Sәrsenbi, 13 Qarasha 2024
Qogham 3763 1 pikir 17 Sәuir, 2024 saghat 14:54

Internet tәrbiyelegen jastar kórgenin qaytalauda

Suret avtordyng jeke múraghatynan alyndy

Elimizde kóptegen ziyaly qauym ókilderi «Úrpaq tәrbiyesi últtyq ózekten ajyrap bara jatyr» dep dabyl qaghuda. Onyng da jóni bar, sebebi, últtyq negizden ajyraghan el bolashaqta ózining Últtyq memleketin qúra almaydy. «Últsyzdanghan últ» qúratyn memleket ózining formasy men mazmúny jaghynan syrttan tónetin ekonomikalyq, әleumettik jәne mәdeny ekspanisiyagha tózep bere almay, ózi de ózine jat formany qabyldaytyn bolady. Últ osylaysha ózge mәdeniyetke «jútylyp»,  ózining tәuelsizdiginen ajyraydy. Sonyng bir mysalyn Toppress.kz aqparattyq sayty jariyalady.

Sayttyng jazuynsha, elimiz tasqyn sudan zardap shegip, jýz on mynnan astam qauipsiz jerlerge kóshirilip jatqan kezde, keybir jastarymyz kómke qoldaryn sozyp, qolynan kelgenin berip jatsa – mysaly, Dimash Qúdaybergen jýzdegen million tenge, Qayrat Núrtas ondaghan million tenge jәne t.t.‑ ómirde internett pen detektivti kinolarmen ósken jastar «internette kórgenin» naqty ómirde qaytalap, qazaqtyng últtyq minezine, qazaqy bolmysqa jat qylyqtar kórsetip jatyr eken. Qazaq aitqan ghoy, «Jau jaghadan alghanda, bóri etekten alady» dep – múnda da tura sol jaghdaylar kórinis beripti. Olar elding basyna týsken zor auyrtpashylyqty sezbek týgili, ol «el basyna kýn tudy» jaghdaydyng ózin naghyz «detektivke» ainaldyrugha әrekettengen.

Mysaly, alghashqy tasqynnan qatty zardap shekken Kýlsary qalasynan ondaghan myng túrghyndar Aqtaugha kóshirildi. El osylay abyr‑sabyr bop jatsa, aqtaulyq 22 jasar qyz telefonnan «Qaladaghy bir qonaq ýiding birinde qaruly adam Kýlsarydan kóshirilgen adamdardy kepildikke alyp, aqsha talap etude» degen habar jiberedi. Arnayy jasaq dabylmen jetse, ol habar jalghan bolyp shyghypty. Nәtiyjesinde, shúghyl izdestiru barysynda  Beyneu auylynan 22 jastaghy qyz ústalypty. Oghan jauap retinde Ekstremizmmen kýres departamenti «terrorizm turaly jalghan aqparat taratty» degen bappen qyzdyng ýstinen qylmystyq is qozghady deydi aqparat kózi. Onmen qosa, ol qyz búl telefondy osynyng aldynda ghana avtobusta bireuden úrlap alghany anyqtalypty. Sóitip, ol úrlanghan telefonnan óz qauipsizdigine senimdi týrde telefon shalghan eken...

Dәl sol kýni Aqtóbe qalasynda bir er azamat Grishin kóshesindegi bir ýide bomba bar dep habarlaghan. Tekseru ony jalghandyghyn kórchetti. Al, mas kýiindi telefon shalghan, búryn da osynday qylmys jasaghan «terrorizm turaly jalghan aqparat taratty» degen bappen ústalypty.

Taghy bir sonday «eng ghajayyp qylmys» Almatyda tirkelgen. Múnda bir jeke kompaniyanyng chatyna «kóp aqsha syilyqqa qaladaghy bir sauda ýiine bomba qoi kerek» degen úsynys aitylghan. Ekstremizmmen kýres departamenti onyng Jetisu oblysynyng 9 jasar túrghyny ekenin anyqtaghan. Biraq jasyna baylanysty balagha qylmystyq is qozghau zanda joq bolghandyqtan, sot sheshimimen onyng ata‑anasyna kóp kólemde (18 mln tenge) aiyppúl salynuy mýmkin.

Mine, jas úrpaqtyng telefongha shúqshiuy, onyng qogham ómirinen alshaqtauy, qoghamdyq kommunikasiyany bilmeui – olardy qiyaldaghy әlemmen ómir sýruge, solay әreket etuge jeteleude. Jogharydaghy mysaldar sonyng aiqyn kórinisi. Sondyqtan, otbasy tәrbiyesinde balamen әngimelesip, ómirde nening jaman, nening jaqsy ekenin aityp otyrugha kónil bólip otyrghan dúrys dep sanaymyz.

Ábdirashit Bәkirúly

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1231
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 2945
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 3290