Aytbay Roza Týimebayqyzy t.gh.k., dosent,

Qazaq memlekettik qyzdar pedagogikalyq uniyversiyteti:

Tәuelsizdik jyldarynda Qazaqstannyng jetken tabystaryn bayandy etip, elimizding ertengi kýnine senimdi bolu  ýshin últtyq sanany qalyptastyrudyng manyzy zor. Búl mәsele әsirese qazirgi jahandanu jaghdayynda ózekti bolyp otyr. Sondyqtanda, Elbasy «Qazaqstan -2050 strategiyasynda :«Biz últtyng tarihy sanasyn qalyptastyru júmysyn jaqsartuymyz kerek»dep atap kórsetti.

Últtyq sanany qalyptastyrudyng bir tetigi el tarihyn últtyq mýdde negizinde jana kózqaraspen payymdap, janasha zerdelep, nasihattap oqytu. El tarihyn dúrys.shynayy  oqytpaudyng últtyq sanagha qalay әserin tiygizetinin keshegi KSRO kezenindegi «Qazaqstan tarihyn» oqytu mysalynan kóruimizgk bolady. Qazaq halqynyng tarihynyng búrmalanyp, dúrys oqytylmauynyng saldarynan elimizde óz tarihyn bilmeytin. últyn mensinbeytin, óz tilin bilgisi kelmeytin birneshe úrpaq qalyptasty. Búl jaghdaydyng zardabyn әli kórip otyrmyz.

Aytbay Roza Týimebayqyzy t.gh.k., dosent,

Qazaq memlekettik qyzdar pedagogikalyq uniyversiyteti:

Tәuelsizdik jyldarynda Qazaqstannyng jetken tabystaryn bayandy etip, elimizding ertengi kýnine senimdi bolu  ýshin últtyq sanany qalyptastyrudyng manyzy zor. Búl mәsele әsirese qazirgi jahandanu jaghdayynda ózekti bolyp otyr. Sondyqtanda, Elbasy «Qazaqstan -2050 strategiyasynda :«Biz últtyng tarihy sanasyn qalyptastyru júmysyn jaqsartuymyz kerek»dep atap kórsetti.

Últtyq sanany qalyptastyrudyng bir tetigi el tarihyn últtyq mýdde negizinde jana kózqaraspen payymdap, janasha zerdelep, nasihattap oqytu. El tarihyn dúrys.shynayy  oqytpaudyng últtyq sanagha qalay әserin tiygizetinin keshegi KSRO kezenindegi «Qazaqstan tarihyn» oqytu mysalynan kóruimizgk bolady. Qazaq halqynyng tarihynyng búrmalanyp, dúrys oqytylmauynyng saldarynan elimizde óz tarihyn bilmeytin. últyn mensinbeytin, óz tilin bilgisi kelmeytin birneshe úrpaq qalyptasty. Búl jaghdaydyng zardabyn әli kórip otyrmyz.

Tәuelsizdik alghannan beri elimizding tarihyn janasha zerttep, payymdauda, ainalymgha jana qújattardy engizude, zor júmystar jýrgizildi. Kóptegen qújattyq jinaqtar, monografiyalar, estelikter, oqulyqtar men oqu qúraldary jaryq kórdi.Degenmen әli de bolsa atqarar júmys kóp, janasha ústanymmen payymdalatyn mәseleler de jetkilikti.

Atap aitsaq, eng aldymen tarihty zerttep, zerdeleudegi әdisnama(metodologiya) mәselesi  tolyq sheshilip bitken joq. Tәuelsizdik alghan kezden bastap biz keshegi eurosentristik baghyttqa negizdelgen markstik-lenindik әdisnamadan kettik dep jariyaladyq, degenmen búl әdisnama әli memlekettik standarttarda,oqulyqtarda kezdesedi. Tipti tarihshylardyng ózderi odan tolyq arylghan joq. Qazir órkeniyettik baghytty ústanamyz degenmen, tarihty payymdauda, zertteude, oqytuda búl әdisnamany tolyq paydalanyp jýrgen joqpyz. Oghan tolyq kóshetin uaqyt jetti. Sonda ghana Qazaqstan tarihynyng aqtanlaq betterin dúrys týsinuge mýmkindik alamyz. Kóshpendi órkeniyet mәselesin sheship, ony әlem tarihyna qosa alamyz.

Qazaqstan tarihyn kezendeu mәselesi  de tolyq ayaqtalghan joq. Búrynghysynsha ejelgi, orta, jana, qazirgi zaman dep bólinedi. Otan tarihyn búlaysha kezendeu bizding pikirimizshe keybir mәselelerdi terenirek jәne jan-jaqty ashyp kórsetuge tolyq mýmkindik bermeydi. Mәselen, mektepke arnalghan 6 synyptyng oqulyghynda saqtar, ghúndar  tarihy «Qazaqstan aumaghyndaghy taypalyq odaqtar men memleketter» degen taraugha engizilgen. Al, 2010 jyly jaryq kórgen Ghylym akademiyasynyng tarih instituty shygharghan oqulyqtyng birinshi tomynda «Saq-sarmat dәuiri», «Ghún-ýisin memleketteri» dep  dúrys kórsetilgen. Ghúndar ejelgi dýniyening eki imperiyasynyng ydyrauynda óz tanbalaryn qaldyrdy. Olar: Hani  jәne Rim imperiyasy. Sondyqtan da ghún tarihyna Otan tarihynan qomaqty oryn beruimiz qajet.

  Bizding úsynysymyz búl kezender tarihyn «Qazaqstan tarihynyng saq dәuiri», «Qazaqstan tarihynyng ghún kezeni», «Qazaqstan tarihynyng týrki kezeni» dep  qarastyrsaq, olardy keshendi týrde bayandap, qazaq tarihynyng qúramdas bólgi bolghandyghyna júrt nazaryn audara alamyz. Sonda ghana qazaqtardyng - Euroaziyalyq kenistikting kóne halyqtarynyng biri ekendigin, qazaq tarihynyng tamyrynyng teren, mynjyldyqtarda jatqandyghyn dәleldey alamyz.

Qazaq handyghynyng tarihyn oqytugha da zor mәn berilui qajet. Kerey men Jәnibektin, Qasymhannyn, Haqnazardyn, Tәuke men Abylaydyng t.b. handarymyzdyng qyzmetine jastardyng nazaryn audaryp oqytuymyz qajet. Sonda jylda ÚBT kezinde qazaq handaryna baylanysty qiyn súraqtar keldi dep qogham bolyp shu kóteruden arylamyz. Sol jaghdaylardyng ózi últtyq sanamyzdyng qanday dengeyde ekendigin kórsetedi.. Keshegi KSRO-nyng kezinde biz orys patshalarynyng Rurikterden bastap Romanovtargha deyingi tarihyn jatqa biletinbiz. Qazirgi kezde aghylshyn tili kursterining tyndaushylary Angliyagha  baryp oqu ýshin eltanu testerin tapsyrady. Sol testerde: «Angliya premier-ministri túratyn ýiding nómeri qanday?»nemese «ÝIII Genrih Tudordyng qansha әieli bolghan?» degen súraqtar bar. Alayda, múnday súraqtargha eshkim qarsy dau aitpaydy. Kerisinshe,  jastar sol súraqtargha internetten jauap izdeuge tyrysady. Múnday jaghdaylargha kóbinese biz tarihshylar kinәlimiz dep esepteymin. Óz handarymyzdyng tarihyn dúrys oqyta almay otyrmyz

Taghy bir mәsele, mektepterde jәne uniyversiytetterding tarih mamandyqtarynda oqytylatyn dýniyejýzi tarihy oqulyqtaryna Qazaqstan tarihynyng epizodtaryn engizu qajet. Sonda tarihymyzdyng dúnie júzi tarihynyng bólinbes bir bóligi ekendigin kórsete alamyz.

Qoryta  aitqanda,Tәuelsizdik jyldarynda ashqan, jinaghan qújattarymyz ben jәdigerlerimiz arqyly qazaq tarihynyng әlemdik qauymdastyq tarihynyng qúramdas bir bóligi ekendigin dәleldeytin uaqyt jetti. Otan tarihy órkeniyettik baghyt, últtyq mýdde negizinde payymdalyp, oqytylghanda ghana últtyq sananyng qalyptasuyn yqpal jasaydy.