Júma, 22 Qarasha 2024
Biylik 2423 4 pikir 31 Mamyr, 2024 saghat 19:37

Preziydent jasandy intellektining ekojýiesin jasaudy tezdetip qolgha aludy tapsyrdy

Kollaj: Abai.kz / suretter Aqorda baspasózi

Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev ghalymdarmen kezdesti. Biyl tughanyna 125 jyl tolghan akademik Qanysh Sәtbaevtan qalghan shanyraqtyng qayta irge kóterumen jinalghan qauymdy: «Janarghan Ghylym ordasy býgingi jәne bolashaq ghalymdar ýshin qyzmet ete beredi», - dep qúttyqtaghan Memleket basshysy eki jyl búryn búl jerde kýrdeli jóndeu jýrgizu jóninde naqty tapsyrma berip, sonyng nәtiyjesining qalay bolghanyna óz oiyn bildirdi.

Preziydent qazir – ghylym men bilimning zamany ekenin algha tartyp: «Eger Otanymyzdy kórkeytemiz desek, eng aldymen, osy atalghan eki salany damytuymyz kerek», - dep qadap aitty.  Óitkeni, «búdan basqa jol joq».

Memleket basshysynyng basty oiy da «Shiykizatqa arqa sýiep otyrghan el alysqa barmaydy. Bizge ghalymdar, injenerler, ónertapqyshtar qajet. Mamandarymyz әlemdik bәsekege tótep bere alatynday bilimdi, bilikti boluy kerek.

Býginde alpauyt elderding arasynda barlyq salada baqtalastyq órship túr. Biz osy kýrdeli kezende ekonomikanyng jana ýlgisine kóshe bastadyq. Ádil, inkluzivti әri bәsekege qabiletti ekonomika qúrugha kiristik. Ghylym men innovasiya onyng basty tiregi bolugha tiyis. Biz kóshke ilesetin emes, kóshti bastaytyn elderding qatarynda boluymyz kerek. Bir sózben, ghylymy әleuetimizdi arttyru qajet. Jalpy, osy baghytta biraz sharua atqarylyp jatyr.

«Men Ghylym jәne tehnologiyalar jónindegi últtyq kenesting otyrysynda birqatar naqty tapsyrma berdim. Barlyq mәsele mening tikeley baqylauymda», - dey kele, qazir «Ghylym jәne tehnologiyalyq sayasat turaly» zang jobasy Parlamentte qaralyp jatqanyn aitty.

Aymaqtarymyz boyynsha tehnologiya parkteri jәne injiniring ortalyqtary ashylyp jatyr. Jyl sayyn 500 ghalym shetelde taghylymdamadan ótedi. Ministrlik jas ghalymdargha myndaghan grant bólip jatyr. Múnyng bәri ghylymdy damytugha ong yqpalyn tiygize bastaytyny dausyz.

«Strategiyalyq baghdarymyz Qazaqstannyng memlekettiligin nyghaytugha jәne halyqtyng túrmysyn jaqsartugha baghyttalghan. Elimizding barlyq azamaty, әsirese jastar múny jaqsy týsinui kerek jәne reformalardan shet qalmaghany abzal.

Býgingi jas úrpaq janghyru ýderisterine atsalysyp, elimizde jýrgizilip jatqan reformalardyng iygiligin tolyq sezinui qajet. Daryndy, talapty jәne enbekqor jastar, onyng ishinde ghalymdar – zamanauy Qazaqstannyng jarqyn kelbeti. Jas әri tereng bilimdi azamattar – últymyzdyng basty kapitaly jәne qoghamdaghy ong ózgeristerding qozghaushy kýshi», - degeni el bolashaghynyng jarqyn ekenin tanytady.

Búl arada eskeretin bir dýnie «Jasandy intellektini» damytu isinde oza shapqan el ghana jer betindegi júmaqta ómir sýretindigin zamannyng әlpeti tanyp otyr. Mine, osy bir zamanauy mәsele Preziydent nazarynan tys qalghan joq:

«Jasandy intellektini damytu isinde elding kadrlyq әleueti manyzdy ról atqarady. Sondyqtan bilikti mamandardyng qataryn kóbeytu kerek. Joghary oqu oryndary búl júmyspen myqtap ainalysuy qajet. Býginde әlemning jetekshi uniyversiytetterining bilim beru ýderisinde praktikagha basymdyq beriledi jәne studentterding janashyldyqqa úmtylyp, startaptar әzirleuine jaghday jasalghan. Elimizding oqu oryndary osynday әdisten ýlgi aluy kerek dep oilaymyn.

Mashinalyq ýiretudi damytu manyzdy. Búl saraptama jasau jәne múqiyat pysyqtalghan sharalar qabyldau ýshin ozyq tәsilderdi iygeruge yqpal etedi. Biraq atalghan tehnologiyany keng kólemde engizumen qatar múqiyat zerdeleudi jәne jauapkershilikti qajet etetin jana syn-qaterler de payda bolady. Eng aldymen, jasandy intellektini damytu, qoldanu isinde ashyqtyq pen etikagha say bolu mәselelerine basa mәn bergen jón», - dedi Preziydent.

Sonymen últtyq birgeyimizdi saqtap, әlemdik ghylymen birge qalay adymdau kerektigining kiltin ghalymdarymyz qolyna ústatqan Memleket basshysynyng ghibaratty sózi qazaq ghylymynyng qaryshtay damuyna zor serpin berdi desek artyq aitpaymyz.

Abai.kz

4 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1447
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3206
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5208