«Ya emu skazala, chto ya – kazashka». Búl – Assoli Mirmanovanyng sózi.  Ormanday kóp orystildi sayttardyng birine bergen súhbatynda ol osylay depti. Kazashka, yaghny – qazaq qyzy.

Tayau kýnderding birinde Assoli qoghamdyq kólikte kele jatady. Aynalasy toly yghy-jyghy adam. Konduktor ayaldamalardy әdettegidey orystilinde habarlap túrady. Osy kezde bir qazaq ýn shygharyp, әlgi konduktordan ayaldamalardyng atyn memlekettik tilde jariya etuin súraydy. Assoliding aituyna qaraghanda, konduktor qatty qysylyp qalghan, sosyn jolaushylardyng jәrdemine sýiengen. Jolyng bolghyr jolaushylar kóshe men ayaldamanyn  resmy týrde bekitilgen «aty-jónin» aityp beredi. Al, «naspat» (Qazaqstandaghy orystilining belsendi jaqtaushylary halyq ókilderin osylay ataydy) bolsa, konduktorgha  dinkildep, onyng qazaqsha sóileuin talap ete berse kerek. Osy kezde aiqaygha Assoli aralasady. «Men oghan aldymen qazaqsha aityp týsindirdim», - deydi ol.  Assoliding óz sózine sýiensek bylay depti: «Kariya adam nege tiysenyz?»  (Eskertu: búl Assoliding emes, sayt jurnaliysining qate jazuy da boluy mýmkin).

«Ya emu skazala, chto ya – kazashka». Búl – Assoli Mirmanovanyng sózi.  Ormanday kóp orystildi sayttardyng birine bergen súhbatynda ol osylay depti. Kazashka, yaghny – qazaq qyzy.

Tayau kýnderding birinde Assoli qoghamdyq kólikte kele jatady. Aynalasy toly yghy-jyghy adam. Konduktor ayaldamalardy әdettegidey orystilinde habarlap túrady. Osy kezde bir qazaq ýn shygharyp, әlgi konduktordan ayaldamalardyng atyn memlekettik tilde jariya etuin súraydy. Assoliding aituyna qaraghanda, konduktor qatty qysylyp qalghan, sosyn jolaushylardyng jәrdemine sýiengen. Jolyng bolghyr jolaushylar kóshe men ayaldamanyn  resmy týrde bekitilgen «aty-jónin» aityp beredi. Al, «naspat» (Qazaqstandaghy orystilining belsendi jaqtaushylary halyq ókilderin osylay ataydy) bolsa, konduktorgha  dinkildep, onyng qazaqsha sóileuin talap ete berse kerek. Osy kezde aiqaygha Assoli aralasady. «Men oghan aldymen qazaqsha aityp týsindirdim», - deydi ol.  Assoliding óz sózine sýiensek bylay depti: «Kariya adam nege tiysenyz?»  (Eskertu: búl Assoliding emes, sayt jurnaliysining qate jazuy da boluy mýmkin).

Sóitip kәriya adamgha jaqtasqan Assoli men «naspattyn» arasyndaghy sóz qaqtyghys endi ekeuara dau-janjalgha úlasady. «Sening esiming kәrisshe» degen kórinedi bizding jigitimiz. «Esimimning kәrisshe ekendigin biledi ózi» dep «qara qazaqtyn» bilgishtigine tanqalady  qyzymyz. «Sen dúrys tәrbie almaghansyn. Áke-sheshennen jóndemdi tәrbie alsang sen men siyaqty qazaqsha sóileytin edin» dep «bósken» kórinedi konduktordan qazaqtilin talap etken qazaq. «Ol  talaby boyynsha ózin qanaghattandyratyn jauabyn estidi. Jalpy bizding elde әrkim ózi qalaghan tilde aqparat alugha, qyzmet talap etuge qaqyly» dep súhbat barysynda Assoli qaryndasymyz zan-zәkón soghyp qoyady.

- Konduktor qaytti? Oghan sodan song ne boldy? – dep súraydy әngimeni qyzdyra týsu ýshin tilshi.

- Ýlken kisige obal boldy. Qan qysymy artyp, auryp qaldy, - deydi Assoli. Sodan keyin: «Berdijarov tildi jasy úlghayghan adamnan talap etpesin, aldymen oryssha sóileytin sheneunikterden talap etsin, ana tilin bilmeytin jastardan talap etsin,  qala berdi myna menen talap etsin», - dep aqtarylady.

Toqtay qalynyz, búl ózi kópten beri aitylyp kele jatqan әngime jәne kim kóringen jeleu ete beretin әngime. Biz sondyqtan naqtysyna kósheyik. Janaghy jýregi ústap, basy ainalyp qúlap qala jazdaghan bayqús konduktor siri janyn sýiretip ne istep jýr qoghamdyq kólikte? Qyzmet etip jýr. Nan jep, nәpaqasyn tauyp jýr. Demek, zeynet jasyna әli shygha qoymaghan adam. Al, sol adam Qazaqstan Tәuelsizdigin jariya etken tústa neshe jasta boldy eken? Shamamen 34-35 jastyng jasyl jaghalauynda boldy. 34-35 –esirik soqqan bireu bolmasang es jiyp, etek jabatyn, paydaly nәrsege boy úratyn, bizding jaghdayymyzda tórt-bes auyz qazaqsha sóz ýirenetin jas. Orys halqynyng shyn janashyry, orystilining Qazaqstanda jasay beruine asa mýddeli adam – Preziydent Nazarbaev sonau toqsanynshy jyldardyng basynda: «Qazaq tilin jasy úlghayghan adamdardan súramauymyz kerek. Olar tildi qartayghan shaqtarynda qaytip ýirenbek? Qazaq tilin jastar bilsin, jastar ýirensin», - degen edi. Mine, sodan beri 22 jyl ótipti. Keshegi qyrmyzy kelinshek (әlde asyghyn kýtken saqa qyz) – býgingi konduktor kәrilik jasyna jetipti. Kәrtayypty. IYә, onyng endigi hali «Qazaq tilin jasy úlghayghan adamdardan súramauymyz kerek» degen ahlaqqa tura keledi. Endi oghan birdene deu qate. Tipti obal. Assoliding tilimen aitsaq: «Kariya adam nege tiysenyz?»bolyp shyghady. Mine, osylaysha biz Qazaqstan Tәuelsizdigin jariya etken tústaghy tarihy sәtterge birge kuә bolghan, sol kezdegi 30-35 jastardaghy tepse temir ýzetin otandastarymyzdyng saudasyn bitirdik. Jaramsyz qyldyq. Sharshattyq. Qarttaytyq. Sharshaghan, quaty kemigen, qartayghan adamnan, ras, «qazaqtilinen nege maqúrym qaldyn, bayqús-au?» - dep súrau býginde qiyanatqa para-par. Alda qansha úrpaqty sorlatar ekenbiz, ony bir Qúdayym biledi... Alayda aramyzda Assolidar bar. «Á» deseng «mә» deuge dayyn Assolidar ósip keledi. Búlar da tәuelsizdik jyldarynyng tóli. Ar-ojdany, últtyq namysy taptalumen kele jatqan qazaqtyng esesinen er jetken bala. Qazaqty ýnemi toleranttylyqqa shaqyryp, túqyrtyp ústaytyn biyligimizding jemisi. Sheketi nәtiyje. Qazir olar sayasy qarulanghan. Biylikpen birigip alyp qazaqty mazaq etuding myng týrli әdisin de әbden mengergen. Tirligining jetiskeni shamaly qazaqtyng til mәselesindegi tityqtaghan kýiin bylayghy júrtqa jeksúryn etip kórsetuding jolyn da jaqsy biledi. Mysaly, Assoli bylay deydi: «Nasiky tak uvlecheny nenavistiu, chto ne zametily osnovnuy problemu». «Últshyldardyng ózgelerdi jekkórumen әueyilengeni sonday, negizgi mәselege mәn bermeydi». Al, sonda negizi mәselemiz ne eken? Negizgi mәselemiz – qazaqtyng qaranghylyghynda eken. Til mәselesin aiqaylap, úrsyp úqtyrugha bolmaydy eken. Áytpese qazaq tilin tildi ýirengisi keletinderge qarsy qoyady eken. Múnyng aqyry túraqsyzdyqqa әkelip soqtyruy mýmkin eken. Qazaqtar әdepti, sypayy bolmasa, is nasyrgha shabady eken.  Qazaqstannyng kýshtik qúrylymdary men qúqyqqorghau organdary, tútas sot jýiesi, әkim-qaralar qazaqty basqa úryp otyryp kýnde eskertip  qoyatyn basty jayttyng biri búl. Sony Assoli da aitady. Bylay dep:  «Esly kazahy budut spokoynymi, uverennymy y vejlivymy – to stabilinosti u nas budet». Kórdiniz be,  bar mәsele qazaqqa ghana baylanysty:  Esly kazahy budut spokoynymiy... Sonda túraqtylyq ózge últ ókilderine kerek emes pe? Sonda toleranttylyq tanytu otandastarymyzdyng oiyna kirip-shyqpaytyn bolghany ma? Qazaqtyng jaghdayyn týsinu Assoliderge sonsha qiyn ba? Ángimemizge oralsaq, kәrtamysh konduktorge ayaldamalar men kóshelerding qaghaz jýzinde bekigen atyn jattap alyp aita salu da qiyn ba? Qiyn emes. Eng bastysy qajet emes.  Alayda ony Assaolidardyng aitqysy da, moyyndaghysy da kelmeydi. Sóitedi de «qazaq tilin aldymen sheneunikterden talap etsin, jastardan talap etsin, qala berdi myna menen talap etsin» dep taltayady. Dúrys, qazaq tilin bәrinen talap etu kerek. Sonyng ishinde últarazdyghyn qozdyrghan әlgi kәrtamysh konduktordan da talap etu kerek. Talap etkende jaqsylap talap etu kerek. Almatyny tәrtipsiz, bey-bereket, las qalagha ainaldyrghan, memlekettik qúndylyqtardy ayaq asty etip otyrghan Almaty qalasynyn  aq jaghaly ýlken úlyghy Ahmetjan Esimovten talap etu kerek. Ata Zanymyzda memlekettik mәrtebesi aishyqtalyp kórsetilgen qazaq tilin moyyndamaytyn avtoparkting basshysynan talap etu kerek. Osynday talap etuler qazaq memleketining auqymynda tútas kýshengi kerek. Aqyry resmy biylik, Ýkimet, Parlament, t.b. til mәselesin sheship bere almaydy eken, onda iske jekelegen túlghalar aralasyp, belsendilik tanytuy kerek. Búny týsinbegenderge jol ashyq. Bara bersin. «Qymtay-qymtay qyzymyzdyng ishi bilinip boldy» demekshi, qymtana-qymtana qazaqtyng da tózimi týgesilip boldy.

Qoghamdyq kóliktegi jolaushylargha qyzmet kórsetu jayyn qozghaghan (til mәselesin emes!) Bauyrjan Berdijarov degen bauyrymyz Qazaq Últtyq agrarlyq uniyversiytetinde tәrbie isimen ainalysatyn kórinedi. Janaghy bara bersinnen shyghady, qazaq últshyldary qysym jasauyn qoymasa, biz Qazaqstannan ketip qalamyz degendey sózding synayyn tanytady әleumettik jelilerdi shulatyp jatqan qaryndasymyz.«Ya pytalasi vyyasniti ih platformu, programmu, chto iymenno ony planiruit delati, esly vse ne govoryashie kazaksha otsuda uedut. Kakov ih puti razvitiya, kogda ony ostanutsya malenikoy y agressivnoy kuchkoy?»

Bayqaysyz ba, Mirmanova biykesh qalay-qalay sayraydy?.. Ángime bylay. Bauyrjan myrzany bastapqy sózden búryp әketip tilding ahualyna tirgen song bizding keyipkerimiz ony suretke týsire bastaydy. Aty-jónin shúqshiyp jazyp alady. Sóitedi de әleumettik jelilerge jazyp jiberedi. Al әleumettik jelilerde jeldey esken sózder Bauyrjannyng ini-qaryndastarynyng qúlaghyna tiymeydi me? Tiyedi. Tiygen son, kózderimen kórgen song olar tekke qarap otyra ma, pikir bildiredi, oilaryn aitady, qaysibiri kijingen de shyghar. Onda túrghan ne bar? Qarsy sózge tózimsiz ekensin,qoghamdyq pikirding qara qazany – әleumettik jelilerge jazba, jolama, jyrtyndap shyqpa. Álde Assolidar ghana sóilep, Assolidar ghana aiqaylap otyruy kerek pe? Býgingi kýnge deyin búqaralyq aqparat qúraldarynyng deni auzyna kelgenin qúsa salatyn, oiy pasyq, niyeti qarau orystildilerdiki bolyp keldi. Qoghamdyq pikirding minberi solardiki boldy. Sóitip jýrgende ghalamtordyng arqasynda, qazaq sayttarynyng qarqyndy týrde dýniyege kelui men әleumettik jelilerding payda boluynynnәtiyjesinde qazaqqa da ese tiydi. Qazaq ta sóileytin, oiyn irikpey aqtaratyn, «aqyryp tendik súraytyn» (Mahambet) mýmkindikke jetti. Mine, mirmanovalardynqityghyna qatty tiyetin jayt – osy. Óitkeni ýirenip qalghan auyz – tek ózi sóilegisi keledi. Qashanghy daghdy – óziniki ghana jón. Alayda, keyingi eki ýsh jyldyng sheginde dýnie mýlde ózgerip ketti. Qazaq qoghamyndaghy qalyptasqan ahualdy týbirimen ózgertuge kóshken qúbylys ol – ghalamtor. Demek, qazaqty kez kelgen jerde kemsitip kete beretinder ghalamtorgha, әleumettik jelilerge jinigip jetip barmastan búryn oilanghandary abzal. Qaydaghy joqty qiyaldan tudyryp kókimesten búryn kókeyge qonatyn sóz aitudyng mәdeniyetine jetkenderi jón. Bauyrjan siyaqty azamattardy arandatyp, bekerge kýidirip, oqu ornyna býlikshi, nasik etip kórsetip, artynan zәbir-japa shegushi miskinning halin keshkensip, alys-jaqyn júrtqa, әsirese, qazaqqa qany qatyp qalghan orys biyligine jaghaymsudyng da qajeti shamaly. Demek, toleranttylyqty qazaqtan ghana emes, әrkim ózinen de talap ete bilui kerek.Sypaylyq pen syilastyqty da әrkim óz boyynan izdeui kerek. Sol kezdeghana «malenikoy y agressivnoy kuchkodan» shyghyp Qazaqstandaghy barlyq últtyng ókili qazaq deytin darhan halyqtyng qúshaghynan oryn tabatyn bolady. Al, Assoli qaryndasyma aitarym:  qartayyp qalghan adamgha nege tiysemiz? Tiyispeymiz. Tiyisken de emespiz.

Abai.kz