Bizding zamandastarymyz (jiyrma birinshi ghasyrgha ómir órmegining jýzin audaryp jetkender) Abay ólenderin bala kýninen mektepte jattap ósti.

Abay enbekterin ruhany azyqqa ainaldyru solargha negizinen ýsh baghytta jýzege asqan sekildi. Birin mamandyghy mәjbýrlese, endi birin qyzmet baby Abay atyn eske týsirtip qoyatyn. Al endi biri Abay enbekterin ózderining qalauymen oqyp, jandaryna ruhany azyq etip keldi. Biz ózimizdi songhy topqa jatqyzghaly otyrmyz. 

Sol topta jýrip, biz, jasymyz Abay sýrgen ghúmyrdan asynqyrap ketken shaqta, Abaydy tek qana oqyp shyghu jetkiliksiz eken degen payymgha toqtadyq.

Abaydy oqu qajet eken...

Oqyghannan keyin oilanghan dúrys sekildi...

Dúrystap oilanyp al da, oiyndy jariya et...

Biz ózimizdi "adam dep, admgershilik dep" tirshilik etetinder sanatyna qosamyz. "Qolymdy mezgilinen kesh sermedim" – demekshi, biz de keshirek bolsa da, Abay enbekterin sana zerdesimen payymdap, oy tolghamdary arqyly qabyldap bayqaghymyz keldi. Sodan payda bolghan týisikti oigha ainaldyryp, qaghazgha týsirip, týsinigin kópshilik nazaryna úsynu qajettiligin moyyndadyq.

Bizding zamandastarymyz (jiyrma birinshi ghasyrgha ómir órmegining jýzin audaryp jetkender) Abay ólenderin bala kýninen mektepte jattap ósti.

Abay enbekterin ruhany azyqqa ainaldyru solargha negizinen ýsh baghytta jýzege asqan sekildi. Birin mamandyghy mәjbýrlese, endi birin qyzmet baby Abay atyn eske týsirtip qoyatyn. Al endi biri Abay enbekterin ózderining qalauymen oqyp, jandaryna ruhany azyq etip keldi. Biz ózimizdi songhy topqa jatqyzghaly otyrmyz. 

Sol topta jýrip, biz, jasymyz Abay sýrgen ghúmyrdan asynqyrap ketken shaqta, Abaydy tek qana oqyp shyghu jetkiliksiz eken degen payymgha toqtadyq.

Abaydy oqu qajet eken...

Oqyghannan keyin oilanghan dúrys sekildi...

Dúrystap oilanyp al da, oiyndy jariya et...

Biz ózimizdi "adam dep, admgershilik dep" tirshilik etetinder sanatyna qosamyz. "Qolymdy mezgilinen kesh sermedim" – demekshi, biz de keshirek bolsa da, Abay enbekterin sana zerdesimen payymdap, oy tolghamdary arqyly qabyldap bayqaghymyz keldi. Sodan payda bolghan týisikti oigha ainaldyryp, qaghazgha týsirip, týsinigin kópshilik nazaryna úsynu qajettiligin moyyndadyq.

Bizding enbegimizding ataqty filosoftar men ghalymdardyn, Abay múrasyn zertteushilerding nazaryna iligip, kemshiligi bayqalyp jatsa, biz eshkimnen de keshirim súramaymyz. Óitkeni, búl enbek kәsiby Abay zertteushisining enbegi emes, Abaydy óz betimen oqyp, óz týsinigin kópshilik nazaryna úsynyp otyrghan kópting birining enbegi.

Osylaysha, oilana, bir sheshimge kelip alyp, biz Abay әlemin izdep shyqpaq boldyq, osy sapargha bel bayladyq.

Abay әlemin taba alamyz ba?

Kezdese qalsaq, ol әlem bizge esigin asha ma?

Tipti ashyq esikti әlem ishine ene alamyz ba?

Ol bizge júmbaq... Degenmen talpynudy, talap qyludy Abay jaqsy kórgen... Bizge onday qayda dep moyymaudy tapsyrghan...

Moyynday ketelik, búl sapardyng alghashqy qadamyn basu bizge  qiyngha soqty. Qalay úmtylsam da kelispey túrghan sekildi bolyp, dәlirek aitqanda, ózime únamay kóp azaptandym. Keyde búl sayahatqa attanu maghan  mýmkin emestey kórinetin. Qalamdy talay ret qolgha alyp (kompiuterdi) oqtalghanmen, búl jolgha qalay qamdanu kerek ekenine oy jetpey, meselim qaytyp, jabyrqap qala beretinmin. "Ayylyn tartyp miner arghymaghyng joq bolsa, aidyngha jýzdirer  jelkening bolmasa, bos qiyal emes pe, qolyng kótermesti bilegine nege jýk qylasyn" dep toryghyp ta ketetinmin. 

            Osynday oilar ýstinde "Úly Abay" degen sózdi qaytalap otyryp, "Úlyny tughan el de úly" degen oy mening osy saparyma jol ashyp bergendey boldy. Abay úly bolsa, úlyny tudyryp otyrghan el de úly emes pe!...

Sonda, úly el –  nesimen úly?

Sodan baryp búl әlemde úly elder kimder edi dep sanay bastadyq. Kóp eken. Kóp sekildi boldy. Biraz elding esimin eske týsirdik.   Birazyn oimen sholyp, solar ishinen ýsheuin tandap aldyq. Sodan song "osy elder nesimen úly edi?", "osy elderdi úlylar qataryna qalay qosyp otyrmyz?" dep, biz ózimizge súraq qoydyq.

            Osy súraqqa jauap retinde bizding sanamyzgha alghashqy bop әser  etken, olardy bizge úly atandyryp otyrghan olardyng jaulap alghan elderi de emes, shalqyghan baylyghy da emes, halqynyng sany da emes sekildi bop kórindi. "Eldi úlylar qataryna shygharar sol elding jeke túlghalary eken-au" degen týsinik payda boldy.

            Aghylshyndardy úly halyq deydi.

            Aghylshyn elinde Shekspir degen keremet bolypty. Qanshama ghasyrlar boyy Shekspir aty jer jýzinining barlyq azamatynyng auzynan týspesten keledi. Shekspir arqasynda aghylshyn eli de úlyqtana týsude. Shekspirmen qabattasa "Robinzon Kruzo", "Qazyna araly" sekildi kitaptar eske týsti.

            Orys halqyn bizge kózimiz qara tanyghaly, kókiregimiz sóz úqqaly úly halyq dep tanystyruda. Úly ekendiginde sóz joq. Úly el! Olardyng úlylyghynyng bir dәleli – otyz segiz jyl ómir sýrgen Pushkin ómirin  orys ghalymdarynyng izdengeni, zerttegeni sonshalyq, qazir aqyn ómirining birneshe kýnderi ghana aqtandaq dep eseptelinedi. Olar Pushkin degen aqyn balasynyng qay kýni kimmen sóileskenin, ne aitqanyna deyin hattap shyghypty. Lomonosov, Petr patsha, Tolstoy, Lermontov, Gumiylev, Kurchatov... Olar úlylaryn úlyqtapty. Bizder sol arqyly býkil eldi úly dep tanimyz. "Tynyq Don", "Dubrovskiy", "Arylu", "Oblomov" sekildi kitaptar eske týse bastady.

            Qytay deytin úly halyq desek, eshkim talasa qoymas. Búdan ýsh myng jylgha juyq búryn ómir sýrgen Konfusiy degen bir balasynyng auzynan shyqqan әr sózin әli kýnge audaryp, tónkerip, qayta-qayta túzyn tatyp, dәmin tekseruden jalyghatyn emes. Qytaylardyng osy әreketening arqasynda býkil әlem oishyldary Konfusiyden bir auyz sóz kiristirip, kósemsinuge tyrysady.

"Úlysyn úlyqtau – el úlylyghynyng negizgi kórsetkishi" degen  qortyndygha keldik...

Bala kezden Múhtar Áuezov enbekteri arqyly Abaydy tanydyq. Sóz mәnisin týsingeli Abay úlylyghyn moyyndadyq.

            Biz oqushy retinde, әlemde úly atanghandar enbekterin birshama oqyp kelemiz. Úlylar úlylyghyn moyyndaymyz. Biraq biz sol úlylar tiziminen soghys pen jauyzdyq, baqytsyzdyq pen qayghy taratu arqyly ilikkenderdi syzyp tastadyq.  

Bizding tizimge ilikken barlyq úlylargha ortaq bir qasiyet bar, ol – olardyng adam sýigishtigi.

Álemdik dengeydegi adam sýigish, adamgershilik qasiyeti joghary túlgha retinde bizding úly atamyz Abay tym ereksheleu bolyp kórinedi. Talay úly túlghalardyng shygharmashylyq tamyrynan adamgershilik nәrin tatyp bayqadyq, biraq bizding aqyn atamyzdyng kóterilgen biyigi esh iz týspegen, sony biyik dep oiladyq.

Abay: "Adamzattyng bәrin sýi, bauyrym dep!" – dese, ol osy naqyl sózimen-aq ózining әlemdik dәrejedegi ústaz  ekeninin dәleldey alghan. Búl sózdi oghan deyin eshkim aita almapty...

            ...Tobyqtynyng bir atasyna jan-tәnimen enbek etip óz ómirin bastaghan Abay bara-bara tútas qazaq halqynyng ruhany bolmysyna paydaly bolu kerektigin týsingen. Sodan baryp: "Birindi, qazaq, birin  dos, – kórmeseng isting bәri bos" – dep últtyq úran tastaytynday dәrejege kóterilgen.

            Naghyz úly túlgha últtyq shenberde shektelip qala almaydy. Olardy býkil әlemdik mәseleler tolghantady. Úlylyqtyng negizgi belgisi býkil adamzattyq, býkil әlemdik qúbylystardan aqiqat izdeu bolsa kerek. Sol tolghanys ýstinde Abay adam atty pendelerding mún-múqtajyn óz jýreginen ótkize alghan. Sodan baryp, býkil adamzat úranyn, sanaly tirshiliktegi adam sýienish tabar bú dýnie aqiqatyn anyqtay alghan.

"Adamdardyng bәrin sýy bauyrym dep!" – degen Abay oy týiini býkil adamzat úranyna ainalugha tiyisti qasiyetti sóz!

Búl sózding tәni de bar, jany da bar! Búl sóz –  tiri sóz!

Búl úran sóz – maghynasyn býkil әlem boyyna siniruge, tirshilik etu ýshin kýres qúralyna ainaldyrugha túrarlyq qaghida!

Búl sóz býkil әlem sayasatkerlerlerining basty úranyna ainalghan kezde jer betinde Júmaq ornamaq!

Abay tek qana qazaqtardyng emes býkil әlem júrtshylyghynyng perzenti jәne úlysy!

            ...Abay әlemi júdyryqtay jermen shektelip qalmaghan. Ony "Jeti qat kók" mәselesi de az tolghandyrmaghan. Sodan baryp, "Allanyng ózi de ras, sózi de ras" atty aqiqat sóz auzynan shyqqan. Abay auzynan shyqqan, bizdi erekshe sýisindirgen, ýsh auyz sózdi jeke jazyp kórelikshi:

            Birindi qazaq biring dos kórmeseng isting bәri bos...

            Adamzattyng bәrin sýy bauyrym dep...

            Allanyng ózi de ras, sózi de ras...

            Osy sózder – qazaq balasynyng auzynan shyqqan sózder.

Adamdar qazaqtyng úly el ekenine osydan keyin qalay kýmәndi bolmaq!

Qalay qazaq ekenine maqtanbassyn!       

Kez-kelgen qazaq balasy Abaydyng әr oiynan, әr sózinen janyna shipa bolarlyq bir nәr ala almaytyn bolsa, oghan sezim atty týisikting qajettiligine kýmәnimiz bar.

Qazaq halqy –  Abay Qúnanbayúly,  Ahmet Baytúrsynov, Álihan Bókeyhanov, Álkey Marghúlan, Múhtar Áuezov,  Qanysh Sәtbaev, Ábish Kekilbayúly, Oljas Sýleymenúly, Núrsúltan Ábishúly sekildi, sanasa san jetpes úldarynyng atymen úly el.

Shekspiyr, Pushkiyn, Konfusiy sekildi bizding úlylarymyzdyng basynda Abay túr! Búl, әriyne, salystyrmaly týsinik. Áytpese qazaqty qazaq etken әli kýnge aty este: Qorqyt, Asan, Jiyrenshe, Búhar, Abylay, Ábilqayyr, Tóle, Qazbek, Áyteke, Mahambet sekildi úldary tolyp jatyr.

Úmyt bolghandary qanshama?..

Úmyt bolghandar degen qanday auyr sóz edi...

Úlylardy úmytugha bola ma?..

Bolmaydy ghoy!..

Úly atyn mәngileu – el mindeti emes pe...

Úlylaryn úmytqan el, ol qanday el?..

Abaydy oqytu kerek, oqu kerek. Oqy da oilan. Oigha toqyghanyndy aita jýr. Ásirese, Abay sekildi úlylardy jalpy júrt bolmysyna sinire beru әr sanaly azamat mindeti dep oilaymyz. Abaydy bar sana-sezimimen úlyq tútu әr qazaqtyng boryshy...

Sonda ghana úlylar aty úmytylmaydy.

Sonda ghana qazaqtar birin – biri dos kórmek.

Sonda ghana istelgen is bos bolmaq emes.

Abay oiyn, Abay týsinigin boygha sinirgen kisige tek qana óz júrty emes, adam balasynyng bәri bauyrgha ainala bastamaq. 

Allagha degen shynayy sezim jýrekke enbek.

Abaydyng úlylyghyna sengender qazaq halqynyng úlylyghyna sene alady.

Abay sózderining nәrine tamsanghandar qazaq halqynyng danyshpandylyghy men oilylyghyna, qazaq tilining kýshi men qúdiretine sene bastaydy.

            Abay sózderi bir qúlaqtan kirip, ekinshi qúlaqtan shyghyp jatatyn bolsa, onda qúlaqtyng ol adamgha  paydaly mýshe ekendigine kýmәn keltiruge bolar...

            Abay bir óleninde: "Bilimdiden shyqqan sóz, Talaptygha bolsyn kez" – degen eken. Biz ózimizdi talaptylar tobyna jatqyzugha sheshim qabyldap alyp, Abay әlemine sapar shegip qaytqaly otyrmyz...

            Saparlas bolamyn degenderge kememizden oryn tabylady.

            Tek qana bizding bir talabymyz bar.

Onymyz: Abaydyng bir shumaq ólenin jattap alyp, maghynasyna túshynu...

            Bilimdiden shyqqan sóz –

            Talaptygha bolsyn kez.

            Núryn, syryn kóruge,

            Kókireginde bolsyn kóz...

            Abay – bilimdiden shyqqan sózdi (Abay bilimdi) týsinuge tyrysqan talaptynyng mindetti týrde kókireginde kózi bolghanyn qalap otyr.

            Allataghala óz qúdiretimen keybir pendelerine ýshinshi kóz, "kókirek kózin" beredi eken.

            Biz, kókirek kózi anyq bayqalyp túrmaytyndardy da talapty bolugha shaqyramyz.

Kókirek kózi jarqyryp túrmasa da mandaydaghy eki kózben Abay sózderin kókirekke toqyp, tәnnen ótkize, jangha jetkizse, sodan baryp jan sezimin tәn paydalansa deymiz...

            Osy maqsatpen biz Abay poeziyasyna kóz sala otyryp, Abaydyng qara sózderin oqyp shyqpaqqa niyettendik.

Ana tilimizde sóileytin qazaq tildi oishyldardy ghana emes, әlem filosoftaryn da tereng oigha batyryp kele jatqan  Abaydyng zaty asyl, jany júmbaq sózderin "qara sóz" dep atau qalyptasqan.

Biz Abay sózderin: tiri, jaratylysy úly, bolmysy aqyl, kózge kórinbeytin qasiyet retinde elestetemiz. Abay sózderining tiri ekenine, jany bar ekenine senemiz.

Bizge alghashynda, Abay sózderine "Abaydyng kósem sózderi" degen ataq layyq sekildi bolghan.

Eger "qara sóz" dep at taqqan Abaydyng ózi bolsa, onda  óz sózine "kósem sóz" dep at taghugha aqyldylyghy men danalyghy jol bermegen bolar dep te oilaghan bolatynbyz...

Biraq qazaqtyng "qara" degen sózine arttyrar jýkteri turaly oy jýgirtkennen keyin biz alghashqy oiymyzdan qayttyq.

Halqymyz "qara" sózine san týrli maghyna bergen eken.

"Qara" sózi arqyly júrtymyz  danalyq pen terendik, sheksizdik pen júmbaq nәrseler maghynasyn beynelep: qara qúrdym, qara jer, qara kóbeytu, qara orman degen sózder paydalanypty.  

"Qara" arqyly qazaq qayrat pen kýsh qasiyetterin anyqtap: qara kýshting iyesi, qara qayraty mol, qara nar, qara nóser sekildi sózdermen búl sózge erekshe kýsh beripti.

Búl sóz arqyly halqymyz el men júrt maghynasyn týsindirip: qara halyq, qara tobyr degen sózderdi shygharady.

Qara degen sózge eng bir qasiyet tútqan nәrselerin tenep qara shanyraq, qara oryn, qara júrt dep ardaqtaghan.

Ayaushylyq retinde: qara qasqa kedey, qara taban bolu;

Kóp degen maghynada: qara qúrttay qaptau, qara qúrym, qara nópir top;

Súlulyqty beynelep: qara torynyng qandysy, qara kóz;

Mezgil retinde: qara kólenke;

Úrpaqqa sýiispenshilik: qarayghanym, qaraghym;

Jauyzdyq  pen aramdyqty beynelep: qara niyet, jýziqara, qara albasty, qara jýrek;

Ólshem retinde paydalanyp: qara jol, qara kórdim jer dep te jatady.

Aq sózining qarsy maghynasynda aqqa qara kýie jaghushy dep sógedi. 

Al ólende aitylatyn "qazaqtyng qara óleni" degen týsinik: ýirenshikti ólen, naghyz qazaqy ólen, kópshilikting jadynda qalghan eski múra degen sekildi týsinikter balamasy.

Abay sózine osylay at taqqan qazaq oishyldary bolsa, onda olar "qara sóz" degen ataqqa:

Abay sózi – syry mol, astary tereng sóz;

Abay sózi – tek bir adam emes, býkil adamzat pendelerining mýddesine sәikes kele alar oilar jiyntyghy;

Abay sózderi – Abaydyng aqyly men parasaty, oiy men daryn sәuleleri arqyly basqalar sanasyna jaryq týsiru qúraly...

Oysyzdargha da oilylargha da zaty júmbaq, janynyng túnghiyghy teren, biyiktigi jeti qat kókte jatqan Úlylar oiyndaghy júmbaqtardy sheshu uaqyt degen qúdiretting shamasy jeter ghana qúbylys. Áytpese eki milliardqa jetken qytay halqy ýsh myng jyl boyy bir kisi enbegin zertteuden jalyqqan bolar edi.

Ár jana tughan úrpaqty óz týsinigimen qyzyqtyrar úlylar bolady. Úlylar oiyna olar óz týsinigimen, óz kózderimen, óz zamanynyng talabymen qaraydy. Sondyqtan úlylar múrasy – mәngi tiri.

Sol úlylardyng biri – Abay! 

Abay sózderining jay qara sóz de emes, tek qana kósem sózder  jiyntyghy da emes ekenine bú zamanda qazaqtardyng da, әlem júrtshylyghynyng da kózderi jetken sekildi.

Búl sózder óz sheshimin әr jana zaman, әr jana úrpaq ózimen birge ala keletin: salmaghy "qara jerdey", júmbaqtyghy "qara qúrdymday", sheksizdigi "qara nópirdey" qúbylys.

Abay "qara sózderin"  "kósem sózder" dep ataudyng jónsizdigin bayqadyq.

Abay:

"Kókiregi sezimdi, kónili oilygha

Bәri de anyq túrmay ma oilanghanda..." –  deydi

Abay sózderi jan-dýniyemizdi núrlandyra týser me eken dep, biz Abay sózderining oy biyiktigine boy jetkizuge tyrysyp, maghyna terendigine dem jetkizuge tyrysyp, olardy óz oi-elegimizden ótkize oqyp shyghugha bel bayladyq.

Eger búl saparda Abay biyigine shama kelmey, shargha jetpey jatsa, onda eng bolmasa Abay әlemine jaqynday týsermiz degen ýmit bizding eng basty maqsatymyz bolmaq...

Abay  "qara sózderi" qyryq bes sózden túrady eken... 

Nege az? Joghalghany joq pa eken?..

Nege qyryq bes?

Odan kóp boluy mýmkin be edi?

Búl súraghymyzgha aitarlyqtay dәleldi jauap tappadyq. Biraq olar turaly oilar bar.

Solardyng biri Abaydyng qara sózderi qyryq besten kóp te boluy mýmkin edi deydi. Abaydyng oilau dәrejesi osy sózderde qamtylghandardan da basqa kóptegen mәseleler jóninde oy tolghap, óz qorytyndylaryn qorytyp shygharugha jetetin edi. Biraq ne ózi qalamady, ne ghúmyr qysqalyghy  mýmkindik bermedi deydi.

Ekinshi bir oy –  "Abaydan aitylmaghan sóz qalmady" deytin keybir zertteushiler oiyn quattamaq bolady. Olar adam (qazaq) balasynyng ómirine kerekti aqyl men oidy Abay sózderi men ólenderi týgendep ketken deydi. Búl oigha da kónil toqtatugha bolatyn sekildi. Ómirde kezdesip jatatyn kez-kelgen qúbylysqa, oqighagha Abay sózimen mysal keltirip, Abay ólenimen qostaugha bolatynyna kózimiz jetip keledi.

Osynday bir-birine qarama-qarsy oy túlparlaryna minip alyp, biz de biraz sayahat jasap qaytsaq pa deymiz…

Sayahat bolghanda da Abay әlemine, Abay oilaryna, Abay ólenderine sayahat…

Biz ózimizshe, aldymen, Abay sózderine berilgen sandyq belgiler ornyna maghynalyq teneu tanyp bayqamaq boldyq. Sodan baryp tómendegidey tizim jasaqtadyq:

Birinshi sóz – adam mindetin anyqtau;

Ekinshi sóz – enbekke baulu;

Ýshinshi sóz – biylik syry;

Tórtinshi sóz – mastyq pen kýlki;

Besinshi sóz – qalyptasu;

Altynshy sóz – týsinik;

Jetinshi sóz – talpynys;

Segizinshi sóz – nasihat;

Toghyzynshy sóz – últ jandylyq;

Onynshy sóz – úrpaq;

On birinshi sóz – kәsip;

On ekinshi sóz – ghibadat;

On ýshinshi sóz – iman;

On tórtinshi sóz – jýrek;

On besinshi sóz – aqyl;

On altynshy sóz – elikteu;

On jetinshi sóz – birlik;

On segizinshi sóz – kerbezdik;

On toghyzynshy sóz – estilik;

Jiyrmasynshy sóz – jalyghu;

Jiyrma birinshi sóz – maqtan;

Jiyrma ekinshi sóz – qadir tútu;

Jiyrma ýshinshi sóz – quanysh pen júbanysh;

Jiyrma tórtinshi sóz – kýnshildik;

Jiyrma besinshi sóz – qúlshylyq;

Jiyrma altynshy sóz – nadandyq;

Jiyrma jetinshi sóz – ósiyet;

Jiyrma segizinshi sóz – paryz;

Jiyrma toghyzynshy sóz – saqtyq;

Otyzynshy sóz – úyat;

Otyz birinshi sóz – oilylyq;

Otyz ekinshi sóz – talap;

Otyz ýshinshi sóz – óner;

Otyz tórtinshi sóz – bú dýniye;

Otyz besinshi sóz – o dýniye;

Otyz altynshy sóz – úyat pen iman;

Otyz jetinshi sóz – uaghyz;

Otyz segizinshi sóz – jaratylys;

Otyz toghyzynshy sóz – namys;

Qyryqynshy sóz – minez;

Qyryq birinshi sóz – tәrbiye;

Qyryq ekinshi sóz – tirshilik qamy;

Qyryq ýshinshi sóz – tәn men jan;

Qyryq tórtinshi sóz –tazalyq;

Qyryq besinshi sóz – adam bolmysy.

Biz osydan keyin әr qara sóz maghynasyna sәikes dep tandaghan ataular tizimin taldap qaradyq. Búdan bayqaghanymyz tek qana úyat (otyzynshy, otyz altynshy) jәne iman (on ýshinshi, otyz altynshy) ataulary, solar turaly aitylar oy eki ret qaytalanatynyn bayqadyq. Basqa eshqanday oy da, sóz de qaytalanbaydy. Osyghan qarap, biz Abaydyng osy enbegin jazugha kiriser aldynda adam balasynyng tәrbiyesine, tirshiligine qajetti degen nasihat sózderining taqyrybyn iriktep, tizip alyp baryp, sosyn iske kirisken be dep oilaymyz. 

Abay oilaryna, Abay әlemine sayahat jasamaq bolghandardyng bir moyyndaugha tiyisti aqiqaty bolugha tiyisti. Ol – Abaydy týsinuding san satyly bolatyny. Óitkeni osynday sayahatqa shyqqandar bilimi men zerdesinin, tabighy bolmysy men tәrbiyesining jobasyna baylanysty tek qana óz dәrejesine deyin kóterile almaq. Mysalgha mening oishyldyghym men bilimpazdyghym ortasha ghana dәrejede bolsa, onda mening tújyrymdarym ataqty bilgirler satysynan әldeqayda tómen túruy kәdik. Olardyng meni jazghyruy da mýmkin. Biraq men oghan moyymaq emespin. Óitkeni Abaymen syrlasugha, Abay әlemine sayahat jasaugha әrkimning de qaqysy bar. Abaydyng ózi "bolmasang da úqsap baq" degen.

Sonymen Abaydyng qara sózderi maghan ne deydi?

Jaratylysty, tirshilik  erejeleri turaly ómir qaghidalaryn qabyldau arqyly ózimning bilimim men aqylymnyng jobasy Abay sózderinen ne úgha aldy?

Biz, eng aldymen, Abay óz sózderin qalay bastap, qalay ayaqtady eken degen súraqqa jauap beruge tyrystyq ta, birinshi sóz ben songhy sóz maghynalaryna oy jýgirtpek boldyq. 

Abay birinshi sózimen ózining sanaly tirshilik algha tartar kóp nәrseler turaly oilanatyn jan ekenin tanytady. Bolashaq oqushylarymen әngime-dýken qúra otyryp, óz oilaryn, bolashaq aitylmaq  sózderin, kózdegen maqsatyn sonshalyqty týsinikti, talas tudyrmaytynday etip, týsindirip beredi.

Birinshi sóz – sóz joq, alghashqy sóz bolugha layyq sóz degen qortyndygha keldik. Onyng aldyna salghan kez-kelgen sóz óz ornynda túrmaghan bolar edi.

Al songhy sóz – ol dәl songhy sóz. Eger Abay taghy bir sóz qosqysy kelse, onda ol sóz songhy bolyp túra almas edi, ortagha týser edi.

Abay sózderining qortyndysy sekildi qyryq besinshi sózinde sheksizdikti, sheksiz әlemdi jaratushynyng bar ekendigi aitylady. Bar әlem bir zangha baghynyp, bir qúdiret búiryghyn búljytpay oryndap jatady. Abay, tiriler jaratqannyng adam pendelerine, jan-januaryna bergen sezimderi arqyly tirshilik zandylyqtaryn moyyndaydy, óz tirlikterin jalghastyrugha qúshtar bolady deydi.  Abay óz erkimen eshkim esh nәrse jasay almaytynyn, tek qana Jaratqannyng jaratqandaryn jaratqan syilaghan sezimder arqyly seze alatyndyghyn әngime etken. Eger onday sezim az bolsa, onda kisining kisiligining de jobasy tómendey bermek. Qyryq besinshi sóz – songhy sóz!..

(jalghasy bar)

Abai.kz