Tamyzdyng 26-sy kýni bas hatshy Shy Jinping Ontýstik Afrikadaghy BRIKS sammiyti saparynan elge oralghan jolynda arnayy Ýrimjige toqtap, SUAR partiya komiyteti, ýkimeti jәne Shynjang óndiristik diviziya korpusynyng esebin tyndap, jinalghan basshylargha «manyzdy núsqau» beripti.  

No comment

«Biz úzaq merzimdi túraqtylyqqa basa nazar audaryp, zang ýstemdiligin qatan qadaghalap, ony qaru retinde tiyimdi paydalanuymyz kerek!

Jasyryn jatqan qauip-qaterden saqtanu sanasyn kýsheytip, saqtyqta qor joq, onayshylyqpen kelmegen túraqtylyqty saqtap qalamyz!

Ekinshi, Jonhua (Qytay) últynyng ortaq sanasyn qalyptastyru – partiyanyng jana dәuirdegi etnikalyq júmysynyng negizin qalaydy!

Ýshinshi, meyli qanday zang erejelerin qabyldasanyzdar da nemese sayasy sharalardy iske qossanyzdar da, Jonhua últynyng biregeyligin nyghaytugha, sonday-aq, atalghan últtyng qauymdastyq sezimin arttyrugha yqpal etuge baghytalsyn! Sondyqtan da últtyq ortaq tildik sayasatty – Qytay tilin ýiretudi – tynbay jalghastyrudy toqtatpaghan jón!

Tórtinshi, Jonhua (etnikalyq qytay - red) órkeniyeti – Shynjandaghy barlyq etnikalyq mәdeniyetining negizin qúraydy! Jonhua halqynyng úly birligin nyghaytu ýshin úzaq merzimdilik jospar jasap, mәdeny biregeyligimizdi jalghasty nyghaytudan sharshamanyzdar!

Besinshiden, jergilikti kadrlardy dayarlau ýshin auyl júmys toptaryn jergilikti jerlerge jiberu, jana dәuirde «Fensyao tәjiriybesin» tabandylyqpen damytyp, jana talaptargha jauap beruge dayyn bolulynyzdar! Ol ýshin kýshti kadrlar komandasyn, qatang bastauysh úiymdyq jýieni jәne tiyimdi búqaralyq júmys mehanizmin qúru – isting naqtyly asyruynyng kórinisi».

(29.08.2023 09:06 Qytaydyng úiymdyq hәm kadrlyq janalyqtary saytynan).

Týiin: Toqsan auyz sózding tobyqtay týiini mynau: Búl osy kýnge deyin úighyr men qazaqtargha qoldanghan qatang sayasattan qaytudyng ornyna, repressiyalyq sayasatty «zang erejelerimen» tolyqtyra týsu. Shy tóragha osy joly etnostardy qorqytu men ýrkitu sharalarymen birge, olardy qytay últyna assimilyasiyalau ýrdisin teng alyp jýrudi basa aitypty. Ol ýshin qytay tili jәne mәdeniyetining ýstemdiligin mektepting tabaldyryghynan bastap oqytu, mektep tabaldyryghyn attap shyqqan úighyr men qazaq týlekterin ishki Qytaygha jogharghy oqu oryndaryna tegin oqugha jiberip, olardy oquyn tamamdaghannan song sol jaqta júmysqa alyp qalu, ishki Qytaydan Shinjangha qaray aghylatyn etnos qytaylardyng sanyn molaytyp, úighyr shoghyrlanghan ontýstik Shinjangha qytay últyn negiz etken «jas kadrlar» tobyn toqtausyz jiberip, atalghan halyqtyng ýilerine ornalasyp, olarmen birge ómirding ystyghy men shyjyghyn kóru t.b. sharalarynan qúralghan qytaylandyru nauqanyn ashyq týrde jýrgizudi Shy tómendegilerge tapsyrdy.

Al, «saqtyqta qor joq» degeni «Qazaqstanmen dos bolsan aibaltan janynda bolsyn!» degeni. Osy jyldyng mymyr aiynda Sian qalasynda Qazaqstanmen qoyylghan qoldyng siyasy tipti, keppey jatyp, Qasym Jomart Kemelúly tәlipterdi qonaqqa shaqyra qalypty. Onymen toqtap qalmay, Qazaqstannyng preziydenti endi, Jo Baydenning Vashingtonda jayatyn dastarhanyng tórine baryp, jayghasugha dayyndalyp jatypty. Búny Shy Jinping satqyndyqqa tenep, qatty qauyptenedi. Sebebi Reseyding qúldyrauymen Orta Aziyada vakuum payda bola bastaghanyn NATO sheberlikpen paydalanyp ketui mýmkin dep qauiptenedi.

Onday bolsa qazaqtargha «vizasyz rejiym» ne kerek?!

Abai.kz