Senbi, 5 Sәuir 2025
1416 5 pikir 16 Aqpan, 2024 saghat 15:54

Qosymsha qún salyghy kóterilmeydi

Curet: skrin

EGER KÓTERILGENDE EKONOMIKANYNG ÁR QATYSUShYSYNA QALAY ÁSER ETER EDI?

Elimizde salyq jýiesine qatysty qyzu pikirtalas bolyp jatyr. Taratylghan ýkimet qosymsha qún salyghyn 2025 jylgha qaray qazirgi 12%-dan 16%-gha kóterip, ózge de salyqtyq rejimderdi qayta qaramaqshy bolghan. Qosylghan qún salyghyna qatysty sarapshylar pikiri ekige jaryldy. «Ólim men salyqtan qútylu mýmkin emes» dep әzildep, jana bastamany qoldaghandar da tabyldy. Bir top ekonomister inflyasiya ósip, biznes kólenkege ketedi degen pikir aitty. Búl jerde bireu útylady, bireu útady dep kesip aitu qiyn.

Sonymen, qosylghan qún salyghy degenimiz ne? Tauar ne qyzmetting ýstine qosylatyn tabysqa salynatyn salyq. Oryssha «NDS» degen ataumen qoldanysqa enip ketken qosymsha qún salyghynyng ekonomikadaghy róli óte manyzdy, memleketting basty tabys kózining biri. Ol arqyly әleumettik baghdarlamalar, infraqúrylymdyq jobalar jәne basqa da memlekettik qajettilikter qarjylandyrylady. Óndiristing әr kezeninde alynatyndyqtan, ekonomikadaghy qarjylyq aghyndargha ýlken yqpal ete alady. Sózimiz dәiekti bolu ýshin sandargha jýgineyik:

2022 jyly búl salyqtyng týrinen týsken týsimder 50 payyzgha ósip, 4,2 trln tengege jetken. Búl budjet týsimining tórtten biri. Biraq biylik osy týsimdi taghy úlghaytqysy keledi. Sol sebepti QQS-ny 12-den 16 payyzgha kóterudi kózdep otyr. Tek QQS-tyng ósuinen ekonomika ministrligi budjet týsimin arttyryp, defisitti Últtyq qor esebinen jabudy dogharamyz degen uәde berdi.

2-2,5 trln tenge degenimiz qazirgi budjetting defisiyti. Ekrannan 2022 jylghy budjetting jaghdayyn kórip otyrsyzdar.

Týsimder 16 trln tenge bolsa,
Shyghyn 18,5 trln tenge
Defisit 2,4 trln tenge

Derekkóz: QR Qarjy ministrligi.

Mine, budjetting defisiyti men qosylghan qún salyghynan alynatyn týsimning kólemi para-par. 2,5 trln tenge. Biylik tapshylyqty Qosymsha qún salyghymen toltyrudy kózdep otyr. Ekonomist Aydar Qúsayynovtyng aituynsha, budjetting ishki týsimderden qúraluy Qazaqstan ekonomikasyn tәuelsiz әri túraqty etedi. Sol sebepti búl kerek shara degen pikirde.

Tolyghyraq tәuelsiz jurnalist Janiya Ábdibekting beynematerialynan kóre alasyzdar!

Abai.kz

5 pikir

Ýzdik materialdar

46 - sóz

Qayrauly qara semser

Esbolat Aydabosyn 1487
46 - sóz

Tilendiyev nege Tarazidyng qúlaghyn qyrshyp aldy?

Tóreghaly Tәshenov 4096
Anyq-qanyghy

Europagha Resey aumaghynsyz shyghu joly

Ashat Qasenghaly 4208
46 - sóz

Bizge beymәlim Baraq han

Jambyl Artyqbaev 3101