Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3611 1 pikir 19 Jeltoqsan, 2013 saghat 04:53

Auyt Múqiybek. Naghashyma hat (basy)

nemese Tólqújatym men Jeke bas kuәligimdi keri ótkizuge múrsat beriniz, qúrmetti Núreke!

 

1. «Keshe, yaghny jeltoqsannyng 10-y kýni kópshilik talqysyna týsken jәne әleumetting qatty narazylyghyna úshyraghan «Qazaqstan Respublikasynyng keybir zannamalyq aktilerine enbek kóshi-qony mәseleleri boyynsha ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly» Zangha Memleket basshysy qol qoydy. Búl onsyz da qantarylyp túrghan qazaq kóshining búidasy keri búryldy degendi bildiredi» (turkystan.kz ) – dep jazady «Týrkistan» aptalyghy ózining 12-jeltoqsan kýngi sanynda.

Sonymen 22 jylgha jalghasqan qazaq kóshining basynan baghy taydy. Dúrys pa, búrys pa, – baghasyn berip, ýkimin shygharatyn – bolashaq! 

«Tәuelsiz Otany, aqsaqal Preziydenti túryp, az emes, bes million qazaq dalada qalmasyn!» – dep shulaghan qalyng dauystyng ishinde mening de ýnim bar edi. Sol bauyrlardyng atynan Sizge «Songhy tilegimdi» (abai.kz) jyrymmen aittym. Aqyry qol qoyyldy. Endi tórt jylgha túl azamattyq súrau sheshimine kelip, qúrmetti Núrsúltan Ábishúly, Sizding atynyzgha osy hatty jazyp otyrmyn.

nemese Tólqújatym men Jeke bas kuәligimdi keri ótkizuge múrsat beriniz, qúrmetti Núreke!

 

1. «Keshe, yaghny jeltoqsannyng 10-y kýni kópshilik talqysyna týsken jәne әleumetting qatty narazylyghyna úshyraghan «Qazaqstan Respublikasynyng keybir zannamalyq aktilerine enbek kóshi-qony mәseleleri boyynsha ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly» Zangha Memleket basshysy qol qoydy. Búl onsyz da qantarylyp túrghan qazaq kóshining búidasy keri búryldy degendi bildiredi» (turkystan.kz ) – dep jazady «Týrkistan» aptalyghy ózining 12-jeltoqsan kýngi sanynda.

Sonymen 22 jylgha jalghasqan qazaq kóshining basynan baghy taydy. Dúrys pa, búrys pa, – baghasyn berip, ýkimin shygharatyn – bolashaq! 

«Tәuelsiz Otany, aqsaqal Preziydenti túryp, az emes, bes million qazaq dalada qalmasyn!» – dep shulaghan qalyng dauystyng ishinde mening de ýnim bar edi. Sol bauyrlardyng atynan Sizge «Songhy tilegimdi» (abai.kz) jyrymmen aittym. Aqyry qol qoyyldy. Endi tórt jylgha túl azamattyq súrau sheshimine kelip, qúrmetti Núrsúltan Ábishúly, Sizding atynyzgha osy hatty jazyp otyrmyn.

Áriyne, hatymnyng aighaylap túrghan atyn kórip, Sizding jәne meni tolyq bile bermeytin basqa da aghayyndardyng «búl kim, esi auysqan bireu emes pe?» – dep qaluy bek mýmkin ghoy. Sol ýshin kishkene arydan bastap, Sizben kenirek syrlasudy jón kórdim.

Negizi, Núrsúltan Ábshúly, men Almatygha Qytaydyng ýlken qalalary – Bejinnen ne Ýrimjiden, bolmasa myna irgede túrghan Qúljadan da emes, tóte auyldan – Oimanbúlaqtan kelgen balamyn. Osynau zayyrly memlekette, qansha jerden, on bes jyl túrdym desem de, sol auyldyng «jaman» әdetinen bir aryla almay-aq qoydym. Onyng ýstine, qazaqtyng sol eski jolymen ata-jón súrasa ketsek, mysaly, әneu qasynyzda jýretin múrtty jigitke qaraghanda, men Sizge әlde qayda jaqynmyn. Siz úldan tughansyz da, men qyzdyng balasymyn, – tughan jiyeninizbin.

«Asyldardyng býgingi sýiegimin,

Dombyranyng kýy tókken tiyegimin.

Túmanbaydyng eng jaqsy balasymyn,

Núrsúltannyn, bilse eger, jiyenimin»

– dep óleng jazyp jýrgenim sodan (abai.kz).

Arghy atanyz ataqty Bәidibek baydyng Kýnbiyke (Kýnbýbi dep te jýr), Núrbiyke degen eki qyzy bolghanyn bilesiz ghoy. Sonyng ekeui de Domalaq (Núrila) ananyzdyng (el.kz) Jarqyshaghynan tughan. Men sonyng óte aqyldy, kórikti bolghan song el: «Shirkin, Bәidibekting qyzy-ay!..» – dep jýrip, «Qyzay» atap ketken Kýnbiykesining túqymymyn. Ýlkenderding aituynsha, Qyzay anamyz tirliginde úrpaqtaryna: «El ósip, jerden qysylsandar, әkem Bәidibekting ata mekeni Ileni tabyndar!» dep ósiyet qaldyrypty. Ápekenizden qalghan osynau sóz boyynsha, «Qyzaylar 1865-jyldan 1871- jyldar aralyghynda Ilening búrynghy Qúlja, Sýidin jәne kóne Qorghas audany ónirlerine deyin asyp týsip qonystanghan» (Qaharman Múqanúly. «Ghylmy zertteu maqalalary», Últtar baspasy, 193-, 196-better). Qazir odan taraghan tórt úldyng (Menis, Jenis, Begimbet, Derbis) úrpaghy Ile Qazaq avtonomiyaly oblysynyng segiz audanynda túrady. Al, Núrbiyke (massaget.kz ), óz aty jayyna qalyp, «Múryn» atanyp ketipti. Onyng úrpaghy da ósken auyl, Barqytbelding arghy betinde otyr qazir. Qysqasy, eki apayynyzdyng úrpaghy úlarday shulap, auyp barghan qalyng Alban-Suanmen birge býkil Shyghys Týrkistannyng eki ýlken ónirin (Ile men Tarbaghatay aimaghyn) alyp jatqan eki ýlken ruly el qazir...

Mening óz әkem Múqiybek Myrzabayúly (surette) qyzyl ýkimet kelerden búryn óz ruymyzdyng zәngisi bolghan. Anam Býbijan Esbolqyzy 1944-jyly shilde aiynyng sonynda Ileden Shyghys Týrkistan últ azattyq kóterilisining túnghysh oghyn atqan qos batyrlar Ákpar-Seyitke tike tuys.

Múqiybekting nemere inisi Múqabay Qúljaqanúly Shyghys Týrkistan Respublikasy qúrylu qarsanyndaghy sayasy kýresterding bel ortasynda jýrgen, býkil Alban-Qyzaygha aty mәlim qayratker. 1946- jylydyng 2-shildesinde Shyghys Týrkistan Respublikasy Stalin men Mao jaghynan túnshyqtyrylyp, qyzyl qytay biylikke kelgende, Múqabay atam býkil qyzymetti tastap, auylgha ketip qalady. Ne kerek, 1951 jyly pantýrkizmshi Múqiybek te, Múqabay da (taghy birneshe kisi bar) tútqyndalyp, Sýidindegi týrmege jabylady. 1952-jyldyng 25-mamyrynda Múqabay qandyqol qyzyl Qytay ýkimeti tarapynan 37 jasynda atylady. Sol kezdegi      Ortalyqtan Shynjangha qyzmet teksere kelgen әri Batys bes ólkening kuratory, qazirgi Qytay basshysy Sy Szinipinnin әkesi Siy Chjunisunnin búiyryghymen Shynjandaghy adam atu «nauqany» toqtatylyp, endi atylghaly túrghan jerinen Múqiybekter, Alla saqtap, aman qalady...

Al, men ózim birinshi synypqa, senseniz, on bir jasymda әreng bardym, Núragha. Oghan sebep, arystanday eki bauyry men qaynysynan jastay aiyrylghan sherkókirek sheshemning Alban eline úzatylghan túnghysh qyzy Zeynekýl tәtem 1959 jyly Sovetke ketip, jylay- jylay eki kózi birdey suqaranghy bolyp qaldy. Ómirining songhy otyz jylyn jaryq әlemdi kórmey ótkizdi. Men sol sheshemdi on jastan asqansha oy men qyrgha jetelep jýrdim. Sauytbek aghamnyng túnghysh qyzy tuyp, ayaghyn basqan song ghana mening qolym bosady. Túnghysh ret baryp, birinshi synyptyng bosaghasyn somaday bolyp attaghanym esimde. Managhy aghamnyng qyzy Ámina qargham әjesin jetektep jýrip, mektep betin kórmegen kýii kýieuge shyqty...

Qadyrly Núreke, kelgeli on bes jyldan beri aitpaghan búl әngimeni Sizge ózimdi asqaqtatyp kórseteyin nemese bir sorly kýige týsirip, mýsirkete qoyayyn dep bayandap otyrgham joq. Qúday saqtasyn onday jeksúryndyqtan! Sizding shetelde qalyp bara jatqan әr jiyeninizdin, әr qandasynyzdyng otbasynda bar, basynan ótken qily taghdyr búl. Demek, búl el kórgendi, ol qazaqtar da basynan keshti. Osynyng bәrin ýlkenderding auyzynan tyndap ósken úrpaqtyng jýreginde ne bolushy edi? Áriyne, uday ashyghan zapyran! Qyj-qyj ainaghan kek!! Onyng birden-bir emi – Alla bergen Qazaq elining qasiyetti Tәuelsizdigi edi. Solyghymyzdy basyp, ensemizdi kótergen Sizding «Alysta jýrgen aghayyngha aq tileginiz» (http://old.abai.kz/node/40129) bolatyn!

Ya, qúmyrsqanday qalyng qytaydyng ishinde jýrip, shamamyz kelip, ayaghymyz jetken jerge deyin oqydyq. Tughan auylymyz Oimanbúlaqqa oralyp, múghalim boldyq. Jas bolsaq ta, el ýmit artyp, ýkimet senip tapsyrghan son, ýsh jyl mektep diyrektorlyghyn da atqardyq. Siz el astanasyn Aqmolagha auystyram dep jatqan sol toqsanynshy jyldardyng ortasynda, biz de Oimanbúlaqtyng mektebin kenirek jerge kóshirip, ýsh kezekpen oqityn 900 balagha bir mezgilde dәris tynday alatyn jana mektep saldyram dep joghary-tómenge shaqpylap, arpalyspen jýrgen bolatynbyz. Halyqtyng qoldauy, Shynjang ólkelik partiya komiytetining ekinshi hatshysy, qazaqtyng ardaqty azamaty Jәnәbil Symaghúlynyng búiryghymen qazynadan bir million yuan aqsha bólinip, 1995 jyly bastaghan isim 1998 jyldyng qyrkýieginde sәtti ayaqtaldy. 24 bólmeli, eki qabatty mektep ýii sol kezding ólshemimen qaraghanda, Ilening auyl-qystaqtaryndaghy bilim oshaqtarynyng manday aldy edi. Kerek-jaraghyn týgelge juyq janartyp, tolyqtadym. Biylik bitkenning basynda qytay, odan qala berdi úighyr otyrady. 25 jasqa endi tolghan qalqang qúlaq bala ýshin búl sharua onaygha týsken joq. Siz keshken kýidi men de basymnan ótkerdim. Siz Astanany aityp maqtana bastaghanda, mening esime Oimanbúlaqtyng mektebi týsedi birden...

2. Endigi arman – Atajúrt Qazaqstagha ketu edi. Onda baryp, Túmanbay Moldaghaliyevke sәlem beru bolatyn!

1998 jyldyng 24-qazanynda qasiyetti Qazaqstan topyraghyna tabanym tiydi. Men tuardan on jyl búryn ketken Zeynekýl apayymdy, Jandos jezdemdi artynan izdep kelip quanttym. Apam: «Úzatqan qyzdy artynan tórkini joqtamasa, ólgende qorqau qasqyr sýiegin kemiredi eken!» – dep jylaytyn. Sóitip, men apayymdy sol qorqau qasqyrdan qútqardym. Súrastyra jýrip, Túmaghamdy da taptym.

Arghy bette jatyp, Túmaghanyng jýrekjardy jyrlaryn oqyp, onyng býkil jan-dýniyesin, ótken-ketkenin, arman-tilegin, meyirimge toly jýregin, biyik adamgershiligin, adal kónilin, keng qúshaghyn... jan-tәnimmen sezingem. Maghan býkil Qazaqstan Túmanbay Moldaghaliyev bolyp elesteytin. Ishki týisigim aldamaghan eken, mening ózin sonshama jaqsy kóretinimdi, pana tútyp kelgenimdi jautandaghan kózimnen birden oqyp ýlgirdi jaqsy agha. Oqyghan ólenimning ózining ólenderine tartqanyn aityp, maqtap ta qoydy. Sosyn bar jaghdayymdy, osynda qalghymnyng keletinin súrap úqty da, maghan agha bolugha dayyn ekenin, qolynan kelgenshe kómektesetinin aityp, kelesi kýnge ýiine shaqyrdy. Áke-sheshemnen, eki birdey aghamnan, bir jengemnen aiyrylyp kelgen men bayqús bir demde qunap, jaynap shyqtym asyl aghanyng aldynan. Ómirimde búdan ótken quanyshty, júldyzdy sәtimning bolghanyn eske týsire almay, qatty tolqydym. Agha didaryn óz kózimmen kórsem degen úzaq jyl kýtken armanym sәtti oryndaldy. Men sol kýnnen bastap, Túmanbay aghanyzgha tughan ini bop kettim. Ol kisi býkil qyzymetkerin a degende Auyt dep shaqyratyn boldy.

Oymanbúlaqtaghy el: «Bizding Auytymyz Almatydan Túmanbay degen aqyn agha tauyp alypty. Ol kisi Nazarbaygha (Qytaydaghy jiyenderiniz Sizdi osylay ataydy) jaqyn tuys, agha eken. Ana Auyt endi Túmaghasyna erip baryp, patshamen emin-erkin jolygha beretin bolypty!» – dep estipti. Auylgha barsam, búl sóz Oimanbúlaqtyng basynan ayaghyna deyin jeldey esip jýr. Jaratylysyn anqau, aq kónil, sengish bolyp jaralghan tuystarynyzgha men ne aitady deysiz, «auyzdaryna may!» – dedim de qoydym.

Birer jyldan keyin Túmagha meni «Baldyrghangha» júmysqa aldy. Belgili sebeppen Astanagha ketip qalghan jerimnen ózi kelip, Mәdeniyet ministri Múhtar Qúl-Múhammed myrzadan shtat súrap, qayta alyp ketti Almatygha. Odan arghy jerde, qashan dýniyeden ozghansha, men Túmaghanyng qasynan eki eli aiyrylgham joq. Eldegi jaghdaygha qaray ailap, aqysyz demalysta bolyp, jarty ailyqqa da týsipjýrsem de, asyl aghamnyng qasynda shauyp jýre berdim...

Sóitip, men balalargha qajetti dýniyelerimdi jazyp tapsyrghan son, sayajayda otyrghan kәriyamnyng qasynda bolam; kitaptaryn qúrastyryp, baspagha úsynam; susynyn dayyndaymyn; Sizge arnap jazghan ólenderin «Egemen Qazaqstangha» jiberem; Jazushylar odaghy men basqa saraylarda bolatyn keshterge ertip baryp, sahanagha sýiep shygharam; ólenin oqyp bolghan son, baspaldaqtan demep qayta týsirip alam. Aytpaqshy,

«Taptaghy ózing oilap bir syltauyn,

Kelip ket bizding ýige, Núrsúltanym...» –

dep bastalatyn ólenin Kәdirbek Segizbaev pen Maral Ysqaqbaevqa telefonda oqyp bergen son, pochtadan men jibergem Sizge. Sol ólendi alghan Sizden telefon kelgende men taghy qasynda otyrgham. Áueli, ol ólendi sayajaygha ketip bara jytyp, mashinasyn toqtatyp qoyyp, jol ýstinde jazghanyna deyin әli esimde! Siz kelem dep, agham ekeumiz sayajaydy kýrdeli jóndeuden ótkizip, basseyin saldyryp, jaz boyy kýtkenimiz bar. Kýzde qolynyzdyng tiymegenin aityp, ghafu ótindiniz. Rayymbek batyrdyn Narynqolda ótken 300 jyldyq toyynda Sizben dastarqandas bolghanda, Siz bergen kәmpitten de auyz tiygem. Astynda oiyp basylghan qoltanbanyz bar, Siz syilaghan altyn saghatty da jughamyz...

Qysqasy, Sizben әr kezdesui aghanyz ýshin, onyng qolghanaty bolyp jýrgen men ýshin úly mereke, zor quanysh bolatyn. Biz Sizding atynyzgha aq tilekter aityp, ol merekeni arnayy atap ótetinbiz. Túmagha jaryqtyq erte túryp, Qybylagha qarap qolyn jayyp, úzaq minajat etetin. Qasynda men estip túram, Aldymen Qazaqstannyng irgesining berik boluyn, onyng basshysy – Sizding amandyqtarynyzdy tilep, Jaratqangha jalynatyn. Taghy da kóp adamdardyng atyn atap, qazaqsha dúgha jasaydy. Sonyna taman mening de esimim estilip qalatyn sol tizimnen. Betin syipaghan son, «Auyt, el auzynda atymyz bar ghoy, biz sekildi adamdardyng tilegi tez qabyl bolady!» – dep qoyatyn. Men oghan kәmil senem. Túmaghagha Allataghala bәrin bergen, tilegi oryndalghan, jaratylysy bólek adam. Onyng renish, nalasy da ekshkimdi ondyrmaytynyn mening aqyndyq týisigim әbden sezedi... Songhy sapargha shyghararda, sýiegine ózim týsip, jaqsylap judym jan aghamdy.

Negizi Túmagha meni aldap ketti... Emhanagha óz ayaghymen baryp, shyqpay qaldy ghoy. Tósek tartyp auyrghanda, býiregi, jýregi ne basqa bir organizmi isten shyqqanda, men denemning oghan kerek kez-kelgen mýshesin kesip beruge әzir edim. Týk ekilenbesten! Óitkeni ol – Túmanbay Moldaghaliyev qoy. Jolynda ólsem de armanym joq edi! Júban aghamsha aitqanda, býgingi myna soraqylyqty kórmes, estimes edim! Qamqor agha maghan qolynan kelgenning bәrin jasady. Menen jetisken ghalym shyqpaghany bolmasa, Qazaqtyng Abay atyndaghy Almaty memlekettik uniyversiytetining aspiranturasyna týsirdi. Túnghysh kitabyma alghysóz jazyp, batasyn berdi. Bir auyz sózimen-aq, el qatary, Almatynyng shetinen baspana әperdi. Astyma aq túlparyn mingizdi. Qol astyna júmysqa da aldy. Kýltayyn, Edige dosyn ertip, ózi tandaghan qyzdyng auylyna qúdalyqqa bardy. Bir jylqysyn soyyp, toyymdy ótkizdi... Kәzir qyzyl jeydesinen bastap, mening ýstimdegi biraz kiyim – Túmaghanyki. Saghynghanda kiyip alam. Jaghasynan jan aghamnyng iyisi anqyp túrady.

Túmaghanyng el kózine týspey jýrgen bir keremeti bar. Ol Qazaq eli tәuelsizdigin ala salghan elen-alang shaqta óleng jazyp, shettegi qandastaryn Qazaqstangha shaqyrghan túnghysh qazaq aqyny! Mening jolynda ólem dep jýrgenim – sol.

« ... Qinamaydy endi qaydan kelding dep, kózderin eshkim atpaydy da,

Babalargha arnap oqysang meyli, oqy ber, bauyrym, tang atpay dúgha!

Bosagha kýtedi ylghy alysta jýrgen óz perzentterin,

Tasada túryp senderge endi eshkim oq atpaydy da!

 

Baq izdep әure bolmandar sender, baq degen baba mekeni ekenin,

Bilmegenderge «nege bilmeysinder» – dep, qattyraq aityp, tóte ketemin.

Tilimdi saqtap, dinimdi saqtap, dilimdi saqtap jýrgen qazaqty,

Bauyrym demey, qauymym demey, qalaysha bólip, bóten etemin»

– dep edi-au Siz ekeuimizding esil Túmaghamyz, Núrsúltan Ábishúly!

Qylyshynan qan tamyp túrghan sonau 1985 jyly Qytaydan Europagha auyp barghan Ospan atty qazaqpen bir saparynda kezdesip, onyng ómirinen eniretip otyryp «Altay – Ospan» degen poema jazyp, ony «Bizding Otan» gazetinde bastyrghan ering taghy osy – Túmanbay Moldaghaliyev bolatyn.          

    «... Keudemde talay mening qayghy ystaldy,

    Ósirsem jaqsy edi-au úl oigha ústamdy.

    Men ólsem, balalarym barar elge,

    Qumandar, jat kórmender bayqústardy.

 

    Búl elding bólek joly, tәrtibi de,

    Bilmeymin kemshili ne, artyghy ne.

Úldarym qazaq bolmay qala ma dep,

    Ketedi zәrem mening zәr týbine...»

– dep zarlatady ghoy qayran aqyn sol dastanynda shette jýrip, kókiregi sherge tolghan Ospan bauyryn.

Bәrin demey-aq qoyayyn, tek óz qolynyzdan әr jyly marapat alyp jatqan aqyndardyng kitaptaryn, tym qúrysa, bir sýzip shyghynyzshy! Múnday ólendi Siz emge tappaysyz olardan!

(jalghasy bar)

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1469
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3245
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5406