Basy: Múhtar Maghauinning «Kók múnary» haqynda

Ekinshi bólim

Shygharmanyng negizgi sujetinde tarihy oqigha surettelmeydi. Sondyqtan «Kók Múnar», «tarihy roman» janryna jatpaydy. Búl - anyq. Onda «Qahardaghy» sekildi tarihy oqighalar joq. Bolsa da, shygharmada suretteletin negizgi oqighalar arnasynan tys, ýzik... ýzik... Mifologiyalyq negizde. Múnyng ózi sol tústaghy oqyrman tarapynan janashyldyq dep baghalanghan, jazushy sheberligine sayatyn – әdeby tәsil.

Shygharma avtorynyng aitqysy kelgen negizgi oiynyng «temirqazyghy», ol – oqyrmannyng tarihy jadysyn oyata otyryp, olardyng nazaryn últ tarihyna búru boldy. M.Maghauin ózining búl oiyn «Kók múnar» dep atalatyn romanynda ashyq jarnamalasa da, dittep aldyna qoyghan óz maqsatyna jete bilgen. Shygharmanyng kórkemdik qúndylyghynyng shynayy tabysy da, osy bolsa kerek.

M.Maghauinning «Kók múnar»  romanynda salystyrmaly týrde keyipkerler sany az. Tipten sausaqpen sanarlyqtay ghana. Shygharmada búl kezende qalyptasyp ýlgergen qazaq ziyaly qauym ókilderi – ghalymdar ómiri arqau bolghan. Romannyng bas keyipkeri jiyrma eki jastaghy filolog aspirant Edige Múratúly Jәnibekov – bilimdi, óte talantty, ózi men ózining bolashaghyna asa senimdi tәkәppar jigit. Ázirge qanday janalyq ekeni belgisiz, biraq, tayau bolashaqta ózining ghylymda úly janalyq ashatynyna senimi kәmil. Onyng aldyna qoyghan eki maqsaty bar. Biri –ghylym, ekinshisi – jazushylyq. Dóp basyp aitu qiyn. Álde, kerisinshe birinshi – jazushylyq, ekinshi – ghylym. Sebebi, aldyna qoyghan búl eki úly maqsatynyng eng manyzdysy qaysy ekenin Edigening ózi de anyq ajyratyp ýlgermegen. Dese de, erte qypshaqtar turaly romany bituge tayau. Keyipkerding óz oiynsha, tarihy taqyryptaghy búl roman – qazaq әdebiyetinde tendesi joq úly shygharma bolghaly túr. Sebebi, búl taqyrypty Edigege deyin eshkim de qozghamapty. Ómirlik tәjirbiyesi óte az, qiyal jetegindegi Edige ózine asa senimdi bolatyn. Sәttilik degen ayaq astynan. Kýnderding kýninde arhivte otyrghan Edige, búryn qazaq әdebiyeti ghylymyna mýldem belgisiz, kóne dәuir tuyndysy – shaghyn epikalyq jyr tabady. Arhivten Edige tapqan búl әdeby jәdiger – әli kýnge ghylymgha belgisiz, kóne dәuir eskertkishi edi. Edige ózining arhivten tapqan әdeby jәdigerin ghylymy jetekshisi pofessor Ázimhan – Áz-aghang Bekmúhamedovke kórsetedi. Professor Edige tapqan ýlken ghylymy janalyq – kóne dәuir әdeby eskertkishining qoljazbasyn kórip ber dep ózining taghy da bir shәkirti, doktorlyq diysertasiyagha dayyndalyp jýrgen, dosent Bәken Tәnirbergenovke beredi. Al, dosent Bәken Tәnirbergenov bolsa, Edige tapqan ýlken ghylymy janalyqty óz atynan ghylymy basylymda jariyalap jiberedi. Múnday qaraqshylyq pen әdiletsizdikke jany tózbegen Edige ghylymnan ketuge bel baylaydy. Ómirden soqqy alghan osy tústa, bituge tayap qalghan romanyn qaytalap oqyp shyqqan avtor - Edige : romannyng kóp jeri «shiyki, shala pisken» degen sheshimge kelip, qol jazbany óz qolymen jyrtyp, joyyp jiberedi. Jeke ómiri men mahabbatyndaghy sәtsizdik, aldyna qoyghan eki «úly maqsat» jazushylyq pen ghalymdyqtan kýder ýzgen Edige «ómirdi qayta bastaymyn»,– dep alys ólke Chukotkagha ketip qalady.

Mine, romannyng qysqasha sujeti men fabulalyq mazmúny osy. Syrt kózge «Kók múnar» ghalymdar arasyndaghy kýni býginge deyin arakidik bolsa da kezdesip qalatyn oqighany arqau etken, qarapayym sujetke qúrylghan shygharma sekildi. Búl romannyng syrt kórinisi.

Al shyndyghyna kelgende, «Kók múnarda» izi múnargha oranyp, shiyrgha sinip ketetin qarapayym da, kýrdeli, týsinikti de týsiniksiz «ómir» atty úly sahyna – kórkemdik negizde, realisttik túrghydan, tipten key túsy «naturaldy-realisttik» keyipte suretteledi.

1972 jyly «Jazushy» baspasynan jaryq kórgen «Kók múnarda» – búghan deyin qazaq әdebiyetinde jaryq kórgen ózge shygharmalardaghyday úzaq-sonar suretteu men avtorlyq bayandaulardan tys, oqigha birden bastalady.

– Bәrekeldi, jarqynym...

Búl professordyng әldeneden qatty týnilgen kezinde ghana auzynan shyghar sóz edi. Sharasy tausylghannyn, basqa aitary qalmaghanynyng belgisi. Edige syrt kiyimin sheshuge oqtalghan beti, bógelip qaldy.

Búl – romannyng alghashqy betining alghashqy abzasy. Bólmede ýsheu. Professor jәne onyng eki shәkirti. Biri – dosent, ekinshisi – aspirant. Bólmege keyindeu kirgen aspirant Edige professor men onyng doktorlyqqa dayyndalyp jýrgen shәkirti, dosent Bәken Tәnirbergenov arasynda ótip jatqan әngime – dialogqa eriksiz kuә. Áriyne, ózining diysertasiyalyq taqyrybyn tereng bilmeytin talantsyz shәkirtine professor riza emes. Shәkirtining jiyrma – otyz bettik qoljazbasyn týkke alghysyz etip, synap, sógip túr.

– Áz-agha, dúrys qoy, – dedi teris qarap túrghan aiypker ýni targhyldana. – Bizding bilmeytinimiz kóp. Biraq әlgi kitapta....-ayypker tili kýrmelip, tútyghyp qaldy, - әlgi eski kitapta... dәl solay jazylghan. «Uәzirler...»

Edige aiypkerding dosent Bәken Tәnirbergenov ekenin dausynan әreng tanydy.

– Uәzirler... – dedi professor myrs etip. –Uәzirler ... Kitapta olay jazylmaghan. Jazyluy mýmkin emes. Ol – anyq. Jansaq oqyghansyn. Tek búl ghana emes...

...orys әdebiyetining tarihyn zertteytin ghalymdar kem soqqanda ýsh – tórt shet tilin erkin biledi. Rossiya tarihyn ghana emes, býkil әlem tarihyna jetik. Al, sender... ósken elding balasy... ysqyrghanda jer jarasyndar, әli әptiyekke de jetken joqsyndar... Álippening ber jaghynda jýrip, ghylym doktory bolghysy keledi. («Kók múnar»roman.16-17bet.Almaty, «Atamúra» - 2020)

«Álippening ber jaghynda jýrip ghylym doktory bolghysy keledi.» Professsordyng Bәkenge qarata aitqan búl sózi – dosent Bәken Tәnirbergenovting bilim dengeyin anyqtaytyn sәtimen qoldanghan әdemi sóilem.

«Árbir jazushy – ghalym», – dep, Flober aitty deytin bir sóz bar. Aqiqat sóz. Biz sóz etip otyrghan osy kishkene ghana birneshe abzasta jazushy M.Maghauin býgingi qoghamdyq ghylymdar – qazaq tarihy men qazaq filologiyasy ghylymyna tәn qanshama ózekti mәselelerdi kóterip otyr. Búdan elu jyl búryn jazylghan «Kók múnar» túsynda ghana emes, býgingi tandaghy bizding tarihshylar men filolog ghalymdarymyzdyng eng ýlken kemshiligi – olardyng shet tilin bilmeui. Ol – ol ma, býgingi tarihshylar men әdebiyet tarihyn zertteushi ghalymdar, eski qadym jazuy bylay túrsyn, keyingi A.Baytúrsynov әlipbii «Tóte jazudy» da oqy bilmeydi. Mýmkin, ózi ghylymmen ainalysqan ghalym bolghandyqtan bolar, ghylym taqyryby – Maghauin shygharmalarynyng «kóziri».

Professor beynesin asha týsu maqsatynda: «...ysqyrghanda jer jarasyndar» tirkesining aldyndaghy tirkes «Aydaghanyng bes eshki» ghoy. Biraq, jazushy dosent Bәken Tәnirbergenovting qúr ataqqa mastanyp, maqtanmen kóterilip ketken quys keudesin aishyqtap, naqtylay týsu maqsatynda, mәteldegi birinshi tirkesti emes ekinshi tirkesti әdeyilep, maqsatty týrde qoldanyp otyr.

Al, «Áli әptiyekke de jetken joqsyndar» sóilemindegi «әptiyek» sózi – islәm týsinigindegi oqu dәrejesi. Birinshi dәreje «tәshdiyd», ol – hәrip ýirenip, qara tanu. Al, «әptiyek» – ýirengen әripterding basyn qosyp, oqy bilu. Sodan keyingi oqu  «Qúrangha týsu» dep atalady. Sodan keyingi oqular «Shәriat», «Tastiqad», «Maghripat», «Aqiqat» bolyp kete beredi. Erte qazaqtar músylmansha oqu dәrejesining aty arqyly shәkirtting bilim dengeyin anyqtaghan.

Desek te, kónere bastaghan «әptiyek» sózi әdebiyet tarihyn zertteushi ghalymnyng auzymen aitylghanda, keyipker minezin aiqynday týsip, janaryp, jarqyray kele, óz ornyn әdemi tapqan.

Professordyng Bәkenge qaratyp aitqan  «әptiyekke de jetken joqsyndar» sóilemi men «...ysqyrghanyng jer jarady» tirkesteri Bәkeng men onyng jetekshisi professor Áz-aghanyng beynesin somday týsip, aiqyndap túr. Keyipker beynesin naqtylap, aishyqtau maqsatyn da jazushy sózdi der kezinde, óz ornynda әdemi qoldanyp otyr. Sózdi oinata otyryp, óz ornynda dәl qoldanu – jazushy sheberligining aighaghy.

Professor men ghylymgha iykemi joq talantsyz shәkirti aralyghyndaghy biz sóz etken dialogtan son, professor shәkirtine oqugha tiyisti ghylymy әdebiyetter tizimin sanamalap ketedi.

«Osynyng bәrin әure bolyp nesine aityp jatyr, – dep oilady, ne tórge shyghudyng ne ketip qaludyng retin taba almay, aqyry bosagha jaqtaghy bir oryndyqqa otyra ketken Edige. – «Shaynap bergen tamaq – as bolmaydy» deushi edi»...

Búl – Eldigening oiy. Búdan arghy oqigha oqushynyng kóz aldynda ótedi. Professor ózining Qazan men Leningrad arhivterine býgin jýrip ketetinin aitady.

– Aeroporttan shygharyp salamyz, – dedi Bәken.

Professor qolyn siltedi. «Qaytesinder әure bop,qoyyndar», – dep úqty Edige.

– Ol jaghyn bizding erkimizge qaldyrynyz, – dedi Bәken.

– Siz jaqsy agha bop jýrgende biz jaman ini bolugha jaramasaq, tirligimizde ne sәn bar...

«Qazir aqsaqal renjiydi, – dep oilady Edige. – Tyiyp tastaydy». Biraq aqsaqal renjigen joq. Ýnsiz otyra berdi.

– ...Bizding osy qaltaqtap jýrgenimiz sizderding arqalarynyz emes pe, -dedi Bәken. – Múny týsinbesek adamdyghymyz qane, ghalymdyghymyz qane...

«Sәl artyqtau ketti» – dep oilady Edige. Ony qostaghanday, professor taghy da qolyn siltedi. «Ghalym inim sen bolsang jaryghan ekem... Jetedi endi, jýre ber!» – dep audardy Edige. (19 bet «Kók múnar» roman. Almaty, «Atamúra» 2020)

Bólmedegi ýsh adamnyng óz ara qarym-qatynasy Edige «audarmasy» arqyly bir nýktege jinaqtala shoghyrlanghan. Professordyng әrbir qimyly men sózin «audaryp» túrghan Edigening oy –jýielik saraptamasy, bólmedegi ýsheu – pofessor, dosent jәne Edige beynelerin kýrdelendire týsip, naqtylau maqsatynda jazushynyng oilap tapqan tyng tәsili. Tәsil ózin-ózi aqtaghan. Kýrdelene týsken әdeby beyneler, әrqaysy ózindik ereksheligimen oqushygha jaqynday týsedi. Jazushy professor bólmesindegi ýsheudi psihologiyalyq negizde órbigen oqigha barysynda daralap ýlgergen. Avtor bir bólmedegi ýsh keyipkerdi keyde kózge aiqyn kórinip túrghan bederli naqysh arqyly daralasa, keyde kishkene ghana әdeby detali arqyly ereksheleydi.

Jana ghana professordyng asty-ýstine týsip shybyndaghan attay bop, basyn qayta-qayta shúlghyp, erpildep túrghan dosent Tәnirbergenov aspirant Edigeni kórgende, nege amandaspaysyng dep qyr kórsetip alyp, sonynan kergy sóilep odan densaulyghyn súray otyryp: «Ghylym iynemen qúdyq qazghannan qiyn. Seyil-seruen... restoran...qyz...Sóitip jýrip ghylymy ataqtan dәmeli. «Ghylymgha múnday toghysharlyq kózqaras jaramaydy,inishek.», – deydi. («Kók múnar» roman 21-bet Almaty. «Atamúra»)

Bәken mýldem basqa qyrynan kórinip túr. Bәken ýshin Edige bar bolghany birinshi jyldyq aspirant qana. Al, ózi bolsa, ghylym kandidaty, dosent! Sondyqtan da, Bәken Edigemen «dosent tilinde» sóilesip túr. Shyn suretkerde adam bolmysy – oqigha ýstinde daralanbaq. «Ghylymgha toghysharlyq jaramaydy». Negizinde búl sóz Edigege emes, ghylym kandidaty, dosent Bәken Tәnirbergenovke baghyshtalu kerek edi. Osy qazir ghana professordyng aldyndaghy Bәkenning ghylymnyng әlipbiyin de mengermegen darynsyz toghyshar ekenin óz kózimen kórgen Edige Bәkennin: «Ghylymda toghyshar bolmau kerek», – degen sózine:

– Men de solay oilaymyn, aghasy, – deydi.

Ishtey Bәkenning ózin núsqap, keketip túr.

Sózdi әdemi oinata bilgen avtor, keyipkerlerding minezderin ashatyn oqigha men sózdi dóp basqan. Edige shygharmanyng alghashqy tarauynan-aq daralana bastasa, bir-birine mýldem úqsamaytyn professor men Bәken beyneleri ózderining erekshelikterimen qalyptasyp keledi.

Búl – adam bolmysyn tereng suretteu maqsatynda, keyipker jan-jýiesindegi psihologiyalyq erekshelikterin oqigha ýstinde týrli tәsil arqyly oqushynyng kóz aldynda, oqigha ýstinde daralaghan avtordyng shygharmashylyq ereksheligi.

Desek te, alghash ret 1972 jyly «Jazushy» baspasynan jaryq kórgen M.Maghauinning «Kók múnarynyn» eng basty, negizgi shygharmashylyq ereksheligi – sol tústaghy Kenestik «Sos.realizm» baghytyndaghy әdebiyetting basty talaby – sosialistik qoghamdy madaqta jәne sol arqyly shygharma keyipkerlerin «jaghymdy» jәne «jaghymsyz» dep eki topqa ból, – degen núsqau-talaby ýdesinde jazylmaghandyghynda bolsa kerek. M.Maghauinning «Kók múnarynda» «jaghymdy», «jaghymsyz» degen keyipkerler joq. Jazushy óz shygharmasyndaghy oqighany shynayy negizde, realistik pishimde suretteydi de, oqigha men keyipkerler turaly avtorlyq kózqarasyn  mýldem bayandamaydy. Jazushy óz oqushysyna surettelgen oqighagha baylanysty ghibrattanyp, ony oy eleginen ótkizuge tolyq mýmkindik beredi. Avtordyng búl tәsili – shygharmanyng kórkemdik dengeyin biyikke kóterip túr. Keyipkerlerin «jaghymdy» jәne «jaghymsyz» dep eki topqa bólmegen jazushy – shygharmadaghy eng nәrsiz, bir jaghymdy qasiyeti joq, bilimsiz hәm darynsyz, «qany shyqqan plagiator –úry» – dosent Bәken Tәnirbergenovting ózin «jaman», «jaghymsyz» dep, ol turaly pikirin oqyrmangha jariyalamaydy. Bәken Tәnirbergenov obrazy basqa keyipkerler sekildi shygharmada suretteletin oqigha barysynda qalyptasady.

Ghylym dep qana ómir sýretin sekildi bolyp kórinetin pofessor Ázimhan Bekmúhamedovtyn: «Qazaq jazba әdebiyeti Abaydan bastalady. Al qazaqtyng tarihy jyry XVIII ghasyrda Abylay han jәne onyng tóniregindegi batyrlar atyna baylanysty shyqty», – degen pikirine qaraghanda ghylymy oi-órisi asa tereng emes, meyirimdi jýrekti, qaytuy tez aduyn minezdi, turashyl adam. Professor aduyn minezdi bola túra epti, mayysqaq Bәkenning aitqanyn eki etpeydi. Ózine jasalyp jatqan oryndy-orynsyz, keyde jaghympazdyq sekildi bolyp kórinetin basy artyq qúrmetti de teris kórmeytin sekildi.

«Ghylym men óner adamy ýshin fәniyden baqigha barar jol bireu-aq – júmys isteu; basqanyng bәri aldamshy”,– degen professor Áz-aghang ghylymdaghy tazalyq pen әdilet ýshin kýrese almay otyr. Edige qoljazbasyna baylanysty, Bәken tarapynan jasalghan qiyanatty sezip bile túra, «mýmkin soavtorlyqqa keliser», – dep, eki shәkirti arasyndaghy oqighanyng mәn-jәiin anyqtaugha tyryspauy –shygharmadaghy ómirin ghylymgha arnaghan, aduyn minezdi bolyp kóringen professor beynesin solghyndatyp, kómeskilendirip jibergen.

Professor Áz-aghang – ómirin ghylymgha arnady, biraq ghylym ýshin, ghylymdaghy tazalyq ýshin kýrese almady. Minezi aduyndy, biraq epti, mayysqaq Bәkenning degeninen shyqpaydy. Syrt kózge bilimdi, biraq ghylymy oiy asa tereng emes. Ghylymdaghy әdilet pen tazalyq ýshin kýrese almaghan  professor Áz-aghang – boyynda qayshylyghy mol, jandy túlgha, kәdimgi adam. Qayshylyqty minez –Ázimhan Bekmúhamedovting tragediyasy emes. Onyng tragediyasy basqada.

Professor Ázimhan Bekmúhamedov tragediyasyn jazushy Múhtar Maghauin ózine tәn stilide, aitatyn oiy men kózqarasyn tәpishtep týsindirip, saghyzday sozyp jatpaytyn әdetimen, tiri suret arqyly oqushynyng kóz aldyna alyp keledi. «Kók múnarda» bir sujet bar...

Edige ózining jetekshisi professor Bekmúhamedovting pәterine keledi. Esikti oghan orys kelinshegi ashady.

– Vy k Sanike? – dedi Edigening basynan ayaghyna deyin jidi kózben aspay-saspay sholyp shyghyp.

– Ego net.

– E-e ... prostiyte... Ya, kajetsya, oshibsya...

Sekpil bet kelinshek esikti qayta japty.

Ekeuining arasyndaghy alghashqy dialog osylay órbiydi. Pәter nómerinen janylysyp kettim be, – dep oilaghan Edige syrtqy aulagha shyghyp, ózi talay kelgen ýirenshikti ýiding ainalasyna qaray bastaydy. Bәri dúrys. Sәl oilanyp túryp qaytadan ishke kiredi.

– Eshe raz prostiyte... – dedi esikti ashqan bette ózine әlde synay, әlde mysqylday qarap, bir jaq bosaghagha iyghyn sýiey, ýnsiz túryp qalghan beytanys kelinshekke, – eto kvartira...

– Bekmuhamedovyh, – dedi sekpil bet kelinshek.

– A on doma?

– Kto on? Papa?

– IYә, – Edige ózining qalay qazaqshagha kóship ketkenin andamay qaldy.

– Tak y skazaly by...-dedi sekpil bet kelinshek esikti aiqara ashyp. – Prohodiyte. – Sodan song professordyng kabiyneti jaqqa moyyn búryp: – Azimhan Bekejanovich k vam! – dep dauystady da,bóksesi ilgerindi-keyindi sógile dirildep, as ýy jaqqa qaray bettep jýre berdi. «Ekiqabat bolar, – degen oy keldi kelinshekting artynan eriksiz qarap qalghan Edigening basyna. – Jana týsken jas kelin»...

Edige ishke kiredi. Professor ekeuining arasynda Bәken paydalanyp ketken Edigening úrlanghan qoljazbasy turaly óte auyr әngime ótip jatyr. Bәrinen týnilgen Edige ghylymnan ketuge bel baylaghan. Qoljazbany úrlatqan da, úrlaghan da professordyng óz shәkirtteri. Pofessor ýshin de, Edige ýshin de óte auyr, kýizeliske toly minuttar ótip jatyr. Dәl osy sәtte esik syqyrlaydy.

– Bar, bar, jap! – dedi professor qaramastan qol siltep.

Esik aiqara ashylyp,managhy sekpil bet kelinshek kórindi. IYen bólmege kirgendey, erkin basyp tórge shyqty da, sórelerding birining shynysyn sart etkizip ashty; әlde bir kitapty alyp, asyqpaghan, yrghatyla basqan qalpy búrylyp jýre berdi. (236-237,241-bet «Kók múnar» roman. Almaty. «Atamúra» 2020)

Búl taghy da sol pofessor Bekmúhamedovtyng jana týsken jas kelini. Nәsili – orys. Ózining ayaghy auyr. Úrpaq jalghasy – professordyn  bolashaq nemeresining anasy ýige kelgen qonaq pen qayyn atagha degen qúrmet,qazaqtyng últtyq ghúrpy men iba-әdebinen maqúrym. Últtyq týsinigi men ósken ortasy, alghan tәrbiyesi mýldem bólek. Eng bastysy, kýieuining ata-anasyna degen qúrmet pen qazaqy әdet-ghúrypty ýireneyin degen oy mýldem joq.

Ázimhan Bekmúhamedovtyng shanyraghynyng bolashaq ot-anasynyng býgingi syiqy – professor otbasynda erteng bolar tragediyadan habar berip túr.

Óner teoriyasyna baylanysty: «Tórde myltyq iluli túrsa,ol atylugha tiyis», – dep Chehov aitty deytin bir sóz bar. Maghynasy: shygharmada bos tekti bir epizod, bir oqigha surettelmeuge tiyis degen oigha sayady. M.Maghauin de ózining «Kók múnarynda» últy ózge professor kelinining qazaq ghúrpyna ersi kóriner sózi men әreketin bosqa surettep otyrghan joq.

Anyghyna kelgende, búl – professordyng tragediyasy. Ázimhan Bekmúhamedov – ózining ghylymy mektebin qalyptastyryp, sonynda myndaghan shәkirt qaldyrghan ghúlama ghalymdar qatarynan emes. Ol sonynda jóni týzu úrpaq ta qaldyra almaghan baqytsyz әke, baghy joq otaghasy bolatyn. Úlynyng esimi – Sanjar. Búl esimdi orys kelin «Sanyagha» ainaldyryp alypty. Professordyng úly Sanjar – eki bastan qazaqsha bilmeytin. Orys tilinde sóileydi ol tipten óz әkesining ýlken ghalym ekenin de bilmeytin bolu kerek. Qazaq tilin bilmeytin professordyng úly, qazaq әdebiyeti tarihynyng professory, ghalym әkesining enbegin qaydan bilsin –au? Sanjar ýshin әkesi professor Ázimhan Bekmúhamedov – әkelik mindetkerligi bar «tabys kózi» ghana. Bar bolghany sol! Mine, sol professordyng úly «Sanjar – Sanya» orys qyzyna ýilendi. Sheshesi orys bolsa, әkesi bilmegen qazaqshany professordyng bolashaq nemeresi qaydan bilsin! Demek, búl degenimiz –professor Ázimhan Bekmúhamedovting bolashaq úrpaghy tilin, әdet ghúrpyn, tarihyn bilmeytin «mәngýrt» bolyp ósedi degen sóz. Onyng artynda ghylymdy ómirlik múratyna ainaldyra almaghan darynsyz hәm bilimsiz úry – «qyzyl plagiator» shәkirti men últynyng tilin, tarihyn bilmeytin «mәngýrt» úly Sanjar jәne qazaqtyng tili men salt-dәstýrin bilmek týgil, biluge talpynyp niyet etpegen últy ózge orys kelini qaldy. Dýniyege keler úrpaghynyng bolashaghy mýldem kýngirt...

Mine, búl – professor Ázimhan Bekmúhamedovting tragediyasy edi!

Biraq, búl tragediya XX ghasyrdyng II jartysyndaghy kýlli qazaq ziyalylaryna ortaq «tiptik» tragediya bolatyn. Sonynda «mәngýrt» úrpaq qaldyrghan qazaq ziyalylarynyng 60-70 payyzy ómirining songhy kezenin «qarttar ýiinde» ótkizip, tilin kәliymәgha keltirip, imany aitylmaghan qalpy o dýniyege attanyp, baqilyq boldy. Olardyng sonynda qalghan úrpaqtary ata-anasyna qúran baghyshtap, olardyng últqa múra bolyp qalghan qazaq tilindegi әdeby ne ghylymy enbekterin oqy almau bylay túrsyn – qazir ata bolghan olar, óz nemelerimen baba tili, ana tili – qazaq tilinde sóilese de almaydy. «Mәngýrtten» tughan «mәngýrt» nemerelerding kóbi ózderining qazaq ekenin bilmeydi eken. Al,biletinderi ózderin «qazaqpyn» dep aitugha namystanatyn kórinedi. Búdan ótken qanday tragediya boluy mýmkin?!...

Áriyne, jazushy M.Maghauin ózining «Kók múnarynda» professor shanyraghynyng biz aitqan ertengi kýnining tragediyalyq hәlin bayandamaghan. Ony maqsat etpegen de. Jazushy múraty – oqighany shynayy, realisttik túrghydan surettey otyryp, oqushysyn oigha shaqyru. Boldy. Arghy jaghy jazushy ýlesindegi sharua emes. Shygharmany oqyghan oily oqyrman aqyly men payym týsinigine qaray oilanyp, әreket etip, qarmanbaq...

Qalay desek te, «Kók múnar» avtory, jazushy  M.Maghauin óz shygharmasynda professor Áz- agha Bekmúhamedovting әdeby obrazyn XX ghasyrdyn  II jartysyndaghy qazaq ziyalylarynyng «tiptik» beynesine ainaldyra bilgen. Búl –aqiqat. Talantty suretkerding әrbir keyipkeri – tiptik beyne. Al oqushy ýshin tiptik beyne – tanymaytyn tanys túlgha, – deydi orys synshysy V.G.Belinskiy ózining Gogoliding povesterin taldaugha arnaghan enbeginde. «Kók múnardaghy» әrbir keyipker,oqushygha óte tanys, jaqyn túlgha. Sondyqtan da olardyng әrqaysysy tiptik beyne dәrejesine kóterilgen dep aitugha tolyq negiz bar.

Tiptik beyne degennen shyghady. «Kók múnarda» bir qyz bar. Orys tildi. Esimi – Sholpan. Biraq,ózi «Venera» dep ózgertip alghan. Mine, sol «Sholpan-Venera» bar tәuirimen sәndene kiyinip, kitaphanagha erte baryp oryn alyp, qasyndaghy bos oryndy eshkimge bermey, óni tәuirleu, bolashaghy bar, oqymysty-au, – degen jigitterge úsynu ýshin ústap otyrady. Maqsaty: óni tәuir, bolashaghy bar, oqymysty jigitpen tanysyp, soghan kýieuge shyghu.

Jazushy «Kók múnardyn» songhy jaghyndaghy bir taraudaghy epizodta dәl osy keyipker ómirin suretteydi. Epizodtaghy bayan boyynsha «Sholpan –Venera» ýshin kitaphanadaghy «kýieu tandau operasiyasy» sәtsiz ayaqtalghan sekildi.

Býkil әlemge Kenestik kino ónerining danqyn shygharyp, «Oskar» syilyghyn jenip alghan, jalghyz sovettik filim – rejisser Vladimir Menishovtyng «Moskva kózjasyna senbeydi» (Moskva slezam ne veriyt) filiminde aktrisa Irina Muravieva somdaghan bir keyipker bar. Tura sol «Sholpan-Veneranyn» ómirin qaytalaydy. Ol da «bolashaghy zor» kýieu tandau ýshin ýnemi kitaphanalardy toruyldaytyn. Demek, Kenestik dәuirde bolashaghy bar, jaqsy «kýieuler» kitaphanada jýrgen. Búl da – Kenestik dәuirding bir shyndyghy.

Jalpy «Kók múnarda» 60-jyldardaghy Kenestik ziyaly qauym ómiri realistik túrghyda shynayy surettelgen. Bas keyipker Edige – aspirant. Shygharmadaghy aspirant keyipkerlerding obrazdarynyng ózi tútas biz galereya. Olar әr týrli. Bir-birine mýldem úqsamaydy. Edige – maqsaty aiqyn, bilimdi, ózine senimdi, azdap maqtanshaqtau, ór keude, anau-mynaudy mensinbeytin tәkәppar jigit. Berdibek – sayaz bilimdi, epti, әiel qúmarlau, ghylymgha әlde qanday ózindik esebimen kelgen, bolashaqtaghy – Bәken Tәnirbergenov. Kenjek – bolashaghynan ýlken ýmit kýttiretin, óte bilimdi adamgershiligi mol, aqkónil adal jigit. Biraq, bostau, erkekke tәn myqty, birbetkey minezi joq. Onyng oiynsha: Ghylymda ashylghan janalyq-halyq iygiligi ýshin paydagha assa boldy. Ony kim ashqany manyzdy emes. Sondyqtan da bolu kerek, ol ózining kandidattyq taqyrybyn toqtatyp tastap, jetekshisining doktorlyq dissertasiyasyna kómektesip, sol  jetekshisining doktorlyq  diysertasiyanyng bes tarauynyng eki tarauyn Kenjek jazghan. Jetekshisining doktorlyq dissertasiyasy jazylyp bitken kýni, Kenjek balasha quanyp, endi ózimning taqyrybyma alansyz kirisetin boldym deydi. Kýlesing be, jylaysyng ba? Ne desek te, kýlli әlemdi tútastyra ústap túrghan dәl osy Kenjek sekildi aqkónil de adal jandar. Múnday adamdar bolmasa, dýnie oiran bolsa kerek...

Hәlel – aqyldy, óz paydasyn basty oryngha shygharghan jigit bolsa, Ánuar – auyzynda sóz túrmaytyn ósekshi. Bәtya –  óte talantty, naghyz ghalym bolatyn qyz. Olar әrtýrli, kәdimgi ómirdegi qarapayym adamdar. Olardyng basyn qosatyn-ghylym jәne jataqhana.

Ghylym – olardyng bolashaqtaghy mamandyq – júmysy bolsa, jataqhana – túrghylyqty meken-jayy. Olar ózara pikirtalas-diskussiyagha jii baratyn. Pikirtalas taqyryby әrtýrli. Ómir, ghylym, sol tústaghy halyqaralyq jaghday men sayasat, tipti halyqtardyng ósu demografiyasy... bәri, bәri bar.

Mine osynday pikirtalastyng birinde Múhamed-Shәrip esimdi himiyk-aspirant:

– Tyndap otyryp oigha ketem,bizding qazaq halqy qanday ólsheusiz ósken, joldastar! Búryn eki aq prosent sauatty bolghan nadan el...

– Nadan el! – dedi Edige Múhamed-Shәripting sózin bel ortadan búzyp.

– Nadan el sol búrynghy nadandyghynyng birazynan arylyp bitken joq. Ony osy sen siyaqty jigitterge qarap bilem! (72-bet «Kók múnar» roman. Almaty. «Atamúra» 2020)

Avtor kishkene epizodtaghy bir sóilem arqyly Edige bolmysyn asha týsedi. Ádebiyet tarihyn zertteushi, aspirant Edige, «nadan el» degen tirkeske jan-tәnimen qarsy. «...nadandyghynyng birazynan arylyp bitken joq. Ony sen siyaqty jigitterge qarap bilem!» Edigening búl sózderi tek qana «nadan el» sózine qarsylyqty ghana emes, «...sol elding bolashaqtaghy ghalym ziyalysy sen bolsan...kýisegenindi úrayyn...», – degen oidy da anyq aityp otyr. Sóz oinatu... keyipker minezin asha týsetin tamasha tәsil.

Aspiranttar arasyndaghy dәl osy pikir talastyng jalghasyn jazushy bylay sabaqtaydy:

– Eki prosentke talaspaymyn, – dedi Halel. Tanauy qusyrylyp, qaratory óni súrlanyp ketipti. Áytkenmen ýni sabyrly. – Mýmkin, tipti jalghyz-aq prosent shyghar, mýmkin ýsheu, mýmkin on shyghar, kim sanapty. Biraq qaytalap aitayyn, qazirgi óskenine de, búrynghy eki prosentine de talaspaymyn. Al endi, revolusiyagha deyin qazaqtan ózge halyqtardyng sauattylyghy qansha prosent boldy eken? Ol jayly oiladynyzdar ma, ziyaly azamattar? Orel men Kurski guberniyalarynda mújyqtar jappay sauatty edi degendi men Turgeneevten de, Tolstoydan da oqyghan joqpyn. Jaralarynnyng auyzyn nege qasy beresinder? Kimde joq ol irin.

Dau qayta qyzdy. (72-bet «Kók múnar» roman. Almaty. «Atamúra» 2020)

Avtor: «...qazirgi óskenine de,búrynghy eki prosentine de talaspaymyn», – degen sózdi qyzyl senzuradan ótip ketu ýshin, qalqan retinde paydalanghan. Ádemi tәsil...

«Ózge halyqtardyng sauattylyghy qansha prosent boldy eken?»,– dep, Turgeneev, Tolstoylardy aralastyryp «...qazirgi óskenine de, búrynghy eki prosentine de talaspaymyn», –dep, qansha jerden aitqanymen de, sol bayaghy «eki prosentke» degen avtorlyq qarsylyq. Kenestik jýiening shovinist ghalymdary eshqanday ghylymy dәlelsiz «revolusiyagha deyin qazaq halqynyng eki-aq prosenti sauatty bolghan», – degen oidy mektep jәne jogharghy oqu oryndary oqulyqtary arqyly qazaq halqynyng qúlaghyna qúiyp, boyyna sinire berdi. Ózining tarihyn, әdebiyetin әdet-ghúrpy men mәdeniyetin bilmeytin últty joyyp jiberu әrqashan da onay. Ol ýshin sender jabayy, sauatsyz nadan elsinder, – degen oidy olargha sinire bersen, sol últta ózin-ózi jek kóru, baghalamau ýrdisi oyanady. Al ózin-ózi baghalamaytyn, óz tarihy men әdet-ghúrpyn, mәdeniyetin bilmeytin halyq onay otarlanady.

Sender eki-aq prosent sauatty bolghan nadan elsinder, – degen shovinisttik ýstem oigha qazaq ziyalylarynyng qarsylyghyn avtor óz shygharmasynda  jazushy sheberligi arqyly әdemi kórsetken. Bylay qarasang aspiranttar arasynda kýnde bolyp túratyn kóp pikir talastyng biri sekildi. Al anyghynda, otarlyq-shovinisttik kózqarastaghy ozbyr jýiege degen últ ziyalylarynyng qarsylyghy.

Tek búl ghana emes, Edigenin: «Pay-pay... Bәrin bilemiz. Kózben kóresin. Oimen tanisyn. Sóite túra... Minekey... Ishine syimaydy. Kómeyine tireledi de túrady... Bir shashtaraz iyendegi qúdyqqa aiqaylapty deydi. Bizde onday qúdyq ta joq. Jarylyp óletin shygharmyz. Nu y k chertu. Álsizder ghana kýresten tayqidy.»,– degen sózderi, sóz bostandyghy joq Kenestik jýieni ashyq әshkerelep túr. (26-bet «Kók múnar» roman. Almaty, «Atamúra» 2020)

«Pay-pay...bәrin bilemiz»,– dep bastalatyn Edigening búl monology: «Kommunizmge bettegen, gharyshqa qol sozghan osynday ghajayyp zamanda ómir sýrip otyrmyz. Tyng kóterip, Otangha milliardtaghan pút astyq berip jatqan ózgergen, ósken, janghyrghan...»,– dep bastalatyn Edige monologynyng orta túsy. (26-bet «Kók múnar» roman. Almaty, «Atamúra» 2020)

Syrt qaraghanda, ertengi bolashaghy men keler kommunizmge sheksiz senip, Otanyn shyn jýregimen sýigen úlannyn  biyik notada aitylghan monology sekildi. Shyn mәnine kelgende, Edige monologynyng ishki japsarynda qoghamdyq jýiege degen qarsylyqty oy jatyr.

Múhtar Maghauin ózining «Kók múnarynda» Kenestik qoghamgha degen qarsylyqty kózqarasyn týrli әdeby tәsilder arqyly, biliner-bilinbestey etip, tigisin jatqyzyp, әdemi ótkizip otyrghan.

«Kók múnar» – 60-jyldardaghy qazaq ziyaly qauymy turaly shygharma. Ondaghy keyipkerler әrtýrli bir-birine úqsamaydy desek te, ósken ortasy, bilim, tәrbie alghan jerleri úqsas bolghandyqtan, olar bir-birine bótendigi joq túlghalar. Al shygharmadaghy Kýldәri aqyn Qarsybaev –qazaq әdebiyetinde eshkimge úqsamaytyn tipten bólek, basqa keyipker. Dara beyne. Ol Chehovtyng «Qoraptaghy adamyndaghy» (Chelovek v futlyare) Belikovti eske týsiredi. Ekeui de qorshaghan ortadan tys, óz týsinikteri boyynsha bir shenberding ishinde ghana ómir sýredi. Oilau dәrejeleri de úqsas. Belikov kýlkilileu, qorghansyz, ainalasyna janashyrlyq sezim oyatatyn keyipker bolsa, Kýldәriden qorqasyz. Ómir sýru daghdysy Belikovka úqsas bolghanymen, Kýldәri Belikovtan әldeqayda qorqynyshty.

Ol Úly Oktyabri Sosialistik revolusiyasynyng jenisining elu jyldyghyna oray, Kenes ókimetining jetistikterin jyrlaytyn bes tomdyq, (Hamsa) shejireli dastanyn jazyp jatyr. Kórkemdik dәrejesi tómennen de tómen. Kýlki shaqyrghanday. Biraq, ol ózin aqyn retinde Abaydan da joghary qoyady. Sebebi, Abay býgingi zamannyng talap tilegin bilmeydi. Búl – onyng óz týsinigi. Ózi biraz ómirin týrmede ótkizgen repressiya qúrbany. Sóite túra, Kenestik jýie men Kenestik iydeologiyany jan-tәnimen sýiedi hәm odan ózge ómir bar dep oilamaydy. Ol – sen de men sekildi oilan, men sekildi ómir sýr dep, basqalardy óz shenberine tartady. Onyng Chehov keyipkeri Belikovqa úqsamaytyn, oghan qaraghanda qorqynyshtylau bolyp kórinetin airmashylyghy da osy tús. Óz týsinigi boyynsha, belgili bir shenber ishinde ghana ómir sýrip jatqan Kýldәri aqyn, Kenestik iydeologiya – adamy oilau qabiletinen aiyryp, «mәngýrt-zombiyge» ainaldyryp jibergen qorqynyshty túlgha.

Kýldәri – sosialistik qoghamnyng qúrylysshylary birdey oilanyp, birdey ómir sýru kerek deytin Kenestik iydeologiya jemisi. Jazushy óz shygharmasynda Kýldәri beynesi arqyly Kenestik iydeologiyanyng adam bolmysyna tiygizer qorqynyshty zardaptaryn sóz etken.

Jazushy «Kók múnarda» ózi surettep otyrghan qoghamnyng shynayy beynesin jasau ýshin týrli әdeby tәsilderge jýgingen. Qazirgi zaman suretteletin shygharmada sol zamannyng aqiqat kórinisin oqushy jadyna siniru ýshin, mifologiyalyq anyzdardy paydalanu tәsili – Álem әdebiyeti tarihy ýshin tosyn janalyq emes. Búl aitqandarymyzgha Orys, Japon, Latyn Amerikalyq Kolumbiya әdebiyetterinen kóptegen mysaldar keltiruge bolady.

Qúdaysyz qoghamdy jarnamalap, Úly Jaratushy Alla Taghalagha degen senimnen tys ómir sýrip jatqan «sosialistik qoghamnyn» ishki әlemin týsindiru ýshin M. Maghauin ózining «Kók múnarynda» Alla Taghalanyng adamdy jaratuy turaly kóne mifologiyalyq anyzdy shygharma iydeyasyna sәikes, sәl-pәl «mayystyra iyip» zamanauy negizde «janasha» paydalanghan. Jazushynyng búl tәsili – mifologiyalyq anyzdyng aitpaq bolghan týpki oiyna núqsan keltirip túrghan joq.

Anyz boyynsha: on segiz myng ghalamdy jaratushy Alla taghala jer betindegi ózining orynbasary retinde adamdy jaratady. Oghan aqyl beredi. Adam aqyly arqyly jer betindegi kýlli maqúlyqty ózine baghyndyrady. Nәtiyjesinde, maqúlyq atauly shyn qúdaydy úmytyp, adamdy Qúday dep tanidy. Búl jaghdaydan shoshyp ketken Qúday, adamnyng keudesine satqyndyq, zúlymdyq, pasyqtyq, ishtarlyq sekildi pәleketterdi qúidy. Adam ishsem, jesem, ózim ýshin ómir sýrsem degen soqyr sezimge ie bolyp, ózining Alla taghalanyng jer betindegi orynbasary retindegi tarihy missiyasyn úmytady. Múny kórgen jaratushy qatty qinaldy. Týnde úiqy, kýndiz kýlkiden qaldy. Aqyry amalyn tapty. Alla taghala endi adam jýregine Ómir gýlin ekti. Ómir gýlining ýsh sabaghy bar-tyn. Birinshi túrghan, eng kórikti sabaghy – Alla taghalagha degen senim men sýiispenshilikke baghyshtalghan mahabbat gýli edi. Ekinshisi – tughan el, ósken jer – Otangha degen mahabbatqa baghyshtaldy. Ýshinshisi – otbasy, sýigen jar, tughan-tuysqan qandas bauyrgha degen mahabbatqa arnaldy. Ómir gýli keudesine kóktegennen-aq, adamnyng aqyl-oyy kýn sanap, ólsheusiz óse berdi. Óner, ghylym tapty. Tabylghan óner men ghylymnyng arqasynda Adam qús bolyp kókte samghady, balyq bolyp suda jýzdi. Adamnyng qolynan bәri keletin boldy. Sodan bir kýni Adam: – Men Qúdaymen tenmin, – dedi. Oilanyp sәl otyrdy. – Joq! –dedi. Sodan song – Men Qúdaydan artyqpyn. Kókte úsha alamyn, suda jýzemin. Bәrin óz qolymmen, óz aqylymmen bitirip jýrgen myna – Men! Qúdaydy qayta saylayyq! Endigi Qúdayymyz – Adam bolsyn, әdildik joly osy , – dedi.

Múny estigen Qúday taghala qatty qayghyrdy. Áytkenimen adamgha әli jetpeytini ras edi. Ony aitqanymen jýrgize almaytyn. Óitkeni, búl kezde adamnyng jýregindegi Ómir gýlining «Qúdiretke mahabbat» dep atalatyn Jaratushy iye, Alla taghalagha arnalghan «mahabbat gýli» semip, qurap qalghan edi. Alla taghalanyng ol bútaqty qayta jasartpaq әreketine eshtene ónbedi. Adamnan ýmitin ýzgen jaratushy Qúday basqa galaktikagha qonys audaryp ketipti. Anyzdyng sonynda avtor: «Búl – adamzat Qúdaydy talaq etip, ózin Qúday dep jaryalaghan temir yqylym jiyrmasynshy ghasyr edi», – deydi.

Ghylym damyp, deneni qúraytyn molekula atomgha, atom zaryadtargha bólinip, mikroskop shyghyp, kletkanyng qúrylysy anyqtalghan XX ghasyr  – adamzat tarihyndaghy eng qasiretti ghasyr atalghan «Qúdaysyz dәuirdin» bastauynda túr. Búl kezende úly danyshpan hәkim Abaydyng – Allany ózine tәn segiz sipatynyng negizgi ekeui – ghylym men qúdiret arqyly tanu kerek degen 38-qara sózindegi ghaqliyasynyng parqyna pende balasynyng aqyly men týsinigi jete koymaghan kez. Ol kezdegi sholaq oily ghalymdar: – Biz ghylymnyng týbine jettik, ary qaray eshteme joq , – dep oilady.

Ghylym órkendep, atomdy iygerip, Aygha úshyp, o bastan Qúdaydy joqqa shygharatyn ateizmdi nasihattap, «qúdaysyz qogham» sosializmde ómir sýrip jatqan Qazaqstannyng qoghamdyq qatynastaryn óz oqyrmandaryna týsindiru ýshin jazushy adamnyng jaratylysy turaly mifologiyalyq anyzdy, roman sujetine әdemi qabystyrghan.

Jazushy tarapynan zamanauy negizde janartylghan kóne mifologiyalyq anyz – publisistikalyq stilidegi ironiyalyq-sarkazm tilinde jazylghan, ómir shyndyghy әdemi beynelengen, filosofiyalyq oiy tereng osy anyz – oqushy tarapyna jenil qabyldanady. Sondyqtan bolar, anyz dittegen jerine jetpey qalghanday bop kórindi, Mýmkin, jazushy dәl osy mifologiyalyq anyzdy basqa stilide, bayypty etip, salmaqty tilmen jazghanda, mýmkin oqushygha әseri basqasha bolar ma edi.

Áriyne, qazanshynyng erki bar... Dәl osy kýiinde de opyrylyp, ýnireyip túrghan eshteme joq. Búdan jarty ghasyr búryn jaryq kórgen kitapqa olay bolghanda, búlay bolar edi... dep aita salu onay, әriyne. Tariyhqa tarih kózimen qarau kerek degen qaghida boyynsha oilansaq, ol kezde zaman basqa, zang basqa... Desek te, jazushy «qúdaysyz qogham» sosializmning ishki ruhany qayshylyqtarynyng sebebi men saldaryn mifologiyalyq anyz arqyly tamasha týsindirgen. Biz múny sheberlik dep qabyldap, jazushy paydasyna taghy da bir úpay qostyq. Ásirese, tarau sonyndaghy «...búl – úly orys halqy, sovettik qúrylys tendikke jetkizip, qatargha qosqan,sosializmdi ornatyp bitip, endi kommunizmge qaray arshynday basyp bara jatqan bizding el edi.», – degen astarly әjuagha toly sóilemi, oily oqyrmangha jazushynyng «qúdaysyz qogham» nemese qoldan «qúday» jasaghan sosializm men sol qoghamdaghy «halyqtar dostyghy» turaly oiynan molynan habar berip túr.

Aqyldy – ayarlyq jendi.

Kýshti – әdis jendi.

Ádiletti – zúlymdyq jendi.

Búl – «Kók múnardyn» songhy taraularynyng biri. Qazaq әdebiyeti tarihyna baylanysty Edige tapqan janalyqty – dosent Bәken Tenirbergenov paydalanyp ketti. Aqyldy – ayarlyq, әdiletti – zúlymdyq jendi. Ádiletsizdik pen zúlymdyqqa qarsy bilimdi de aqyldy, aduyn minez, ghylym ýshin ómir sýrip jýrgen sekildi bolyp kórinetin professor Áz-aghanda qauqarsyz bolyp shyqty.

Áriyne, kez-kelgen tәrbiyeli de imandy, ziyaly ghalymdar sekildi ghylymdaghy qaraqshylyq pen úrlyqqa qarsy shyghyp, әdilet ýshin kýreskende, professor Ázimhan Bekmúhamedov beynesining tәrbiyelik mәni biyiktey týsip, romannyng kelesi taraulary kompozisiyalyq túrghydan basqasha óristeri anyq edi. Alayda, jazushy maqsaty basqa biyikten kórinis bergen.

Ádebiyet – tәrbie qúraly. Ádiletke jetpese de, әdildik ýshin bolghan kýres – oqushyny imandylyqqa shaqyryp, olardyng ertengi kýnge degen senimin kýsheyte týsken bolar edi. Al endi әdiletti – zúlymdyq jendi. Ózine, ózining ghylymdaghy talanty men ertengi júldyzdy kýnine senetin Edige ghylymnan ketuge bel baylady. Kóp búryn emes, osynyng aldynda ghana erte Qypshaqtar ómirinen jazghan romanynyng kórkemdik dengeyi, eng birinshi ózine únamay, romannyng qol jazbasyn órtep jiberetin jer tappay, әr betin birtindep otyryp jyrtqan. Endi mine, әdebiyet tarihyna baylanysty ghylym ýshin beymәlim, tyng janalyq – shaghyn epikalyq jyrdy, ghylymdaghy qaraqshy-úry, qyzyl plagiator – dosent Bәken Tәnirbergenov úrlap alyp, óz atynan jariyalap jiberdi. Jeke ómiri – mahabbat maydanynda da sәtsizdik. Qyzy Gýlshatpen aiyrylysyp ketti. Taghdyr tәlkegi men ómir sәtsizdikteri Edigeni ghylymnan ketuine mәjbýrlep, ómirin basqa jaqta, janadan bastaugha sheshim qabyldatqan-dy.

«Kók múnardyn» eng sәtti surettelgen epizodtarynyng biri – Edige men Gýlshattyng arasyndaghy qarym-qatynas. Oqyp kórerlik...

– Olay qaramanyz, – dedi qyz janaryn tómen sap.

– Shashyng jaqsy, – dedi jigit.

– Býgin jasattym, – dedi qyz. Búzylyp ketpedi me eken degendey pricheskasyn әr jerinen alaqanymen eptep ústap,sipap kórdi. – Ádeyi arnap...

«Maghan arnap» dep oilady ishtey masattanghan jigit. Biraq ýndemedi. Qyzdyng sarja qasyna, tómen qúlaghan úzyn, qayqy kirpikterine, kishkene qyr múrnyna, balghyn ernine qadala qaraghan kýii ýnsiz túra berdi. «Osynyng bәri meniki... – dep oilady, – Bәri meniki!»

– Olay qaramanyz, – dedi qyz taghy da.

– Sen súlusyn.

Qyzdyng betining úshy qaytadan lyp ete týsti.

– Men sizding keletininizdi bilim em, – dedi sәlden song baryp.

– Sen aqyldysyn...

– Qyzdardyng bәri qydyryp ketti. Men qalyp qoydym. Qoryqtym, siz mýlde kelmey me dep...

– Men sensiz ómir sýre almaymyn. Osy uaqytqa deyin sensiz qalay ómir sýrip jýrgenimdi bilmeymin...

– Ayaghynyzdyng tyqyrynan tanydym.

– Sen súlusyn. Sen dýniyedegi eng aqyldy, eng sezimtal qyzsyn. Sondyqtan da men...

– Olay qaramanyzshy... (86-87 -bet «Kók múnar» roman. Almaty, «Atamúra» 2020)

Búl-әdeby qalyptan tys, keyipkerleri sol zamandaghy jastardyng kýndelikti qoldanystaghy tilimen sóilep túrghan kәdimgi shyn ómirdegi suret. Ekeuining sózi eki arnada baghyt alsa da, birin-biri qapysyz týsingen. Qyz óz tabighatynan asa almay, jigit óz sezimin auyzdyqtay almay túr. Edige men Gýlshat auyzynan shyqqan әrbir sóz-boyamasyz ishki sezim aighaghy. Qyz ben jigit arasyndaghy dialog pen is-әreket-realisttik túrghydan surettelgen desek, әdiletsizdik bolar edi. Edige men Gýlshat arasy realisttik túrghydan emes, naturaldy-realisttik túrghydan surettelgen. Múnda suyq ómirding salqyn syzy men kәdimgi naturaldyq ómirding boyamasyz kórinisi bir tolqynda tabylady. Jetpisinshi jyldardyng basyndaghy qazaq әdebiyetinde naturaldy-realisttik baghyt – mýldem tosyn, jana baghyt bolatyn.

Gýlshat pen Edigening aiyrylysyp ketu sebepterin suretteude jazushy taghy da әdeby janalyqqa baghyt ústaghan. Keyipker is-әreketterin aqtap, nemese qorghap, týsindirip jazghan jazushy-qúrghaq didaktikalyq әlsizdikke úrynbaq. Edige men Gýlshat qarym-qatynastaryn naturaldy-realisttik baghytta suretegen jazushy,olardyng aiyrylysu sebepterin mifologiyalyq anyz sýrleuimen týsindirgen. Oily oqyrman ghana angharatyn kóne sýrleu. Avtor eski anyzdy  ózindik qoltanba erekshelikteri arqyly janasha ózgertip, filosofiyalyq oi-týiin jasaghan.  Anyz boyynsha:

Adam-Ata men Haua-Ana ózderin jaratqan Alla taghalanyng arqasyn da eshnәrseden múqtajdyq kórmey, júmaq baghynda ómir sýrip jatty. Ne iship, ne kiyemin, bolashaqta qalay ómir sýremiz degen mәseleler olardy tolghantpady, oilandyrghan da joq. Kýnderding kýninde,olardyng boyynda qúmarlyq sezimi oyandy. Kýnәgha batqan olar jana bir әlemning esigin ashty ekeuinde qúmarlyq sezimi biylep, Adam-Ata men Haua-Ana ózge dýniyeni úmytty. Mahabbat degen osy eken ghoy dep oilady olar. Ómirge rizamyz, baqyttymyz desti. Biraq, ekeui de baqytsyz edi. Sebebi, ón-boyyn tәn qúmarlyghy biylep alghan olar, jan qúmarlyghynan maqúrym qalghan bolatyn. Al, jan qúmarlyghy – pende balasyn ruhany әlemge bastap, olardy sheksiz baqytqa bóleytin úly kýsh bolatyn. Mahabbat – jan  qúmarlyghy men tәn qúmarlyghynyng jemisi edi. Múny Adam-Ata men Haua-Ana bilgen joq, týsingen de joq. Keyinnen olar Alla taghalanyng qaharyna úshyrap, júmaqtan quylyp jerge týsti. Sodan song Qabyl tudy, odan keyin Ábil tudy, kýndelikti tirshilik kýibeni, kýnkóris qamy, oilamaghan jerden taghy da basqa kóptegen mashaqat payda boldy. Óitemiz, býitemiz dep jýrgende ómir óte berdi. Ekeui de qartaydy. Aqyry shynayy mahabbattyng ne ekenin bilmegen kýilerinde olar jer qoynyna endi.

Anyz arqyly avtordyng aitpaq bolghan negizgi oiy-tәn qúmarlyghy ghana bolyp,ekeuine ortaq ruhany әlem – jan qúmarlyghy joq jerde, shynayy mahabbatta joq.

Mahabbat, qúmarlyqpen búl – eki jol, – dep hәkim Abay aitqanday, qúmarlyq pen mahabbat – eki týrli týsinik, eki basqa dýniye. Edige men Gýlshat arasynda qúmarlyq boldy. Ol – tәn qúmarlyghy edi. Al, jan qúmarlyghy dep atalatyn ekeuine ortaq – ruhany әlem olarda bolghan joq. Olarda ortaq ruhany әlem qaydan bolsyn, ekeui eki basqa dýniyening adamy bolsa...

Edige kóne Qypshaqtar turaly roman jazyp, últynyng tarihy jadyn oyatpaqqa niyet etken jan. Al, Gýlshat bolsa sol tústaghy barlyq qazaq jastary sekildi, últ tarihynan maqúrym qalghan bolatyn. Jan qúmarlyghy joq, tek tәn qúmarlyghy ghana jaqyndastyrghan Gýlshatty Edigening ózi de, onyng әngimesi de jalyqtyra bastaghan. Ekeuining arasyndaghy osy kezendegi qarym-qatynasty jazushy naturaldyq-realisttik negizde shynayy surettegen.

– Mening boyymda Elteris, Estemiyler, Kýl-teginder zamanyndaghy kóshpendilerding qany bar. Qúla-Shora degendi estip pe en? Estigen joqsyn. Men solmyn...

Gýlshat әuelde kýle tyndaghan edi. Edigening hikayasy tym úzaqqa sozylyp, maqtany shekten shyghyp bara jatqan song jalyghyp ketti. Sol kirgen beti,tósekting qasynda, oryndyqtyng arqasyna sýiengen kýii, terezege qadala qarap, qimylsyz túra berdi.

– Arghyny qoydyq, bergi tariyhqa ýnilsen,tumalastarynnyng talaysyz taghdyryn kóresin. Qorlanghan da biz, ezilgen de biz. Sonda...nege kósh sonynda qaldyq?...

– Qar jauyp túr, – dedi Gýlshat. – Japalaqtap jauyp túr. Áppaq... Tura anadaghyday.

– Oqigha alyaskalyq ýndis әielining kózimen beriledi. «Ózining kýndesi aq әieldi kórgen son, – deydi Djek London, – indeyka ne sebepti ýnemi bóri úrpaqtarynyng mereyi ýstem beretinin úqty.» Ata-anamyz nadan bolyp, bizdi dúrystap oqyta almady...

– Syrtqa shyghyp jýrse ghoy.... – dedi Gýlshat.

– Men búrynghy-songhy tarihymyz turaly kóp oilandym, –dedi Edige.

– Jalpy, men kóp oilanam. Kóp oilanatynym sonshalyq, keyde miym botqagha ainalyp. Bara jatqanday...

– Katokqa barayyqshy, – dedi Gýlshat. – Biyl koniky tepkenim joq... Túr, kiyinshi, a, a? ( 135-136 –bet «Kók múnar» romany. Almaty, «Atamúra» 2020)

Edige sózderi qisyngha syimaytyn ýzik-ýzik... «oqu ótip ketken» shala esti adamnyng kitaptan jattap alghan sózderi sekildi. Biraq, búl sózderde qanshama tarihy shyndyq jatyr. «Qorlanghan da biz, ezilgen de biz», – onyng negizgi sebebi: Oqu-bilimnen kenjelep, artta qalghanymyzda ekenin avtor Edige auzymen aitty. Últymyzdyng auyr, tragediyalyq tarihyn jazushy Djek Londonnan keltirgen bir mysal men eki-ýsh sóilemge syighyzghan. Kórkemdik tәsilmen úshtasqan, oi-salmaghy óte auyr búl sóilemderding aitar oiynyng maghynasy tem terende jatyr.

Djek London keyipkerin mysalgha keltirgen Edige sózi – otarlanyp, últtyq bolmysynan aiyrylghan, ezilgen elding ziyaly úlynyng qorlanghan sózi. Edigening janayghayy Gýlshatqa mýldem әser etip túrghan joq. Sebebi, Gýlshat – últ tarihynan mýldem habarsyz «mәngýrttengen» keyingi jastar tobynyng ókili. Oghan búl taqyryp týsiniksiz әri qyzyq ta emes. Ekeui eki basqa, eki bólek adam... Olardyng eki týrli boluy – últ tragediyasyna ainalghan otarlyq sayasatynyng aiqyn kórinisi. Jazushy dәl osy  últtyq tragediyany ózine tәn stilide ýlken sheberlikpen surettegen.

Mýmkin, Edige men Gýlshat arasynda tәn qúmarlyghy bolghan da shyghar. Biraq, ekeuine ortaq-«jan qúmarlyghy» dep atalatyn ruhany әlem mýldem joq. Sondyqtan ekeuining arasynda mahabbatta joq. Boluy da mýmkin emes. Jazushy Edige men Gýlshat arasyndaghy qarym-qatynasty týsindiru ýshin shygharma órisine Adam-Ata men Haua-Ana turaly anyzdyng biz oilamaghan mýldem jana núsqasyn kiriktirgen. Búl – oqushygha oy salu ýshin jazushynyng oilap tapqan tyng tәsili.

Anyghyna kelgende, Gýlshat pen Edige arasyndaghy qarym-qatynasty bar bolmysymen suretteu – jazushynyng negizgi maqsaty emes edi. Shygharmadaghy ózekti oy men avtorlyq negizgi maqsat – roman ishindegi kóne Qypshaqtar tarihyn bayandaytyn Edige romany arqyly últ tarihynan sóz qozghap: «Mening boyymda Elteris, Estemir, Kýl-Teginder zamanyndaghy kóshpendilerding qany bar....», – degen Edige sózi arqyly, tarihyn bilmey «mәngýrtke» ainalyp bara jatqan últyn oyatyp, últtyq tarihymyzdyng kóne sýrleuine jol núsqau bolatyn. Bitti. Bar maqsat osy! Jazushy Múhtar Maghauin «Kók múnar» romany arqyly maqsatyna jete bildi. Endigi qalghany, «janbyr-janbyrdyng arasymen» – qyzyl senzuranyng kәrine úshyramay, romandy aman-esen baspadan shygharu bolatyn.

Avtor búl shaqta otyzgha endi ghana ilikken. Óz sózimen aitqanda, jas bolatyn, albyrt edi. Biraq, anqau emes-tin. Kenestik qyzyl senzurany óte jaqsy biletin. Sondyqtan, últ tarihyn týgeldemek bolghan, últyn jan-tәnimen sýietin, bilimdi de ziyaly, talay jas elikteytindey keyipker bolayyn dep túrghan Edigeni qoldan, josparly týrde egoist, maqtanshaq, tәkәppar etip kórsetip, arhivten tapqan janalyq – qoljazbasyn «úrlattyryp», bitip túrghan romanyn «jyrtqyzyp», «qyzy men ajyrastyryp», «ómirdi týsinu ýshin» alys Chukotkagha jiberdi. Eng bastysy – últ tarihy baghdaryna týren týsip, jol salyndy. Baghyt aiqyndaldy. Odan әri terendeu roman ýshin de, avtor ýshin de qauipti bolatyn. Avtor der kezinde ózin-ózi toqtata bildi. Jarty ghasyrdan astam uaqyt ótti. Shýkir... Kitap әli oqyrman tarapynan súranysqa iye. Búl – shygharmanyng kórkemdik dәrejesining aighaghy bolsa kerek.

Áuelgi maqsat: Últtyng tarihy jadysyn oyatu edi...

Núrghaly Mahan

Abai.kz