Qazaq filosofiyasy – ómir sýru filosofiyasy!
Súhbattyng alghashqy bólimi: Býgingining kóshine ilese almaghan adam da, qogham da damymaydy!
– Sizding enbekterinizdi oqyp otyrghan adam onda «Qazaq filosofiyasy – ómirmәndik filosofiya» degen anyqtamany jii kezdestiredi. Men de osyghan nazar audardym. Shynynda da, qazaq danalyghy ómirdi, ómir sýru joldaryn basty oryngha qoyatyny filosofiyalyq enbekterinizde erekshe atalady. Múny qazaq halqyna tәn fenomen deuge bola ma?
– Óziniz biletindey, ómirding mәni – kezinde Batysta keng taraghan ekzistensalizm filosofiyasynyng negizgi taqyryby. Qazaq filosofiyasyn zertteuge bet búrghan 90-jyldardyng basynda filosoftarymyzdyng agha buynynyng kórnekti ókilderi Ábdimәlik Nysanbaev pen Gharifolla Esim últtyq dýniyetanymymyzdyng ómirmәndik sipatyna birden nazar audardy, al Oraz Segizbaev ústazym maghan ony doktorlyq izdenisimning taqyryby retinde úsyndy. Qazaqtyng qara óleni men joqtauynan bastap, epostaryn, aqyn-jyraularynyn, ghúlama oishyldarynyng enbekterin sýzip shyghyp, filosofiyalyq taldau jasadym, dýniyetanymymyzdyng ekzistensialdyq mazmúnyna kózim jetti. Biraq qazaqtyng ómirmәndik tolghanystarynyng batys ekzistensializminen mýldem ózgeshe ekenin de bayqap, kóp oilandym, sebebi Batys filosoftarynyng basym kópshiligining pikirinshe, ómir mәnsiz, tek Jan-Poli Sartr, Aliber Kamu jәne Nikolo Abbaniyano ghana ekzistensializmning gumanistik jәne jaghymdy mazmúny turaly aitady.
Al taghdyry talay ret qyl ýstinde túryp, tarihtyn qatal synyna úshyraghan qazaq halqy ómirge degen qúshtarlyghyn joghaltpay, jalghan dýniyening mәnin talmastan izdedi, basyna týsken qiyndyqtyng bәrin jenip shyghyp otyrdy. Onyng tórkini últtyq ruhtyng kýshtiliginde, halyqtyng danalyghynda. Osyny bir sәt esinen shygharmaghan qazaq halqynyng «jalghan dýniye», «bes kýndik ghúmyr», «qamshynyng sabynday qysqa ómir», «súm dýniye» dey otyryp, óz úrpaghyn adam, ómir, dýnie tónireginde oilanugha jetelegendegi kózdegen maqsaty – adamdy ómirding mәnsizdigi, dýniyening jalghandyghy jónindegi ekzistensialdyq uayym‑qayghygha shomyldyryp, ruhty, jigerdi tómendetu emes, kerisinshe, oiyna ýnemi qozghau salyp, úiqysynan oyatyp otyru, Shәkәrim aitqan «aqyl kózinin» qalghyp ketpeuin qadaghalap, ózining kim ekenin, jaryq dýniyege ne maqsatpen kelgenin týsinuge úmtyldyru, adamshylyq kelbetin shyndau.
Ekzistensialdyq sipattaghy qazaq filosofiyasy adamdy ómir turaly, ózining ómirdegi orny turaly tereng oigha, ómirlik maqsatqa negizdelgen belsendi is‑әreketke, ózin‑ózi ruhany jetildiruge jeteleydi, mәndi ómirge jetu, óz taghdyryn anyqtau adamnyng óz qolynda dep týsindiredi. Osy túrghydan alghanda qazaqtyng ekzistensialdyq mazmúndy filosofiyasy adamgha paydaly, ghylymy tilmen aitsaq, pozitiyv, jaghymdy sipatta. Batys filosoftary búrynghy kenestik filosofiyany qúrghaq teoriyagha әues, praktikalyq mazmúny joq filosofiya dep oryndy synaghany belgili. Bizding qoghamgha dәl qazir keregi de osynday praktikalyq manyzy bar filosofiya. Qanday qogham bolmasyn, erte me, kesh pe, ózining qarapayym mýshesine qajetti ómirlik pozitivti baghdarlama jasaugha mәjbýr bolady. Onsyz býkil qoghamdyq jýie tereng daghdarysqa úshyrauy mýmkin. Sondyqtan últymyzdyng filosofiyalyq dýniyetanymyn kenirek nasihattaumen qatar, onyng әli de bolsa zerttelmegen qyrlaryn qarastyruymyz qajet.
– Qazirgi qazaq filosofiyasy ótken ghasyrdyng 70-shi jyldaryndaghy Órkendeu kezeninen keyin qanday evolusiyalyq joldardy bastan keshti jәne bolashaqtaghy beynesi qanday bolady dep oilaysyz?
– IYә, otandyq filosofiya Kenester Odaghyndaghy sanauly ghana ýzdik filosofiyalyq ortalyqtardyng qatarynda bolghany tarihy shyndyq. Ghalymdarymyzdyng dialektikalyq logika, tanym teoriyasy, ghylym filosofiyasy, jaratylystanudyng filosofiyalyq mәseleleri jәne taghy basqa baghyttar boyynsha izdenisteri myqty edi. Tәuelsizdik alghannan keyingi zertteu júmystary negizinen qazaq filosofiyasynyng tarihyn zertteuge baghyttalyp, últtyq dýniyetanymymyzdyng mazmúnyn ashugha arnalaghan enbekter jazyldy, kóptegen kandidattyq jәne doktorlyq dissertasiyalar qorghaldy. Qazirgi ghylymy izdenisting basty kórsetkishi retinde qabyldanyp otyrghan (kelissek te, kelispesek te, zaman talaby solay bolyp túr) Skopus, Tomson Reyter, Veb of Sayns qorlaryna kiretin shetel jurnaldarynda da qazaq filosofiyasy turaly maqalalar jaryq kórip, ózimizdi әlemge tanyta bastadyq.
Biraq qazaq filosofiyasynyng tarihyn zertteuden asa almaudyng jaghymsyz jaghy da bar. Ghalymdardyng pikirinshe, ózining ótkenine qayta-qayta orala beretin, býgingining kóshine ilesip, súranystaryna jauap bere almaytyn adam da, qogham da damymay qalady. Sondyqtan da әlemdik filosofiyamen birge algha jyljudyng qamyn jasauymyz kerek. Búl jaghynan birshama jetistikterimiz bar. Búrynnan tanys Resey, Týrkiya ghalymdarymen ghana emes, Amerika, Ontýstik Koreya, Fransiya, Italiya, Grekiya, Finlyandiya filosoftarymen de baylanysymyz nyghaya týsti. Olar doktoranttarymyzgha kenesshi bolumen qatar, birlesken jobalarymyzgha da belsene qatysyp keledi. Mysaly, әl-Faraby atyndaghy QazÚU filosofiya kafedrasynyng ghalymdary 2020 jyly Euroodaqtyng Erasmus+ baghdarlamasy Jan Monne jobasynyng grantyn jenip alyp, Qazaqstandaghy sifrlyq gumanitaristika boyynsha izdenister jýrgizdik jәne olardy 2023 jyly jemisti ayaqtadyq. Postkenestik respublikalar arasynda múnday grantqa tek biz ghana ie bolghanymyzdy eskersek, búl – ýlken jetistik. Osy baghyttaghy megajoba boyynsha izdenisterdi QR GhJB Ministrligining grantyna ie bolghan Filosofiya, sayasattanu jәne dintanu Institutynyng ghalymdary jalghastyruda. Olar adal azamat, әdiletti Qazaqstan mәselelerin de jan-jaqty zertteumen ainalysyp keledi. L.Gumiylev atyndaghy Euraziya últtyq uniyversiytetining filosoftary Qazaqstandaghy tarihy eskertkishterdi, qazirgi qoghamdaghy genderlik mәseleler men qazaq mәdeniyetin filosofiyalyq túrghydan zertteu baghytynda aitarlyqtay jetistikterge jetti. Ál-Faraby atyndaghy QazÚU Resey Halyqtar dostyghy uniyversiytetimen birge filosof magistranttardyng qosdiplom baghdarlamasyn nәtiyjeli jýrgizip otyr. Doktoranturagha elimizding jas ghalymdary ghana emes, sheteldik izdenushiler de qabyldana bastady, kafedrada «Sayasy filosofiya» baghyty boyynsha PhD mamandar dayyndau baghdarlamasy bastaldy, «Filosofiya» mamandyghyn tandaghan bakalvrlar sany da jyl sanap artyp keledi. Ghalymdarymyz songhy jyldary shetel filosoftarynyng oqulyqtaryn qazaq tiline audaryp, qazaq balasynyng intellektualdyq damuyna qomaqty ýles qosty. Biylghy tamyzda Rim qalasynda ótetin әlemdik filosofiyalyq kongreske de birshama qazaq filosoftary qatysady. Qazir tizip aityp shyghugha onay bolghanymen, búl isterding artynda bizding birneshe jyldargha sozylghan tynymsyz enbegimiz jatyr.
Desek te, qordalanyp qalghan mәseleler óte kóp. Mysaly, otandyq filosofiyanyng dialektikalyq logika, ghylym filosofiyasy, logika, ontologiya, gnoseologiya, etika, estetika salalary boyynsha izdenister joqtyng qasy. Bolashaqta osyghan airyqsha nazar audaruymyz qajet dep oilaymyn. Áriyne, qiyndyqtar jetkilikti, alayda Múhtar Áuezov ghúlama: «...filosofiya kórkeyedi. Kórkeygendegi jemisin adam jany qorek qylady» degendey, óz basym qazaq filosofiyasynyng órkendeuine ýlken ýmit artamyn.
– Qazaq filosofiyasy bastauynda әlemge әigili ústaz Ál-Faraby túr desek – búl әsireley aitqan bolmay ma? Siz «Ál-Faraby jәne qazirgi zaman» atty oqu qúralynyng avtorysyz. Úly baba múrasyn zertteuding quanyshty sәtteri de bar shyghar. Sonymen birge, Ál-Farabiymen «betpe‑bet» kelgende qanday qiyndyqtargha tap boldynyz?
– Mening pikirimshe, әl-Faraby – adamzattyng úly oishyly, ony bir últtyng nemese halyqtyng ghana ókili deuge bolmaydy. Tughan jeri – Otyrar degen derekke sýienip, әl-Faraby siyaqty danany ózimiz ghana iyemdenip alsaq, basqa halyqtargha qiyanat bolar edi, ony shetel ghalymdary da eskertip jýr. Qazaqstanda Ál-Farabiyding filosofiyalyq múrasyn zertteu HH ghasyrdyng 60-shy jyldarynyng sonynda bastalghany belgili. D.Qonaev, Q.Sәtbaevtyng qoldauymen Filosofiya Institutynda farabitanushylar toby qúrylyp, óte nәtiyjeli júmys istedi. Búl top әl-Farabiyding kóptegen enbekterin jaryqqa shyghardy, keyin tútas bir farabitanu mektebi qalyptasty.
Farabitanudyng Renessansy 2013-2014 jyldary әl-Faraby atyndaghy QazÚU-de bastaldy deuge bolady. Uniyversiytetimizde әl-Farabiyding izgi qala ilimining negizinde Smart city jobasy dýniyege keldi. Onyng negizgi maqsaty – mamandar dayyndaudyng tehnologiyalyq platformasyn ruhany platformamen tolyqtyru. Tútas prosesting búl eki bóligi ten, yaghny bolashaq maman uniyversiytet qabyrghasynan óz isining jaqsy bilgiri ghana emes, adamshylyghy joghary túlgha bolyp shyghuy tiyis. Siz aityp otyrghan «Ál-Faraby jәne qazirgi zaman» oqu qúraly osy jobany iske asyrudyng alghashqy satysy edi. Bizding aldymyzgha qoyylghan mindet – әl-Farabiyding ensiklopediyalyq ilimin qarapayym adamgha, eng әueli jastargha týsinikti tilde, qysqa da núsqa týrde bayandap beru boldy. Kitapty jazu barysynda qiyndyqtardyng kóp bolghany da ras. Ál-Farabiyding de, ghalymdarymyzdyng da ghylymy tilin kópshilikke týsinikti tilmen jetkizu onaygha soqpady, biraq búl isti tabysty oryndap shyqtyq dep oilaymyn. Qazaq, orys, aghylshyn tilinde týsinikti jazylyp, oqugha ynghayly shaghyn týrde basylyp shyqqan enbek kópshilik sýiip oqityn, sheteldik qonaqtargha úyalmay úsynatyn kitapqa ainaldy.
Áriyne, úly baba múrasyn zertteuding quanyshty sәtteri kóp boldy, onyng ensiklopediyalyq biliminin, filosofiyasynyng terendigine, qazirgi zamanmen ýndestigine ýnemi tәnti boldyq jәne onyng bilim dengeyining óte joghary ekenine, Batystyng keybir ghalymdary oghan taqqan «kommentator» aidarynyng jalghandyghyna qadam basqan sayyn kózimiz jetip otyrdy. Otandyq farabitanudyng bir kemshiligi – filosoftarymyzdyng basym kópshiligining arab tilin bilmeui. Onyng enbekteri negizinen oryssha núsqalaryna sýiene otyryp zertteldi. Áriyne, búl dúrys emes, salystyrmaly týrde aitsaq, Abaydyng shygharmalaryn orys tilinde oqyp, zerttegenmen birdey. Al sheteldik farabitanushylar arab tilin mengergennen keyin ghana onyng filosofiyasyn zertteuge rúqsat alady. Alysqa barmay-aq, ózimizding jerlesimiz, Reseyding tanymal ghalymy Núr Serikúly Qirabaevty mysalgha alsaq jetkilikti. Orta ghasyrdaghy músylman filosofiyasyn zertteushi Núr Serikúly arab tiline de, aghylshyn tiline de jetik.
Ál-Faraby filosofiyasyna qyzyghushylyghymyz sheteldik farabitanumen tanysugha jeteledi jәne búryn beytanys kóp mәlimetterdi ashtyq. Mysaly, әl-Faraby múrasyn Týrkiya, Iran, Irak ghalymdary ghana emes, Amerika, Fransiya, Germaniya, Grekiya, Ispaniya, Italiya jәne taghy basqa elderding filosoftary da onyng adam, qogham, muzyka, poeziya turaly ilimin, til filosofiyasyn, logikasyn, matematikasyn kóp zerttegen eken, tipti keybir ghalymdar ony baqyt filosofiyasynyng negizin qalaushy dep te esepteydi. Osynday qyzyqty materialdardy terenirek zertteudi maqsat etip, «Sheteldegi farabitanu» taqyrybyna granttyq joba úsynyp ta kórdik, biraq qoldau tappadyq. Shyndyghyn aitqanda, keybir maghynasyz, praktikalyq paydasy joq taqyryptardan góri, osynday ózekti jobalar manyzdy bolar edi. Bolashaqta taghy bir baq synap kórermiz.
– Býgingi zaman beynesi qanday? Mysaly, «filosofiya – óz zamanynyng kvintessensiyasy» degen pikirge say, býgingi zamandy filosofiyalyq túrghydan qorytugha bola ma?
– Jogharyda atap kórsetkenimdey, filosofiya – qogham damuynyng kórsetkishi. Býgingi zamangha filosofiyalyq sipattama bersem, qazirgi qogham postmodernizm filosofiyasyna úqsas der edim. Yaghni, ol kópólshemdi, qarama-qayshylyqty, әrtýrli baghyttar men iydeyalargha toly, mәdeniyettegi shekaralar joyylghan, rettilik, qogham damuynyng belgili bir zandylyqtaryna sýienu ghana emes, retsizdik, haos ta bar, kózqarastar men tәsilder әrtýrli. Jәne, bir qyzyghy, osynyng bәri qoghamnyng barlyq salalarynda, modadan bastap sayasatqa deyin bayqalady. Adamdardyng aralasuynda mәtinning ornyn súhbattasu basty, bir-birine әser etu, oqytu tәsilderi men әdisterining kóptýrliligi aldynghy qatargha shygha bastady.
Qazirgi adamzat búrynghygha qaraghanda erkin, biraq Gegeliding «absoluttik erkindik adamdy oiyna kelgenin jasaugha iytermelep, týbinde qúbyjyqqa ainaldyruy mýmkin» degenin de úmytpau qajet. Mine, dәl osy tústa adamzatqa qajetti qúral – aqyl-oydy damytushy filosofiya der edim. Sondyqtan osy biri keremet ghylymdy kópshilikke kenirek tanytu, әrbir adamnyng jýregine jetkizu – bizding mindetimiz.
– Gýljihan Júmabayqyzy, býgin ózinizben erekshe súhbat boldy. Siz shynynda da qazirgi qazaq qoghamynyng postmodernistik sipatyn dәl surettep bere otyryp, múndaghy «absolutti erkindiktin» qogham evolusiyasymen birge últtyq sipatqa bet búruy – qazaq halqynyng birden‑bir tarihy joly ekeninen de habar berip, oishyl qauymgha tereng oy saldynyz. Osy ýshin de Sizge myng alghys! Sizdi ózinizben birge 1975 jyly Uniyversiytetting Filosofiya fakulitetine oqugha týsken kurstastarynyzdyng atynan biylghy mereyli jasynyzben jәne aldaghy kele jatqan Halyqaralyq әielder kýni merekesimen, onymen birge, óziniz talmay ústazdyq etip kele jatqan qazaq bilimining qara shanyraghy – Ál Faraby atyndaghy Qazaq Últtyq uniyversiytetining 90-jyldyq mereyli toyymen qúttyqtaugha túqsat etiniz. Enbeginiz әrqashanda jemisti bola bersin!
Súhbatty jýrgizgen Ábdirashit Bәkirúly
Abai.kz