27 qarashada QR mәjilis deputattary «Qazaqstan Respublikasynyng keybir zannamalyq aktilerine enbek, kóshi-qon mәseleleri boyynsha ózgeris engizu turaly» Senat qaytarghan zang jobasyn qayta qarap bekitti.

Ókinishtisi, taryday shashylghan qazaqtardyng ýmitin taghy ta tabangha taptap, qandastarymyzdyng QR azamattyghyn alugha baylanysty búrynnan kele jatqan jenildikterdi alyp tastady. Esterinizge sala keteyin, 2011 jyly 22 shildede qoldanysqa engen QR Azamattyq turaly zanynyng 16-1-baby boyynsha, «Jenildetilgen tәrtippen (tirkeu tәrtibimen), túratyn merzimine qaramastan, Qazaqstan Respublikasynyng aumaghynda túraqty túratyn: tarihy otanynda túraqty túru maqsatynda Qazaqstan Respublikasyna kelgen últy qazaq adamdar ótinish bergen kýnnen bastap, ýsh ay ishinde Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghyna qabyldanady». Al, egerde, "Halyqtyng kóshi-qony turaly zan" kýshine ense, onda Azamattyq turaly zang ayaq astynda qalyp, uaqytsha "oralman" mәrtebesi beriletin bauyrlarymyz migrasiya tasqynymen Qazaqstangha kóship-kelip, nemese kóship ketip jatqan azamattarmen tenesedi. Múnyng aqyrynda qazaq kóshi mýlde toqtap, toqyrap qaluy mýmkin.

27 qarashada QR mәjilis deputattary «Qazaqstan Respublikasynyng keybir zannamalyq aktilerine enbek, kóshi-qon mәseleleri boyynsha ózgeris engizu turaly» Senat qaytarghan zang jobasyn qayta qarap bekitti.

Ókinishtisi, taryday shashylghan qazaqtardyng ýmitin taghy ta tabangha taptap, qandastarymyzdyng QR azamattyghyn alugha baylanysty búrynnan kele jatqan jenildikterdi alyp tastady. Esterinizge sala keteyin, 2011 jyly 22 shildede qoldanysqa engen QR Azamattyq turaly zanynyng 16-1-baby boyynsha, «Jenildetilgen tәrtippen (tirkeu tәrtibimen), túratyn merzimine qaramastan, Qazaqstan Respublikasynyng aumaghynda túraqty túratyn: tarihy otanynda túraqty túru maqsatynda Qazaqstan Respublikasyna kelgen últy qazaq adamdar ótinish bergen kýnnen bastap, ýsh ay ishinde Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghyna qabyldanady». Al, egerde, "Halyqtyng kóshi-qony turaly zan" kýshine ense, onda Azamattyq turaly zang ayaq astynda qalyp, uaqytsha "oralman" mәrtebesi beriletin bauyrlarymyz migrasiya tasqynymen Qazaqstangha kóship-kelip, nemese kóship ketip jatqan azamattarmen tenesedi. Múnyng aqyrynda qazaq kóshi mýlde toqtap, toqyrap qaluy mýmkin.

Sol ýsh aidy kópsingen qazaqtargha endi azamattyq alu ýshin QR aumaghanda túru merzimi «Últshyl» Senattyng kómegimen 5 jyldan 4 jylgha azayypty. Búl netken «jomarttyq», netken «kemengerlik». Tipti aldynghy joly Senat Mәjiliske qaytarghanda búl aituly merzimdi 3 aidan 1 jylgha kóteru kerek degen bolatyn. Al mәjilis ony 5 jyldan 1 jyl tómendetu kerek dep týsinen.
«Qarghayyn desem jalghyzym, qarghamayyn desem jalmauyzymsyn» degen qazaq mәteli osyndayda eske týsedi eken.

Ázirshe, halyqtyng ýmiti preziydentte bolyp otyr. Sebebi, sheteldegi qandastarymyzdy ata júrtqa oraltu – Núrsúltan Ábishúlynyng eng jemisti sayasaty. Endeshe, ózi bastaghan kóshting jolyn kesu, ol kisige mýnәsip emes. Búl tek preziydent manyn torauyldaghan qazaq halqyna qaskýnem toptardyng jymysqy sayasaty ekeni belgilili. Tipten preziydentimiz N.Nazarbaevtyng QR kólik jәne baylanys ministri Asqar Júmaghalevti qabyldau barysynda, kólik shyrghalanynan ólgen adamdardyng kóbeyip ketuine qarata: «Halqymyzdy kóbeyte almay jatqanda, nege jyldan-jylgha kólik apatynan óletin adam sany artyp barady» - dep qatty saual qoyghany bar. Búl jóninen preziydent qandastarymyzdyng oraluy – elimiz jan sanynyng kóbeyuine ong yqpal jasaghanyn biledi әri osy jolghy zandyq ózgeriske veto qoyady dep senemiz.

Búl súmdyqty da Preziydent myrza bilmeytin bolsa kerek. Áriyne, jan-jaghyn toryghan berik daualdan jәy halyqtyng arman-tilegi asa almaytynyn el biledi. Tipti Janaózendegi bolyp jatqan shyndyqty Qyrymbek Kósherbaev aghamyz preziydentke aitugha jete almaghanyn estigenbiz, ol kisige qaraghanda biz kimbiz?

Qaqysy joq toqtatugha kóshimdi

Ata júrtqa qandastarym ókpeli,
«Jatyr» - deydi – «ózeginen tepkeli!
Babalardan qalghan kóshti toqtatyp
Alalamaq tuystardy shettegi!»

Múny oilasam órtenedi ózegim,
Týsiner tek múngha toly ólenim!
Qalay ghana ajyryatpaq tuysty
Qos motory sekildi edi kemenin!

Myna adamdar, myna qular úsaq tym,
Asyp ketken, qúly bolyp nysaptyn!
Qalay ghana qimaq eken bireuin
Qos qanaty syyaqty edi úshaqtyn!

Dep jýrushi em qajetine jarayyn,
Týsine ber shamamyzdy, aghayyn.
Núrsúltangha kirgizbeydi jandayshap
Tek ýmitpen aq ordagha qaraymyn!

Núrsúltannyng kózi mýmkin tas keren,
Kimge opa,
Aqyly joq taq degen?!
Jetkizuge bardym talay dәtindi
Kirgizbeydi,
Kýzetedi «postpenen».

Oylaysyndar núrsúltandy qúdayday,
Maqtaysyndar jamandyqqa qia almay!
Sony bәlkim týsinedi kemenger
Sosyn qolyn jatqan shyghar qoya almay!

Qol qoymauyn barlyghymyz da tiledik,
Miliondaghan ýmitterge sýienip.
Qol qoymaydy,
Qol qoysa eger Núreken
Bizder ýshin mәngi baqy tiri ólik!

Qandastar - au ata júrtyn ansaghan,
Qaryzdarmyn mәngi-mәngi men saghan.
Shekarany jaba almaydy eshkim de
Qalys ketip,
Qarghys alyp barshadan!

Tughan bala anasyna bóten be –
Kindiginen baylanghanmen eki elge?!
Ana-bala birin-biri saghynsa
Bar kedergi ainalady bekerge.

Ata qonys ansap jatyr iyesin,
Ata úldary izdep jatyr jýiesin.
Aman bolsa qazaq degen halyghym
Kóshken elding qúlatpaydy týiesin!

«Núrly kóshtin» jetelegen búidasyn,
Qol qoymaydy Núrekendey qimasyn!
Qandasynyng jolyn kesken pendenin
Biledi júrt búl pәniyde onbasyn!

Qol qoysa eger Núrekendey sengenin,
Týsine bir súmdyqtyng tóngenin.
Elestetip bir jýrekti bólgenin
Birge tile sol apattyng kelmeuin!

«Ár qazaghym әr qazaqtyng jalghyzy»,
Au, qandastar esterine al múny.
Sendermenen lýpildeydi tek ghana
Atajúrttyng әrbir kýre tamyry!

Qol qoydyng ba?
Au Núreke ólgenin,
Týsine ber kórge úsharyn tórdegin!
Ata-babam múra qylghan kóshimdi
Qaqysy joq toqtatugha pendenin!

Qazaqtyng kóshin ayaqtan shaldy

Au, aghayyn,
Sherimdi kimge aitayyn?
Qazaqtyng kóshin ayaqtan shaldy, bayqaymyn!
Jatyryna shapty ar-úyaty joq teksizder,
Qandastaryn da saudagha saldy, Sayqalyn!

Azamattyq beru shektelmek eken qazaqqa,
Jang zang solay, qaranyz myna mazaqqa.
Qandastyng qúqy kelimsektermen tenelip
Kelip-ketu de,
Kósheye týspek talap ta!

Kýndesterding myltyghy bizge oqtaldy,
Teksizderding tirligi solay bastaldy!
Úrpaqtyng jolyn úrylar kesti senatta,
Mәjilsmender mәngýrtter toby bop qaldy!

Qazaqtargha – qazaqtyng eli arman bop...
(Qay zamanda da dәl múnday súmdyq bolghan joq!)
«Núrsúltannyng núrly kóshine» shapty jau
Parlamentten de, ýkimetten de qayran joq!

Qúlybaev pen Shókeev degen óz balan
«Qandastar» - depti - «janaózen isin qozghaghan»,
Júmysszdar da, bilimsizder de osylar,
«Kvota jegen» oralman degen onbaghan!

«qaterli» - depti - «abroy, ataq, taqqa da»,
Mәsimov myrza bayandaghanda patshagha.
Týsingen sirә, sanymyz assa, sana ósse
Jemqor, satqyndar bolaryn erteng masqara.

Ýkimet sosyn keltirmeu jaghyn sheshipti,
Soraqy zandy parla ment qoldap bekitti.
Núrsúltan ghana qol qoysa boldy
búdan son
Qazaqqa qazaq tarys jabady esikti.

Baylyq pen biylik satylyp jatqan ordadan –
Beiyaz elim – ay nesibe tiymey sorlaghan.
Qyzyndy kýn,
Úlyndy qúl ghyp kelimsek
Jeti basty jemqorlar tórdi jaylaghan!

Zalym joytter,
Satqyn qazaqtar bir týrli –
Bәrinde satty biyligi ýshin bir kýngi.
Qarusyz soghys – jymysqy, zalym sayasat
Sanany jaulap, jalmap barady júrtymdy.

Otarlyqtyng zardabyn shegip әlige,
Satqyndyqtyng jarasy týsti tәnime!
Qarghys pen nәlet arqalap jýrgen jauyzdar
Jolyghar qashan bengaz halyqtyng kәrine!?

Oylan qazaghym!
Bolshaghyndy ertengi,
Úrpaqty qosyp, kýn tudy qorghar ólkendi.
«әr qazaq mening jalghyzym bolsyn» tiride -
Ólgende qazaq topyraghy bassyn ensendi!

Abai.kz