dúrysy: hijrasha 978 jyl qazirgi jylsanaqpen 1475 jyldargha sәikes keledi – B.Q.) jyldan bastalady da, Qazybek bekting ózi tughan 1070-meshin jylyna (bizdinshe 1692-jylgha) (al dúrysy: hijrasha 1070 jyl – hristiansha kýntizbekpen 1661 jyldargha sәikes bolady – B.Q.) deyin sozylady. Búl kezendegi tarihy oqighalardy bayandaugha Qazybek bek atasy Mataydyng jazbalaryn paydalanghan», – dey kelip, bayandamashy odan әri bylay deydi: «Qolymyzdaghy kóshirmeden Kazybek bekting mynaday sózderin oqimyz: «Men kitabyma sol atamnyng jazbalaryn qoldandym. Al atam Matay kýndelikti oqighany bolghan-bolghanynday etip qana tirkep otyrghan. Ol – qorytyp jazbaghan kisi...»  Osy týiinning ózi, ghalymnyng oiynsha, ekinshi kezenning derektik túrghydan senimdiligin nyghayta týsedi.

Al shygharmanyng ýshinshi bóligi – «Qazybek bekting ózi ómirge kelgen 1070-meshin jylynan (yaghny osy hijralyq uaqytty oghan 622 degen sandy qosu jolymen zamanalyq kýntizbekke ainaldyryp, bizding týrli әdebiyette ony 1692 jyly tughan delinetin shatastyruly datadan, al dúrysyn aitqanda,  músylmansha 1070 jylgha say keletin hristiansha 1661 jyldan – B.Q.)  bastalyp, Abylaydyng han retinde taqqa otyruyna (búl tarihy oqighany Qazybek bek «1149-jyly» boldy dep kórsetedi[16])  deyin keledi».

Búl kezende de týsiniksizdik oryn alyp túrghanyn moyyndaugha mәjbýrmiz, óitkeni  Abylay súltan han bolyp saylandy dep Qazybek bek kórsetken músylmansha 1149 jyl – bizding zamanymyzdyng 1736 jylyna sәikes. Alayda Abylay taqqa Yuliy kalendary boyynsha 1771 jyly, hijrasha – 1184 jyly otyrdy ghoy. Osylay qaraghanda,   Qazybek bek shygharmasynyng ýshinshi bóligi – hijra  boyynsha 1070 jyldan 1184 jylgha deyin nemese hristian kýntizbesimen 1661 jyldan 1771 jylgha deyingi uaqytty qamtidy deuge bolar edi. Biraq...

Osy jerde myna jәitke taghy bir nazar sala ketken dúrys: Abylay súltan han taghyna otyrghan hristiansha 1771 jyldan 622-ni alyp tastasaq – músylmansha 1149 jyl shyghady! Taghy da eriksizden eriksiz bylay oilaysyn: әldebir kóshirmeshi  tarihta belgili datalardan, eki kýntizbelik jýienin  basty aiyrmashylyghyn oigha almay, qarabayyr jolmen 622-ni shegere salu arqyly, músylmandyq jyl esebin shyghara salghan-au! Qazybek bek syndy zamanynyng músylmansha oquyn әr elden týbine jete oqyghan kózi ashyq kisi óz uaqytyndaghy hijra jylyn dәl bilmeui mýmkin emes qoy!

Eger kalendarilardy auystyrghanda kózge úratyn  búl kelensiz tura kelmeushilikterdi esepke almasaq, onda Qazybek bekting ózining ómir sýrgen, belsendi qyzmet atqarghan uaqytyndaghy oqighalar turaly aitqandaryn kónilge toqumen shektelemiz. Al olar belgili tarihy derekter jayyn terenirek tanugha úmtylatyn bizding tilegimizge  dóp keletindikten,  belgili bir ólshemmen qaraugha tura keledi. Múndayda onyng shygharmasynda aitylatyn tarihy oqighalardy tura atauda jәne olardyng bolghan merzimin naqty kórsetude búltartpas shyndyq, tarihy shynayylyq, әriyne, ýstem bolugha tiyis.

Biraq ýnemi olay bola bermeydi. T. Omarbekov te: «Alayda kez kelgen tarihy ómirbayan (memuar) býltartpas shyndyqgy dәlme-dәl kórsetedi desek, qatty qateleser edik», – deydi. Jәne onday jaghdaydyng oryn aluy yqtimal sebepterdi de ataydy. «Óitkeni ózining tarihy ómirbayanyn bayandap otyratyp kez kelgen tarihy túlgha – keyde tarihy merzimderdi qatelesip nemese әdeyi ózining ynghayyna qaray búrmalap bayandauy, sonday-aq kórgenderine ghana emes, estigenderine de sýienui – kóptegen tarihy ómirbayangha tәn nәrseler. Múndayda tarihy ómirbayan avtorynyng jazghandary subekt retinde basqa derektermen salystyra qaraudy qajet etedi»[17].

Osy orayda, ghalymnyng odan arghy payymdaryna – Qazybek bek Tauasarúly tuyndysynyng әr bólimine tolyghyraq taldau jasauyna – nazar audarardan búryn, jogharyda keltirilgen azdaghan, biraq kitaptyng kýlli boyyna toqylghan derekterge – tarihy datalargha baylanysty keybir oigha oralghan jәitti aita ketu oryndy siyaqty. Mәselen, onyng myna: «Matay ómirge kelgen 978 (bizdinshe 1500-jyldar) jyl...» jәne «Qazybek bekting ózi tughan 1070-meshin jyly (bizdinshe 1692 jyl)»...  degen sózderi ishterinde aitylghan datalargha kóz jýgirtelik. Múndaghy 978-shi jәne 1070-shi jyldar býgingi әripke týsirilip jariyalanghan qoljazbada hijra (músylman) jyl sanaghy boyynsha berilgeni dau tughyzbaydy. Kitaptyng 1993 jyly shyqqan núsqasynda olar sol qalpy basylghan.  Kónilge kýdik úyalatatyny – solardyng jogharydaghy qazirgi jylsanaq boyynsha, qosarlana berilgen núsqasy.

Angharyp qarar bolsaq, eki rette de olardyng arasynda 622 jyl aiyrmashylyq bar: 1500 – 978 = 622; 1692 – 1070 = 622.

Al hijra jýiesi, barshamyzgha belgili, ay kýntizbegimen esep jýrgizedi. Biz paydalanatyn Grigoriy  jәne patsha ókimeti túsynda paydalanylghan Yuliy kýntizbekteri  kýn kalendaryna negizdelgen. Ekeuining arasyndaghy hijra alghash qoldanylghan (músylman jylsanaghy Múhammed payghambar Mediynege qonys audarghan 622-shi jyldan bastap engizildi) kezdegi 622 jyldyq aiyrma uaqyt ótken sayyn qysqara beredi, óitkeni eki kalendari boyynsha – jyl úzaqtyghy eki týrli. Kýn kalendarynda bir jyl 365–366 kýnnen túrsa,  ay kýntizbegining bir jyly odan on shaqty kýn az. Sondyqtan da hijra boyynsha esepteletin jyl grigoriylik (jәne yuliylik) kýntizbemen sanalatyn jyldan 10 kýndey uaqytqa  jyldamyraq ainalady.

Demek, grigoriylik kalendaridyng bir jylynda hijra bir jylyn bitirip, kelesi jylynyng on kýnin ótip qoyady, yaghny grigoriylik kýntizbening on jyly  hijranyng on jyl jәne jýz kýnine (ýsh ay on kýnine) ten, nemese, týsiniktirek etip aitqanda, – grigoriylik kýntizbening 120 aiy úzaqtyghy jaghynan hijra kýntizbesining 123 ay 10 kýnine ten. Yaghni, hijrany (músylman kalendaryn) hristian kalendaryna negizdelgen bizding jylsanaqqa audarghanda, osy erekshelikti eskerip otyruymyz kerek.

Búdan tuatyn qorytyndy sol, Qazybek bekting atasy Matay dýniyege keldi delinetin hijrasha 978 jyl – bizdinshe, qazirgi jylsanaq boyynsha, T. Omarbekov oghan avtomatty týrde hijra bastau alghangha deyingi jyl sanyn qosyp kórsetkendey – 1500 jyl emes, hijranyng 978-shi jyly sәikes keletin  1471 jyl bolyp shyghady. Tap sol siyaqty, Qazybek bekting ózining tughan uaqyty da anyqtamalyqtarda jazylyp jýrgennen basqa –  eger qoljazbada  hijranyng 1070 jyly tuylghan dep qatesiz kórsetilgen bolsa, búl data bizdinshe, oghan zertteushi-ghalym T. Omarbekov hijra jyl sanaghy bastalghan 622 jyldy qosyp eseptep shygharghanday – 1692 jyl emes, ay men kýn kalendari-kýntizbekterining aiyrymdaryn esepke alyp qaraghanda, shamamen – 1659 jyl bolyp shyghady.  Sonda, Qazybek bekting 1692 jyly emes, 1659 jyly tughanyna kózimiz jetedi...

Al Qazybek bekting kitabyndaghy hijra jylsanaghy datalarynyng keltirilui – onyng týpnúsqalylyghynyng birden-bir belgisi retinde qabyldanatyny mәlim. Búl orayda kitaptyng ekinshi basylymynda: «Qoljazbada bayandalatyn tarihy oqighalardyng uaqytyn hijre jyl sanau esebimen bergen, – dep atap ótiledi. – Jyl esepteri anyq bolu ýshin, oghan qazaqtyng jyl attaryn qosyp otyrghan. 1013 – úlu j., 1021 – qoy j., 1030 – jylqy j., 1076 – barys j., 1095 – tauyq j., t.b. Búl da qoljazbanyng kóneligin jәne tarihy oqighalardyng dәldigin bildirse kerek»[18].

Sonday-aq kitap mәtininde osylargha baylanysty avtor atymen aitylghan sózder bar, Qazybek bek bolashaq úrpaqty shatystyrmas ýshin oqighalardyng bәrin hijramen bergenin, eger jazylghan datalargha 622-ni qosa salsa, býgingi jylsanaqtaghy datalar shyghatynyn aitqan.

Al búl bizge shýbәli kórinedi, óitkeni músylmansha tereng oqyghan ghalym kisi ózi kuә bolghan zaman oqighalaryn sol kezgi músylman jylsanaghymen jazuy kerek edi, әri ózi aralas-qúralas bolghan, nemese bilgen tarihy túlghalar artynda hijramen belgilengen epistolyarlyq múra shetel múraghattarynda saqtalyp qaldy ghoy, olarda datalar hijramen berilgen jәne bir-de-biri atalmysh kitaptaghyday 622 jyldyq aiyrymmen anyqtaugha kelmeydi, olar naghyz ay kalendaryna say týsirilgen...

[1] Qazybek bek Tauasarúly – tarihy túlgha, ghalym jәne aqyn. Ghylymy konf. mater. – A.,  2001. – 10-b.

[2] Tauasarúly Qazybek bek. Týp-týqiyannan ózime sheyin. – A., 1993. – 254–262-bb.

[3] Qazybek bek Tauasarúly – tarihy túlgha, ghalym jәne aqyn. Ghylymy konf. mater. – A.,  2001. – 6-b.

[4] Anyrakayskiy treugoliniyk: istoriko-geograficheskiy areal y hronika Velikogo srajeniya. – A., 2008. – 70–75-bb.

[5] Anyrakayskiy treugolinik ... – 60–82-bb.

[6] Tauasarúly Q. Týp-týqiyannan ózime sheyin. – A., 1993. – 254–262-bb.;  Qazybek bek Tauasarúly – tarihy túlgha, ghalym jәne aqyn. Ghylymy konf. materialdary. – A.,  2001. – 6-b.

[7] Anyrakayskiy treugolinik ... – 58–59-bb.

[8] Bakaev A. Voennye deystviya v kniyge Kazybeka beka «Ot istokov do menya»// Qazybek bek Tauasarúly – tarihy túlgha, ghalym jәne aqyn. Ghylymy konf. materialdary. – A.,  2001. – 18–26-bb.

[9] Anyrakayskiy treugolinik ... – 119–122-bb.

[10] Omarbekov T. Qazybek bek Tauasarúlynyng enbegi – tarihy ómirbayandyq shygharma// Qazybek bek Tauasarúly – tarihy túlgha, ghalym jәne aqyn... – 10-b.

[11] Qazybek bek Tauasarúly – tarihy túlgha, ghalym jәne aqyn... – 10–11-bb.

[12] M.Shafighi. Qoljazba jayynda// Tauasarúly Sh.Q. Týp-týqyiannan ózime sheyin. – A., 2008. – 18–19-bb.

 [13] Qazybek bek  Tauasarúly – tarihy túlgha, ghalym jәne aqyn. Ghylymy konf. mater. – A., 2001. – 11-b.; Tauasarúly Q. Týp-týqiyannan ózime sheyin. – Almaty, 1993. –  22-6.

[14] Shapyrashty Tauasarúly Qazybek bek. Týp-týqyiannan ózime sheyin. – A., 2008.

[15] Bәidibek baba – Alyp Bәiterek. Úrpaqtar shejiresi. – A., 2000. – 1212 b.; Bәidibek baba – Alyp Bәiterek. Úrpaqtar shejiresi. Týzetilip, tolyqtyrylghan ekinshi basylymy. – A., 2006. – 536 b.;

[16] Shapyrashty Qazybek bek Tauasarúly. Týp-túqyiannan ózime sheyin. – A., 2008. – 981-6.

[17] Qazybek bek Tauasarúly – tarihy túlgha, ghalym jәne aqyn. Ghylymy konf. mater.. –A.,  2001. – 13-b.

[18] Shapyrashty Qazybek bek Tauasarúly. Týp-túqiyannan ózime sheyin. – A., 2008. – 19-6.

Beybit Qoyshybaev

(«Ruh-Saray», 5-tom, «QazAqparat» baspasy, 2012 j.)

Jalghasy bar...

Abai.kz