Býgingi ómir ghana emes, tipti keleshek ómir  de ótken ómirding nәtiyjesine baylanysty. Olar birimen biri tyghyz baylanysta. Ótken ómir býgingi ómirdi jasap, keleshekti qúraydy. Tabighatta kezdeysoqtyq degen bolmaydy. Býkil әlem ómiri belgili bir zandylyqqa tәueldi.

Sondyqtan elimizding býgingi ruhaniy-әleumettik jaghdayyn týsinip, onyng keleshegin boljau ýshin әueli ótken ómirimizdi dúrys týsinip aluymyz kerek. Abay múrasy ayasynda qarastyratyn bolsaq, ótken ómirimizdi ghana emes, býgingi men bolashaghymyzdy da boljay alamyz. Sebebi, ol elimizding tarihyn mýlde basqa qyrynan kórsetip, jana kózqaraspen kóruge mýmkindik beredi. Mysaly, halqymyz býkil әlemdik dengeydegi tәjiriybeden ótti. Múny biri bilse, biri – bilmeydi. Jetpis tórt jylgha sozylghan ateistik tirshiligimiz  búryn tarihta bolyp kórmegen qúbylys bolyp, býkil adamzatqa berilgen tәjiriybe, әri ýlken sabaq boldy. Búl tәjiriybening negizgi ghibraty – ruhany bolmysyn eskermegen memleket eshqashan da úzaq ómir sýre almaydy.  Órkeniyetting jan qúmary men tәn qúmaryn qanaghattandyratyn ruhany jәne materialdyq qúndylyqtaryn birdey eskerip, ekeuin ýilesimde, teng ústau kerek edi. Biraq múnday ýilesimdilik búzylyp, bir kezderi Kenestik Sosialistik Respublikalar Odaghy (KSRO) dep atalyp, jer jýzin dýrliktirgen alyp memleket jetpis jyldan az-aq asqan ómir sýrip, tarap ketti. Osylay ol ózine teng imperiyalardyng arasyndaghy eng az ómir sýrgen el boldy.

Ne sebepten KSRO-nyng ómiri osynsha qysqa boldy?

Búl súraqtyng syryn zattyq ilim arqyly týsinu mýmkin emes. Sebebi onyng syry zattyq bolmystan terenirek jatyr. Sondyqtan, búl mәsele jónindegi býgingi ghalymdardyng kózqarastary bir-birimen sәikes kelmeytin, tipti keyde qarama-qarsy bolyp jýr. Mysaly, KSRO-nyng qúlauynyng basty sebepteri – ekonomikalyq damuda artta qalushylyq; soghystan keyingi jyldary KSRO AQSh-pen әskery bәsekege týsip jәne kapitalistik eldermen әskeriy-strategiyalyq tepe-tendikti saqtau ýshin qorghanys isine asa kóp qarjy shyghardy; «Halyqtar dostyghynyng saltanaty» ornaghan kópúltty federasiya ornyna Kenes Odaghy birtindep əkimshildik-əmirshildik basqaru jýiesi qalyptasqan, totalitarlyq sipaty bar kommunistik imperiyagha ainaldy; KSRO qúrylghan kezde federasiyada terezesi teng bolady degen odaqtas respublikalar barlyq jaghynan Məskeuge baghynyp, onsyz bir məseleni sheshe almaytyn «quyrshaq» qúrylymdar bolyp qala berdi; nemese últ-azattyq qozghalys boldy, tәrizdi oilar. Biraq búlardyng barlyghy qúbylystyng ishki syryn ashpaytyn, tek qana syrtqy kórinisin ghana sipattaytyn zattyq kózqarastan shyqqan. Búlar qúbylystyng negizgi ishki sebebin ashpay, syrtqy saldaryn ghana kórsetedi.

Taza zattyq ghylym bolmys syrlaryn birjaqty ghana kórip, terenine boylay almaydy. Mysaly, tarih ghylymy kóbine qúbylystyng qalay, qashan bolghanyna kónil bóledi, biraq onyng sebebi men keleshekte bolatyn saldaryn taldap ashpaydy. Búl filosofiya ghylymynyng mindeti. Filosofiya әrbir qúbylystyng sebebin týsindirip, keleshektegi onyng beretin saldaryn ashyp bere alady. Biraq, Abay sózimen aitqanda «eki týrli nәrse ghoy syr men symbat». Qúbylystyng syrtqy symbatynan basqa ishki syry bar. Ol syr ruhany bolmyspen baylanysty, sondyqtan olardyng «terenine boylamay» týsine almaymyz. Búl tereng syrdy týsinu ýshin qúbylystyng týpki negizin zertteytin teologiya kerek. Teologiya ghana qanday qúbylys bolsa da onyng tereng syryn ashyp, býkil bolmyspen baylanystyra alady. Qanday qúbylys bolsa da, onyng týpki mәni ruhany bolmysta jatyr. Sondyqtan, zattyq ghylymdy zertteytin ghalymdardyng tújyrymdary birjaqty, qúbylystyng negizgi sebebin emes, tek qana syrtqy kórinisin, yaghny saldaryn ghana kórsetetin tayaz tújyrymdar. Elimizding tarihyn tereninen týsinu ýshin múnday tújyrymdar jetkiliksiz.

Tarihymyzdy dúrys týsinip, soghan sәikes sabaq alu ýshin ony endi zattyq kózqaras qana emes, ruhany bolmysyn da qamtityn, jana túrghydan, tolyq bilim arqyly qarastyru kerek. Búl – Abay ilimi.

Abay ilimi ayasynda qarastyratyn bolsaq, Kenes Odaghynyng sәtsiz boluynyng eki sebebi bolghanyn kóremiz,

Birinshisi – ateizm. Ateizm órkeniyetting jalpy zandylyghyn tolyq eskermeydi. Órkeniyet qoghamnyng materialdyq jәne ruhany jetistikterining jiyntyghy bolghandyqtan, ateistik dәuirde búl jetistikter ýilesimdi bolmady. Atap aitqanda, materialdyq jetistike asa kónil bólinip, ruhany jetistik ekinshi orynda boldy. Ruhany bolmys mýlde joqqa shygharylyp, jetilu zattyq dengeyde ghana týsindirilip, adam bolmysynyng syrtqy kórinisine ghana kónil bólindi. Qoghamda ateistik iydeologiya bolghandyqtan, búl zandy qúbylys edi. Ruhany jetilu bolmay, jan kýizeliske týsti. Nәtiyjesinde adamnyng jan qúmaryn tәn qúmary jenip, erkindikti qatang tәrtip túnshyqtyrdy, qogham totalitarizmge ainaldy.

Ekinshisi – kommunizm utopiyalyq iydeya boldy. Kommunizm iydeyasy Abay kórsetken adamnyng tәn qúmaryn eskermey, tek qana jan qúmaryn qanaghat etudi algha qoydy. Fәny әlemde búl mýmkin emes. Nәtiyjesinde elimiz  qúldyrau jolyna týsip, kommunizm iydeyasy iske aspay qaldy. Áuelde utopiyalyq iydeyamen qanattanyp, jaqsy jetilgenimen, uaqyty kelgende eki qanaty әlsiregen qústay, qayta qúldyrap, ómiri qysqa boldy. Aqyry búl jýie qúlady. Sebebi, jýieni qúraytyn adam balasy jetilmey, qogham qúldyrau jolyna týsti.

Abay ilimi ayasynda qarastyratyn bolsaq, osynyng barlyghyn anyq kórip, týsinuge bolady. Ol on jetinshi sózinde adam bolmysy men dúrys ómir sýru syrlaryn beredi.

Qayrat, aqyl, jýrek ýsheui ónerlerin aitysyp, talasyp kelip, ghylymgha jýginipti. Qayrat aitypty: «Ey, ghylym, ózing de bilesing ghoy, dýniyede eshnәrse mensiz kәmeletke jetpeytúghynyn; әueli, ózindi biluge erinbey-jalyqpay ýirenu kerek, ol — mening isim. Qúdaygha layyqty ghibadat qylyp, erinbey-jalyqpay ornyna keltirmek te — mening isim. Dýniyege layyqty óner, mal tauyp, abúiyr mansapty enbeksiz tabugha bolmaydy. Orynsyz, bolymsyz nәrsege ýiir qylmay, boydy taza saqtaytúghyn, kýnәkәrlikten, kórseqyzar jenildikten, nәfsi shaytannyng azghyruynan qútqaratúghyn, adasqan jolgha bara jatqan boydy qayta jighyzyp alatúghyn men emes pe? Osy ekeui maghan qalay talasady?» — depti.

Qayrat, Aqyl, Jýrek nege ghylymgha jýginui kerek? Sebebi – ghylym Alla taghala kórinisi, yaghny ghylym sanadan shyghady. Ghylymnyng negizi sanada jatyr. Býkil әlemdi basqaratyn – sana. Abaydyng ghylym degen sózi qazirgi qalyptasqan zattyq ghylymdy ghana emes, ruhany bilimdi de qamtityn tolyq bilimdi bildiredi. Bizge engen «ghylym» arab sózi. Islam dini arqyly kirgen arab sózderi Alla taghalanyng hikmetterin bildiretin bolghandyqtan, olardyng barlyghy da ruhany dengeyde. Sondyqtan Abaydyng búl aradaghy «ghylym» degen sózi zattyq bilim emes, jannan shyghatyn ruhany bilimdi bildiredi. Ruhany bilim – jan qasiyeti bolyp tabylatyn sananyng bir kórinisi. Sondyqtan, Abaydyng «ghylymgha jýginipti» degen sózi «sanagha jýginipti» degen úghymmen birdey týsinik beredi. Shyn mәninde adam ómirin onyng sanasy basqarady. Ne búrys, ne dúrys ekenin sana anyqtaydy. Sananyng jetiluine baylanysty sananyng týrli kórinisteri – adam ómirining týrli dengeyleri.

Qayrat, Aqyl, Jýrek – búl ýsheui de zattyq әlemmen baylanysatyn jannyng qúraldary. Qayrat – psihologiyalyq quat, aqyl – adamnyng nәzik zattyq bolmysy, al jýrekte jan ornalasqan, sondyqtan ony jannyng ózi basqarady. Jan osylardyng kómegimen búl ómirding ystyq-suyq, quanysh-qayghy tәrizdi ekiúdayylyq qarsylyqtaryn kórip, әreket etedi.

Qayrat – adamnyng ómir shyrghalandaryn sheshu qabileti, adam ómirining quaty. Qayrattyng «dýniyede eshnәrse mensiz kәmeletke jetpeydi» degen sózi osyny bildiredi. Ári qaray ol qayrattyng ne ekenin tolyq týsindirip, adamnyng ruhany joldaghy jetistigi de, dýniyelik isi de Qayratqa baylanysty ekenine dәlelder keltirip otyr. Jýrekting tazalyghyna baylanysty qayrat jaqsylyqqa da, jamandyqqa da birdey qoldanylady.

Ári qaray Aqyldyng sózin keltiredi.

Aqyl aitypty: «Ne dýniyege, ne ahiyretke ne paydaly bolsa, ne zalaldy bolsa, biletúghyn — men, sening sózindi úghatúghyn — men, mensiz paydany izdey almaydy eken, zalaldan qasha almaydy eken, ghylymdy úghyp ýirene almaydy eken, osy ekeui maghan qalay talasady? Mensiz ózderi nege jaraydy?» — depti.

Aqyl ómirding payda-ziyandyghyn anyqtaydy. Ol ýshin sezimderden týsken aqparattardy rettep, olardy taldap, jýieleydi. Onyng «Ne dýniyege, ne ahiyretke ne paydaly bolsa, ne zalaldy bolsa, biletúghyn — men» degen sózi osyny bildirip túr. Shәkәrim «Aqyldyng basy myida, ayaghy jýrekte» dep aqyl myidy jәne jýrekti birdey qoldanatynyn bildiredi. Sondyqtan aqyl zattyq әlemning mәselesin myimen, al ruhany mәseleni jýrekpen sheshedi. Ol eki dýniyege de kerek. Key adam myiymen, key adam jýregimen ómir sýredi. Ekeuining ómir qúndylyqtary, oi-óris, tipti minez qúlyqtary da mýlde basqasha bolady. Sondyqtan olar  keyde bir-birin týsinbey jatady. Al ekeuin biriktiretin – aqyl.

Onan song Jýrekting sózin keltiredi.

Onan song jýrek aitypty: «Men — adamnyng denesining patshasymyn, qan menen taraydy, jan mende meken qylady, mensiz tirlik joq. Júmsaq tósekte, jyly ýide tamaghy toq jatqan kisige tóseksiz kedeydin, tonyp jýrgen kiyimsizdin, tamaqsyz ashtyng kýi-jәii qanday bolyp jatyr eken dep oilatyp, janyn ashytyp, úiqysyn ashyltyp, tóseginde dónbekshitetúghyn — men. Ýlkennen úyat saqtap, kishige raqym qyldyratúghyn — men, biraq meni taza saqtay almaydy, aqyrynda qor bolady. Men taza bolsam, adam balasyn alalamaymyn: jaqsylyqqa eljirep eriytúghyn — men, jamanshylyqtan jiyrenip tulap ketetúghyn — men, әdilet, nysap, úyat, raqym, meyirbanshylyq deytúghyn nәrselerding bәri menen shyghady, mensiz osylardyng kórgen kýni ne? Osy ekeui maghan qalay talasady?» — depti.

Jýrek denening bir mýshesi. Biraq onyng adam ómirinde manyzy óte zor. Jan jýrekte ornalasqan. Sondyqtan, jýrek adamnyng denesin ghana emes, onyng ruhany bolmysyn da basqarady. «Men — adamnyng denesining patshasymyn, qan menen taraydy, jan mende meken qylady, mensiz tirlik joq» deydi Jýrekting ózi.

Sonymen, adam ómirinde – Qayrat, Aqyl, Jýrek – búl ýsheuining manyzy zor eken. Aqyl jaman-jaqsyny aiyrady, Qayrat jannyng niyetin iske asyrady, al Jýrek adamgha ruhany bolmys pen zattyq bolmysty aiyrugha mýmkindik beredi. Ýsheuin de jan basqarady. Jan tazalyghyna baylanysty adam ómiri, yaghny býkil qogham ómiri osylardyng ýilesimdi әreketine qaray jetilu jolynda, ne bolmasa, qúldyrau jolynda bolady. Onyng sebebin әri qaray Abay bylay dep kórsetedi:

Sonda ghylym búl ýsheuining sózin tyndap bolyp, aitypty:

– Ei, qayrat, sening aitqanynnyng bәri de ras. Ol aitqandarynnan basqa da kóp ónerlerinning bary ras, sensiz eshnәrsening bolmaytúghyny  da ras,  biraq qaruyna qaray qattylyghyng da mol,  paydang da mol, biraq zalalyng da mol,  keyde  jaqsylyqty  berik ústap,  keyde jamandyqty berik ústap  ketesin, sonyng jaman, — depti.

– Ey, aqyl! Sening aitqandarynnyng bәri de ras. Sensiz eshnәrse   tabylmaytúghyny   da   ras.   Jaratqan   Tәnirini   de   sen   tanytasyn, jaralghan eki dýniyening jayyn da sen bilesin. Biraq sonymen túrmaysyn, amal da, aila da — bәri senen shyghady. Jaqsynyn, jamannyn
ekeuining de sýiengeni, sengeni — sen; ekeuining izdegenin tauyp berip jýrsin, sonyng jaman, — depti.

– Sen ýsheuinning basyndy qospaq — mening isim, — depti.  Biraq sonda biyleushi, әmirshi jýrek bolsa jaraydy. Aqyl, sening qyryng kóp, jýrek sening ol kóp qyryna jýrmeydi. Jaqsylyq aitqanyna jany-dini qúmar bolady. Kónbek týgil quanady. Jamanshylyq aitqanyna ermeydi. Ermek týgil jiyrenip, ýiden  quyp  shygharady.

– Qayrat, sening qaruyng kóp, kýshing mol, sening de erkine jibermeydi. Oryndy iske kýshindi ayatpaydy. Orynsyz jerge qolyndy bosatpaydy. Osy ýsheuing basyndy qos, bәrin de jýrekke biylet, — dep úqtyryp aitushynyng aty ghylym eken. Osy ýsheuing bir kiside mening aitqanymday tabylsandar, tabanynyng topyraghy kózge sýrterlik qasiyetti adam — sol. Ýsheuing ala bolsan, men jýrekti jaqtadym. Qúdayshylyq sonda, qalpyndy taza saqta, Qúday taghala qalpyna әrdayym qaraydy dep  kitaptyng aitqany osy, — depti.

Osylay ghylym, yaghny sana barlyghyna tórelik aityp otyr. Sebebi – ol barlyghyn biledi. Abay ruhany jetiluding eki shartyn kórsetip otyr. Birinshisi – «Sen ýsheuinning basyndy qospaq — mening isim» degen ghylym sózi. Yaghni, Qayrat, Aqyl, Jýrek -- búl ýsheuin Sana ýilestirip, basqaryp otyruy kerek. Ekinshisi – «Biraq sonda biyleushi, әmirshi jýrek bolsa jaraydy». Yaghni, Qayrat pen Aqyldy Jýrek basqaruy kerek, sebebi jan jýrekte ornalasqan. Búlar adamnyng ruhany janghyruynyng sharttary. Eger osy sharttar dúrys oryndalatyn bolsa, adam ruhany jetiluding joghary dengeyine kóterile alady. Búl joldy Abay «jarym adam», «adam» jәne «tolyq adam» dep bóletinin bilemiz. «Tolyq adamdy» Abay «Osy ýsheuing bir kiside mening aitqanymday tabylsandar, tabanynyng topyraghy kózge sýrterlik qasiyetti adam — sol» dep anyq kórsetip otyr. Abay olardy otyz segizinshi sózinde Kәmil músylman, Hakim, Áulie jәne  Payghambar dep bóledi.

Ghylymnyng «Sen ýsheuinning basyndy qospaq — mening isim» degen sózinen adam ómirin onyng sanasy basqaruy kerek ekenin kóremiz. Sana jannan shyghatyn bolghandyqtan, ol jannyng bir qasiyeti. Býkil bolmys ómirin Jan, yaghny Sana basqarady.  Adamdy Sanasy basqaratyn bolsa, onyng ómiri bolmyspen ýilesimdi bolady. Zattyq ómirden bastap, ruhany bolmysqa deyingi aralyqty qamtityn Sananyng týrli dengeyleri bolady. Búl dengeylerdi «Shәkәrim shyny» atty enbekte tolyq kórsetkenbiz /16/.

Sanasy joghary bolsa, adam ómiri de joghary dengeyde. Biraq ateistik ómirde sananyng joghary boluy mýmkin emes edi, sebebi ruhany ashyghudan jan kýizeliske týsip, jýrek kózi jabylyp, adam sanasy tómendedi. Kenes dәuirinde sana eng tómen dengeyde – tәn dengeyinde boldy. Kelesi dengey, ómirding nәzik bolmysyn týsinetin ezoterikalyq dengey, joqqa shygharyldy. Búl dengeydegi adamdar baqsy-balger, emshi, ekstrasenstar tәrizdi bolmystyng nәzik syrlaryn týsinetin adamdar. Kenes dәuirinde olar ghana emes, namaz oqityn qarapayym imandy adamdardyng ózi qughyngha úshyrap,  qogham ruhany jútau kórdi. Múnday qoghamda Abaydyng kórsetken «tolyq adam» dәrejesine jetu mýmkin emes edi. Ruhany nadandyq qúrsaghan múnday qoghamda adamnyng Sanasy ómirdi basqaryp, Qayrat, Aqyl, Jýrekting basyn qosyp, bir ýilesimge keltire almaydy. Kerisinshe, Sanany  onyng qúraldary Qayrat pen Aqyl basqaryp ketedi. Osylay nәpsi kýsh alady. Ýilesimge kele almaghan olar әrqaysysy ózine tartyp, ómirding berekesin ketiredi. Kenes Odaghy osynday berekesiz ómirding kórinisi bolyp, tez ydyrap ketti. Yaghni, Kenes Odaghynyng qúldyrau sebebining biri – ateistik iydeologiya saldarynan adam sanasynyng tómendeui boldy.

Ruhany jetiluding ekinshi sharty – Qayrat pen Aqyldy Jýrek basqaruy kerek. Ne sebepten? Abay әri qaray onyng sebebin týsindiredi. Basqaru bolmasa Qayrat pen Aqyldyng Abay sózimen aitqanda « paydang da mol, biraq zalalyng da mol». Qayrat turaly Abaydyng «keyde  jaqsylyqty  berik ústap,  keyde jamandyqty berik ústap  ketesin, sonyng jaman» degen sózi qoldanuyna baylanysty qayrattyng paydasy da, ziyany da bolatynyn kórsetedi. Mysaly, qayrattyng quatymen halqymyz orasan zor qiynshylyqtargha berilmey, jene bildi. Kenes ýkmeti qatang tәrtip ornatyp, Azamat soghysynda jeniske jetip, búzylghan sharuashylyqty keyinnen qalpyna keltirip, Otan soghysyn abyroymen ayaqtady. Sonymen birge, qatang tәrtipting ýlken ziyany da boldy. Oghan repressiyagha týsken adamdardyng jәne olardyng tughan-tuystarynyng taghdyryn jatqyzugha bolady.  Olar halyq jauy, ne bolmasa halyq jauynyng úrpaghy retinde óz elinde qughyn-sýrgin, zorlyq-zombylyqtyng zardabyn kórdi.

Aqyl turaly Abaydyng «amal da, aila da — bәri senen shyghady» degen sózi aqyldyng jannyng qúral ekenin, qalay paydalanuyna baylanysty onyng paydasy da, ziyany da kóp ekenin bildiredi. Eger jan taza bolsa, Abay sózimen aitqanda «Jaratqan   Tәnirini   de   sen   tanytasyn, jaralghan eki dýniyening jayyn da sen bilesin». Al jan fәny ómirding jyltyraghymen bylghansa, Abay sózimen aitqanda «Jaqsynyn, jamannyn
ekeuining de sýiengeni, sengeni — sen; ekeuining izdegenin tauyp berip jýrsin, sonyng jaman». Eger imandylyq jolda paydalansa – Aqyl adamnyng dosy, al eger nәpsi jolynda paydalansa – ýlken jauy. Aqyldyng kómegimen adam ýlken ghalym-akademiyk, biznesmen, qogham qayratkeri bolady. Biraq jýrek kózi ashylmasa, búl jetistikterding adamnyng ózi ghana emes, býkil qogham ýshin ýlken ziyany bar. Múnday qúbylysty ómirden jii kórip jýrmiz.   Qayrat pen aqyl – jýrektin, yaghny jannyng qúraly. Jannyng tazalyghyna baylanysty ol búlardy әrtýrli dәrejede paydalanady.

Ne sebepten  Qayrat pen Aqyldy Jýrek basqaruy kerek? Sebebi olar óli tabighat, jan joq. Olar materiya. Jannyng qúraly ghana. Jan Jýrekte ornalasqan, sondyqtan Jýrek jandy. Jandyny jansyz basqara almaydy. Kerisinshe, jansyzdy jandy basqaryp, óz qajetine paydalanady. Býkil dýniyening kózi – Ruh. Endeshe dýniyeni Ruh, yaghny ruhany kýsh basqaruy kerek. Ruhany jetistikter әrqashanda materialdyq jetistikterding aldynda boluy kerek. Ruhani, jandy degenimiz – onyng sanasy bar degen sóz. Sanasyzdy tek qana sana basqaryp, dúrys qoldana alady. Mine, sondyqtan sanaly Jýrek jansyz Qayrat pen Aqyldy basqaruy kerek.

Ruhany janghyru arqyly jýrekti tazartyp adam bolmysyn dúrys paydalanugha bolady.

Birde Qayrat, birde Aqyl basymdyq alyp, Jýregi bylghanghan adam týrli shyrghalangha týsedi. Dúrys joldy tabu qiyn. Osynday jaghdayda sanagha jýginu kerek. Ghylymnyng «Ýsheuing ala bolsan, men jýrekti jaqtadym» degen sózi osyny bildirip, sana jýrekti algha qoyatynyn kórsetedi. Jýrekti ruhany janghyru arqyly tazartugha bolady, al Qayrat pen Aqyl tazarugha kelmeydi – olarda jan joq. Jýregin tazartyp, ony tynday bilgen adam qanday qiynshylyqtan bolsa da dúrys shygha alady. Sebebi jýrekten úyat shyghady. Úyat adamdy dúrys joldan shygharmaytyn negizgi quat bolyp tabylady.

Kommunistik dәuirde bәri kerisinshe boldy. Ateistik iydeologiya jýrekke oryn bermey, bәrin Qayrat pen Aqyldyng kómegimen sheshuge úmtyldy. Aqyl kóbine jýrekti tyndamay, myidyng yqpalymen ketip, Qayratty dúrys paydalana almady. Ruhany basqarudan qalghan qogham osylay irip-shirip, qúldyrau jolyna týsti. Nәtiyjesinde Aqyldyng Qayratpen jasaghan dýniyesi dúrys paydalanylmay, byt-shyt bolyp, qúmgha singen suday joghalyp, mәni bolmady. Ruhany bolmysty joqqa shygharghandyqtan, búl elge býkil әlem dýrligip, qarsy boldy. Syrtqy jauy kóbeyip, ishki dýniyesi irip-shiruge ainalghan memleket әlsirep, aqyry ydyrady. Osydan «Kenes Odaghynyng ydyrauynyng ekinshi sebebi –  ateistik oi-óristing saldarynan Qayrat pen Aqyldy Jýrekting basqara almauy edi» degen ekinshi qorytyndy jasaugha bolady.

Dosym Omarov,

Abaytanushy, teolog-ghalym

Abai.kz