Ángime

Dastan býgin kýndegisinen erte túryp, shamnyng jaryghynda qújattaryn rettep bolyp, ony sómkesine salyp qoyyp, syrtqa shyqty. Týn týniligin týre agharyp tang atyp keledi. Tanmen jarysa sayraghan qústardyng jaghymdy ýnin bir sәt tamashalaghan ol keudesin kere demalyp, tanghy taza auany qúshyrlana jútty kep. Sodan song kelesi kóshede túratyn baldyzy Ayqynnyng ýiine bet aldy. Kóshe boyyndaghy ýilerding әr jerinen arsalandap shygha kelip, ózine qaray tap bergen itterdi qolyndaghy tayaghymen jasqandyra jýrip Ayqynnyng ýiining aldyna kelip, onyng darbazasyn qagha bastady.

Týnning bir uaghynda kelip divangha kiyimsheng jata salghan Ayqyn qaqpanyng búl taqylynan oyanar emes. Kerisinshe, qoryl tartyp, raqattanyp úiyqtap jatyr. Onyng qorylynan arada bir-eki ret oyanyp, qayta jastyqqa bas qoyyp úiyqtap qalghan kelinshegi Aysәule qatty taqyldaghan dybystan shoshyp oyanyp:
– Ayqyn, Ayqyn, túrshy! Bireu qaqpany qaghyp jatyr, – dep ony
júlqylay bastady. Ol tәtti úiqysyn qimay:
– Aysәule, saghan ne boldy? Kelip jatqanym jana ghana ghoy, – dep úiqyly kózin uqalap ashyp, qinala ornynan túrdy.
– Ne bolushy edi, baghanadan beri qaqpany bireu qaghyp jatyr. Syrtqa
shyghyp kim ekenin bilsenshi, – dedi kóilek-kónshegin kiyinip jatqan Aysәule.
– Tang atpay, sonsha erte kelgen kim boldy eken, – dep renjy sóiley
syrtqa shyqqan Ayqyn qaqpa jaqqa qarap:
– Búl kim, ei? – dep aighay saldy.
– Men ghoy, men, Dastanmyn – degen tanys dauysty estip jyldam
qaqpagha qaray jetken ol esikti ashyp jatyp:
– Oi, jezdeke siz ekensiz ghoy. Sizge ne boldy tanatpastan qaqpany
taqyldatyp, astynyzdan su shyqty ma? – dep Dastangha qolyn berip amandasty.
Onyng qolyn alghan Dastan:
– Seni ne qara basyp jýr? Baghanadan beri qaqpany qaghyp jatyrmyn, tyrs
etken dybys shyqpaydy ýiinnen, – dedi.
– Keshe qaladan óte jay kelip jatyp edim. Sharshaghan bolarmyn, qatty
úiyqtap qalyppyn. Aysәule júlqylap oyatpasa, shyny kerek, ýstimnen poyyz jýrip ótsede esh sezbes edim, – dep kýlip, basyn qasydy.
– Bәse, Aysәule kelin bolmasa sening jaghdayyng belgili ghoy maghan, – dep kýldi
Dastan jezdeligine salyp.
– Boldy, boldy, qaljynyndy qoyshy. Ne sharuamen kelding sony
aytshy? – dedi Ayqyn jezdesining qaljynyn jaqatpay.
– Ózine belgili, biz Qytaydan kóship kelgeli ýsh aidan asty. Sol ýsh aidan beri qújat jinap túraqty týrkeuge ótken aptada ghana zorgha tirkelip boldyq. Endi azamattyqqa qújat tapsyrmasaq bolmaytyn bolyp túr. Keshe keshkisin teledidar kórip otyr edik, parlamentting Senatynda «Halyqtyq kóshi-qon zanyna» ózgertuler men tolyqtyrular engizu turaly talqy bolyp, oralmandardyng Qazaqstan azamattyghyn aluy tórt jyldan keyin bolatyny turaly aityp qaldy. Búl zang kýshine enip ketse, bizding azamattyq aluymyz tórt jylgha sheginetin kórinedi. Búl jaghymsyz janalyqty estigen әpkeng ekeuimiz týnimen jóndi kóz ile almadyq. Býgin audandyq Kóshi-qon polisiyasyna baryp azamattyq aludyng jay-japsaryn bilip, tezdetip qújat ótkizbesek bolmaytyn kórinedi. Sol sebepti sen býgin basqa sharualaryndy qayyryp qoyyp, meni soghan apar. Kóliginning kire aqysyn ózim tóleymin, alansyz bol, – dedi Dastan.
– Oi, jezdeke, meni qazir jýr deging kelip túr ma? Nege asyghasyn! Kóshi-
qon polisiyasy adamdardy saghat onnan bastap qabyldaydy. Saghat endi bes boldy ghoy. El әli úiyqtap jatyr. Asyqpa, jýr ýige kir, – dep Ayqyn búrylyp ýiine qaray jýrip edi, Dastan:
– Boldy, boldy, men seni ýide kýtemin. Ápkeng tanghy shayyn dayyndap, meni kýtip otyrghan bolar, – dedi de artyna búrylyp ýiine qaray ketip qaldy.

* * *

Ayqyn Dastannyng tughan baldyzy. Osydan on jyl búryn Qytaydan soqa basyn alyp, bir shabadanmen kelgen bolatyn. Alghashynda Almatygha kelgen ol ózinen bir jyl búryn kelgen synyptasy Núrboldy tabady. Núrbol Baraholkadaghy úighyrdyng quyqtay bir bólmesin jaldap, bazarda elding zatyn qolarbamen tasyp aqsha tabatyn. Ayqyn synyptasy Núrboldyng búl tirligine alghashynda ýrke qaraghanymen, keyin ol da Núrboldyng qasyna kelip qolarbashy bolyp isteuge bel sheshe kirisedi. Odan basqa júmys isteuge onyng mýmkindigi de, amaly da joq edi. Sebebi, onyng kez kelgen saudamen ainalysatyn qomaqty aqshasy joq bolatyn. Al Núrbol siyaqty qolarbany sýirep bazargha shygha kelse, әr bazardy menshiktep alghan qolarbashylar qoygha qosylghan qotyr eshkidey tyrqyratyp quatynyn Núrbol oghan aitqan bolatyn.

Ayqyn Qytaydan kelgen kýnning ertesinde Núrbolmen birge bazargha shyqqan-túghyn. Sol kýni bazargha tau juasyn satamyn dep kelgen Kenjebek atamen tanysady. Onyng Kenjebek atamen tanysuynyng ózi qyzyq boldy. Anaghan-mynaghan tandana qarap, Núrboldyng qolarbasyna tanylghan zatty sýiep kele jatqan Ayqyngha bes-alty móshek tau juasyn qolarbasyna tiyep alyp, jol jiyegindegi sement dónesten (bordurden) tarta almay qalghan Kenjebek ata ary-beri qayshylasyp ótip jatqan adam nópirining arasynan Ayqyngha kózi týsip:
– Áy, balam, әi, balam, beri qarashy! – dep aighaydy saldy. Ýlken
kisining aighayynan jalt qaraghan Ayqyn Kenjebek atagha tanyrqay qarap:
– Ata, siz meni shaqyrdynyz ba? – dedi ózin qolymen kórsetip, qatqyl
dauyspen. Alqynyp, eki ókpesimen demalyp túrghan Kenjebek ata: «IYә, seni shaqyryp túrmyn. Maghan kele ketshi, – dedi.
Anaday jerge úzap ketken Núrbolgha: – Men qazir artynnan baramyn. Abaylap jýresing ghoy, – dedi de Ayqyn Kenjebek atagha búrylyp janyna jyldam jetip baryp:
– Assalaumaghalikum ata, – dep eki qolyn ala jýgirip edi. Kejebek ata:
– Ualikumassalam, saghan qol bere almaytyn jaghdayda túrmyn balam. Sen odan da, myna arbanyng artynan demep jibershi! – dedi. Ayqyn qolarbanyng artyna ótip, eki qolyn arbanyng astyna salyp jiberip kóterip qalyp edi Kenjebek ata arbany lyp etkizip tartyp shygharyp aldy. Odan song qolarbasyn jaghadaghy ashyq alanqaygha qoyyp, shalbarynyng qaltasynan bet oramalyn alyp terin sýrtip bolyp, qayta qaltasyna salyp jatyp:
– Qúday tileuindi bersin, balam. Kóp jasa! Ózing qay auyldyn
Balasysyn, atyng kim? – dep súrady.
– Ata, men búl elding qazaghy emespin. Qytaydyng qazaghymyn. Atym –
Ayqyn, – dep ynghaysyzdana Kenjebek atagha qarap jymidy.
– Qytaydan kelmek túrmaq, maghan deseng Afrikadan kel, bәrimiz bir
qazaqtyng balasymyz ghoy qaraghym. Myna úlan ghayyr qazaqtyng jeri bәrimizge jetedi, qazaghymyz kele bersin. Elbasymyz ózi bas bolyp sheteldegi qazaqtardy shaqyryp jatqan joq pa?! Men saghan rizamyn, balam. Sen siyaqty qayyrmdy, meyirimdi jastar kóbeye bersin, – dep Ayqynnyng qolyn alyp, arqasyn qaqty.
– Jaqsy tileuinizge kóp rahmet ata, joldasym meni kýtip qalghan shyghar, men jýreyin, – dep Ayqyn ketuge ynghaylanyp edi.
– Túra túr balam. Sen myna tau juasyn ala ket, joldasyng ekeuin
tamaq jasap ishesinder, – dep on bumasyn Ayqyngha ústatyp edi, ol:
– Ata, múnynyz ne, mynau tym kóp qoy, – dedi.
– Kóptik etpeydi balam. Múny satyp payda tabayyn dep otyrghan men
joq. Dalada beker qurap qalmasyn, obal bolmasyn dep bazargha kóligimmen әkelgemin. Kólikti syrtqa qoyyp kettim. Bir jaghynan biz sekildi zeynetkerlerge ermek qoy búl. Men osy tau juasynyng ortasynda otyrymyn. Ýiim myna Kóktóbening kýngeyindegi auylda túrady. Saghan bir aqyl aitayyn, eger basqa isteytin júmysyng bolmasa osy tau juasyn sen sat. Osy on, on bes kýn tau juasynyng mezgili. Júrt himiyalyq dәrisi joq tabighy kókónis dep jaqsy satyp aldady. Bir bumasyn jýz tengeden satsan, keshkedeyin bazardan qaytqan el týgin qaldyrmay alyp ketedi, – dedi Kenjebek ata jelpine.
– Búl qalay bolar eken ata, men Qytaydan keshe ghana kelip edim, – dep
Ayqyn kýmiljip Kenjebek atagha qarap edi, ol:
– Onda tipti jaqsy, sening qazir istep jatqan túraqty júmysyng joq eken ghoy.
Búl da júmys, jaqsy sauda, endi ekilenbey osy júmysqa kiris. Býgin menimen birge satysyp biraz tәjiriybe jinaysyn. Keshkisin menimen birge jýr, tang azannan jua jinap saghat ondarda osynda bolasyn. Eger jalghyz barudan qoryqsan, joldasyndy birge ertip al, – dedi.

Kenjebek ata men Ayqynnyng jol shetinde úzaq әngimelesip túrghanyn syrttay baqylap, polisiya kóliginde otyrghan ýsh saqshynyng rólde otyrghany:
– Ana shaldyng janynda túrghan jigitting qújatyn teksereyik, ol sózsiz
jana kelgen oralman, búdan búryn ony múnnan kórgen emespin. Bizdikiler bir kórgen adammen búlay arqa-jarqa bolyp úzaq uaqyt әngimilespeydi, – dedi.
– Dúrys aitasyn. Myna shaldyng ózi bazarda payda bolghanyna eki-ýsh kýn boldy, búdan búryn bolmaghan. Ana jigitting kiygen kiyimi de bizdikilerge úqsamaydy, shynymen de ol Qytaydan kelgen oralman boluy mýmkin, – dedi ong jaghynda otyrghan saqshy onyng sózin qostap.
– Onda men baryp qújatyn tekserip keleyin, qaltasynda shetel tólqújaty bolsa, qazir-aq dedektetip alyp kelemin, – dep artynda otyrghan saqshy kólikting esigin ashyp, jerge týsti de Kenjebek ata men Ayqyn túrghan jerge baryp, chasti berip amandasty da Ayqyngha qarap:
– Siz qújatynyzdy kórsetinizshi, – dedi. Ayqyn qolyndaghy tau juasyn
jerge qoya salyp, djensyy symynyng artqy qaltasyndaghy Qytaydyng qonyr týsti tólqújatyn suyryp alyp saqshynyng qolyna ústatty. Saqshy tólqújatty ary-beri aqtaryp, suretke bir qarap, Ayqyngha bir qarap:
– Myna suret saghan úqsamaydy ghoy, – dep Ayqyngha qadala qarady.
– Qalay úqsamaymyn, búl mening tólqújatym ghoy. Sizde qyzyq ekensiz?
– dep ynghaysyzdana kýlip edi.
– Nemenege kýlesin, sen qay jerde jýrgenindi bilesing be? Keshe
shekaradan ótipsin, Kóshi-qon polisiya basqarmasyna tirkelmey jatyp býgin bazargha shyqqanyng qalay? Menimen birge jýr, seni alyp ketemin, – dedi saqshy qatqyl dauyspen qabaghyn týiip. Odan keyin ol Ayqynnyng ong qolynan ústay alyp: – Sen menimen birge jýr! – dedi.

Osy sәtte ol: «Endi ne istesem eken, myna atagha kómektesemin dep ayaqastynan basymnyng pәlege qalghany-ay! Óz elim, atamekenim, otanym dep jýregim alyp úshyp kelgende aldymnan qarsy alghany osy boldy ma?!» dep ishtey kýbirlep, oiy san-saqqa jýgirip, órepkigen kónili qatty týsip ketedi. Saqshygha ne dep aitaryn bilmey abdyrap qalghan Ayqyn Kenjebek atagha bir qarap, saqshygha bir qarap, jautandaghan jetim baladay kýy keship:
– Dosym izdep qalady ghoy, eng bolmasa soghan baryp qayda ketip bara jatqanymdy aityp keleyin, – dedi, jalynyshty sezimmen.

Baghanadan saqshynyng sózin tyndap, ekeuining әreketin kózben kórip túrghan Kenjebek ata daugha eriksiz aralasty:
– Saqshy myrza, sizding búl balanyng qújatyn teksergeniniz óte oryndy. Al jazyqsyz, kinәsiz balany «bólimshege alyp ketemin» degeniniz maghan únap túrghan joq. Sizding aty-jóniniz kim? Siz aldymen qújatynyzdy búl balagha kórsetuiniz kerek edi ghoy. Búl bala Qytaydan keshe kelgen bolsa, al býgin kýn jeksenbi ghoy. Qújatty tirkeytin Kóshi-qon polisiyasy jeksenbi kýni júmys istemeytinin siz jaqsy biletin bolarsyz. Siz bilmeseniz, búl bala qaydan bilsin? Mýmkin siz polisiya formasyn kiyip alghan qaraqshy nemese alayaq shygharsyz, – dedi әlde bir nәrseni biletindey synay tanytyp.
– Siz ne dep túrsyz? Ýstimdegi polisiya formasymen, anau túrghan polisiya kóligi mening kim ekenimizdi dәleldep túrghan joq pa?! Mening aty-jónimde sizding ne sharuanyz bar? Siz ózi kimsiz, polisiyany tergeytin? – dedi qabaghyn týiip, qatqyl ýnmen.
– Men Kenjebek Bektúrghanovpyn. Mening kim ekenimdi bilginiz kelse
basshynyzdan súranyz, – dedi.
– «Bektúrghanov» dediniz be? – degen saqshynyng óni birde quaryp, birde
qyzaryp ketti. Sodan baryp bir nәrse esine týskendey: – Oi, agha siz múnda neghyp jýrsiz, mynau siz isteytin tirlik pe? – dep kýle sóilep Kenjebek atagha qayta chasti berip, onyng qolyn alyp: – Keshiriniz, polkovnik myrza! Qatardaghy polisiya óz qyzmetin dúrys atqarmady, – dedi saqshy.
– Men ghoy keshirermin, myna bala keshirer me eken, – dep kýldi Kenjebek ata.
– Keshir, bauyrym, menen bir aghattyq keti! – dedi saqshy Ayqyngha qarap.
– Oqasy joq agha, búl sizding atqaratyn qyzmetiniz ghoy, – dep Ayqyn qinala jymidy.
– Jaqsy onda, Kóshi-qon polisiyasyna baryp tirkeludi úmyt pa bauyrym, – dep saqshy artyna búrylyp, joly bolmaghan anshyday kónilsiz qaytty.
– Oi, ata, siz bolmasanyz myna saqshy meni alyp keter edi, sizding búl jaqsylyghynyzdy qalay ótesem eken, – dedi Ayqyn Kenjebek atanyng qolyn alyp túryp.
– Búl bizing saqshylardyng ýirenshikti әdeti ghoy. Men de Kenes ókimeti kezinde, odan keyin tәuelsiz Qazaqstannyng alghashqy jyldarynda saqshy bolyp júmys istegem. Enbegim janyp polkovnik dәrejesine deyin kóterilip, bir oblystyng polisiya basqarmasyn basqarghan edim. Jasym tolyp, zeynetker atanghanyma da biraz jyl boldy. Mine, býgin sol lauazymym seni myna saqshynyng qarmaghynan alyp qaldy ghoy, – dep qarqyldap kýlip: – Býgin menimen birge bol, sening maghan jasaghan jaqsylyghyng sol bolsyn, – dedi.

Mynau tabylghan aqyl boldy, nar tәuekel istesem istep kórmeymin be dep oilaghan Ayqyn Kenjebek atagha kelisim berip, Núrbolgha baryp aityp edi ol da búl júmysty qúp kórdi. Sol kýni Kenjebek atagha kómekshi bolghan Ayqyn tau juasynyng jarty aqshasyn qaltasyna basady. Keshkisin Núrbol ekeui Kenjebek atanyng ýiine tartady. Sodan bastap on bes kýnnen astam tau juasyn satqan Núrbol men Ayqyn biraz qarjy tabady. Osylay biznesin bastaghan Ayqyn kóterme bazardan oryn alyp, kókónis sata bastaydy. Almaty manyndaghy auylda túratyn tanysyna tirkelgen ol ýsh aigha jetpey Qazaqstan azamattyghyn aldady. Qazaq elining azamattyghyna ótip, jeke kuәligi men tólqújatyn qolyna alghanda Ayqynnyng tóbesi kókke jetkendey bolyp quanady. Sol kýni keshkisin ashanagha dastarqan jayyp, joldas-jorlaryn shaqyryp Qazaqstan azamattyghyn juady. Ayqynnyng quanyshyna ortaqtasqan qyz-jigittermen birge erip kelgen súnghaq boyly, aq sary qyzgha onyng kónili auady. Búl qyzdy biyge shaqyrghan Ayqyn:
– Atynyz kim? – dep súrady.
– Aysәule, – dep tómen qarady qyz.
– Atynyz tamasha eken. Sizdi kórgende sәuleniz mening jýregime týsip,
janyma jylu syilaghanday boldy, – dedi Ayqynnyng dausy dirildep.
– Solay ma – dedi Aysәule bәseng dauyspen Ayqyngha jymiya qarap. Sol tanystyqtan keyin Ayqyn Aysәuleni jii izdeytin boldy.

Aysәule de Qytaydan kelgen basy bos qyz bolatyn. Ol Tastaq bazarynda shashtarazben ainalysatyn. On sausaghynan óner tamghan sheber shashtarazshygha shash jasatatyndar óte kóp bolatyn. Aysәulening bir keremeti bala-shagha, erkek-әiel dep bólmey ózderining qalauy boyynsha shashtaryn jasap, әielder men qyzdardyng betterin әrlep beretin. Sol sheber shashtarazshy Aysәulening sonynan qalmay jýrip Ayqyn onymen ýilenip tynady. Bas ekeu bolmay, mal tórteu bolmaydy demekshi Ayqyn men Aysәule jighan-tergenderin qosyp, qazirgi túryp jatqan ýiin satyp alady. Jarty jyldan keyin «Toyota» markaly kólik minedi. Bir balaly bolghannan keyin tórkindep Qytaygha barghan olar elge qaytqanda jezdesi Dastan olarmen birge erip kelgen-túghyn. Dastannyng búl sapary Qazaqstandy kórip, jer sholyp qaytu bolatyn.

Oblystyq Kóshi-qon polisiyasyna Ayqyn ony ertip baryp tólqújatyn tirketkende, Dastandy qabyldaghan saqshy basshysy:
– Agha, jay qydyryp keldiniz be, әlde birjolata keldiniz be? – dep
súraydy. Sonda Dastan:
– Jay qydyryp keldim, – dep jauap beredi.
– Agha, qazir Qazaqstan azamattyghyn alu oralmandargha óte onay boldy.
Ýkimet kóp jenildik jasap otyr. Qazir ýsh aidan qaldyrmay azamattyq berip jatyrmyz, men sizderdi týsine almay jýrmin. Bizge Qytaydan kóp aghayyndar keledi. Olardan «osynda bir jolata qalmaysyzdar ma?» dep súrasang boldy, kóbisi: «Ol jaqta ýi-jayymyz bar, júmysymyz bar, ony tastap qalay kelemiz. Búl jaqqa kelsek jan bagha alamay qalamyz ba dep alandaymyz» dep siz sekildi zar qaqsaydy. Múnday mýmkindikter kez kelgen memlekette joq. Sondyqtan oraydy jibermey kelip alghandarynyz dúrys bolar edi, – dep edi Dastan:
– Mýmkin keyin Qazaqstan azamattyghyn shekaradan ótkende qolgha
ústatatyn zaman tuylatyn bolar, – dep kýldi.
– Olay bolmaydy agha, әr elding zany әr basqa, sayasaty myng qúbylyp
túrady. Tipti, Kenes ókimeti kezindegidey shekara jabylyp qaluy da ghajap emes qoy. Biraq onyng betin Qúday aulaq qylsyn. Siz ózi qanday júmys isteysiz? – dedi saqshy basshysy Dastangha súrauly kózben qarap.
– Múghalimmin.
– Qanday pәnning sabaq beresiz.
– Matematika pәninen.
– Áyeliniz she?
– Ol da matematika múghalimi.
– Qanday jaqsy, bizde matematika pәnining múghalimi jetispeydi. Sizderdin
kez kelgen mektepke múghalim bolyp júmysqa túrularynyzgha әbden bolady.
– Qytaydan zeynetkerlikke shyghyp bir-aq keletin shygharmyz, – dep
kýldi Dastan.
– Pu, agha, sol bayaghy әlaulaylymyzgha qayta bastynyz ghoy. Sizderge daua
joq eken, – dep keyip, renjy sóiledi saqshy basshysy.

* * *
Sol ketkennen mol ketip, segiz jyldan keyin zeynetkerlikke shyghyp
kelgen Dastan baldyzy Ayqyn túratyn auyldan (Ayqynnyng atynda) ýy satyp alady. Ýsh ay zyr jýgirip jýrip túraqty tirkeuge zorgha túrady. Búl kezde ol azamattyqqa qújat ótkizu turaly mýlde oilanbaghan bolatyn. Endi Senatta «Halyqtyq kóshi-qon zany» talqylana bastaghanyn estigende týsinen shoshyp oyanghan adamday, azamattyqqa qújat ótkizu oiyna kelip Ayqyndy tang bozynan izdeui sodan bolatyn.
Ayqyngha jolyghyp qaytyp kelgen Dastangha tanghy as-su dayyndap, dastarqan jayyp kýtip otyrghan әieli Panar:
– Ayqyn kelip pe?
– Kelipti.
– Aparatyn boldy ma?
– Alyp baramyn dep uәde berip qaldy.
– Onda shayyndy iship dayyndalyp otyrsang boldy ghoy.
– Ol qazir kelmeytin shyghar, saghat toghyzdarda kelse de jaman emes.
– Aytpaqshy, Qytayda qalghan bala Aydosty qaytemiz? – dep Dastangha múnaya qarady Panar.
– Qazir osynda kelgen beseuimiz azamattyqqa tapsyra bereyik. Aydos
Oquyn bitirip kelgenen keyin kóre jatarmyz. Balalardy oyatsanshy, shaylaryn iship mektepke barugha dayyndalsyn, – dedi Dastan.
Balalar bólmesine kirip ketken Panar: «túryndar, túryndar, mektepten keshigesinder!» dep danghyrlap, balalaryn oyatyp jatty.

* * *
Audandyq Kóshi-qon polisiya bólimine Ayqynnyng kóligimen kelgen
Dastan poliyasiya bólimine kirip baryp edi, qabyldau kensesining aldynda ózinen búryn kelip túrghan ýsh-tórt adamgha qol berip amandasty da:
– Sizder de azamattyqqa qújat ótkizesizder me? – dep súrady. Kezektin
aldynda túrghan taqiyaly, qara múrtty kisi Dastangha qarap:
– IYә, keshegi janalyqty siz de kórdiniz be? – dep kýldi.
– Kórdim.
– Sol janalyqty estip bizde kelip otyrmyz. Senatta «Halyqtyq kóshi-qon
zanyna» ózgertuler men tolyqtyrular engizilip, preziydentke joldanypty. Preziydent zangha qol qoysa búl zang eki-ýsh aidan keyin kýshine enedi, – dedi qatarda túrghan aq sary jigit sózge aralalasyp.
– Sony men de estip, qatty alandap, týnimen jóndi úiyqtay almadym. Qúzghyn sәriden túryp alyp qújattarymdy
rettep kelgen jayym bar, – dedi Dastan sómkesining syrtyn basyp túryp.
– Bir kezde azamattyq al dep oralmandargha kóshi-qon polisiyasynyng ózi
jalynghanday bolyp aitqanda, «aynalayyn, azamattyghyna rahmet! Qazir ala almaymyz" dep qashqan eken. Keybireuleri memleket bergen kvotany alyp qayta kóship ketipti ghoy. Ol ol ma, Mongholiyanyng Bayan-Ólgeyinen kóship kelmegen pәlen otbasynynyng qújattaryn bireuler azamattyqqa ótkizip, kvotasyn alyp ketipti. Endi bizden oralmangha jaqtasqan bolyp, biylikti jamandaytyn sayasatkerler shyghypty. Ózimiz de, tynysh jýrmeymiz osy... Sonyng bәri ainalyp kelip, óz basymyzgha tayaq bolyp tiyip jatyr, – dedi janaghy aq sary jigit.
– Oblystyq Kóshi-qon polisiyasynyng ózi: «Agha, otbasynyzdy birjolata kóshirip kelip, Qazaqstan azamattyghyn alynyzdar» degende ketip qalghannyng biri men edim. Mine, endi myna jaghdaygha kez bolyp otyrmyz, – dedi birtýrli ayanyshty sezimmen.
Baghanadan jigitterding әngimesin tyndap oryndyqta otyrghan aq qalpaqty, buryl saqaldy qariya ornynan túryp, Dastannyng janyna tayap kelip:
– Sen osy Kýnestegi Túrsynbaydyng balasy emessing be? – dedi.
– IYә, Túrsynbaydyng balasymyn, – dedi, qariyagha tandana qaraghan
Dastan.
– Bәse, sóilegen sóz mәnering de, týring de Túrsynbaydan aumaydy eken. Men
sening әkendi sonau jigit kezinen tanimyn. Ekeuimiz Qúljada birge oqyp, oqu bitirgennen keyin Ile oblystyq Halyq ýkimetinde júmys istegen edik. Ol óz eli Kýneske ketken de, men de óz elim Qyzylkýrege, qazirgi Tekes audanyna auysyp ketken edim. Túrsynbay qazir bar ma? – dedi qariya.
– Ákem qaytys bolghaly ýsh jyldan asty, – dep kýrsindi Dastan.
– Balam, әkenning qazasy qayyrly bolsyn!
«Ozbaytyn ómir, tozbaytyn temir joq» degen búrynghylar. Jatqan jeri jayly, topyraghy torqa bolsyn! Tәnirim aldynan jarylqasyn! Erteme, keshpe bәrimizding baratyn jerimiz sol ghoy. Marqúm Túrsynbay jas kezinde óte ójet, qaghylez, isker jan bolatyn. Bizde qyzyqpyz, sol kezde Qúljada qyzmet istep jýre bermey, bayaghy bauyr-tuys, el-júrttyng arasynda jýrelik, әke-sheshemizding kóz aldynda bolayyq degen oimen auylgha ketip qaldyq qoy. Búl bayaghy atadan balagha jalghasyp kele jatqan dәstýrding sabaqtasty bolar. Onyng ýstine jelikken jastyqtyng әseride joq emes. «Adamnyng basy – Qúdaydyng doby» degen ras eken, endi mine atajúrtqa kelip otyrmyz. Túrsynbaydyng balasymen múnda kezdem dep kim oilaghan. Búghan da shýkir! – dedi qariya saqalyn sipap, tereng tynystap.
– Dúrys aitasyz, agha! Qúdaydyng mandaygha jazghanynan artyq bolady eken...
– Siz qashan kóship keldiniz?
– Osy biyl aqpanda keldik qoy, ýsh aidan asyp qaldy.
– Onda menimen qatar kelipsiz.
– Sen de biyl kelding be?
– Sony aityp otyrghan joqpyn ba?
– Oy ainalayyn, dúrys istegensin. Qazaq balasyna óz otanynnan artyq el bolmas, qaraghym, – dedi qariya.
– Ata, bizge kezek keldi, jýriniz dep janaghy sózge aralasyp otyrghan aq
sary jigit qariyany qabyldau bólmesine ertip kirip ketti. Qariyadan keyingi kezekte túrghan Dastan esikting týbine jaqyndap túrdy. Bir sәtten keyin bir-birine dabyrlay sóilep shyqqan qariya men jigitke Dastan:
– Al jaqsy aqsaqal, sau túrynyz! Mening kezegim kelipti dedi de aldy-
artyna qaramay qabyldau bólmesine kirip ketti. Qújat qabyldaytyn hatshy qyzgha:
– Amansyng ba qaryndas, – dep edi qyz:
– Sәlemetsiz be? – dep jón salau amandasqan ol Dastandy tanyp:
– Ýi, agha, sizding túraqty tirkeuiniz ótken aptada bitken edi ghoy, múnda nege keldiniz? – dep Dastangha tanghala qarady. Dastan qyzdyng ýsteline jaqynday týsip:
– Qaryndas, endi azamattyqqa qújat tapsyrayyn dep keldim, – dep edi hatshy qyz:
– Agha, azamattyqqa qújat qabyldaudy qazir toqtattyq. Sizding aldynyzda kelgen adamdardyng bәrin qaytardyq. Myna ózgeriske enip, tolyqtyrular jasalyp jatqan «Halyqtyq kóshi-qon zany» kýshke engenshe Qazaqstan azamattyghyna qújat qabyldamaymyz, – degende Dastannyng ýstine bireu bir shelek salqyn su qúiyp jibergendey sileyip túryp qaldy.
– Agha, sizge ne boldy? – degen qyzdyng qatqyl dauysynan esin jighanday bolyp til qatty:
– Shyn aityp túrsyng ba, qaryndas? – dep qaytara súraq qoydy.
– Shyn aityp otyrmyn, sizge qaljyndap túr deysiz be? Sau, salamat bolynyz! – dedi de hatshy qyz ýstel ýstinde jatqan qújattaryn alyp, ayaghyn jyldap basyp bastyghynyng kensesine kirip ketti.
Ýn-júrghasy týsip Kóshi-qon palisiyasy bóliminen shyqqan Dastandy
kóliginde kýtip otyrghan Ayqyn ony syrttan qarsy aldy.
– Oi, jezdeke, tym kónilsiz shyqtyng ghoy, tynyshtyq pa? – dedi.
– Qalay tynyshtyq bolsyn, júmys bitpey qaldy.
– Ne jaghday?
– Tórt jyldan keyin azamattyq alatyn boldyq.
– Ne dedin? Zang qabyldanyp ketip pe? – dedi Ayqyn Dastangha bajyraya qarap.
– IYә, solay siyaqty.
– Múnayma jezdeke, segiz jyldyng aldynda oblystyq Kóshi-qon
polisiyasy basshysynyng ózi «birjolata kóship kelip, azamattyq alynyz» degende kónbey ketip qalghan ediniz. Tórt jyl degen nemene, әne-mine degenshe óte shyghady. Eng bastysy bas aman, den saulyq bolsyn. Bir jóni bolatyn shyghar... Otyr, ýige kettik, – dedi Ayqyn jezdesin qaghyta sóilep.
– Dúrys aitasyn, ózimizge de obal joq, – dep kýnk etken Dastan kólikke otyra ketti.

Ayqyn onyng yzaly jýzine qarap myrs etip kýldi de, kóligining basyn auylgha qaray búryp, tizginin jiberdi...

Álimjan Áshimúly,

Abai.kz