Júma, 22 Qarasha 2024
Jahan janghyryghy 2359 10 pikir 28 Qyrkýiek, 2023 saghat 13:24

«Bayden turaly kitap»: «Putin – oqushy, Zelenskiy – әuesqoy»

Jaqynda, dәlirek aitsaq, qyrkýiekting 5-i kýni amerikalyq jurnalist, The Atlantic jurnalynyng tilshisi jәne The New Republic jurnalynyng búrynghy redaktory Franklin Foerding «Songhy sayasatker: Djo Bayden Aq ýiining ishki әlemi jәne Amerikanyng bolashaghy ýshin kýres» aty kitaby jaryq kórdi.

Atalmysh kitap baspadan shygha salysymen kózi qaraqty oqyrmannyn, әlem sayasattanushylary men sayasatkerlerining qyzyghushylyghyn tughyzdy. Óitkeni osynau enbek Djo Baydenning AQSh-qa preziydent bolghaly bergi eki jylyn taldap qana qoymay, jeke ómiri turaly da keninen әngimeleydi.  Sondyqtan da bolar, Politico jurnaly búl basylymdy «Djo Baydendi týsindiretin túnghysh kitap» dep atady.

Foer ózining sózin aighaqtau ýshin týrli-týrli dәieksózderdi nemese derekkózderding pikirlerin aldynyzgha tartpaydy. Biraq avtordyng «Baydenning syrdeste kenesshilerimen ekskluzivti әngime-dýken qúrghany» kitaptyng resmy annotasiyasynda aitylghan.

Kitapta Bayden men Zelenskiyding alghashqy kezdesui eki taraptyng da kónilinen shyqpaghany bayandalady. Nege deseniz, Ukraina basshysynyng Kiyevti NATO-gha qosu jónindegi talabyna jәne aliyanstyng damu dinamikasyna jasaghan «absurdtyq taldauyna» AQSh preziydentining «yzasy kelgen». Búl 2021 jyldyng qyrkýiek aiy edi.

Franklin Foer osynau kezdesuding jayyn: «Zelenskiyding kónili qalghany onyng qisyndy oilau qabiletine kólenke týsirdi. Ukraina basshysy NATO-gha kiru turaly ótinishten keyin búl úiymnyng is jýzinde tarihy jәdiger jәne yqpalyn joghaltyp jatqany turaly dәris oqy bastady. Ol Baydenge Fransiya men Germaniyanyng NATO-dan shyghatynyn aitty. Shyndyqqa janaspaytyn absurdtyq taldau Baydenning qytyghyna tiydi», – dep týiindedi.

Jogharydaghy kitapqa sensek, birinshi kezdesu qarsanynda Ukraina men AQSh preziydentteri bir-birin jaratpaghan. Foerding jazuynsha, Aq ýy 2021 jyldyng basynda «Soltýstik aghyn – 2» gaz qúbyryn salghan reseyding kompaniyasyna qarsy sanksiyany alyp tastau turaly sheshim shygharghannan keyin Zelenskiy Baydendi әlsiz dep oilady. Búghan qosa, Ukraina preziydenti búl jobany Ukraina ekonomikasy men qauipsizdigining mýddelerine núqsan keltiredi dep eseptedi.

Óz kezeginde Bayden de Zelenskiydi únata qoymady. Óitkeni Ukraina preziydenti «Soltýstik aghyn – 2» gaz qúbyryn synaghandardyng taghy biri Tehas shtatyndaghy respublikashyl senator Ted Kruzben jaqsy dos boldy. Sol kezde Kruz Aq ýiding ústanymyna narazylyq belgisi retinde AQSh Memlekettik departamentine birneshe negizgi taghayyndaulardy Senattyng qarauyna tosqauyl qoydy. «Ol múny týsindi me, joq pa, Zelenskiy búl truktyng sybaylasy boldy, – dep jazdy Foer. – Búl Bayden әkimshiligining әuesqoylyq dep sanaytyn iyisi. Shyndyghynda, Bayden de ukraindyq әriptesi turaly joghary pikirde emes edi».

Avtor Vladimir Zelenskiy turaly nemqúrayly kózqarasyn jayyp salady. Osylaysha Barak Obama preziydent bolyp túrghan tústaghy AQSh-Ukraina qarym-qatynasyn jәne sol kezdegi Baydenning rólin eske alyp otyryp, avtor búrynghy viyse-preziydent Baydenning «Ukraina sayasatyna Zelenskiyge qaraghanda terenirek aralasqanyn» atap ótti. Ol kezde Bayden 78, Zelenskiy 43 jasta edi, al AQSh preziydenti jasy ýlken adam retinde «jastyq albyrtyqqa danalyq darytugha tyrysty, dep jazady Foer.

Sonday-aq, Bayden qoldauy ýshin AQSh-qa Ukraina basshysy alghys aitady dep dәmelengen. Zelenskiy bolsa, kerisinshe, talap-tilekterin qarsha boratqan. Eng bastysy, Ukrainanyng NATO-gha qosyluy boldy. «Tipti Zelenskiyding Bayden әkimshiligindegi janashyrlary da onyng kezdesude sәtsizdikke úshyraghanymen kelisti», – dep jazady Franklin Foer. Onyng aituynsha, búl jaghday bolashaqta «búdan da qiyn әngimeler» bolatynyn kórsetti.

Osy ýzindilerge silteme jasay otyryp, Britaniyanyng The Guardian atty basylymy osy ýzindilerdi keltirip otyryp, «Foerding býkpesiz әngimesi Aq ýiding belgili bir dәrejedegi «bas auruyna» ainaluy da mýmkin» dep boljady...

Kitaptaghy Djo Bayden men reseyding diktatory Vladimir Putinning bir-birin sipattauy da ózinshe qyzyqty. «Birde Bayden Putindi dosyna «mektep oqushysy» dep aitty», – dep jazady Franklin Foer. Kitapta Bayden bir kezderi Putindi dosyna jaman mektep oqushysy dep sipattaghany aitylady. Dәieksózdi Politico úsynghan.

Ekinshi jaghynan, kitap avtorynyng aituynsha, reseylik ýgit-nasihattyng Baydendi shau tartqan qariya etip kórsetuge tyrysqannan keyin, Reseyding Ukrainagha basyp kiruine bir jyldan az uaqyt qalghanda, Putin AQSh preziydentining 2021 jyly Jenevada kezdesuden bir jyl búryn kezdesken kezde onyng symday tartylghan dene bitimine tang qaldy.

«Putin Baydenmen amandasqanda, onyng syrtqy kelbeti ony tang qaldyrghan siyaqty. «Siz tyng kórinesiz», – dedi ol», – dep jazady Foer. Avtordyng atap ótuinshe, Putin Djo Baydenning qausaghan qariya emestigine qatty tanghalghany sonshalyq, Germaniya kansleri Angela Merkelimen kezdesuding qorytyndysy turaly aitqan әngimesinde búl turaly telefon arqyly aitudy qajet dep sanaghan. «Preziydent Baydenning jaghdayy óte jaqsy», - dedi ol kezde reseylik diktator.

Kitap avtory, búghan qosa, Baydenning Obamany tiyisti intonasiyamen ant beruge ýiretu kerek ekenin dostaryna aitqanyn jazady. Ol «fuck you» degendi dúrys aitudy bilmedi – «dauysty dybystardyng dúrys sozyluymen jәne dauyssyz dybystardyng qajetti qattylyghymen». Amerikanyng baspasózi búl oqigha Baydendi orta tapta ósken jәne ziyatkerlik elitizmdi únatpaytyn adam retinde kórsetedi dep boljaydy. Bolashaqta búl Garvardta bilim alghan Barak Obamamen belgili bir shiyelenis tudyrdy.

Kerimsal Júbatqanov

Abai.kz

10 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1455
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3218
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5265