Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 4419 0 pikir 24 Jeltoqsan, 2013 saghat 05:22

Qazaq «últshyldary» jәne qúryltaylar

Jeltoqsan kóterilisine baylanysty almatylyqtar alangha jinalyp, gýl shoqtaryn qoyghany belgili. Jeltoqsan oqighasyn eske alatyndar qatary jyl sanap azayyp bara jatqanyn da anghardyq...  Oghan Múhtar Shahanov bastaghan biraz últshyldar, jeltoqsanshylar qatysty. Sonyng artynan Almaty qalalyq әkimshiligi alangha jinalghandardy arnayy asqa shaqyrdy. Ol as «Júldyz» restoranynda boldy.

Eng qyzyghy, as elding esinde  Amantay qajynyng lepire sóilep, attandaghanymen ghana emes, Qasen Qoja-Ahmet pen Múhtar Shahanovtyng úrsysymen de este qaldy.

Endigi әngime sol eki últshyl aqsaqaldyng qaqtyghysyn qalalyq әkimshilikting arnayy úiymdastyrghany turaly bolyp otyr. «Asqa jinalyp, dastarhan basyna otyrghanda-aq bir pәlening bolatynyn sezgen edik» deydi biletinder. Sebebi Qasen Qoja-Ahmet, Múhtar Shahanov, Jasaral Quanyshәlin bir dastarhanda tynysh otyra almaydy. Ony qalalyq sheneunikter jaqsy biledi.

Endi sәl «detalino» mәn berip kóreyik. Qasen Qoja-Ahmet pen Múhtar Shahanov turaly aittyq. Astyng basynda-aq, Qayrat  Rysqúlbekovtyng bauyry Talghat sóz alyp, biylikti maqtay jónelgeni jinalghan eldi tang qaldyrdy. «Sol biylikte Qayratty óltirgen adamdar otyr ghoy әli. Organdarda istep jýr, pensiya alyp jýr qúrmetti... Ýkimette otyr. Sondyqtan aghasyn óltirgen biylikti madaqtau jaqsylyq emes» dedi ol turaly Qasen Qoja-Ahmet súhbatynda.

Jeltoqsan kóterilisine baylanysty almatylyqtar alangha jinalyp, gýl shoqtaryn qoyghany belgili. Jeltoqsan oqighasyn eske alatyndar qatary jyl sanap azayyp bara jatqanyn da anghardyq...  Oghan Múhtar Shahanov bastaghan biraz últshyldar, jeltoqsanshylar qatysty. Sonyng artynan Almaty qalalyq әkimshiligi alangha jinalghandardy arnayy asqa shaqyrdy. Ol as «Júldyz» restoranynda boldy.

Eng qyzyghy, as elding esinde  Amantay qajynyng lepire sóilep, attandaghanymen ghana emes, Qasen Qoja-Ahmet pen Múhtar Shahanovtyng úrsysymen de este qaldy.

Endigi әngime sol eki últshyl aqsaqaldyng qaqtyghysyn qalalyq әkimshilikting arnayy úiymdastyrghany turaly bolyp otyr. «Asqa jinalyp, dastarhan basyna otyrghanda-aq bir pәlening bolatynyn sezgen edik» deydi biletinder. Sebebi Qasen Qoja-Ahmet, Múhtar Shahanov, Jasaral Quanyshәlin bir dastarhanda tynysh otyra almaydy. Ony qalalyq sheneunikter jaqsy biledi.

Endi sәl «detalino» mәn berip kóreyik. Qasen Qoja-Ahmet pen Múhtar Shahanov turaly aittyq. Astyng basynda-aq, Qayrat  Rysqúlbekovtyng bauyry Talghat sóz alyp, biylikti maqtay jónelgeni jinalghan eldi tang qaldyrdy. «Sol biylikte Qayratty óltirgen adamdar otyr ghoy әli. Organdarda istep jýr, pensiya alyp jýr qúrmetti... Ýkimette otyr. Sondyqtan aghasyn óltirgen biylikti madaqtau jaqsylyq emes» dedi ol turaly Qasen Qoja-Ahmet súhbatynda.

Odan keyin Gýlbahram Jýnis, Núrlybek Quanbaev sóz aldy. Olar da maqtady biylikti. Núrlybek óz sózinde «jeltoqsandy jii jii aita beruding qajeti joq. Odan beri 27 jyl ótti. Osymen jeltoqsan oqighasyna nýkte qoyayyq» dedi sabazyn. Jinalghandar shuyldap, «mynalar ne aityp túr» dep aiqaygha basty. Sodan keyin baryp Qasen Qoja- Ahmet sóz aldy. «Jeltoqsangha qatysy joq, sottalmaghandar» dep sanaytyn adamdardyng aldymen sóilegeni, olardyng biylikti maqtaghany Qasenge únay qoyghan joq. Biraq ol barynsha baysaldy, «diplomatichno» sóileuge tyrysty. Onyng sózi kópshilikke únap, duyldap qol shapalaqtap jatty.

Búl kezde Múhtar Shahanov Astana qalasy әkimining orynbasary Zәuresh Amanjolovanyng qasynda ashugha bulyghyp otyrghan. Ol azday Shahanov sóileuding az aldynda bireuler eki paraq qaghaz taratyp jýrdi. Sóitse ol Shahanovty jamandaghan әngime eken-mys...

Sonymen qolyna mikrofon tiygen Múhtar Shahanov Jeltoqsan oqighasy men bolmasam ashylmay qalatyn edi, men bolmasam barlyghyng oryssha sóilep, qazaqstandyq azamat bolyp otyratyn edinder, men bolmasam, men bolmasam dey kelip, Qasenge shýilikti... «Men sening әkendi tanytyp jiberemin» dep kijindi ol Qasenge. Sonymen ne kerek, Shahanov Ábish Kekilbaev pen Túmanbay Moldaghaliyevtyng satqyn ekenin, Shahanovty qaralaghanyn da aityp saldy. Osydan keyin astyng shyrqy búzylyp, dau damay órshidi de ketti.

Osynyng bәrin qalalyq әkimshilik, naqtyraq aitsaq ishki sayasat basqarmasy úiymdastyrdy deydi el auzyndaghy әngime. Keybir biletinder búl sharuany basqarma bastyghynyng orynbasary Aydar Esenbekovtyng qolymen jasalghanyn aituda.

Múnyng bәri últshyldardyng birigip ketuine qoyylghan tosqauyl kórinedi. Sonyng aldynda ghana ótken halyq ókilderining qúryltayyna kedergi keltiru mәselesinde de basqarma az enbek sinirmegen kórinedi. Qúryltay óterding aldynda  Múhtar Shahanov әkimning orynbasary Zәuresh Amanjolovamen kezdesipti. Sol kezdesuden keyin Múhang qúryltaydy ótkizuden bas tartpaghanymen qarqyndy   әreket etpeuge, oza shapqysy keletin belsendilerdi auyzdyqtap otyrugha uәde bergen siyaqty. Sebebi qúryltay ótkeli beri bir ay uaqyt ótse de ne Múhtar Shahanov, ne basqa últshyldar júmghan auyzdaryn ashqan joq.

El auzyndaghy әngimege qaraghanda Múhtar Shahanov últshyldardyng belsendi júmys isteuine týrli syltau tauyp, kedergi keltirip jatqan kórinedi. Qúryltaydy úiymdastyrushy Ghabiyden Jәkeev pen  Maqsat Núrypbaevtyng da ýni shyqpay qaldy. Onyng sebebi Múhtar Shahanov Últtyq kenesting atynan sóileuge tiym salyp, Kenesting úiymdastyrushy organyn qúrudy týrli syltaumen keri ysyryp jatqan kórinedi. Onyng bir shetin Maqsat Núrypbaevtyng Feysbukta jazghan әngimesinen bayqaugha bolady. Ol әleumettik jelidegi paraqshasynda «Tek biylikte ghana emes, barlyq jerde buyn almasyp, qoghamgha qojalyq orta jәne jas buyngha kóshu kerek ekendigine senimim búrynghydan da molaya týsti. Jana zamannyn, jana uaqyttyng talabyna say oilaytyn, júmys isteytin jana buyn qalyptaspayynsha qoghamnyng janarmaytynyna, jaqsarmaytynyna taghy da kóz jetkizgendey boldym» dep jazdy.

Ár sózin andap sóileytin Maqsattyng «Tek uaqyty ótken, qayraty qashqan adamdardyng óle ólgenshe tizginge jarmasyp, jastargha jol bergisi kelmeytini ókinishti-aq» deui kóp nәrseni anghartsa kerek. Basynda attay qalap, qoldauyna ie bolghan Múhtar Shahanov endi onyng ayaghyna túsau bolyp otyrghan siyaqty.

Jarmahan Túyaqbaydyng da qúryltay ótkizu turaly әngimesi týrli joramaldargha arqau boluda. Eng qyzyghy, Jarmahan Aytbayúly oppozisiyanyng emes, últshyldardyng qúryltayyn ótkizgisi keletini. Ol qúryltay turaly mәlimdemesinde ««Qúryltay ótkizetin uaqyt keldi. Azamattyq jiyn «Qazaqstannyng bolashaghy ýshin» degen atpen ótedi. Eldegi jaghdaydy bәri de jaqsy biledi. Qazir bizding eldegi ahualdy erinshek adamdar ghana bilmeytin shyghar. Biz elimizding bolashaghy ýshin jauapkershilikti óz moynyna alugha qabiletti, júdyryqtay júmylghan qoghamdyq-sayasy kýsh qalyptastyrudy kózdeymiz» degen bolatyn. Al Halyq ókilderining qúryltayy qabyldaghan qararda «Qúryltay memleket qúrushy últ mәrtebesinen tuyndaytyn barlyq qúqyqtar men mindetter jauapkershiligin  qazaq halqy óz moynyna alatynyn habarlaydy» dep jazypty. Demek, eki qúryltaydyng maqsaty da sayasy kýsh qalyptastyru. Biraq kópshilik týsinbey dal bolyp otyrghan jaghdaylar da az emes. Mysaly, Jarmahan Túyaqbay «Kóptegen mәseleler bar. Sonyng bәrin sheshuding joldaryn izdeu kerek. Biylik ony izdemeytin bolsa, halyq ózi izdeui kerek. Yaghny qantógiske, kóteriliske jetkizbey sonyng aldyn alu baghytyndaghy sharalardy belgileu ýshin jalpy halyqtyng ókilderi jinalyp, osy mәselening tónireginde alqaly jinalys ótkizip, óz talaptaryn, óz úsynystaryn biylikke jetkizu kerek», -  dedi ol 04 jeltoqsanda bergen súhbatynda. Sonda Halyq ókilderining qúryltayynyng talaptary JSDP serkesining kónilinen shyqpaghany ma? Onda Jarmahan Túyaqbaydyng talaby Múhtar Shahanovtyng 23 talabynan bólek boluy mýmkin be? Bólek bolsa ol ne boluy mýmkin? Jalpy ekinshi qúryltaydyng qanshalyqty qajettiligi bar? Shahanov bastaghan qúryltaygha Baltash Túrsynbaev pen Ghaziz Aldamjarovtyng qatysyp, tórde otyryp, sóz sóilegenin eskersek, ekinshi qúryltay tyng qanday úsynys jasap, talap qoyy mýmkin? Álde búl últshyldarmen jarysa shauyp, bólshektep jiberuding nemese ony jútyp qongdyng amaly ma?

Bizge jetken әngimelerge qúlaq týrsek, Jarmahan Túyaqbaydy qoldaugha Múhtar Shahanov ta, Maqsat Núrypbaev ta mýddeli emes siyaqty. Qazaq últtyq kenesining JSDPmen birige ketui eki talay. Olay bolsa qúryltay men qúryltaydyng arasynda ne bolatyny әli týsiniksiz bolyp túr.

Quandyq Absamet, Almaty qalasy

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5375