Jaqynda Núrken AYNABEKOV esimdi  azamat bizdi izdep keldi. Maqsaty – memleketting qúqyq qorghau organdarynan izdegen әdildigining joly kesile bergen son, BAQ ókilderi arqyly biylik pen halyq arasynda anys tughyzu eken. Sol arqyly zansyzdyqtyng batpaghyna batyp, jelge úshyp jatqan memleketting  milliardttaghan aqshasy men qúqy taptalghan  jeke azamattargha arasha súrau.

Kәsipker  búdan  búryn «Últ.kz»  portalynda  osy zansyzdyqtar turaly  «Aqordadan әdildik izdegen kәsipker»  jәne  «El basqaryp otyrghan qazaqtaryng senderdi ayap jatqan joq, men nege ayauym kerek?» degen  taqyryptarmen hattary jaryalapty. «Jebe» gazetinde ««TURKUAZ CONSTRUCTION» - NYNG ZANSYZDYQTARYNA TOSQAUYL BOLA MA?» degen atpen súhbaty da jaryq kóripti.  Memleket basshysy Núrsúltan Ábishúlynan arasha súraghan kәsipker  janayqayynyng Preziydentke jetpey jol ortada qaluy bәrimizdi qynjyltty.

Tómende әdildik izdegen kәsipker Núrken Aynabekovpen bolghan súhbatty jariyalap otyrmyz.

 «Qazaqtar – mal» dep Qazaqstanda tayrandap jýr

Jaqynda Núrken AYNABEKOV esimdi  azamat bizdi izdep keldi. Maqsaty – memleketting qúqyq qorghau organdarynan izdegen әdildigining joly kesile bergen son, BAQ ókilderi arqyly biylik pen halyq arasynda anys tughyzu eken. Sol arqyly zansyzdyqtyng batpaghyna batyp, jelge úshyp jatqan memleketting  milliardttaghan aqshasy men qúqy taptalghan  jeke azamattargha arasha súrau.

Kәsipker  búdan  búryn «Últ.kz»  portalynda  osy zansyzdyqtar turaly  «Aqordadan әdildik izdegen kәsipker»  jәne  «El basqaryp otyrghan qazaqtaryng senderdi ayap jatqan joq, men nege ayauym kerek?» degen  taqyryptarmen hattary jaryalapty. «Jebe» gazetinde ««TURKUAZ CONSTRUCTION» - NYNG ZANSYZDYQTARYNA TOSQAUYL BOLA MA?» degen atpen súhbaty da jaryq kóripti.  Memleket basshysy Núrsúltan Ábishúlynan arasha súraghan kәsipker  janayqayynyng Preziydentke jetpey jol ortada qaluy bәrimizdi qynjyltty.

Tómende әdildik izdegen kәsipker Núrken Aynabekovpen bolghan súhbatty jariyalap otyrmyz.

 «Qazaqtar – mal» dep Qazaqstanda tayrandap jýr

- Jalpy ««TURKUAZ CONSTRUCTION» degen qanday kompaniya, diyrektory  kim?

- «TURKUAZ CONSTRUCTION»JShS-ning  týrli salada júmys jýrgizip otyrghan Týrkiyanyng shekara asqan alpauyt kompaniyasy sanalady. Diyrektory -  Zeky Pilge. Qazaqstangha 1992 jyldary 10.000 AQSh dollarymen kirgen, 2009 jyly Reseyden quylghan әri «orys mafiyasy»  jaghynan Stambulda  serikteri oqqa úshyp, ózi jaralanyp, Resey azamattary tarapynan jazasyn alyp, kolyaskagha otyrghyzylyp, Resey aumaghyna kirmeytin bolghan. Búl mәlimetterdi Zekiyding eki kómekshisi Taner Shahin men Rafet Kan degen azamattar aitty jәne Týrik gazetterining barlyghy Turkuaz basshysyn alayaqtyghy ýshin jazalaghan orys mafiyasy dep jazdy. Sol eki azamattyng aituynsha, Zeky Pilge  Sankt-Peterburgte júmys istegen eken. Gaz qúbyry ma,  su  qúbyry ma, әiteuir  qúbyr tartugha baylanysty júmys alypty. Biraq, tapsyrysty oryndamaghan. Orystar  oghan ashulanyp biraz talaptar qoyypty. 2009 jyly Zeky Pilge reseyliktermen kelissóz jasaugha úmtylady. Biraq, kelissózder túiyqqa  tirelgen son, Stambulgha qashady. Alayda, reseylikter  ony bilip qoyyp, Stambulgha quyp baryp atqan eken. Naqty qansha aqshagha alayaqtyq jasaghany belgisiz. Áyteuir sol «Qyzmeti» ýshin ayaghynan aiyrylyp sal bolyp otyrghany belgili.

- Olar  Ózbekstan men Qyrghyzstannan da quylghan ba?

- IYә, Ózbekstannan 2010 jyly quylghan. Óbekstanda altyn qazu, óndeu jәne satu júmystarymen ainalysqan. Keyin kompaniyadaghy ózbekterding barlyghyn júmystan shygharyp, memlekettin  últtyq mýddesine tikeley kóp mólsherde ziyan keltirgendigi ýshin Ózbek biyligi jaghynan alastalghan. Al qyrghyzdar 2012 jyly ««TURKUAZ CONSTRUCTION» JShS-ining Qyrghyz aumaghynda júmys jasauyn shektedi, júmysshylarynyng barlyghy bastaryn әreng alyp, Almatygha qaray qashty. Mine, osylaysha kórshilermizden quylghan alayaq kompaniyanyng Qazaqstannyng aumaghynda erkin tayrandauy men qazaqtardyng namysyn taptap, memleketting aqshasyn shashyp jatqany janymyzgha batady.  Al osynshama zansyzdyqtardy kóre túryp, sot oryndary men memlekettik basqa da  qúqyq qorghau oryndarynyng ýnsiz qaluy, tipti jazghan aryzdargha jauap bermeui kónilge qayau keltiredi.  Búl shyndyqtardy da Preziydentimiz bilmeytin bolsa kerek.

Múrajay qúrylysy – «Týrkuazdyn» oiynshyghy, jemqorlardyng jemi bolyp otyr»

- Siz jana Astanada salynyp jatqan ortalyq muzeyding tónireginde bolyp jatqan jemqorlyqtar turaly aittynyz. Ony qalay týsindiresiz? Dәlelderiniz bar ma?

- Ol turaly onda istegen azamattardyng jartysynan astamy biledi. Bizde de naqty dәlelder bar. Biz ol turaly arnayy Qúrylys ekonomikalyq saraptama  jasatqanbyz. Elbasynyng tapsyrmasymen salynyp jatqan Qazaqstan tarihy múrajayynyng qúrylysyna bizding pysyqaylar  qúrylys salasynda eshbir tәjiriybesi joq «Turkuaz»  kompaniyasyn  tartty. Ol jerde ýlken zansyzdyq jasalghan. Birinshiden, elimizding zandary boyynsha  birinshi kezekte  qúrylystyng jobalau-smetalyq qújattaryn dayarlaytyn  mekeme anyqtaluy kerek. Búl qújattardy dayarlaugha tapsyrys alghan  firma jobalau-smetalyq qújattardy әzirleydi. Jobalau-smetalyq qújattar әzir bolghan song ghana  qúrylys jýrgizuge tender jariyalanady. Al, Qazaqstan tarihy múrajayynyng qúrylysyna qatysty  búl proseduralardyng birde-bireui ótpegen.  Jobasy jasalmaghan.

Ekinshiden,  qúrylysqa bizding pysyqaylar  liyzensiyazy joq firmany tartyp otyr. Joba jasalmauynyng saldarynan biz zardap shegip, istegen  júmysymyzdyng aqysyn ala almay otyrmyz. Men 2012 jyly QR Qúrylys jәne túrghyn ýy kommunaldyq sharuashylyq agenttigine, Astana qalalyq Memlekettik sәulet-qúrylys baqylau mekemesine (GASK) hat jazghanmyn. «Zansyzdyqtardy toqtatynyzdar» dep. Sol kezde  Esep komiytetinin  tóraghasy qyzmetin atqarghan Omarhan Óksikbaevtyng atyna, qazirgi A.Musinge, Qarjy ministri B.Jәmishevke jәne barlyq Ministrlerding jeke bloktaryna birneshe ret, tipti Qarjy polisiyasyna da hat jazdyq. Búl qúrylys júmystarynda   jemqorlyq bar ekendigin, qomaqty qarjy  zansyz joldarmen  talan-taraj bolyp bireulerding qaltasyna týsip jatqandyghyn aittyq. Sol kezde QR Qúrylys jәne túrghyn ýy kommunaldyq sharuashylyq agenttigining bizge bergen birneshe jauap hattary bar mende. Ol hat 2012 jyldyn  qazan aiynyng 11 deyin bizge ýsh ret  kelgen. Sol hatta  qúrylystyng jobalyq-smetalyq qújattarynyng jәne «Turkuaz Konstrakshnnyn»  qúrylys  júmystaryna  liysenziyasy joq ekendigi ashyq aitylghan. Memlekettik sәulet-qúrylys baqylau mekemesinen  rúqsat ta almaghandyghy,  qúrylys zansyz jolmen jýrip  jatqandyghy  jazylghan. Soghan baylanysty  Astana qalalyq Memlekettik sәulet-qúrylys baqylau mekemesi «Qazaqstan Respublikasyndaghy sәulet, qala qúrylysy jәne qúrylys qyzmeti turaly» zanynyng 64 babyna  sýiene otyryp, «Turkuazgha» jalpy kólemi 370 ailyq eseptik kórsetkish kóleminde  aiyppúl salghanyn  jazypty.  Al, zannyng 64 babynda «Memlekettik investisiyalardyng esebinen nemese olardyng qatysuymen salynyp jatqan obektiler jónindegi memlekettik saraptamanyng ong qorytyndysy bolmayynsha, jobalau qújattamasyn bekituge jәne qúrylys-montaj júmystaryn jýrgizuge (qúrylystyng bastaluyna) rúqsat etuge jol berilmeydi» delingen. Yaghni, jobalau-smetalyq qújattary bolmasa  qúrylys júmystary toqtatyluy kerek. Biraq, «Turkuazdyn» júmysy toqtatylghan joq.

Ýshinshiden, sot oryndary búl qúrylysqa tartylghan aqshanyng naqty sanyn teksermeude. Negizi 50 milliardtan astam tenge ketti. Al dәl osynday  ýlgidegi, mektep siyaqty qúrylystargha 1.2 milliard tenge qarjy bólinetinin bilesizder.Sonda bir mektepting kólemindey Muzeyge korrupsiyalyq jolmen ketken qarajatqa songhy ýlgidegi 30-mektep túrghyzugha bolady. Al búl Muzey qúrylysyn úzaghanda 5-8 milliard tengemen bitiruge bolar edi.  Sonda  halyqtyng aqshasyn qayda shashyp jatyr? Ol nege tekserilmeydi? Mine, búl el basqarghandardyng Preziydentting atyn jamylyp halyqtyng qarajatyn tonap jatqanynyng dәleli, óte ókinishti jaghday.

Tórtinshiden, osynshama qarjy bólingen Qazaqstan tarihy múrajayynyng qúrylysy sapasyz jýrgizilgen. Tipten 2013 jyly aqpan aiynda Muzeyding Metallokonstruksiyadan túrghyzylghan blogy sapasyz bolyp, shetelden kelgen mamandardyng kómegimen qaytadan jamap qoyghan. Al búl súmdyqty  bireu bilse, bireui bilmeydi. Biraq,biyliktegilerdin  bәri biledi.

- Kompaniya  sizderge  qansha qaryz jәne olardyng qúryqtaryna qalay týsip qaldynyzdar? Aryzdandynyzdar ma?

- Qysqartyp aitqanda, meni Sol qúrylys júmystaryna  Sәken Sydyqov degen jigit shaqyrghan edi.  Ol jigit  әlgi qúrylysty jýrgizuge tiyisti «Turkuaz Konstrakshn» JShS Astana  qalalyq  filialynyng әkimshilik  diyrektory Marat Rahmetov degen azamattyng dosy eken. Biz kompaniya basshylyghymen kelise otyryp, júmystyng qúny 100 mln. tenge dep baghasyn  berdik, búl songhy bagha emes edi. Búl júmystar  nysannyng syrtqy injenerlik  jelilerinin júmysyn jasaugha  ghana berilgen  bagha bolatyn. Yaghniy,  múrajaydyng su,  jyly su jәne kәriz jýiesining júmysyn jasap beruge  kelistik. Sóitip, 2011 jyldyng tamyz aiynyng 15-i kýni kelisim-shartqa qol qoyyldy. Biz júmys isteuge barghan kezde  nysannyng jobalau-smetalyq qújattary bolmay shyqty. 2011 jyldyng 1 qyrkýieginde  jinalys boldy. Onda «Turkuaz Konstrakshnnyn» basshylary  júmysty bastaugha  jobanyng ekspertizadan ótpegeni kedergi bolyp túrghanyn, sondyqtan  júmysty 23 qyrkýiekte bastau kerektigin aitty. Múnyng bәri  hattamada jazylghan. Oghan dәlelderim de jetkilikti. Sonymen ne kerek, biz 2011 jyldyng 23 qyrkýieginde  nysangha  qayta bardyq.  Biraq bas merdiger  bizge  saraptamadan  ótpegen  joba berdi. Baghasy da anyqtalmaghan eken. Alayda, biz kelisim-shart  negizinde júmysymyzdy bastadyq.  Mәselening bәri sol kezde bastaldy. Óitkeni,  biz bir istegen júmysymyzdy  birneshe mәrte  qayta jasaugha  mәjbýr boldyq.  Mәselen,  su, kәriz jýielerine arnalghan qúbyrlardy  tósep bolghan kezde, merdigerler keledi de «oybay,  joba ózgerdi, sender de  qúbyrlardy qayta jasandar» deydi. 150 metr úzyndyghyndaghy jerlerdi qazyp,  qúbyrlardyng astyna  qúm  tósep,  qúbyrlardy dәnerkelep,  betin  betonmen jauyp qoyghan kezderimizde ózgertedi. Ózderi aldynda qabyldap alatyn edi  júmysty. Barlyghy qújat boyynsha jasaldy. Biraq, «Turkuaz Konstrakshn» kompaniyasy jobalardy ózgertuin qoymady.  Sonyng kesirinen    qúbyrlardy qayta shygharyp, orlardy 1 metrge  terendetip, qúbyrlardy qayta tósegen kezderimiz boldy. Sóitip, bir júmysty 5 ret jasadyq. Jalpy qúny  200 mln. tengeden asatyn  júmys jasaghan edik. Biz  búl mәsele boyynsha sotqa da jýgindik. Biraq, «Turkuaz Konstrakshn» JShS basshylary    qanday  tәsildermen ekenin qaydam, sottardy óz paydasyna sheship jatyr. Qújattarymyz tolyq, zang talaptary bizding jaqta bolghanymen, әiteuir sotta týrikterding paydasyna  sheshilip kete  beredi. Mәselen, zang boyynsha jobalau-smetalyq qújattary joq nysannyng qúrylysyn Astana qalalyq Ekonomikalyq Sottyng toraghasy D.Abdughaliyev týrikter bir nәrsege qyzyqtyrmaghan bolsa, qúrylysty toqtatuy kerek edi. D.Abdughaliyev «Turkuazdy» emes, qazaq memleketining mýddesin qorghaytyn ZANG qyzmetkeri, Elbasy sottardy taghayyndaghan kezde Halyqqa qyzmet jasa dep taghayyndaydy ghoy. Al D.Abdughaliyev bolsa, jobalau-smetalyq qújatysyz qúrylys salugha bolmaytynyn bile túra, ózining bassyzdyqpen zansyz әreketterine basyp múrajay qúrylysyn jýrgizip jatqan týrikterdi jaqtauyn qoymady. Biyl taghy da berdik sotqa. Talap aryz týsirdik. Astana qalalyq audanaralyq  ekonomikalyq soty bizding talap aryzymyzdy  qabyldady. Sotty Sh. Nýsipova  degen sudiya  jýrgizdi. Biraq,  78 kýn boyy bir de bir ret sot otyrysyn ótkizbedi. 2013 jyldyng 1 sәuirinen 17 mausymgha deyin bir ret bolsa da sot otyrysy bolmady. Songhy kýni, yaghniy  17 mausymda «segodnya u menya srok. Ya obyazano  vynesty resheniye» dep týrikterding paydasyna sheshim shyghardy. «Turkuaz Konstrakshn» JShS basshylary  bizben  aramyzdaghy kelisim-sharttardyng birinshi paraqtaryn  ózgertip jiberipti. Zang boyynsha birinshi  paraqta  mening qolym boluy kerek. Jalpy, kelisim-sharttyng barlyq paraghynda eki jaqtyng ókilderining qoly qoyyluy tiyis. Bizding firma atynan  barlyq qújattargha ózim qol qoyamyn. Biraq, sotqa «Turkuaz Konstrakshn» ókilderi әkelgen  kelisim-sharttyng birinshi paraghynda  mening qolym joq. Týrikter 2011 jyldyng 15  qarashasyna sәikestendirip mening atymnan jalghan  qújat jasaghan. «Sayat-Jan»JShS  59 mln. tenge kólemindegi qúny bar materialdargha qatysty talabymyz joq, qarjy súramaymyz» degen maghynada qújat jasaghan. Qújat bolghanda da bizding firmadan «Turkuaz Konstrakshngha» jazylghan hat eken әlgi. Biraq, bizding firmanyng shyghys qújattarynyng arasynda ol joq jәne bizding blanka emes. Onyng ýstine  sol hatta kórsetilgen  materialdar qúrylys alanyna  qarashada emes, 2011 jyldyng jeltoqsanynda kirgizilgen. Múnyng bәrin biz qújattarmen  dәleldedik. Al, sot bolsa «Turkuaz Konstrakshn» ókilderin jaqtady. Osy sottyn Sudiyasy Baldyqova da eki aidan asa uaqyt birde-bir sot otyrysyn ótkizbey,barlyq dәlelimiz túrsa da, sotqa kelmey qashyp jýrgen «Turkuazdyn» paydasyna sheshim shyghardy. Sonda Astana qalalyq Ekonomikalyq Sotynyng toraghasynan bastap, qatardaghy sudiyasyna deyin «Turkuazdyn» itarashasy bolghany ma, әlde, «Turkuazdyn» qol shoqpary ma?..

«TURKUAZ CONSTRUCTION» JShS-nyng zansyzdyqtary turaly 2-birdey is qozghaldy

- «TURKUAZ CONSTRUCTION» JShS-nyng basshylarymen tikeley kezdese aldynyz ba?

- IYә, Zәky Pilge meni 2 ret shaqyryp kezdesti, kelisip sheshuge shaqyrdy. Milliardtaghan korrupsiyany jariyalama dep jalyndy. Biraq әngime arasynda maghan qoyghan orynsyz talaptarynan bas tarttym. Tipti «Sender mal qazaqsyndar» degen sózinen keyin betine týkirip te ketip qaldym, úyalmay ýshinshi ret kelisimge shaqyrghanda namysym keldi, barmadym. Endi zang jýzinde kýresip jatyrmyn. Osy ýshin Astanagha kelip ketip jýrgeli bir jarym jyldan asty D.Abdughaliyevting  zansyzdyqpen shygharghan sheshimine Jogharghy sotqa shaghym berdik. Is 19.12.2013 jyly jogharghy sotta qaralatyny jayly býgin hat keldi. Sudiya Baldykovanyng 2013jyly 10.06 aiynda tәuipshilik jolmen shygharghan sheshimine Astana qalalyq sotyna appellyasiyalyq shaghym týsirdik, kýni taghayyndalghan joq, kýtip otyrmyz.Sh.Nusupovanyng sheshimi boyynsha uaqyt bar.

-  Kómektesip jatqan azamattar bar ma?

- Áriyne, kóp. «Turkuazda» júmys  istegen jәne Astana qalalyq GASK qyzmetkerleri, taghy birneshe memleket qyzmetkerler qoldarynan kelgenshe kómektesip jatyr. Barlyghy «TURKUAZ CONSTRUCTION» JShS-nyng súmdyqtary men osynday alyaq kompaniyany Qazaqstannan alastaugha niyettes bolyp jýr. Astanadaghy «Jemqorlyqqa qarsy komiytet» qoghamdyq qorynyng tóraghasy Músaghaly Duambekov myrzamen kenese otyryp, ótken qarasha aiynda Astana qalalyq ishki ister basqarmasyna aryz týsirdik. Astana qalasy, Almaty audandyq IIB –sy 27.11.2013 jyly KUZ-6267/13711103115574 nomerli qylmystyq is qozghap, tergeu sharalaryn bastap jatyr. Keshe 05.12.2013 jyly Astana qalalyq IIB-da «Turkuazgha» qarsy 13710003102050 nomerli 2-shi qylmystyq is qozghalyp (2-suret), ol da Almaty audandyq IIB-ne tergeuge berildi. Alla qalasa, osy joly bir ýlken shayqas bolatyny shyndyq. Oghan qúqyq qorghaushy azamattar men jurnalister, telearnalar da tartyluda.

- Siz bir sózinizde búl jemqorlyqtyng basynda ýlken sheneunikter bar dep aityp qaldynyz. Onyng ýstine «TURKUAZ CONSTRUCTION» JShS-ning de alpauyt kompaniya ekeni belgili. Qoryqpaysyz ba?

- Alla salsa, bәrin kóremiz. «Turkuazdyn» artynda qúryghy úzyn adamdardyng túrghany ras. Olardyng kimder ekenin de bilemin. Biraq mening isim - alayaq «Turkuazben». Olar búryn da qorqytty. Tipti adam da salyp mendegi atqarylghan júmystyng týpnúsqa AKT-ilerin tartyp alu  әreketin de jasady. Sondyqtan ashyghyn aitayyn,  olar menen qorqyp otyr. Qazirshe amanmyn. Eng manyzdysy – әdildik men jaghynda.

 Ángimelesken: Altay Búqarbaev

 Abai.kz