Jeksenbi, 10 Qarasha 2024
Bir saual 2369 0 pikir 17 Tamyz, 2023 saghat 15:22

Batysta jaghday qashan túraqtanady?

Osy biylghy jaz ailary Manghystau óniri ýshin asa qiyngha soghyp túr. Tek qana Manghystau emes, býkil batys Qazaqstan aumaghynda tótenshe jaghday oryn alyp túr.

Songhy bir jarym aidyng ishinde memleketimizdegi strategiyalyq manyzy bar nysan – Manghystau atom energetikalyq kombinatynda (MAEK) ýsh ret kýrdeli apattyq jaghday oryn aldy. Nәtiyjesinde, Manghystau, Atyrau jәne Batys Qazaqstan oblystarynyng basym aumaqtaryna elektr quatyn beru toqtatyldy. Jaghdaydyng sonshalyqty qiyndyghyn tek qana Atyrau múnay óndeu zauytynyng júmysynyng birneshe kýnge toqtap qalghany men býgingi kýni Manghystau ónirining barlyq múnay kóz oryndaryndaghy únghymalardyng bәrining júmystaryn toqtatqanyn aitsaq ta jetkilikti. Býgingi kýni Aqtau qalasynda elektr quaty veerlik keste boyynsha berilip túr.

QR Energetika ministrligining mәlimeti boyynsha osy apattyq jaghdaydyng nәtiyjesinde  múnay óndiru jospary kýnige 12 myng tonnagha kem oryndaluda, al jalpy alghanda múnay óndiru eki million tonnagha azayady eken. Elu jyldan asa uaqyt halqymyzdyng iygiligine, elimizding ekonomikasyna toqtausyz adal qyzmet etip kele jatqan osy bir energetika giganty býgingi kýni osynday týsiniksiz jaghdaygha úrynyp otyr.

Búny qalay týsinuge bolady. Áriyne kombinattyng qúral-jabdyqtarynyng kóp jyldar boyy janartylmaghany turaly da aqparatty da joqqa shygharugha bolmas. Biraq, Manghystau ónirinde kóp jyldar boyy quat kózderining tútynushylargha belgilengen tarifterining respublika boyynsha óte joghary dengeyde bolghanyn eskersek, sol mol qarjynyng qayda júmsalghany turaly da zandy súraq tuyndaydy.

Osy jaghdaylardy eskere kele, búl apattardyng tehnikalyq aqaudan góri maqsatty jasalghan diyversiyagha kóbirek úqsaytyny turaly oy keledi. Jalpy alghanda, jogharyda aitylghan apattyq jaghdaylar, sonymen qatar, Qostanay men Semeydegi alapat órtter, Arys pen Jambyldaghy oq-dәri qoymalarynyng jarylystary, respublika qalalaryndaghy jylu ortalyqtarynyng jappay isten shyghyp, qanshama halyqtyng qys ortasynda jylusyz qaluy, osynyng bәri kónilge kóp kýdik pen kýmәn keltiredi. Búl ne, qantarda josparlaghanyn iske asyra almaghan eski Qazaqstannyng kezekti túyaq serpui ma, әlde Qazaqstannyng tәuelsiz sayasatyna kónili tolmay, bizge kópten beri kózin alartyp jýrgen kórshimizding gibridtik is-әreketi me? Ne bolghanda da búl jaghdaylar elimizding últtyq qauipsizdik komiytetining oilanuyna túratyn nәrseler. Búl jaghdaylardy әdettegidey kәsiporyn mamandarynyng biliktiligining tómendigine, nemqúraylyqqa nemese kombinat qúral-jabdyghynyng eskiruine jaba salyp, «strelochnikterdi» jazalap qoya salugha bolmaydy dep oilaymyz.

Manghystau atom energetikalyq kombinaty kóp salaly kәsiporyn. Onyng apatty jaghdayda júmys isteui osy aimaqty tek qana elektr quatymen qamtamasyz etuge ghana әser etip qoymaydy. Sonymen qatar, Aqtaudy sumen qamtamasyz etu mәselesi de biylghy jaz boyy tótenshe jaghdayda jýrip jatyr. Kóp qabatty ýilerding birinshi qabatynda su jylap aghyp jatsa, jogharghy qabattyng túrghyndary su kórmegeli qashan. Túrghyndar amaldyng joqtyghynan aqsha jinap qymbat baghaly su kóteretin  sorghylar (nasos) satyp alugha mәjbýr bolyp otyr. Búl da mәseleni týpkilikti sheshpeytini týsinikti. Osynday kýnnen kýnge qiyndap bara jatqan mәseleni qaladaghy josparsyz, bey-bereket baqylausyz salynyp jatqan túrghyn ýy keshenderi odan sayyn kýrdelendire týsude. Ózderiniz týsinip otyrghan shygharsyzdar, qalanyng bekitilgen bas qúrylys jospary bir basqa, al qalanyng naqty beynesi tipti basqa. Qazirgi kýni qala qúrylysy tolyghymen kommersiyalyq negizge kóshken siyaqty. Óitkeni kez-kelgen qarjylyq mýmkindigi mol kәsipker qalanyng ózi tandaghan jerinen alaqanday bos jer tapsa, esh qiyndyqsyz rúqsat qújattaryn alyp jatqanynyng kuәsi bolyp jýrmiz. Ol jer balalardyng oiyn alany ma nemese avtokólik túraghy ma, әlde túrghyndardyng demalatyn shaghyn sayabaghy ma, oghan qaraytyn eshkim joq. Áriyne, búl tek qana Aqtaugha ghana tәn emes, býgingi kýni barlyq qalalardyng auruy. Búl «tochechnaya zastroyka» degen bәlege toqtau salatyn eshkim bolmay túr. Osynyng bәri sayyp kelgende býgingi kýni júmys istep túrghan quat kózderining mýmkindikterining jyl sayyn qarqyny tasyp kele jatqan kommersiyalyq negizdegi salynyp jatqan túrghyn ýy nemese basqa maqsattaghy nysandardyng qajettilikterine ilese almauyna әkelip soghyp  otyr. Eger jylumen qamtamasyz etu mәselesin barlyq jana nysandargha avtonomdy qazandyq salu jolymen sheshse, sudyng jәne elektr quatynyng qajettiligin tolyq óteu mýmkin bolmay otyr. Osynday jaghdayda, berisi oblys әkimi Núrlan Noghaev pen QR Energetika ministri Almasadam Satqaliyev myrzalardyn, әrisi Qazaqstan Respublikasynyng Premier-Ministri Álihan Smayylovtardyng óz oryndarynda jaybaraqat otyruy kónilge qayau týsiredi. Eger ol myrzalardyng otstavkagha ketu oilarynda bolmasa, búl mәsele turaly elimizding Preziydentining oilanghany dúrys shyghar. Óitkeni elimizding tәuelsizdik alghanyna otyz jyldan asqanda bayaghy toqsanynshy jyldardyng kebin kiygenimiz qanshalyqty әdiletti. Eger osy mәselelerge jauapty lauazymdy túlghalar óz mindetterin tiyisti dengeyde atqara almasa, onda jas, jigerli basqa adamdargha oryndaryn bosatqandary dúrys bolady.

Bayqonyrov Sәmet Yqylasúly,

zeynetker, Aqtau qalasy

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1159
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 2662
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 2696