Belgili jazushy, synshy Úzaqbay Dospanbetov (1941-2021 j.) 30 nauryzda Taldyqorghan oblysy (qazirgi Jetisu oblysy) Eskeldi audanynyng Qaratal auylynda tughan.

Jazushylyqty ózine ómir boyy serik etken qalamger «Jylusyz ot», «Shyng men shynyrau», «Qyzyl jolbarys», «Abylaydyng aq tuy», «Jәlmende biy», «Qandy jol» atty romandar jazghan. Povesteri men әngimeleri de jeterlik. Qalamgerding respublikalyq merzimdi baspasóz betterinde prozalyq shygharmalary, ótkir әdebiy-syn maqalalary, problemalyq ocherkteri jariyalanghan. Onyng balalargha arnap jazghan kóptegen әngimeleri barshylyq. Kóp jyldar boyy «Júldyz», «Baldyrghan» jurnaldarynyn   alqa mýshesi bolghan, әri «Baldyrghannyn» jyl sayynghy ýzdik әngimeleri ýshin beriletin syilyghynyng iyegeri. 2012 jyly «Beybitshilik әlemi» halyqaralyq qazaq shygharmashylyq birlestigining «Abylay Han» altyn medalin alghan. Ózining tughan jeri Qaratal auylynyng Qúrmetti azamaty (1999), sonday-aq Eskeldi audanynyng Qúrmetti azamaty (2009) bolghan.

Jazushy Ú. Dospanbetov eger tiri bolghanda 30 nauryzda 83 jasqa tolar edi. Osy orayda qalamger aghamyzdy eske ala otyryp, onyng kezinde bergen suhbatyn nazarlarynyzgha úsynudy jón kórdik.

«Keybir ústazdarym «sen matematik bolasyn» dese, al әdebiyet múghalimi meni «aqyn bolasyn» dep jýrdi»

– Úzaqbay agha, әngimeni balalyq shaghynyzdan bastasanyz...

– Men 1941 jyly 30 nauryzda Almaty oblysy (búrynghy Taldyqorghan) Eskeldi audanynyng Qaratal auylynda dýniyege keldim. Mektep qabyrghasynda jýrip óleng jaza bastadym. Ólenderim respublikalyq gazet-jurnalynda jәne oblystyq, audandyq gazetterde shyghyp jýrdi. Bala jastan qazaqtyng qisa-dastandaryn, batyrlar jyryn jattap óstim. Mektepte oqu ozaty boldym. Matematika men qazaq әdebiyeti pәnin óte jaqsy kóretinmin. Keybir ústazdarym «sen matematik bolasyn» dese, al әdebiyet múghalimi meni «aqyn bolasyn» dep jýrdi. Tughan auylymda qazaq mektebining joghary synyptary bolmay, әlde orysshagha auysqanym dúrys bola ma dep onda-myúnda shatylyp, on jyldyqty on eki jylda kýmis medalimen bitirdim. Men ózim kóp balaly otbasynan edim, әkem Otan soghysynan auru bolyp oraldy. Biraq auylda ómir boyy júmys istegen adam. Al sheshem júrtpen birge erte kóktemnen kýzge deyin kolhozda qyzylshamen ainalysqan. 9 balany baghyp-qaghyp ósiru, oqytu әke-shesheme jenil týspedi. 1960 jyly qazirgi әl-Faraby atyndaghy MÚU-ning filologiya fakulitetine oqugha týstim. Shәkirtaqy jetinkiremey jataqhanada qinalyp jýrdim. Bir jyldan keyin, syrttay oqu bólimine auysyp kettim. Mening armanym audandyq gazetke ne bolmasa, oblystyq gazetke júmysqa túryp, azda bolsa otbasymnyng auyrtpalyghyn kóteru edi. Baqytyma qaray, Hrushev biyligi kezinde barlyq qazaq gazetteri men qazaq mektepteri jabylyp jatqan-dy. Sol kezde 5-6 oblystyq gazet jabylyp qalyp, jurnalister júmyssyz qalghanyn bilemin. Al Almaty oblysynda 2-3 gazet qana aman qaldy. Onda da jartysy – oryssha, jartysy – qazaqsha gazetter. Osynday alasapyran kezde 1-kurs oqyghan studentke kim júmys bere qoysyn. Sonymen amalsyz Tekeli qalasyndaghy orys mektebine baryp múghalim boldym. Auylym men Tekelining arasy biraz jer bolatyn, soghan jayau baryp-kelip jýrip júmys istedim. Bir qyzyghy, men sol kezde orys synyptaryna qazaq tili pәninen sabaq berdim.

– Qazaq mektepteri jabylyp jatqanda, sizding orys synyptaryna baryp qazaq tili pәninen sabaq bergeniniz qyzyq bolghan eken?

–  Qazaq tili pәni ol kezde sabaq josparyna enbeytin. Árbir oqushynyng óz erki boyynsha oqytylatyn. Olardyng qazaq tilinen alghan pәni jalpy pәnge eseptelmeytin. Búl júmys maghan qiyndau boldy. Biraq odan basqa isteytin júmys ta joq edi. Tekelidegi qúrlys brigadalar jabylyp, qúrlysshylar júmyssyz qalyp qoydy. Men múnda eki jyl júmys istegennen keyin, óz auylymnyng mektebine auysyp, matematikadan sabaq berdim. Osy aralyqta Hrushev taqtan týsip, qazaq gazetteri qaytadan ashyla bastady. Sonymen ne kerek, 1965 jyly Balqash audandyq gazetke baryp júmysqa túrdym. Mening alghashynda qyzmetimdi múghalimdikten bastap, keyin jurnalist bolyp ketken sebebim osydan edi.

– Eng alghashqy prozalyq shygharmanyzdy qay jyly jazdynyz?  

– Sol Tekeli qalasynda múghalim bolyp jýrgende, «Ayauly» degen әngime jazdym. Búl mening tyrnaq aldy prozalyq shygharmam edi.

«Sózdin, shynyn aitsam, jetispeushilikti kóp kórip, ash-jalanash jaghdayda óstik. Solay bola túra, auylda júmys qaynap jatatyn. Kolhozdyng diyrektory men brigadirding aighaylaghan qatqyl dausy estilip túratyn»

– «Jylusyz ot» atty romanynyzda óz ómirinizdi surettediniz be?

– Búl romanda ózimning kindik qanym tamghan jerdegi auyl ómiri suretteledi. 1945 jyldan 1953 jylgha deyingi balalyq shaghymnyng izderi osy shygharmada sayrap túr. Jana aittym ghoy, ol kezdegi auyl halqynyng túrmysy óte auyr boldy dep. Iship-jeytin tamaqtary – shay, nan, kartop qana bolatyn. Kartoptyng ózi kóp ýide bola bermeytin. Óte tapshy edi. Sózdin, shynyn aitsam, jetispeushilikti kóp kórip, ash-jalanash jaghdayda óstik. Solay bola túra, auylda júmys qaynap jatatyn. Kolhozdyng diyrektory men brigadirding aighaylaghan qatqyl dausy estilip túratyn. Beynelep aitqanda, ómir ottay laulap, tirshilik búrqyldap qaynap jatqanymen, shyn mәninde onyng jyluyn auyl túrghyndary sezine almady. Ol kezdegi balalardyng ómiri óte qiyn kezge tap boldy. Bir tanghalarlyghy, 1940 jyldan búryn, 1945 jyldan keyin tuylghandar bizge qaraghanda iri, densaulyghy jaqsy boldy. Qazaqshalap aitqanda, mening qatarlastarym ana uyzyna jarymaghandar kóp boldy.

«Jalayyr eli jonghar shapqynshylyghy sebebinen kóp uaqyt kóship-qonyp túraq tappay jýrgen. Men elden estigenderimdi shyndyqqa qanshalyq jaqyn ekendigin bilu ýshin negizgi oqigha bolghan jerlerge bardym»

– Siz kóp tomdy tarihy roman jazghan qalamgersiz. Tarihy roman jazu sonshalyqty onay ma?

– Eskeldi by Jylkeldiúly, Baltyq batyr (Baltyq әulie dep te atalady) Derbisәliúly, Qaban jyrau (Qabylisa) Asanúly. Búl – ýsh kisi Úly Jýzding Jalayyr elinen shyqqan adamdar. Búl kisilerding batyrlyghy, әuliyeligi, jyraulyghy turaly bala kezimnen estip óstim. Ákem de, sheshem de qúimaqúlaq adamdar bolatyn, olar da aityp otyratyn. Ájemning eki sinlisi jәne bir jaqyn aghasy boldy, ol kisiler aghyp túrghan shejire edi. Ol kezdegi adamdar qazaq tilining mayyn tamyzyp sóileytin. Solardyng bәrin estip óstik qoy. Keyin eseye kele, bala kezimde estigen tarihy әngimeler men shejirelerge zer salyp qarasam, osydan ýsh ghasyr búrynghy qazaq-qalmaq soghysynyng 30-35 jylgha sozylghan «Aqtaban shúbyryndy, alqakól súlama» oqighasyn qamtidy eken.

Jalayyr eli jonghar shapqynshylyghy sebebinen kóp uaqyt kóship-qonyp túraq tappay jýrgen. Men elden estigenderimdi shyndyqqa qanshalyq jaqyn ekendigin bilu ýshin negizgi oqigha bolghan jerlerge bardym. Jalayyrdyng Balqashta qansha uaqyt bolghanyn, Qaratauda qansha bolyp, odan asyp Shudyng boyyna qay kezde barghanyn, Jalayyrlardyng Syrdyng boyynda kóp jyl kóship-qonyp jýrgen sebebin múraghattardan izdep taptym. Búl turaly 20 jyl zerttedim.

«Jaugha shapqanda Abylaydyng tóbesinde aq jalau jelbirep jýredi eken. Ol aq tu basqalargha eles bolyp kórinedi eken. Keyin Abylay arnayy aq tu jasatyp, jaugha shapqanda alyp jýretin bolady. Abylaydyng jәne «qara bura» degen kiyesi bolghan»

– Demek, sodan keyin «Qyzyl jolbarys» pen «Abylaydyng aq tuy» dýniyege keldi ghoy?

– IYә, tórt tomdyq «Qyzyl jolbarys» pen «Abylaydyng aq tuy» negizinen bir shygharma. Alghashqy kitabymnyng «Qyzyl jolbarys» ataluy – qazaqtyng «Qyzyl jolbarys» degen kiyesi bolghan. Múny ghylym әli zettemegen, biraq búl – shyndyqqa jaqyn qúbylys. Mәselen, Jambyl Jabaev qaytys bolardyng aldynda: «Áy, ainalayyndar, meni endi emdep әure bolmandar! Mening qyzyl jolbarysym Alataudan asyp, qyrghyz jaqqa ketti», – dep aitypty degen sóz bar. Ony óz qúlaghymen estigen adamdar múndaghy jyldargha deyin boldy. Búl janaghy kie degennen shyghady. Al Abylaydyng aituyna kelsek, jaugha shapqanda Abylaydyng tóbesinde aq jalau jelbirep jýredi eken. Ol aq tu basqalargha eles bolyp kórinedi eken. Keyin Abylay arnayy aq tu jasatyp, jaugha shapqanda alyp jýretin bolady. Abylaydyng jәne «qara bura» degen kiyesi bolghan. Eskeldi bi, Baltyq batyr, Qaban jyrau, Abylay han – bir dәuirde jasaghan adamdar. Eskeldi by – Tóle biyding eng ýlken qyzy Úlanbiykeden tughan jiyeni. Al Abylay han – Tóle biyding Sabalaq atanghan qolbalasy. Mening shygharmamnyng bas keyipkerleri – osy aty atalghan kiyeli adamdar. Osy adamdardyng obrazy romanda san qyrynan suretteledi. «Qyzyl jolbarys» pen «Abylaydyng aq tuyn» tolyq oqyghan adam múnyng syryna qanyq bolady dep oilaymyn.

– Qazirgi qazaq әdebiyetining hal-jghdayyn qalay baghamdaysyz?

– Býgingi qazaq әdebiyetin oqyp otyrsanyz qarnyng ashyp, janyng auyrady. Jastardyng shiykili-pisili әngimelerin gazet-jurnaldar basyp jatyr. Qarap otyrsang tildik qory óte nashar. Tilinen jylulyq sezine almaysyn. Ádebiyetting óz terminderi bar ghoy – sujet qúrau, obraz somdau, bir iydeya beru degen sekildi. Bir oqighany jaza salu shimay-shatpaq dýnie bolyp shyqpay ma? Únamdy keyipker men únamsyz keyipkerdi shekistirip qoyady. Únamdy keyipkerding únamsyz jaghy da bolady, al únamsyz keyipkerding de keybir jaqsy jaghy bolady. Avtor oqigha arqyly oqyrmangha ne bergisi keldi, ne aitqyng keldi? Sonysy jetispey jatady. Jas kezimizde redaksiyalargha ólenderimiz ben әngimelerimizdi aparsaq. Sonda bizding aghalarymyz E.Mәmbetov, Á.Abaydildәnov, S.Jiyenbaev, N.Qydyrovtar sóz-sóilemning astyn syzyp túryp: «Myna jering tәuir, myna jering nashar», – dep otyratyn. Olar әdebiyetting keremet bilgirleri bolatyn. Sonday adamdardy biz qazir joghaltyp aldyq.

«Kóz aldanqyraytyn synsymaqtar bar. Biraq ol syn, siz aitqanday, proporsional syn emes. Óitkeni, qazirgi syn jazyp jýrgender әdebiyetting qarapayym teoriyasyn da bilmeydi. Búl әdebiyetke jasalghan qiyanat qoy»

– Kórkem әdebiyet – proza, poeziya, drama, syn siyaqty janrlardan túrady. Salihaly syn kórkem әdebiyetting marqangyna, órkendeuine óz septigin tiygizedi dep oilaymyn. Qazir syn janry óz mindetin atqaryp otyr ma?

– Kóz aldanqyraytyn synsymaqtar bar. Biraq ol syn, siz aitqanday, proporsional syn emes. Óitkeni, qazirgi syn jazyp jýrgender әdebiyetting qarapayym teoriyasyn da bilmeydi. Búl әdebiyetke jasalghan qiyanat qoy. Shyn mәnindegi ótkir syndargha qazir oryn joq. Bireu laureat ne deputat atansa, ne shadyr minezimen, tóbelesqorlyghymen kózge týsse, lauazymy biyiktese, onda onyng jazghan shygharmalary әdeby synnyng qúryghynan qútylyp ketti dey ber. Eger olardyng bir shygharmasyn bireu gazet-jurnal betinde marapattay qalsa, oghan qarsy pikir jәne aita almaysyn. Sebebi, marapattaugha oryn bar da, kópshilikke ashugha oryn joq. Qazirgi jariyalanyp jýrgen әdeby syngha úqsaghan maqalalardyng bәri derlik dәripteuden túrady. Olardyng laureattyghyna, deputattyghyna, lauazymyna qarap, kól-kósir maqtau sózderdi toghytu, olardyng merey toylaryn býkil halyqtyq dengeyge kóterip jiberu siyaqty soraqylyqtar oryn alyp, keyde onyng aqyry adamdy jerge qaratatyn úyatty iske úlasuda.

Kezinde Amerikanyng beldi әdebiyet synshylarynyng biri: «Amerikada әdeby syn jazyp, aqshagha da, ataqqa da qol jetkize almaysyn», – degen eken. Álemdegi asa órkeniyetti, demokratiyany ózegi talghansha dәripteytin, eng bay elding әdebiyet synshysy solay dep otyrghanda aqqa jarymaghan, tilersegi kóringen, kedeyshilik kenirdekten alghan bizding elde әdeby syn jazyp, úshpaqqa shyghamyn deuding ózi kisi kýlerlik jaghdaygha ainalatyny dausyz. Alayda, solay eken dep, biz búl әdeby syn janryn jyly jauyp qoya alamyz ba? Áriyne, joq. Eger biz әdeby syndy qoysaq, halyqtyng ruhany qazynasyn tolyqtyrugha qyzmet etetin eng negizgi óner týri – kórkem әdebiyetten aiyrylamyz.

«Qazaqstandaghy Jazushylar Odaghy atty shygharmashylyq úiymy M.Mýsirepov, Gh.Mústafin siyaqty qay jaghynan qarasang da iriligimen kózge týsetin adamdar basqaryp túrdy. Olar ózderin tónirektegisi kelgen maygha súqqan qasyqtay jaltyldaghan jylpostardy, súm men sumaqaylardy әri iyterip, shyn mәnindegi tabighy daryn iyelerin ishke tarta bildi»

– Ol ýshin ne isteu kerek?

– Jazushylar Odaghy syn janryn qadaghalap, oghan barynsha bolysyp otyrulary kerek. Ókinishke qaray, ol bizde joq qoy. Eger de ótkenge kóz jiberip, eluinshi, alpysynshy jyldardaghy әdeby aghymgha zer salsaq, búl bizding qazaq әdebiyetining bir sharyqtap ósken jyldary ekenin angharamyz. Ol jyldary jas ta bolsaq bayqap jýrdik. Qanday da bir avtordyng jana dýniyesi jaryqqa shyqsa, oghan әdebiyettegi jana qúbylys dep qarap, ýlen-kishi jazushylarymyz jarysa pikir aitatyn. Bir-birine kereghar pikirlerding soqqysynan keyde ot shyghyp ta jatatyn. Sol kezdegi qalamgerlerding baqytyna oray, Qazaqstandaghy Jazushylar Odaghy atty shygharmashylyq úiymy M.Mýsirepov, Gh.Mústafin siyaqty qay jaghynan qarasang da iriligimen kózge týsetin adamdar basqaryp túrdy. Olar ózderin tónirektegisi kelgen maygha súqqan qasyqtay jaltyldaghan jylpostardy, súm men sumaqaylardy әri iyterip, shyn mәnindegi tabighy daryn iyelerin ishke tarta bildi. Ózderi basqarghan Odaqqa qarasty baspasóz betterine әdebiyettegi sheberlik mәselesi jónindegi aitystardy qyzu óristetuge yqpal etti. Mine osynyng bәri jinalyp kelip, qazaq prozasy men poeziyasynyng naghyz órkeniyetti elder әdebiyeti ústaghan baghytta jana satygha kóteriluine kómektesti. Al songhy jiyrma toghyz jylda ne boldy deysinder ghoy. Ábebiyetke, onyng ishinde әdeby syngha degen kóqaras kýrt ózgerdi. Jazushylardyng shygharmashylyq Odaghyn Ghabiydennen keyin basqarushylar qara basyn kýittep, ózin-ózi nasihattap, qúrlyqtan qúrlyq kezip ketti. Olargha eliktep, ne olardyng tikeley kómegimen ór kókirek jandayshaptar, demine nan pisken «shala klassikter», yaghny zamana búralqylary ósip shyqty. Olar әdeby syngha degen mýldem jana kózqarasty qalyptastyrdy. Búl zamana búralqylarynyng payymdauynsha, әdeby syn degen «osylardyng shashbauyn kóteru» baghytynda qyzmet etu kerek dep keldi.

Synshy qandayda bir jazushynyng dәripteushi, ne qaralaushysy emes. Onyng ónerining aq-qarasyn ashyp, sheberlik dengeyin anyqtaushy, odan әri jalghastrushy, tipti bәsekelesi desek te bolady. Tap osy bir qarapayym shyndyqty týsine almaytyn dәrmensizdikti, sauatsyzdyqty qayda qoyarsyn?! Al sauatsyzdyq – әdebiyetting birinshi jauy.

«Ábishting «Elen-alany» men «Ýrker» romany, shyny kerek, oqyrmanyn tappay qaldy. Jazushygha sayasat pen biylik obyroy syilamaytynyn osydan biluge bolady»

– Býgingi jas jazushylardy aitpaghanda, M.Áuezov, Gh.Mýsirepov, Gh.Mústafiyn, S.Múqanov sekildi klassikterding kózin kórgen, tәlimin alghan, óziniz sekildi qalamgerler, Qúdaygha shýkir qazir de bar. Olardyng el qyzyghyp oqityn shygharma jazugha qarymy jetpey jatyr ma, joq, basqa sebepter bar ma?

– IYә, bizding aqyn-jazushylarymyz bar degenmen, bizding әdebiyetting dengeyi óte tómen. Órkeniyetti elder әdebiyetining núsqalaryn oqyp baryp, ózimizde shyghatyn kitaptargha bas qoyghanda, onyng tatymsyzdyghynan janyng jylaghanday bolady. Ábish Kekilbaevty men asa joghary baghalitynmyn. Qalamy qarymdy, óte sheber jazushy edi. Onyng búrynghy shygharmalaryn maqtap maqala da jazgham. Keyingi «Elen-alan» men «Ýrker» atty romanyn týgel oqyp shyqtym. Men Ábishting atalghan tuyndylaryn әuliyeliginen oqyghan joqpyn. Búl eki romandy kezinde «Júldyz» jurnaly da, jariyalaghan bolatyn. Men sol kezde «Júldyzdyn» proza bólimin basqaryp otyrghan edim. Ishinde qate ketip qalmasyn dep redaktor retinde oqyp shyqqam. Ókinishke qaray, Kekilbaevtyng búl eki shygharmasy búrynghy tuyndylarynyng dengeyinen kóp tómen týsip ketken. Ábishting «Elen-alany» men «Ýrker» romany, shyny kerek, oqyrmanyn tappay qaldy. Jazushygha sayasat pen biylik obyroy syilamaytynyn osydan biluge bolady.

– Ábish Kekilbaev sayasatpen birjolata qoshtasty ghoy.

– Bәribir, Ábish Kekilbaev endi soqtaldy shygharma jazady dep dәmelenbeymin. Óitkeni ol boyyndaghy baryn sarqyp boldy...

«Sol jýzikting kózinen ótkenderding basy-qasynda Sherhan Múrtaza túrghan joq pa? Belgili lauazym iyelerinin, jýzikting kózinen ótetinderding arasynan shala ýiitilgen «klassikter» janbyrdan keyingi sanyrauqúlaqsha jypyrlap jatyr»

– Áriptesiniz Begdildә Aldamjardyng «Býgingi Odaghymyzdaghy mýshelerding 90 payyzgha juyghy – shyn mәnindegi suretker jazushy emes, jylmaghay sóilem qúra alatyn, jýzikting kózinen ótken jylmantós jurnalister ghana» degenin oqyghanym bar. Osy pikirmen kelisesiz be?

– Óte dúrys aitqan. Sol jýzikting kózinen ótkenderding basy-qasynda Sherhan Múrtaza túrghan joq pa? Belgili lauazym iyelerinin, jýzikting kózinen ótetinderding arasynan shala ýiitilgen «klassikter» janbyrdan keyingi sanyrauqúlaqsha jypyrlap jatyr. Olardyng kóbisi – shygharmasyn orysshagha audartyp, ózderining sheberligi әldeqayda  joghary әdeby audarmashylardyng kómegimen óz júrtshylyghynyng synynan qútylyp ketuding әreketin jasaghandar. Kezinde osynday kýldibalam shygharmalaryna layyqty syn estimegen Sh.Múrtaza ózining songhy kezde jazghan «Qyzyl jebe» romanynda da biraz dәrmensizdik tanytqan. Ásirese, onyng ekinshi tomynda kóptegen basy artyq detaldardyng jýrui, biraz kórinisterding Sәbit Múqanovtyng «Botakóz» romanynyng kóshirmesine úqsauy, al Aqkóz batyrdyng sol Sәbeng shygharmasyndaghy Amantay batyrdyng kólenkesindey ghana әser etui búghan mysal bola alady. Múnda da basy artyq kórinister, tәptishtep suretteuge túrmaytyn bolmashy, tym arzan jәiitter ayaq alyp jýrgizbeydi. Múnday kólemdi shygharma jazugha avtordyng belgili bir dәrejede dayyndyqpen kiriskeni abzal edi. Al mynadan onday dayyndyqty kóre almadyq. Ári «Qyzyl jebenin» eng basty kemshiligi – negizinde qúrghaq, kýndelikti shyghyp jatqan gazet tilimen jazylghan. Múnday gazet tilimen jazylghan «roman» jazghyshtar da kóbeyip barady. Sh.Múrtazanyng «41-jylghy kelinshek» povesi, «Bir nәzik sәule» әngimesi men «Myltyqsyz maydan» povesi de tym shirkin-ay shygharmalar emes. Olar turaly kezinde «Joqtan bar jasaghandy qoysaq, shirkin» degen syn maqalamda biraz dýniyening basyn qayyrghan bolatynmyn.

«Búl Júmadilovtyng shygharmasynyng soqtaldyghynan emes, kerisinshe M.Áuezovtyng baqshasyna tal-týste úrlyqqa týskeninen bolsa kerek»

– Qabdesh Júmadilovtyng shygharmalaryn erterekte oqyghan adamdardan «Q.Júmadilov ekinshi M.Áuezov qoy!» dep jýrgenderin estigen edim. Sonda Q.Júmadilovtyng shygharmalary shyn mәninde Áuezov shygharmalarymen dengeyles bolghany ma?

– Búl Júmadilovtyng shygharmasynyng soqtaldyghynan emes, kerisinshe M.Áuezovtyng baqshasyna tal-týste úrlyqqa týskeninen bolsa kerek. Q.Júmadilovtyng «Taghdyr» romanynda qaramende jaghynan kelgen, osy Tórtuyl elining asa syily Smayyl zәngi degen bar. Ol óz zamany jayly tolghauyn «Keden keden boldy, kedergi neden boldy» degen maqaldan bastaydy. Osy arada ghana mәsele syry ashylghanday edi. M.Áuezovtyng býginde hrestomatiyalyq shygharmagha ainalghan «Enlik-Kebek» piesasyndaghy biyler aitysy sart etip esimizge týsse qaytemiz. Áriyne, Áuezov qoldanghan halyq maqalyn basqalar qoldanbasyn degen jazuly zang joq. Búl jerdegi әngime Q.Júmadilovtyng ózinshe janalyq ashugha әurelenip jatpay, taptauryn jolgha qaray at basyn búra salyp, sodan olja tappaqqa jantalasqany bolyp otyr.

Atalghan romanda belgili әnshi-kompozitor Áset Naymanbayúlynyng Demejan auylyna kelui suretteledi. Búl – úzaq bayandaulardan túratyn, әri «Abay jolyndaghy» Abay auylyna Birjannyng keluine qatty úqsap ketken better. M.Áuezov romanyndaghy osyghan baylanysty kórinisterding alabajaq kóshirmesi dese de bolghanday. Onyng ýstine Áset pen Birjandy, Demejan men Abaydy qatar qoyyp jatu da ýlken әbestik. Búlardyng ómirleri de, taghdyrlary da әr qily. Demek, olardyng kezdesulerinde ózara egiz qozyday úqsas jaghdaylardyng bola qongy da neghaybyl. Bar gәp, qaytalap aitsaq, Q.Júmadilov ózi surettep otyrghan obektining tarihy negizin týp-tamyryna deyin jete zerttemegeninde bolyp otyr. Qazaq әdebiyetinin, qala berdi dýniyejýzilik әdebiyetting klassiygi M.Áuezovqa «jiyendik» jasap, onyng shygharmasyna avtordyng qol súghuy – bәri-bәri sol jaqtan tuyndap jatqan jaghdaylar. Eger Qabdesh Júmadilovtyng «Taghdyrdy» jazu ýstinde M.Áuezovtyng úly enbeginen jyrymdap, sәl ónin ózgertinkirep alghan jerlerin tizer bolsaq, bir ýlken dissertasiyagha jýk bolar edi.

Kezinde Q.Júmadilovtyng «Songhy kósh» romanynda «Abay jolynyn» biraz kórinisterin paydalanghan degen auyzsha sózdi qúlaghymyz shalghan edi. Biraq, ony ótirik, ósek shyghar dep mәn bermegen edik, Keyinerek Kәribay Ahmetbekov ózining «Aqdala» romanynyng sujetin osy Qabdesh Júmadilovtyng «Saryjaylau» povesine paydalanghanyn aityp, Qazaqstan Jazushylar Odaghynyng basqarmasyna resimy týrde shaghym týsirip edi. Alayda, Odaqtyng sol kezdegi basshylary Q.Ahmetbekov shaghymynyng bayybyna baryp, aq-qarasyn ashugha qúlyq bildirmedi. Biz búl eki shygharmany salystyryp kórdik. Sóitip, Q.Ahmatbekov shaghymynyng negizsiz emes ekenine kóz jetkizgen edik. Al Q.Júmadilovtyng «Daraboz» romanynyng bas keyipkeri Qabanbaygha kerey Jәnibekting batyrlyq qasiyetterin telip jibergeni turaly Jәdy Shәken degen jerles inisi әshkerilep jazghanyn bylayghy júrt úmytpaghan shyghar.

«Orys әdebiyetinen biz qazir 100-150 jyl kesh qaldyq. Oghan jetu ýshin halqymyzdyng sany 60 milliongha jetu kerek. Sonda baryp shashauyna shang júqpaytyn, shetel әdebiyetshilerimen terezetin tenestire alatyn, talantty jazushylar shyghuy әbden mýmkin»

– L.Tolstoy, M.Sholohovtyng bireui sharua qojalyghynda jatyp, ekinshisi Don ózenining boyynda jýrip әlemge әigili shygharmalaryn dýniyege әkelgenin bilemiz. Bizding jazushylar a dese «Jazushylar Odaghy bizge kóz qyryn salmady, jaghdayymyzdy jasamady» degen sekildi problema aitudan sharshamaydy.

– Dúrys aitasyn, L.Tolstoy men M.Sholohovtyng zamany bólek boldy. Orys әdebiyeti men qazaq әdebiyetin mýlde salystyrugha kelmeydi. Orys әdebiyetinen biz qazir 100-150 jyl kesh qaldyq. Oghan jetu ýshin halqymyzdyng sany 60 milliongha jetu kerek. Sonda baryp shashauyna shang júqpaytyn, shetel әdebiyetshilerimen terezetin tenestire alatyn, talantty jazushylar shyghuy әbden mýmkin. Al bizding Odaqqa iyek sýiep alghan sebebimiz, qazirgimen salystyrghanda Kenes ýkimeti jazushylargha barlyq jaghday jasap berdi dese de bolghanday. Biraq, ol kezdegi Odaq jazushylargha talap ta qoya bildi. Soghan qaray jazushy men jazushysymaqtar óz әlinshe enbektendi. Jazylghan shygharmalar jospargha enip baspadan shyghyp jatty. Qalamaqynyng ózi bir otbasyn bir jyl asyraugha jetetin. Biz soghan ýirenip qalghanbyz. Qazir kitap shygharu degen bir mún, Shygharghan kitabyna qalamaqy bermeydi. Qalamaqynyng ornyna «myna kitapty alynyz» dep buma-buma kitapty arqalatyp jiberedi. Kitapty satyp al dep kimge barasyn. Kitabym oqylmay qalyp, obal bolmasyn degen oimen tanys-bilisine, qalamdastaryna taratudan basqa amal joq.

Jarghygha «Jazushylar Odaghy – memlekettik úiym emes» dep jazyp qoyghanymen, jeme-jemge kelgende ýkimet solardyng sózin tyndaydy. Memlekettik syilyq pen stiypendiya alatyndardy osy Odaq ýkimetke úsynady. Aqiqatyna kelgende, Jazushylar Odaghy әdil júmys jasap otyrghan joq. «Jazushylar Odaghy bizge kóz qyryn salmady, jaghdayymyzdy jasamady» dep aitqyzbau ýshin, jazushylardy bir-birine aidap salmay, alalamay, salihaly júmys isteui kerek edi. Eger olay bolmasa, Odaqty taratyp jiberip «qúda da tynysh, qúdaghy da tynysh» bolghan dúrys sekildi. Solay bolghanda jazushylar, siz aitqanday, keshegi L.Tolstoy, M.Sholohov býgingi M.Maghauiyn, Q.Shabdanúly sekildi bireuimiz taugha, bireuimiz oigha, bireuimiz Europagha, bireuimiz týrmege degen sekildi aldy-aldymyzgha tentirep ketkenimiz jón bolar. Mýmkin, sol kezde әlemge әigili tuyndy jazatyn klassikter dýniyege keletin shyghar.

«Mening syn janrynda qalam terbeytinimdi kózi qaraqty oqyrman jaqsy biledi. Kónilimnen shyqqan shygharmany shamam kelgenshe maqtaymyn, al kórkemdigi tómen, әljuaz shygharmany әlim jetkenshe synaymyn. Búl mening daghdyma ainalghany qashan»

– Bayqaymyn, siz Jazushylar Odaghynyng tóraghasy Núrlan Orazalinge ókpeli siyaqtysyz. Bir kezde onyng «Ghasyrmen qoshtasu» atty jyr jinaghyna syn da jazghan bolatynsyz. Sonda ekeuara kelispeytin bas arazdyq bar ma, qalay?

– Eshqanday jeke bas arazdyghym joq. Mening syn janrynda qalam terbeytinimdi kózi qaraqty oqyrman jaqsy biledi. Kónilimnen shyqqan shygharmany shamam kelgenshe maqtaymyn, al kórkemdigi tómen, әljuaz shygharmany әlim jetkenshe synaymyn. Búl mening daghdyma ainalghany qashan.

Al Núrlan Orazalindi bylayghy qarapayym halyq jaqsy biledi. Kóp jyldar boyy Qazaqstan Jazushylar Odaghyn basqaryp, ýlken alqaly jiyndarda jaghy talmay sóilep jýrgen, әri teledidar arqyly da kóp nasihattalatyn adamdy bilmey qaytsin. Búl әri óleng jazumen ghana emes, teatr isine aralasyp, biraz dramalyq shygharmalar jazghany da belgili. Alayda solardyng eshqaysysyna kezinde dәiekti syn aitylghan joq. Al men avtordyng «Ghasyrmen qoshtasu» atty Memlekettik syilyq alghan enbegi jayynda qylday qiyanatqa barmay, óz tarapymnan ar men oqyrman aldyndaghy jauapkershilikti ala otyryp «Aq siyrdan tuady jiyren aighyr» degen syn maqala jazyp, óz pikirimdi bildirgen bolatynmyn. Biraq ómiri syn estip kórmegen Orazalin búl synymdy sinire almady, bilem. Búrynnan qyryn qaraytyn ol meni sodan beri ózining jauy sanap aldy. Eger Orazalin el oilaghanday bilikti basshy, sauatty әdebiyetshi bolsa búghan barmas edi. Mynbay agham (M.Rәsh) aghynan aqtarylyp, Orazalindi aqtap alugha tyrysqanymen, ózining aqsaqaldyq qadir-qasiyetin ketirip, jaghympazdyq pighylyn júrt aldynda bayqatyp aldy.

Qazir Odaqtan shyghatyn «Júldyz» jurnaly men «Qazaq әdebiyeti» mening syn maqalamdy, prozalyq shygharmalarymdy baspaydy. Osy bir jyldyng aldynda «Qazaq әdebiyetinin» bas redaktory Júmabay Shashtayúlynan materialymdy nege bermey jýrgen sebebin súrap edim, ol: «Ana bastyq biledi», – dep súq sausaghymen astynghy qabatty kórsetti.

«Nemene, sen bastyqtyng qúly ma edin?» – dep edim. «IYә, bastyqtyng qúlymyn», – dep jauap berdi. Múnday basylymdardyng redaksiyasyna qyzmet isteuge әdebiyetshi men jurnalisting jýregi daualay bermeydi. Sebebi, múnda jariyalanghan ótkir syndar ýshin eshkim onyng mandayynan sipay qoymasy anyq. Sondyqtan búl redaksiyagha bastyqtyng qúly emes, «shynayy әdebiyet mýddesi ýshin janym pida» deytin jýregining týgi bar jigitter kerek.

     «Kezinde Tәken Álimqúlovtyng «Aq bozat» degen romanyn júrt qalay oqydy. Qanshama adam maqtap pikir jazdy. Sayyn Múratbekovtyng «Jabayy alma», «Jusan iysi» degen povesterin júrt qalay oqydy?! Oqymaghan adam joq. Ruhany serke dep solardy aitugha bolady»

– Jazushy halyqty ruhany әlemge, mәdeniyetke bastaytyn «serke» desem artyq aitqan bolmaspyn. Qazirgiler «ruhany serke» boludan qalyp bara jatqan joq pa?

– Dúrys aitasyz, qazirgi jazushylardyng pighyly ózgerip ketti. Pighyly búzylghan adam eshqashan halyqqa ruhany serke bola almaydy.

Zaman ózgerip jatyr, soghan baylanysty halyqqa jana oy aita almaghan, jeke bas paydasyn oilap ketken jazushy nesimen serke bolady? Ol – oqyrman qyzyghyp, qoldan-qolgha alyp oqityn keremet tuyndysymen ruhany serke bola aldy! Mysaly, kezinde Tәken Álimqúlovtyng «Aq bozat» degen romanyn júrt qalay oqydy. Qanshama adam maqtap pikir jazdy. Sayyn Múratbekovtyng «Jabayy alma», «Jusan iysi» degen povesterin júrt qalay oqydy?! Oqymaghan adam joq. Ruhany serke dep solardy aitugha bolady. Al qazirgi shyghyp jatqan kitaptardy bireui oqymaydy, sebebi onyng oqyrmandy ózine tartu qasiyeti joq.

– Qazir naryq zamany, jazushy men baspager kelisimshartqa otyryp júmys jasauy kerek qoy?

– Ol úsynysty men talay ret aittym. Olar: «Sen aldap ketesin, kitabyng ótpeydi» degen sekildi súltaular aitty. Olardyng mindeti oblys, audandargha aparyp satu kerek qoy. Birinshiden, olar oghan qúlyqty emes, ekinshiden, olardyng qarajaty jetpeydi.

– Gәp osynda túrghan joq pa? Oqyrmany joq kitapty qaysy baspager basyp taratugha qúlyq tanytsyn?

– IYә, shyghyngha otyramyz dep qashqalaqtaydy. Búl – mening basymdaghy jaghday emes, býkil qazaqstandyq jazushylardyng qazirgi bas auruy.

– Sondyqtan jazushylar el oqidy-au degen shygharmalar jazuy kerek. Mysaly, óndirisshiler naryqqa beyimdep tauar shygharghany sekildi...

– Qazirgi shiykili-pisili shygharma jazyp jýrgender bolmasa, oghan mening zauqym soqpaydy.

– Qazir shetelde «internet әdebiyeti» degen әdebiyet bar. Búl internet sayty, portaly arqyly júrtqa taraydy. Múny dýniyening kez kelgen jerinde otyryp oqy beruge bolady degen sóz. Bizde de osynday «internet әdebiyeti» degen әdebiyet kerek shyghar?

– Shetelde búdan basqa tәsilder búrynnan bar. Olar aldymen kitapty 10 myng danamen shygharady. Ol ótip ketti me, odan song jәne 10 mynyn shygharady. Búl әli bizge engizilmey jatyr. Ony engizetin kim? Ony engizetin –ministrlik, basqalardyng oghan qúzyry, qúdyreti jetpeydi. Kitap saudasy degen úiym arqyly ministrlik baqylap otyrsa, onda onyng jóni basqa bolar edi. Qazir ministrlik kitap ótpeydi degen jeleumen baqylaudy mýlde qoyghan. Al internet arqyly taratudy qolgha alyp jatqandar bolsa, ony da kóruge bolady. Kitap satyp almaytyndar ýshin búl tabyla bermeytin jaqsy dýnie eken.

– Ángimenizge raqmet!

Súhbatty jýrgizgen Álimjan Áshimúly

Abai.kz