Týrki halyqtarynyng kýntizbelik әdet-ghúryptary
Jer sharyn mekendegen halyqtar ishinen týrki tektes halyqtardyng jyl sanauy men kýntizbesi mýshel esebi men toghys ay esebi zamandar tolqyny men uaqyt synynan óship bizding zamanymyzgha jetken asyl múralarymyzdyng biri bolyp tabylady.
Zaman aghymynda talay aumaly-tókpeli jyldardy, zobalang beynetti, qyrghyn apatty basynan keshken qazaq halqynyng kóne múralarynyng birazy jyldar tasasynda qalyp, býginge jetpey, joghalghany aqiqat. Sonyng ishinde halqymyzdyng ózine tәn kýntizbesi de birge ketkendigi – shyndyq. Al bizge aty-jóni auysyp-qiysyp, júrnaghy ghana jetti desek bolady. Asyl múramyzdy qayta qarap, bar-joghyn týgendep, bir jýiege keltiru – býgingi úrpaqtyng abyroyly boryshy. Kóneden qalghan asyl múramyzdyng әrtýrli núsqalary jer-jerdegi qazaq qauymynyng ishinde әrtýrli qoldanylyp jýr.
Úshqan qústyng qanaty talyp jýgirgen annyng túyaghy tozghan, úlan-baytaq qazaq dalasyn mekendeytin jәne taghdyr tәlkeginen shyghandap ketken qazaqtar arasynda ay attaryn kóne janasy, arabsha, oryssha aralas әrtýrli atap kelgendigi belgili. Ásirese, ay attaryn kóp jerde qoldansa, key jerde oryssha, birde qazaqsha eski attarymen ataghan kórinedi. Ay attary úmytylyp, júldyz attary, keyde amaldardyng attary auysyp qoldanylghan.
Atalmysh taqyryp tónireginde Shәkәrim Qúdayberdiúlynan Álkey Marghúlangha deyin kóptegen adamdar qalam tartypty. 1923 jyly Orynbor qalasynda jaryq kórgen «Qazaq kalendary» qazaq mәdeniyetine eleuli ýles qosqandyghy belgili. Áytse de, kýni býginge deyin naghyz ómirde qoldanylyp jýrgen ortaq kýntizbe joq.
Tarihi, jazba, auyzsha, tildik, foliklorlyq jәne etnografiyalyq derekterge den qoysaq, qazaq tarihynda birneshe týrli kýntizbe qoldynylghany bayqalady:
Arhaikalyq kýntizbening ertedegi týrine amal esebin jatqyzugha bolady. Ol kýn rayynyng qolaysyz kezenin anyqtaugha qolayly, yaghni, sharuashylyq qareketi ýshin manyzdy sanalghan. Alayda, ol jekedara emes, toghys Kýnqayyrumen qatarlastyra qoldanylady. Kýn qozghalysyna negizdelgen bayyrghy kýnqayyru týri. Ásirese Omar Hayyam, әl-Biruni, Taraghay Úlyqbek kýnqayyru qoldanysta bolghandyghy turaly tarihy derekterde aitylady. Búl topta ertede parsylar arasynda qoldanylghan kýn hijra esebi de bar. Ay qozghalysyna negizdelgen kýnqayyru ay hijrasy jәne halyq arasynda keng qoldanylatyn Aygha qarap kýnqayyru degen týrleri bar. Ay men júldyzgha qatar negizdelgen kýnqayyru nemese Toghys esebi. Búl әri ghylymy negizge qúrylghan, kýrdeli, әri kemeldengen jýiege sanalady. Ay men kýnge negizdelgen kýnqayyru. Ol aidyng ózgeru fazalarynyng bir kýni astronomiyalyq jyldyn, yaghni, kýn men týnning tenesuine túraqty týrde sәikes kelip otyruy tiyis. Onday kýnqayyrulargha bes qonaq, eski sanat, jana sanat siyaqty kýnqayyru týrleri jatady. Kýn qozghalysyna negizdelgen kýnqayyru. Onyng shyghys júrttarynda taralghan týri Beruny kýnqayyruy. Ol 365 kýndi bir jylgha balaghan. 119 jyl ótken son, 120-shy jylgha qosymsha on ýshinshi ay qosylyp otyrady. Búl qolaysyzdyqty joy ýshin Omar Hayyam 366 kýndik kibise jyldy jәne 8/33 degen formulany engizdi. Onyng mәni 33 kýn jylynyng 8-i kibise jәne әrbir 4 jyl sayyn qaytalady degeni. 365 h 8/33 =365,24242 tәulikten túrady. Búl dәldigi joghary kýnqayyrugha sanalady. Ol 1079 jylghy 15 marttan qoldanyla bastady (tarihta Mәlik shahtyng laqap atymen Jalal-addin zamany dep ataldy). Shyghystaghy birqatar elderde qoldanylghan kýn hijrasy jýiesi (әlbette ol Ay hijrasynan «keshigip» jýretini belgili) ertede dәstýrli ortada shamsy esebi dep atalghan.
Ay qozghalysyna negizdelgen kýnqayyru týrlerinen baghzydaghy júrtardaghy birneshe týri bar. Olardan qazaq arasynda belgili bolghan rumie esebi, Ay hijrasy, týrik esebi jәne el arasyndaghy qazaqsha Aymen kýnqayyru siyaqty týrleri bar. Ay hijrasyn ertede Hamar esebi dep ataghan.
Rumie esebi. Ertedegi vavilon abyzdary negizin qalaghan shumer men akkadtar damytqan, haldeylikter órkendetken kýnqayyru jýiesi ol Vizantiyalyqtar men evreyler arasynda saqtalghan. Ony týrki halyqtaryndaghy ýrdis boyynsha, qazaqtar da rumiya jyly nemese rumiya esebi dep atalghan. M.J.Kópeyding jazbalarynda rumie esebinde ailargha – azar, nysan, ayar, hyzyran, tamyz, ab, iili, shyryn uani, shyryntyna, kәfin әuel, kanyng tany, shybat siyaqty ay ataularyn jatqyzady.
Hijra esebi. Ertede әrbir 24 jyldyng 15-i 12 aidan, 9-y 13 aidan túratyn nәsy dep atalatyn jýie Múhammed payghambar zamanynan ózgeriske úshyrap, jyldy 12 aimen esepteytin hijra kýnqayyruyna kóshken. Ol Múhammed payghambardyng Mekkeden Mәdinagha qonys audarghan kýninen gregorian sanaty boyynsha, 622 jyldyng 16 iilinen, júma kýninen bastalady. Hijradaghy ay attary – mýharram, safar (sapar), raby I, raby II, jumada I, jumada II, rajab (erejep), shaaban (shaghban), ramadan, shavval, zu-l-kada, zu-l-hija (q. Ay esebi // Ay sanau).
Týrik esebi (sikly). Ay qozghalysyna negizdelgen kýnqayyrudyng týrki júrttarynyng arasyna taralghan ózindik núsqasy boldy jәne ol ghylymda «týrik sikly» dep atalady. 8 jyldyq siklden túrady. Týrik siklynda músylman jylyn 8-ge bólgende qaldyghy 2,5,7 sandary qalsa kibise jyl dep tanylady.
Seljýkter súltany Mәlik shah biylik basyna (1072-1092) kelgende Isfahanda jana observatoriya saldyryp, kýntizbeni qayta jasaugha jarlyq bergen. Jana kýntizbe jasaugha Horasannyng ataqty ghalymdary Omar Hayyam, Abu-l-Muzaffar al-Isfazari, Maymun ibn Nadjib al-Vasiti, t.b. qatysqan. Osylaysha 1079 jyly jana kýntizbe jasalyp, kibise jyldyng tabighy qozghalysy qayta eseptelip, Nauryz meyramy 21 nauryzgha, kýn men týnning tenelui 21-nen 22-ne ótetin uaqytqa belgilendi. Búrynghy kýntizbede jana kýntizbeden 16 kýn aiyrmashylyq bolyp kelgen. Jana kýntizbe jasau kezinde observatoriyagha aspan әlemindegi júldyzdardyng ornyn, qozghalysyn anyqtaytyn «ústarlab» dep atalatyn astronomiyalyq aspap ornatylghan. Osylaysha Nauryzdyng kýntizbedegi túraqty orny anyqtaldy. Omar Hayyam qoljazbasynda keltirgen anyz boyynsha, parsy elining erte dәuirlerdegi tәniri Izid kýndi jaratarda oghan erekshe yqylas-meyir tókken, kýnge ýnemi qozghalysta boludy búiyrghan. Kýn ózining jyldyq ainalymynda әrbir júldyzdy bir aida basyp ótedi. On eki júldyzdyng biri amalgha kýnning birinshi kirgen kýni, kýn men týnning tenelui, kóktemning bastalghan kýni bolyp esepteledi. Parsy patshalary dәl osy kýndi airyqsha atap ótu ýshin barshagha mәlimdep, meyram dep jariyalaghan. Osy anyz jelisi boyynsha parsy әlemining birinshi patshasy Kangmars taqqa otyrghannan keyin jyldyng әr aiy men kýnine at qoigha, adamdar bilip otyrsyn dep jylnama jasaugha jarlyq bergen.
Týrki mәdeniyeti - ejelgi zamannan ómir sýrip kele jatkan týrki taypalary negizinde qalyptasqan mədeniyetting jalpy atauy.
Týrkilerding alghashqy ata qonysy Shyghys Tyani-Shani men óniri bolghan. "Halyqtardyng úly qonys audaruynyn" nәtiyjesinde qazirgi Qazaqstan, Orta jəne Aldynghy Aziya, Shyghys Europa territoriyalaryna keng taralyp ornalasqan týrkiler qazirgi týrki tildes halyqtardyng barlyqtarynyng substraty bolyp tabylady. "Týrki" degen termin túnghysh ret 542 jyly atalady. "Týrki" etoniymi alghashqy kezde belgili bir aqsýiekterden shyqqanyn bildirgen (ghylymda etnosqa qatysty "týrki" termiynin qoldanu qalyptasqan, biz soghan arqa sýieymiz). Ortalyq Aziyany mekendegen kóptegen taypalyq odaqtardan birikken feodaldyq memleket Týrki qaghandyghy ómir sýrgen. Týrki qaghandyghynyng әleumettik-sayasy jәne qoghamdyq ómirinde әskery ister asa manyzdy oryn alghan. Týrkilerding alghashqy kósemderining biri Bumyn qaghan bolghan. Týrki qaghandaghy túsynda týrki tilining órisi barynsha kenip, úlanghayyr ólkedegi negizgi tilge ainalghan. Týrkilerding jazuy da bolghan. Sol kóne týrki jazbalarynan týrkilerding dýniyetanymdyq kózqarastary, nanym-senimderi turaly kóp maghlúmat alugha bolady. Kóne týrkiler aspan denelerining qozghalysyna karap aua rayyn, jyl mausymdarynyng qanday bolatynyn kýni búryn anyqtay alghan.
Ejelgi týrkiler, negizinen, qos kýshke - Kókke jәne Jerge siynatyn bolghan. Kók Tәnirining raqymymen eldi biylegen qaghandar "Aspanda tughan jәne Kýnmen, Aymen bezendirilgen" dep atalghan. Ejelgi týrkiler ýshin Kók pen Jer-Sudan keyin túrghan qúdiretti kýsh әiel, oshaq basy qúdayy Úmaygha tabynghan. Týrki halyqtarynyng mәdeniyetinde personifikasiyalanbaghan, sheksiz aspan әlemimen qatar aspan shyraqtary, qútty meken, otsugha da bas iygenin bildiretin derekter kezdesedi.
Kýntizbe (aghylsh. calendar) – uaqyt mezgilin esepteuding aspan denelerining auyq-auyq qaytalanu ereksheligine negizdelgen jýiesi, anyqtamalyq basylym.
Ejelgi Rimde әrbir aidyng 1-kýni kalendy dep atalghan. Azdy-kópti mәdeniyetke qol jetken halyqtardyng bәrinde de kýntizbe bolghan, óitkeni onsyz sharuashylyqty úiymdastyru mýmkin bolmady. Erte zamandaghy halyqtar qardyng ketui, ózenderding tasuy, t.b. qúbylystargha negizdelgen tabighy kýntizbelerdi paydalanghan. Biraq dәldigi nashar, qúbylmaly aua rayyna tәueldi tabighy kýntizbeler halyq qajetin qanaghattandyra almady. Aqyry, adamzat uaqyt esebin dýrkin-dýrkin dәiekti týrde qaytalanyp túratyn aspan qúbylystaryna negizdelgen kýntizbeler boyynsha jýrgizetin dәrejege jetti. Múnday kýntizbeler alghash Ejelgi Shyghys elderinde shyqty. Aspan denelerinin qozghalystaryna negizdelgen kýntizbelerdi 3 topqa bóluge bolady: kýn kýntizbesi, ay kýntizbesi jәne aralas kýntizbeler.
Ejelgi týrkiler, negizinen, kýn kýntizbesin paydalanghan. Keyin ol qazaq, ózbek, týrikmen, tatar, әzirbayjan, t.b. halyqtardyng kýntizbelerine negiz boldy. Qazaqtar mýshel esebi men toghys esebin de qoldanghan. Qazaqstanda 1918 jyldan beri Grigoriy kýntizbesi qoldanylyp keledi.
Ghylymy zertteuler Týrk jana jylynyng payda boluy turaly mif Ejelgi týrkterding úghymynda Úlystyng úly kýni – eng alghashqy kýnning kókjiyekten tuuy, eng alghashqy bәisheshekting gýl atyp qauyz jaruy, eng túnghysh tólding sharanany jarghan qasiyetti sәti, tabighat ananyng busanyp, býkil ghalamdy, ómirdi jaratqan ilki mezeti bolyp sanalatyn. Erte, erte, ertede tabighat ana tolghatyp, kýlli ómir-tirshilikti jaratqanda әlem alghash qalyptanypty, sol kezde alyp bәiterek kishkentay ghana shilik eken, týpsiz múhit shalshyq eken, zanghar taular bir uys balshyq eken, qara tas sәbiyding enbegindey balqyp jatypty, alghashqy shyqqan kýnning núryn boyyna sengen týie kóre almay, oiyna sengen ailaker tyshqan kóripti, sol kezden beri jylqayyru payda bolypty deydi týrki әpsanasy. Týrkterding on eki jyldyq mýshelinde birinshi jyl nege tyshqan boldy? Kýldir-kýldir kisinegen jylqy, qonyr minez qoy, alghyr barys, saqara kemesi týie nege algha shyqpady bәigede? Búl da kóne tanymnyng zandylyghynan tughan qúbylys. Sebebi, mifologiyalyq-ertegilik estetika údayy әlsiz kishkentaydy dәriptep, jenisten jeniske jetkizip, zoreker alyp kýshtini sýrindirip, ýnemi utopiyalyq әdiletting saltanat qúruyn jaqtaydy. Endeshe daladaghy eng alyp hayuan týie men eng kishik januar tyshqan bәsekelesedi de, nәtiyjesinde anqau da kómbis Oisylqara onbay jenilip, sanattan shyghady, al denesi әlsiz bolghanymen aqyly men ailaker qulyghy ýstem shyqqan tyshqan Jylbasy mәrtebesine ie bolady. Osylaysha babalar boygha emes, oigha senudi maqúldap, әrdayym aqyl-oydy ýlgi etedi. Áytkenmen úlyq mal týieni týrk-monghol halyqtarynda on eki mýshelden qaldyrmaytyn әpsana da bar: «Ol boyynsha mýsheldegi hayuandar bәri jinalyp, týiening mýshelerin bólisip alghan. Shynynda da týiening qúlaghy tyshqandikindey, túyaghy siyrdikindey, keudesi barystikindey, erini qoyandikindey, moyyny jylandikindey, shudasy jylqynyng jalynday, jony qoydikindey, bóksesi meshindikindey, tóbesi tauyqtikindey, sandary ittikindey, qúiryghy donyzdikindey emes pe!». Búl úghym qazaqtyng júmbaq aitysynda bylaysha kórinis tapqan: Ólenning úzyny bar, qysqasy bar, Sózding de aita alatyn ústasy bar. Qaraghym, sen bilmesen, men aitayyn, Týiede on eki jyldyng núsqasy bar. Sheshui: qúlaghy – tyshqan, baqayy – siyr, tirsegi – barys, erni – qoyan, shókkeni – úlu, kózi – jylan, tóbesi – jylqy, tisi – qoy, jýni – meshin, moyny – tauyq, tabany – iyt, qúiryghy – donyz. Sonymen úlyq týieden jylgha engen on eki hayuannyng barlyghy mýshe alghan, al sol on ekini biriktirsek, tútas týie qúrastyrylady. Osylaysha týrki kýntizbe jýiesinde týiening bólshektenuinen, yaghny býtinning jalqygha ydyrauynan on eki mýshel payda bolghan degen túspal, syrly astar angharylady.
Toghys esebi ejelgi týrki jәne ýndi halyqtarynda belgili bolghan. Mәselen, qazaqtar, qyrghyzdar, hakastar, altaylyqtar, tuvalar qoldanghan. Toghys ailarynyng әdettegi ailarmen sәikestigi tómendegidey bolyp keledi.
23 toghys shilde
21 toghys tamyz
19 toghys mizam
17 toghys qazan
15 toghys qarasha
13 toghys jeldi
11 toghys qantar
9 toghys ýshting aiy
7 toghys birding aiy
5 toghys kókek
3 toghys mamyr
1 toghys mausym
Kóshpeli qazaq halqy kýiek alu, bie baylau, mal tóldetu, kóship-qonu siyaqty sharua nauqandaryn toghysqa ýilestirip, úiymdastyryp otyrghan.
Mongholiyadaghy qazaqtar toghys esebin býginge deyin qoldanyp keledi. Alayda toghys esebin dúrys boljaytyn kónekóz qariyalar azayghandyqtan, aghattyqtar oryn teuip, әr jerde әr týrli esepteu kezdesip jýr. Búl ortaq naqtyly kýntizbening bolmauyna baylanysty.
Kóne týrkilerde jyl esebi rettik sanmen aitylghan. Key ailardy rettik sanmen atau Qytay jәne Mongholiya qazaqtarynda saqtalghan. Mongholiya qazaqtary jyl on eki aidy – qantar, ýtting aiy, birding aiy, kókek, mamyr, mausym, shilde, tamyz, mizam, qazan, qarasha, jeldi dep ataydy. Halyq jyl mausymynda kýn men týnning teneluin, kýnning úzaruy men qysqarauyn múqiyat qadaghalap otyrghan. Búl әli de jalghasyn tauyp keledi. Osyghan baylanysty halyq arasynda erteden qalyptasqan tәmsil sózder saqtalghan. Mәselen, «kýn toqyrauda – torghay aldym, qantarda qargha adym úzarady», shilde de shil adym qysqarady» degen sóz bar.
«Ýshting aiy – kýshting aiy» deydi. Búl – ayaz kýsheyetin ai. «Birding aiy - sýrining aiy» deydi. Búl – et sýrleytin ai.
«Kókekte – kók ishek» dep taghy aitady. Kókekte kók shyghyp, maldyng ishegi kógeredi. «Mamyrda – may ishek» deydi. Mamyrda maldyng ishegine may jýgiretin ay degen degen sóz.
Halqymyz osylay jyl on eki ay men júldyzdar әlemin, aua rayy qúbylystaryn bir shama jaqsy bilgen, bilgir júrt – qazaqtar ekendigi jogharydaghy mәlimetterden aiqyn kórinip túr.
Dәstýrli týrde eng jaqsy astronomdar teniz halyqtary bolyp sanalady, sebebi olargha ashyq tenizde jýzgendikten týngi aspandy zertteuge tura kelgen. Biraq kóshpendilerding qonys audaruy da ýlken astronomiyalyq bilimdi talap etken. Jyl sayyn Euraziyanyng dalasynda myndaghan shaqyrym jýrip ótip, birneshe landshaftty jәne klimattyq aimaqtardy kesip ótken kóshpendiler ainalasynda bәri ózgerip otyrghan – jyl mezgilderi, januarlar men ósimdikter әlemi, aua men sudyng dәmi. Jolda jýrip balalar dýniyege kelip, al qarttar o dýniyelik bolyp otyrghan. Osynday auyspaly kezende baghyt beretin jalghyz túraqty belgiler júldyzdar boldy, tek mәngilik kók aspan – Mәngi kók Tәnir ózgermeydi degen senim boldy. Osylaysha, gharyshty mengeruding jәne tәnirlik kýntizbeni qúrudyng alghysharttary mynalar bolghan: búqara halyqtyng alys qashyqtyqqa shyghuynyng jiyiligi mal sharuashylyghynyng negizi maldy ósiru úzaqtyghy; Ortalyq Aziyanyng túraqsyz kýrt kontiynentalidy klimaty aimaghynda úzaq merzimdi aua-rayy boljamdarynyng qajettiligi. Qazaqtardan júldyzdardy baqylau, uaqytty esepteu jәne aua rayyn boljau funksiyalaryn erekshe diny top – kәsiby astronom-esepshiler atqardy, olar tereng bilimdi qajet etetin júmysy ýshin aqy almaghan eken.
Kóne týrki dәuirinde, ghylymnyng damuyna ýles qosqan ghalymdar da bar. Olar týrki dәuirining ghylymy jәne әdeby әlemining jarqyn ókilderi: әl Farabi, Yusuf Balasaghún, Mahmúd Qashqari, Ahmed Yassauiy., t.b.
Erte orta ghasyr kezeninde týrki tildes túrghyndar tilshiler bolyp tabyldy. Olar aspan men jerge - sugha bas iydi, otty qúrmetteu, óz nanymdarymen qatar zoroastrizm, buddizm, maniyheystvo, hristiandyq taraldy. Taghy bir derekterde olardyng әruaqtardy qúrmettegenin bayqaugha bolady.
Kalendari adamzat damuynyng belgili bir satysynda qalyptasady. Tarihy jaghdaylargha baylanysty bir halyqtyng kalendaryndaghy úghymdar men erejeler basqa elderge auysady. Mýltiksiz dәl kalendar joq. / Baqylau men aspan qúbylystarynyng qaytalanuyndaghy zandylyqtardy týsinu nәtiyjesinde әr týrli kýn, ay ýrker t. s. s. kalendarilary shyqty. Ay esebin kýn kalendaryna, kýn esebin ay kalendaryna sәikestendiruden ai-kýn kalendary, yaghny aralas kalendari qalyptasty.
Búl Týrk halyqtarynyng kýntizbesi – ómir-tirshilikterine beyimdele, belgili qalypty jaghdayda qyzmet etkeni mәlim. Al ondaghy әdetter men ghúryptar – sol kýntizbening ólshemdi bólshegi.
Derekkózder men Ádebiyetter:
1. Qadan Qabisatúly, Mongholiya, Bay-Ólgiy aimaghy.
http://dasturkb.kz//. - Qazaq kýntizbesi.
2. https://el.kz/k-ntizbe_t-rleri_23448/. - Kýntizbe týrleri.
3. "Egemen Qazaqstan" gazeti. - Omar Hayyamnyng «Nauryznamasy».
4. Qazaq mәdeniyeti. Ensiklopediyalyq anyqtamalyq. Almaty: “Aruna Ltd.” JShS, 2005 ISBN 9965-26-095-8)
5. “Balalar Ensiklopediyasy”, V-tom.
6. http://atalarmirasi.org/302-kone-turk-kuntizbelik-mushel-zhyl-sanauy
7. Qadan Qabisatúly, Mongholiya, Bay-Ólgiy aimaghy. / http://dasturkb.kz//. - Qazaq kýntizbesi.
8. https://stan.kz/kazaktardin-ezhelgi-kuntizbesi-344731/ / STAN.KZ. 24 Nauryz, - 2021 j.
9. https://massaget.kz/blogs/28621/
10. Y 88 Halyq kalendary. – Almaty: Jazushy, 2009. - 328 b.: - 3 b.
Erik Qayratbekúly Omarghaliyev,
Semey qalasynyng oblystyq tarihiy-ólketanu muzeyining ghylymy qyzmetkeri, «ALIKHAN BOKEIKHAN UNIVERSITY» BILIM BERU MEKEMESI, Gumanitarlyq fakulitettin 6V01707 «Qazaq tili men әdebiyeti» mamandyghynyng 1-kurs magistr studenti
Abai.kz