Eltanba auystyru: Deputattar ne deydi?
Atyrauda ótken Últtyq Qúryltayda preziydent Toqaev aitqan yrghyn-qyrghyn sózding eng bastysy – Eltanbany auystyru turaly sóz bolghany anyq.
«Eltanbamyzgha qatysty syny pikirler aitylyp qalady. Ony Kenes zamanyndaghy Gerbke úqsatyp jatady. Tym eklektikalyq, kýrdeli deydi. Múnday oidy el isine bey-jay qaramaytyn belsendi azamattar ghana emes, mamandar da aityp jýr. Oryndy payymdar eskerusiz qalmauy kerek. Ortaq kelisimge kelgen jaghdayda arnauly komissiya qúrugha bolady. Búl komissiya mәseleni jan-jaqty qarastyryp, qoghamdyq talqylau ótkizedi. Sosyn Qazaqstannyng jana Eltanbasynyng jobasyn jasaugha ashyq bayqau jariyalanady», - dedi Preziydent.
Qazir Qazaqstan qoghamy búl aitylghan sózderdi yzu-qyzu talqy jasauda. Búl bastamany qoldaushylar da, onymen kelispeushiler de jetkilikti.
Býgin Mәjilis otyrysynda deput Erkin Ábil Ýkimet basshysy Oljas Bektenovting atyna deputattyq saual joldap, Eltanba auystyru bastamasy turaly úsynystaryn aitypty.
«Memlekettik Eltanba – Tәuelsizdikti aiqyndaushy simvol. Sol sebepti de Memleket basshysy ony modernizasiyalaudyng mýmkindikterin úsyndy. Áleumettik jelide әl-әzirden osy taqyrypqa qatysty talqy jýrip jatyr.
Eger naqtylap aitsaq, Eltanbamyzgha osyghan deyin de ózgertuler jasalghan jәne bir mәrte emes. 5 ret ózgertu jasalghan. Odan Eltanba aitarlyqtay ózgerip ketpese de, týsi, reni, formasy men jazuy ózgertildi», - deydi deputat Erkin Ábil.
Mәjilis deputaty óz kezeginde qazirgi jelidegi yzu-qyzu talqyna bir qalypqa týsirip, bú lúsynysty jaqtaushy jәne kelispeushi taraptargha óz pikirlerin argumentti týrde dәleldeuge mýmkindik jasau kerektigin aitady.
«Memlekettik Eltanba qarapayym boluy kerek. Ol Qazaqstan azamattaryna ghana týsinikti bolmauy kerek. Kez kelgen sheteldik onyng mәn-maghynasyn týsinetindey boluy kerek. Eltanba ótken tarihymyz ben keleshegimizdi sabaqtastyra bilui kerek. Eger biz Altyn Orda men Qazaqstan әlemde egiz úghymgha ainalsyn desek, Eltanbada onyng belgileri boluy kerek», - deydi deputat.
Al taghy bir Mәjilis deputaty Abzal Qúspan: «Álemdik tәjiriybege sýiensek, memleket gerbi sol elding tereng tarihymen, tól dýniyetanymymen jәne algha qoyghan múratymen tyghyz baylanysty bolady. Gerb atauynyng ózi «múra» degen úghymdy bildiredi. Keybir elder gerbsiz, emblemamen ghana shektelgen.
Búl rette, bizding halqymyzdyng tarihy da eldik nyshandar bederleu tәjiriybesine bay. Tamyryn saq, ghún, týrik qaghanaty zamanynan tartatyn tanbalarymyz - jalpy gerbting týpatasy deuge tolyq negiz bar. Babalarymyz qúrghan kóshpeli órkeniyet ónimi - tanba jasau dәstýri Ghúndar arqyly Europa elderine taralghan deuge bolady. Sondyqtan tarihy tereng tanba jasau tәjiriybemizdi el gerbin jetildiru isine paydalanudyng manyzy zor.
Ras, qoldanystaghy gerbimiz de jaqsy jasalghan. Últymyzgha tәn qasterli belgilermen birlik pen beybitshilikti aishyqtaudy maqsat tútqan. Ol osy kezenning ereksheligi men súranysyna say el halqyn biriktirushilik qyzmetin mýltiksiz atqaryp keledi.
Búl rette, Qazaq memleketi 1991 jyly ghana payda bolmaghanyn, onyng memlekettilik tarihynyng terende jatqanyn da eskergenimiz jón. Ol - arghydaghy Saq, Ghún, Týrik qaghanaty, Úlyq Úlys - Joshy úlysynyn, bergidegi Qazaq handyghynyng tikeley múrageri. Búl - erlik pen órlikke toly tariyh.
Biyl Qazaq Dalasynda tu kótergen Joshy úlysy - Altyn Ordanyng qúrylghanyna 800 jyl toluyn atap ótkeli otyrmyz.
Mine, Qazaq elining osynday tereng tarihy sabaqtastyghy, jauynger ata-babalarymyzdyng asqaq ruhy, memlekettilikting súsy men sesi, ataghy men aibyny Gerbte kórinis tapsa iygi. Sondyqtan aldaghy uaqytta osy baghytta kóp bolyp kenesu artyqtyq etpeydi.
Osy orayda, Preziydentting Gerbti qoghammen talqylau turaly bastamasyn qolday otyryp, ony tarihy sabaqtastyqty, zaman súranysyn eskerip, jetildiru jayyn oilastyrghan jón dep sanaymyz.
Búl manyzdy isti osyghan jauapty memlekettik organdardyng qolgha alyp, kópshilikpen, tiyisti mamandarmen, qoldanystaghy gerb avtorymen jan-jaqty talqylau úiymdastyruyn úsynamyn», - deydi.
Abai.kz