Shatyr ketti
Ázil әngime
Eski dosymdy kezdestirip qaldym (әdettegidey, qal-jaghday súrasyp, amandasu), sirә, ishin birdeme qatty keulep alghan bolu kerek, jibermeytin qalyp tanytyp, әngimege tartty! Tyndap, sóilesip otyrmyz:
- IYә, dosym, keyingi kezde pensiyannyng aldynda, qúday ondap, jaqsy júmysqa ornalasty dep estidim. Jaqsy bolghan eken, onyng esepteuine sol songhy ýsh jyldyng ortasha jalaqysyn alady ghoy!
- Ol estigening shyn edi dosym, sol pәleden keshe qútylyp shyqtym, endi pensiyamdy oformiti etip jýrmin.
- Jayshylyq pa, onday jyly jerden kim ketushi edi?
- IYә, dúrys aitasyn, biraq, tynda onda. Basqa júmystyng ynghayy kelmey, әr jerde ohran-kýzet degendi jaghalap jýrgem ghoy, mardymsyz jalaqygha. Sol qúrghyr pensiya az bolyp qalady-au dep uayymdap jýrgende, jiyenim kezdese qalghany, ózi keremet dókey jerde isteytin. Jaghdayymdy estigen son, ózderine júmysqa shaqyrdy. Bardym. «Bolashaqty» bitirip kelgen jiyenim QR Birdeme Birdeme Degen Ministrlikting Áldebir Komiytetine Qarasty Sharuashylyq jýrgizuge qúqyly Memlekettik Kvazy Ortalyqtandyrylghan Holding Mekemesining Departamentining preziydenti eken! Ooo, búndaydy kim kórgen, auzym ashylyp qaldy, sonymen qoyshy, janaghy Birdeme Birdemenin, (osy kýnderi mekeme, qyzmet ataularyn aitugha auzyng sýrinedi ghoy), әiteuir, Sharuashylyq sektorynyng qol qonggha qúqyly deytin sharuashylyq menedjeri bolyp taghayyndaldym. Oilauymsha, búrynghysha zavhoz-au deymin, ol kezde týsinikti de qysqa da, núsqa edi ghoy, qazirgi ataulardy chert znayt! Qoyshy, sonymen qyzmetime kiristim, aitqandaryn eki etpey «lәppay taqsyr» jasaymyn, sonym keybireulerine únay da bastady.
- Jalaqyng she deysing be, ol endi keremet boldy, jiyen-preziydent qolyma 400 myng alatynymdy aitty, әr ay sayyn sonyng 150 mynyn onyng shopyryna berem, temekilerine. Sonyng ózinde búryn 65 myng alyp jýrgen maghan myna aqsha aspannan jaughan manna jarmaghy, nemese, jer astynan ayaq astynan tapqan at basynday altynday kórindi. Onyng ýstine alyp bara jatqan júmys ta joq, kishi buhgalterding kómekshisining kómekshisi, birja arqyly jastar praktikasymen kirgen «bezrabotnyi» qyz zvandap bәlen jerge bәlenshe buma qaghaz alyp kel deydi, jetkizem, esik aldyn taza ústanyz deydi, kýzetshi-tazalyqshylargha tilimen jalatqyzam ts.s.! Sóitip jýrip, bir jyldyng óte shyqqanyn da bayqamay qalyppyn. Preziydent otpusk alyp, shetelge demalysqa ketti de, ornyna tórt viysesining ishindegi pervyiy qaldy.
Negizi alghanda, basty mekememiz alty qabatty jarqyraghan, kóshege qaraghan ghimarat ta, artynda ornalasqan bir qabatty ýide garajdar, qoymalar, jylu jýiesi bar jerde bizder jýremiz. Olarmen baylanysymyz janaghyday.
Birde maghan jalpy jinalysqa keliniz degen firman týsti, qaghynyp-qaqyrynyp, silkinip-jótelip alyp, elektronnyy propuskamdy ótkizgishke tyghyp, resepshnge jettim. Biraz kýtip túrghan son, úiymdastyrushy ballar jetektegendey qylyp, ýlken zalgha kirgizdi. Alghash keluim, qorghalaqtap baryp, artqy jaqqa ornalastym. Jinalys bastaldy, shynymdy aitsam, ne aityp jatqandaryn týk te týsinbesem de, bas shúlghyp otyra berdim. Áyteuir, kópirip toqtamastan sóilep jatyr. Jinalysty basqaryp otyrghan pervyy viyse әrkimge bir shýiligip qoyady, әrqaysysynyng art jaqtarynda onynda bir kómekshi, solynda bir kenesshi, qúlaqtarynyng týbinde qazaq ballargha ne keregin iytim bilip pe, bir-bir oryssha-qazaqsha audarmashy, manaylarynda su úsynyp jýrgen hatshy qyzdar. Mynanday oryn alghan jaghday ensendi basa týsedi eken, túqyrayyp, tyghylynqyrap-aq otyrghanmyn, týske taman әlgi viyse kózi alaryp, «birdeme-birdeme menedjer, Sizderde qanday problemalar» dep súraghanda kórshim týrtip qalyp, maghan ekenin týsine qoyyp atyp túrdym. Mingirlep, «asa alyp bara jatqan eshteme joq qoy» degenimde әlgim, «Vot vidiyte kollegi, bizde doljna byti kreativnosti iydey, a u nas vse jaksy, jaqsy...neujeliy.., Sizde aitar problem jaq da?» dep maghan dýrse qoya bergeni.
Bolmaghan son, aittym: «Problema bolghanda bylay ghoy, bizding adamdar baratyn dәrethana dalada, sonyng shatyry shirip ketip, qazir shúrq-tesik bolyp túr. sony jóndeuge qarajat bólsenizder, ózimiz-aq jasap alar edik...»
Viyse sóz aldy, biraz búrqyratyp: «Mine, kórdinizder ghoy, kollegi, my sidim zdesi y pered nosom ne bop jatqanyn bilmeymiz! A-nu-ka kimde qanday úsynystar bar! Aytynyzdar».
Alghash bolyp bizding kurator viyse sóz aldy, toqtamay biraz sóilep: «Po pravde aitqanda bizder osynday shatyr ketken júmystardy upuskati etemiz. Jóndeu kerek...»
Sol-aq eken, qyzu talqylau bastaldy da ketti, kezek-kezek toqtamastan sóilep jatyr:
- Qúrmetti Birinshi Viyse Bәlebaich, qúrmetti kollegi! Osy júmysqa kak Vy prishly u nas jana kózqaras, otlichnaya atmosfera qalyptasty! Men kak vysshiy kansalting ekspert retinde aitamyn, ocheni daje blagopriyatnaya! Men Garvardta oqyp jýrgende, bizge solay aitqan, mnogoe zavisiti ot pervogo rukovodiytelya dep! Vooot sony qazir kórip otyrmyz! Nu shatyr turaly po sushestvu aitsam, ol problemany eng aldymen polnostiu izuchati etu kerek...tu...tu...lu...luu...
- Qúrmetti Birinshi Viyse Bәlebaich, qúrmetti kollegi! Siz kelgeli y v pravdu, jana serpin payda boldy. Jelay Vam ot vsey dushy kariernogo rosta y blagopoluchiya! Men osyny kak vysshiy monitoring-analiz ekspert retinde aitamyn. Men Kembridjde oqyp jýrgende, pervyy rukovodiyteli qanday bolu kerek dep analiz jasaytynbyz, sol vysshiy rezulitattar dәl Sizge keledi! Al menedjer kótergen problemagha kelsek, ol mәselege glubokiy taldau jasau qajet...tu...tu...lu...luu...
- Qúrmetti Birinshi Viyse Bәlebaich, qúrmetti kollegi! Sizge razreshiyte vyraziti svoi glubokui predannosti! Men osyny kak vysshiy, kak ego, halyqpen svyazi ornatu agent-ekspert retinde aitamyn. Men Oksfordta oqyp jýrgende, problemany opros obshestvennogo mneniya arqyly sheshken dúrys deytin. Poetomu, predlagay sozdati obshuy vatsap gruppu, gde kajdyy ózining mneniyesin aitsyn...
Dәl sol jerde, - Qyzym, mәsele gruppa emes, tualetting shatyry ghoy...,-dey qalghanym, әlgi dýrse qoya bergeni:
- Vo-pervyh men Sizge nikakoy qyzym, a glavnyy ekspert, Pizziliya Seks-Invaevnamyn! Vo-vtoryh, sózdi bólmeniz, Velikobritaniyada ol durnoy ton, osobenno dame! Taghy birdeme...birdemeler...tu...tu...lu...luu... Ýndemey qútyldym!
- Qúrmetti Birinshi Viyse Bәlebaich, qúrmetti kollegi! Sizge skoro bolatyn naznacheniyeniz óte dúrys sheshim ekenin tochno, quana aita alamyn! Problemagha kelsek, men oqyghan Tokio uniyversiytetinde logistika birinshi orynda dep aitylatyn! Osy jónindegi glavnyi-ekspert retinde aitarym, sony úmytpau kerek. Poetomu eng aldymen, shatyrgha kerek zattargha smeta jasalynyp, qaydan, qashan alyp kelemiz vooot mine birinshi mәsele! Oghan qanday transport kerek, sony esepteuimiz qajet! (Áy, aqshasyn bersender bazardan-aq «Gazeli» jaldap, tórt shipr әkele salamyz ghoy, deyin dedim de, tilimdi tistey qoydym). Búl da...tu...tu...lu...luu...
- Qúrmetti Birinshi Viyse Bәlebaich, qúrmetti kollegi! Sizding osy oryngha óte layyq spesialist ekeninizge barlyghymyz senemiz. Al endi kóterilgen mәsele boyynsha, antikorrupsionnaya slujbanyng glavnyy eksperti retinde, janaghy aitqan smetagha qosymsha, barlyq dokumentasiyany tekseru kerek. Onyng ýstine arnayy komissiya qúryp, oghan kerekti materialdardy anyqtap, sosyn goszakupkagha berip, tender arqyly postavshikterdi strogo konkurs arqyly ótkizu kerek! Men bolghan Singapurda korrupsiya joq! Vooot sol opytty bizge de vnedryati etuimiz kerek...tu...tu...lu...luu...
Sol jerde qúryp ketsin, «Au, glavnyy ekspert myrza, onyng bәri jasalyp bitkenshe su ketken shatyrdy qaytemiz?»- dey qalghanym, beker-aq bopty. Kofebreykke sheyin mening povedeniyemning dúrys emestigi jóninde kәdimgidey leksiya tyndadyq...
...Búlar kofelerin iship bolghan ýzilisten keyin bastalghan jiynda kónildengen atmosferagha qarap, әren-әreng týsine bastadym: Aldymen Birinshi Viyse Bәlebaichti preziydent bolyp taghayyndalghan joghary jaqtyng búiryghymen bizdegi Upravleniya personalom bas ekspert tanystyrdy. Sol-aq eken, qyzu qúttyqtaular bastalyp, erteden bastalghan jinalys týs aua әreng toqtady. Qauly qabyldanyp, ertenine soghan sәikes búiryq shyghatyny aityldy.
...Bas ekspert Upravlenie personalomnyn, (endi búrynghysha otdel kadr ghoy), iyә, sonyng kómekshisining kómekshisi bir qyz kelip, búiryqpen tanystyryp, qol qoyghyzyp әketti. Odan úqqanym, biz siyaqty eski mamandar jana jaghdayda júmys isteuge qalyptaspaghan siyaqtymyz. Qoyshy, sodan búrynghy enbegim, zeynetke jaqyn jasym eskerile otyryp, mýlde júmystan shygharylmay, әiteuir, qysqasha aitsaq, zavhozdan kýzetshige auystyrylyppyn! Oghan da qúdaygha myng da bir shýkir, әiteuir, júmyssyz qalmadym, onyng ýstine búl jerding kýzetshisi 130 myng alady, júmys kýn ara ghana. Birdemege úshyramay túryp, qútylghanyma tәuba dedim. Bәrin biletin shopyrlardan súrastyrsam, mening ornyma, qazirgi preziydentting shopyry oghan jiyenshar bolyp keledi eken, sol ornalasypty.
...Al endi shirip ketken shatyrgha kelsek, әli sol qalpy, biz tómen qaray shoryldatyp su qúisaq, tóbemizden janbyrly, qarly kýni shoryldap, moynymyzgha su aghady...
Azken Altay
Jetisulyq
Abai.kz