Y. Altynsarinnyng qystauy turaly mәlimet saqtalghan resmy qújat tabyldy
Andatu
Y. Altynsarin ómirining songhy bes-alty jylyn Qostanay qalasynyng irgesindegi qystau-ýiinde ótkizedi jәne sonda dýniyeden ozyp, qystau manyndaghy atasy Janbyrshyúly Balghoja biyding qasyna jerlenedi. Zertteushi qauymgha qystau men aghartushy jerlengen beyit – bir-birinen ajyramaytyn, qosarlanyp jýretin úghym. Qarapayym sózben aitsaq, qystau qayda bolsa, Balghoja biyding qorymy da sol jerde. Sondyqtan bizding qolymyzgha týsken múraghattyq qújattyng manyzy asa zor. Resmy qújat aghartushynyng qystauy qay jerde bolghanyn anyq kórsetedi. Ony zeyin-zerde tarazysyna tartpas búryn týiitkildi mәselening mәn-jayyn, mәiegin tarqata ketpekpiz.
Tomagha tartu nemese mәselening mәiegi
Kókiregi oyau, kózi ashyq oqyrmangha belgili bolsa kerek, bizder 2021 jyldan bastap BAQ betinde jәne zertteu júmystarymyzda aghartushynyng qystauy men beyiti Tobyl ózenining sol jaghalauynda bolghan, sondyqtan qazirgi tandaghy Tobyl ózenining arghy betindegi búrynghy Michurin sovhozynyng jerinde, yaghny ong jaq jaghalaudaghy oipatty jerde ornalasqan beyit kenes dәuirinde janylys belgilengen degen tújyrymdy naqty ghylymy derekter men dәiektemelerge sýienip aityp kelemiz. Atalghan mәseleni bizder Abai.kz portalyna әr kezende «Altynsarinnyng otbasylyq sureti qayda týsirilgen?», «Ybyray Altynsarin qayda jerlengen?», «Eki jauapqa – bir jauap», «Tobyldaghy tasqyn jәne Altynsarin kesenesi» degen taqyryppen jariyalanghan jariyalymdarymyzda egjey-tegjeyli taldaghan bolatynbyz.
Birneshe jyl jinaqtalghan jariyalymdardyng qorytyndysy boyynsha shilde aiynyng orta sheninde bizding tarapymyzdan Ashyq Ýkimet portaly arqyly Qostanay oblysynyng әkimi Q. Aqsaqalov myrzagha: «1947 jyldan beri júrt sanasyna ornyghyp, әr jyldary ýkimet tarapynan qarayghan qarajat júmsalghan Y.Altynsarin kesenesi óz ornynda túra berui tiyis, al kenestik dәuirding qasiretti 20-30 jyldary joyylyp, qala astynda qalyp qoyghan Balghoja biyding qorymyna «Y. Altynsarin jerlengen Janbyrshyúly Balghoja biyding әulettik qorymy qala keneygen jyldary joyylyp ketti» degen mazmúndaghy jazumen bir belgi soghyluy kerek. Búl kenestik dәuirde oryn alghan qasiretti jyldargha taghyzym, tarihy shyndyqty qalpyna keltiruge baghyttalghan is-shara bolyp tabylady. Ol ýshin respublikagha belgili tәuelsiz kәsiby tarihshy, etnograf, geograf ghalymdardan qúralghan arnayy komissiya qúrugha qolghabys beriniz», - degen mazmúndaghy ótinish hat joldaghan edik.
Oblys basshysynyng apparaty bizding hatymyzdy oblystyq Mәdeniyet basqarmasyna joldap, 20024 jyldyng 22-shildesi kýni «Qostanay oblysy әkimdigining mәdeniyet basqarmasy» MM basshysynyng orynbasary M.B. Ábdirahmanovtyng tóraghalyq etuimen tyndalym úiymdastyryldy. Oghan Qostanaydaghy belgili tarihshy, filolog, filosof ghalymdar, ólketanushy aqyn-jazushylar, mәdeniyet salasynyng qyzmetkerleri, bas-ayaghy 14 adam qatysty.
Tyndalym kezinde tarihy derekter men dәiektmelerdi taldau emes, tipten, ony mýldem qabyldamau aiqyn beleng aldy. Baspasóz arqyly talay mәrte taldap, úsynyp jýrgen ghylymy dәlelderge qatysushylar tarapynan týrli kýmәn men kýdik keltirilip (kýdik pen kýmәn adamnyng qiyaly siyaqty tabighatynan әrdayym sheksiz, shetsiz), olar qaperge alynbady. Oqyrmandy tyndalymnyng qalay ótkeninen habardar etu maqsatynda onda kóterilgen týiitkildi mәselerdi taghy bir qozghap ótkendi jón sanap otyrmyz.
Ýsh-tórt shaqyrymdyq (verst) meje jәne sol jaghalau
Aghartushynyng Qostanay qalasynyng irgesine ornalasqan qystau-ýiine san mәrte barghan zamandas әri qyzmettes kisi, Qostanay uezdik orys-qazaq mektebining mengerushisi F. D. Sokolov, dertke shaldyqqan ústazyn kýndiz-týni kýtip, ony óz qolymen aqtyq sapargha shygharyp salghan shәkirt әri jas ústaz Á. Balghymbaev, Qostanay uezi basshysynyng atqosshysy bolghan, sol bastyghymen birge aghartushynyng ýiinde qonaqta bolghan Hasen Sәbitov, 1921 jyly 15 jasynda ata-babasynyng qorymyna ziyarat etken belgili aqyn Mәriyam Hәkimjanovalar Y.Altynsarinnyng qystauy Qostanay qalasynan ýsh-tórt shaqyrym (verst) jerde ornalasqan edi dep jazady.
Atalghan kuәgerler eshbir jerde agharushynyng qystauy Qostanay qalasyna qarsy bette, Tobyl ózenining ong jaghalauynda edi degen sózdi aitpaydy. Altynsarin zamanynda Tobyl ózenine kópir salynbaghan bolatyn, sondyqtan ózennen әri-beri ótu mashaqaty zor qareket edi. Aytalyq, atqosshy H.Sәbitovting aituynsha, ózenning arghy betindegi Obaghan bolysyna qonaqqa barghan bastyghyn 10-15 bóshkeni qúrastyryp, onyng ýstine qayyq qoyyp ózennen ótkizedi (slayd1):
Ústazy turaly kólemdi estelik jazghan Á.Balghymbaev: «Y. Altynsarin qyzmet babymen qalagha kýnine 2-3 ret baratyn edi. Jazda pәueske, qysta shana jegedi», - deydi. Endi kóz aldymyzgha qaladaghy qyzmetine baru ýshin pәueskeni qoyatyn bóshkelerdi qúrastyru, ne bolmasa soghan úqsas basqa әreket jasap jýrgen kisinining qareketin, beynetin elesteteyik. Múnday beynetti qareket mindetti týrde aghartushynyng ýiinde bolghan kisilerding jadynda qalyp, ol bir jerde bolmasa, bir jerde aitylar edi. Onyng ýstine sol uaqyttarda Qostanay túrghyndarynyng sóz qoldanysynda «Zarechnyi», «Zatobolisk» degen kognitivter jii aitylatyn.
Tyndalym barysynda bizding búl dәiektemelerimizge Tobyldyng arghy betine qystau-ýy salghan Y. Altynsarin qalagha ótkel arqyly qatynap jýrgen degen uәj aityldy. Sol zamandarda, arhivtik derekterding mәlimetinshe, Qostanay qalasynyng túsynda bir, qalanyng syrtynda ekinshi bir ótkel bolghan. Qala túsyndaghysy - «Qostanay ótkeli» (Kustanay utkuli) dep atalsa, qala syrtyndaghysy – «Orys ótkeli» (Urus utkuli) dep ataldy.
Birinshisi – qalanyng soltýstigindegi shekara bolyp sanalatyn saydyng (pereselender ony 1870 jyly qala bolady dep belgilengen eski «Ordabay-toghay»-dyng qúrmetine keyinirek «Ordabay-say» dep atap ketedi jәne qalanyng alghashqy ýileri sol manaydan salyna bastaydy) túsynda ornalassa, al ekinshisi – «Ordabay-toghay»-dan ózen aghysy baghytymen jýrgende 2 shaqyrym (verst) tómendegi mekende ornalasty.
«Ordabay-toghay» men «Qostanay ótkeli» arasy, qolymyzdaghy arhivtik derekting mәlimetinshe, 8-9 shaqyrym jer bolghanyn eskerek, «Orys ótkeli» qaladan 6-7 shaqyrym jerde ornalasqan bolyp shyghady. Atalghan eki ótkelmen Tobyldyng arghy betindegi qystaugha baratyn kisi 3 shaqyrymdyq qashyqtyqtan eki-ýsh ese artyq jol jýrip baratyny qarapayym esep biletin kisige birden týsinikti. Aghartushynyng ýiinde bolghan jogharyda aty atalghan kisiler qystau-ýige ótkelden ótushi edik dep eske almaydy. Óitkeni ótkelden ótu – tar aryqtan qarghyp ótu emes, belgili beyneti, qiyndyghy, mashaqaty bar әreket. Sondyqtan ol - este qalatyn әreket, kórinis ekeni sózsiz.
Kuәgerler deregindegi ýsh-tórt shaqyrymdyq meje Altynsarinnyng qystauy Qostanay qalasy oryn tepken Tobyl ózenining sol jaghalauynda bolghan degen pikirge «at basyn» jeteleytini anyq. Búl dәiektemening dúrystyghyn 1941-43 jyldary ústazy turaly «Vospominaniya ob I. A. Altynsariyne, pervom inspektore narodnyh uchilish b. Turgayskoy oblasti» dep atalatyn qoljazbalyq estelik jazghan Á. Balghymbaevtyng «Altynsarin Tobyl ózenining sol jaghalauynda Qostanay qalasynyng irgesinen 3-4 shaqyrym jerde 5-6 bólmeli ýy saldy» dep, shegelep jazghan aqparaty da quattaydy.
Sóz orayy kelgende aita ketuimiz kerek, Á.Balghymbaevtyng esteligi 1941 jyly Qazaq SSR-ining Ýkimeti Y.Altynsarinnyng 100 jyldyghyn toylau turaly qauly qabyldaghannan keyin jazyla bastaydy. Biraq II dýniyejýzilik soghystyng bastaluy Ýkimet qaulysynyng oryndaluyn keyinge shegertedi. 1943 jyly Á.Balghymbaevtyng ózi qaytys bolady. Keyinnen onyng tolyq ayaqtalmaghan qoljazbasy paraq retimen súryptalmaghan týrde Ghylym Akademiyasynyng qoljazbalar bólimine tapsyrylady. Sol rettelmegen estelikting bir túsynda ol Altynsarinnyng qystauy turaly mәlimetke qayta orala kele, onyng ornalasqan ornyn Tobyl ózenining arghy betinde dep te jazady: «Pry pereezde iz Turgaya v Kustanay Ibray Altynsarin etot svoy dom prodal pod Turgayskoe remeslennoe uchiliyshe y postroil na ety denigy vblizy Kostanaya za r. Tobyl v 4 verstah ot Kustanaya derevyannyy dom s 5-6 komnatah s nadvornymy postroykami, iz deren y zaborom iz togo je materiala. Nesomnenno emu, kak pribyvshemu posle dolgogo otsutstviya, pomogly blijayshie rodstvenniky glavnym obrazom dostavkoy storoymaterialov y rabochih ruk».
Atalghan aqparatty mәtindik jәne kognitivtik túrghydan dúrys talday almaghandyqtan, kenestik dәuirdegi, sonday-aq tәuelsizdik kezendegi altynsarintanushylardyng basym bóligi «Tobyldyng arghy betinde» degen úghymdy Qostanay qalasynan jaghynan qarastyrdy jәne qarastyryp keledi. Á. Balghymbaev Qostanay qalasynda 1886-1890 jyldary ústazdyq qyzmet atqaryp, odan song Jetiqara, Qarabútaq, Orynbor, Almaty qalalaryn meken etedi. Estelikti jazghan jyldary, jogharyda atap ótkenimizdey, ol Almaty qalasynda túryp jatqan bolatyn.
Estelikte ústazynyng Torghay kezenindegi qyzmetin surettey kelip, onyng Qostanaygha kóshken oqighasyn bayandaghan tústa avtor «arghy bet» degen úghymdy qoldanady. Sebebi Torghay jaqtan qaraghanda, Qostanay qalasy Tobyldyng arghy betinde (yaghny sol jaghalauda) ornalasqan. Avtor atalmysh úghymdy aghartushynyng Torghaydan Qostanaygha kóshu jolynyng baghytymen aityp otyr. Búl tústa jazbanyng «vblizy Kostanaya za r. Tobyl v 4 verstah ot Kustanaya» degen sóilemine mәn bereyik. Oryssha mәtindi jaqsy týsinetin kisige sóilemning mazmúny әbden aiqyn. Mәtin «Tobyl ózenining arghy betinde Qostanay qalasynyng janynda Qostanaydan (qaladan) 4 shaqyrymdyq jerde» degendi úghyndyryp túr. Eger ol kisining atalghan jazbasyn Qostanay qalasy ornyqqan sol jaghalauda túryp «arghy betti aityp otyr» dep sanasaq, onda Qostanay qalasy da Tobyldyng ong jaghalauynda túr dep esepteuge tura keledi. Qala 1879 jyldan býgingi kýnge deyin Tobyldyng sol jaghalauynda túr, ony eshkim qarsy jaghalaugha kóshirgen joq.
Altynsarinnyng tuysqany M. Hәkimjanova da osy «arghy bet» degen úghymdy qoldanady. Óitkeni ol kisining atalary jaylaghan ónir Tobyldyng ontýstigi, Torghay dalasy jaghy. Aqyn eshuaqytta Qostanaydy meken etpegen. Kýieui qyzmetker bolyp, Almaty qalasynda túrghan. Sondyqtan ol da «arghy bet» degen úghymdy Qostanay qalasynyng ontýstik jaqtan qaraghandaghy geografiyalyq ornalasuy túrghysynan qoldanghan.
Tyndalymda «arghy bet, bergi bet degennning manyzy joq» degen kesir, qiqar, qisyq uәjder qarsy qoyyldy. Orys halqynyng mәteli sózi bylay deydi: protiv loma – net priyema. Keyde bógde júrtyng mәtel sózin sol qalpynda qoldanghan ynghayly.
Mәriyam apay ashqan shyndyq
Y. Altynsarinnyng qystauy Qostanay qalasynyng astynda qaldy degen shyndyqty alghash aitqan – Mәriyam apay Hәkimjanova. 30-jyldarda basqa týsken taghdyr tәlkegi saldarynan ol kisi atalarynyng beyitining joyylyp ketkeni turaly shyndyqty kenestik zamanda ashyp aita almaghan. Oghan múnday mýmkindik elimiz tәuelsizdik alghan jyldary búiyrady.
M.Hәkimjanova 1991 jyly Qazaq radiosynyng tilshisi, jazushy Dinash Núrmúhamedke bergen súhbatynda alghash ret ashy shyndyqty qozghaydy. Súhbatta ol: «Mening atalarymnyng beyiti túrghan jer qazir Qostanay qalasynyng astynda qaldy», «Shyraghym, men ózi ómirde kóp qasiret kórgen, qughyn-sýrgindi basynan ótkergen adammyn. Otyz jyldan artyq halyq jauynyng qatyny atanyp otyrdym. Ol kezderi ólikterdi týgendep, molasyn izdemek týgili qara basymyzdyng qamymen arpalystyq», «Au, mening ata-babalarymnyng beyiti qayda dep qay orystyng betine qarap, jaghasyna jarmasayyn. Ólilerding beyiti týgili, tirilerding qúny qalmaghan kez boldy ghoy», «Al qazirgi eskertkish túrghan jerge Ybekenning sýiegin qazyp aparyp qoydy ma, bolmasa әiteuir qazaqtyng tanymal bireui ghoy dep aidalagha qúr eskertkishti qoydy ma, aita almaymyn»,- dep, janayqayyn syrtqy shygharady.
Súhbattyng gazettik núsqasy «Ybyray Altynsarinnyng sýiegi qayda?» degen taqyryppen 2005 jyldyng 2 nauryz kýni «Azat» gazetinde jariyalanady. Sol jyly aqynnyng qaytqanyna 10 jyl tolghan edi.
Tyndalymda Mәriyam apaydyng ashy shyndyghy «nege kózi tirisinde jariyalanbaghan», «әlde kimderding tapsyrysy siyaqty», «súhbat alynghan uaqytta Mәriyam apay syrqat edi» degen kýdik pen kýmәngha oralghan pikirler aityldy. Derekti taldau emes, bayaghy 30-jyldardaghy halyq jaularyn izdegen kýdik, kýmәn sózderding dabysy emis-emis estilgendey boldy bizge.
20-30 jyldary joghalghan beyit
Kenestik dәuirdegi qasiretti kezenning biri – 20-30 jyldardaghy nәubet. Sol kezende kýshtep újymdastyru, asharshylyq, qughyn-sýrgin, qandy repressiya oryn alghany belgili. Á. Balghymbaevtyng jazuynsha, basyna aghartushynyng aty-jóni, taypasy, ruy, qaytqan jyly jazylghan qúlpytas ornatylghan beyit sol bir jyldary joyylyp ketken (slayd 2):
Endi osy aqparatqa tereng nazar audarayyq: qorymnyng joyylyp ketui qalanyng manynda qauipti me, әlde arghy bettegi dalalyq jerde qauipti me? Bizdinshe, qalalyq jerde qauip mol. Sebebi Qostanay qalasy ýnemi kenen ýstinde boldy. Al Balghoja biyding qorym ornalasqan dep sanalatyn Michurin sovhozynyng jeri ol tústa әli iygerilmegen tyng aimaq bolatyn. Sovhoz bergi zamanda, 1960 jyly qalany baqsha ónimderimen qamtamasyz etu maqsatynda qúrylady. Onyng ýstine qorym joyylghan uaqyt kenes dәuirinde ekonomikalyq qúldyrau oryn alyp, asharshylyq jayylghan kez boldy. Onday uaqytta eldi mekennen alys ornalasqan beyitterdi qúrylys ýshin búzu tirshilikting shyndyghyna sәikes kelmeytini anyq.
Tasqyn: oy men qyr
Bizder «qazaq qorymdy biyik qyrgha salady (basqa halyqtar da solay), Y. Altynsarin jerlengen Balghoja biyding qorymy oida túruy mýmkin emes, Tobyldyng oipatty bolyp keletin ong jaghalauyndaghy beyit aghartushy jerlengen jer emes» dep birneshe ret jazghan bolatynbyz. Sol sózimizdi 2024 jyldyng 5-7 sәuir aralyghynda Tobyl ózeninde oryn alghan alapat tasqyn dәleldedi. Altynsarin kesenesi topan astynda qalyp, ony su basty.
Tasqyn kórinisterin bizder «Tobyldaghy tasqyn jәne Altynsarin kesenesi» degen taqyryppen jariyalanghan maqalamyzda topan-tasqyn kezinde dronmen, qalta smartfonymen týsirilgen rolikterdi, odan alynghan skrinderdi kórsete otyryp «búl kórinis Balghoja biyding qorymy oida boluy mýmkin emes ekendigine taghy bir dәlel, «Qúday – sheber» degen halyqtyng tәmsili beker aitylmaghan» degen syndy oilardy ortagha salghan edik.
Tyndalymda bizding búl oiymyzgha Rudnyy qalalyq meshitining imamy Sabyrjan Esmurzin pikir bildirip (ony qatysushylar qoldap), búl qúdaydyng isi emes, tabighatta 100-200 jylda bolatyn «anomalinoe yavleniye» degen oidy qozghady. Sirә, búl imam «anomalinoe yavleniye» degendi qarapayym qazaq «qúdaydyng qúdireti» degen úghymmen para-par qaraytyn bilmeytin bolsa kerek. Búrynghy kezende, yaghny Tobyl ózenining Qostanaydan joghary aghysynyng boyyna Qaratomar su qoymasy, Joghary Tobyl, Amangeldi su toraptary salynbay túrghanda, ózen jii tasyp túrghan. Búghan tyndalymda atalghan B. Maylinnyng «Jalbyr» povesindegi Dambar (Dәmibar - ózen atauy, qysqarghan formaty - Dәmdi) men Araqaraghay bolystarynyng jerin ózen boyymen jaghalay sipattaghan myna joldardy mysalgha alugha bolady: «Tobyl ózenin tómen qualay jýrip otyrsan, bir auyldan keyin ekinshi auyl kezdesip, Qostanay qalasyna jetkenshe eki bolys elding basynan kirip, ayaghynan shyqqanday bolasyn. Ásirese, jerin aitsayshy! At shaptyrym jerdi alyp jatqan keng alaptar – Tobyl ózeni tasyghan kezde tenizdey bop ketedi. May ishinde tasyghan su qaytyp, iini ishinde sol alaptar myng týrli-týsti jonyshqamen bezenedi, iili ishinde qybyrlaghan adammen tolyp, jarqyldaghan oraqty kóresin».
Biylghy tasqyn da Tobyl ózeni jaghalauyndaghy alaptardyng telegey-teniz bolyp ketkenin kórsetti. Onyng taby әli kýnge deyin bar.
Aqyry, tyndalymynyng sony Y. Altynsarinnyng atalary Tobyldyng ong jaghalauyndaghy Araqaraghay ormanyn jaylaghan (kezinde orman sheti Tobyl ózeninen 7 shaqyrymdyq jerden bastalghan), oghan 1850 jyly Shekaralyq komissiya tóraghasyna tituldyq kenesshi I.Osmolovskiy tarapynan jazylghan raportaghy «Janbyrshyúly Balghoja biyding jaylauy Tobyldyng joghary aghysyndaghy Qazanbasy, qystauy Tobyl janyndaghy Araqaraghay ormany» degen derekter dәlel, «Altynsarinnyng atalary Tobyldyng sol jaghalauyn mýldem jaylamaghan» degen tújyrymdar úsynylyp, sol sebepti mәseleni qozghamau kerek degen pikir ortagha salyndy jәne ol tyndalymgha qatysqan on tórt kisi tarapynan qoshtaldy.
Búl mәselege bizding pikirimiz mynaday: 1850 jyly Qostanay qalasynyng irge tasynyng qalanuyna әli 30 jylday uaqyt bar edi. Kóshpeli qazaqtyng qonysy búl kezde san mәrte ózgerui әbden mýmkin bolatyn-dy. Onyng ýstine qazaq dalasyn aimaqtargha bólip basqarudy kózdeytin oblystyq әkimshilik jýie, yaghny Torghay oblysy da qúrylmaghan kez. 1868 jylghy «Jana erejeden» song oblys qúrylyp, onyng әkimshilik territoriyasy uezge, uezden – bolysqa, bolystan – nomerlengen auyldargha bólindi. Basqasha aitqanda, qazaqtardyng kóship-qonatyn jerleri belgili bir tәrtipke salynyp, jýielenip, shanyraq sany esepke alynyp, ol jaylau men qystau negizinde belgilene bastaydy.
Y. Altynsarinnyng qystauy turaly mәlimet saqtalghan resmy qújat
Bizding qolymyzdaghy qújat – 1879 jyldyng qazan-qarasha ailarynda rәsimdelgen resmy hat. Qújatqa Nikolaevsk uezi basshysynyng agha kómekshisi, shtab-rotmistr, súltan Seydalinning (Seydaliyn-2) Torghay oblysynyng әskery general-gubernatorynyng atyna Troisk qalasynan qazan aiynyng 30 kýni qol siyamen jazghan raporty (bayanhaty) jәne oghan general-mayor A. P. Konstantinovichting sol jyldyng 17 qarashasynda jazylghan birneshe paraqtyq úzaq búryshtama-týsiniktemesi tanbalanghan. Búl – Qostanay qalasynyng tarihyna tanugha da erekshe manyzy bar arhivtik qújat.
Raportyng mazmúnynan jәne general-gubernator búryshtama-týsiniktemesinen mynaday mәseleni úghynamyz: Nikolevsk uezining ortalyghyn Troiskiden Torghay oblysynyng jerine týbegeyli kóshirudi jýzege asyru ýshin oblys basshysy 1879 jyldyng jaz aiynda ózine deyin, yaghny 1870 jyly uezding ortalyghy bolady dep belgilengen «Ordabay-toghaydy» (Tobyl ózenining sol jaghalauynda ornalasqan jer) arnayy kóruge keledi. Oghan bolashaq qala bolatyn «Ordabay-toghay»-dyng ornalasqan jeri únamaydy. Sebebi, birinshiden, qala orny ózen arnasynan tym alys, ekinshiden, sol jazdaghy asa qatty quanshylyqtyng saldarynan Tobyl ózeni tasyghan kezde payda bolghan kólshikter borsyp, ózen jaghalauynan sasyq iyis shyghyp jatqan edi. Gubernatordyng janynda bolghan dәriger Neymar qonystyng giygeniyalyq túrghydan qala jaghdayyna jaramsyz ekenin qoshtaydy.
A. Konstantinovich Tobyl ózenining tómengi aghysy boyyn jaghalap, «Ordabay-toghay» men «Ómirtay» (Umurtay) aralyghyndaghy 18 shaqyrymday jerdi sholyp shyghady. Sóitip, ol «Ordabay-toghaydan», shamamen, 8-9 shaqyrym (verst) qashyqtyqta ornalasqan, jaghalauy jar qabaq bolyp keletin «Qostanay ótkeli» men «Ábil-say» aralyghyndaghy jerdi bolashaq qalanyng orny etip belgileydi. Búl jerde «Qostanay ótkeli» dep otyrghanymyz - kópes Lorensting syra zauyty ornalasqan saydyng túsy.
Sapardyng qorytyndysy boyynsha әskery general-gubernator shtab-rotmistr Seydalinge ózi aralap shyqqan 18 shaqyrymdyq jerde qay auyldyng qystauy, onda qansha shanyraq bar ekendigin, qystaudyng shabyndyghynan jylyna qansha kólemde shóp shabylatynyn anyqtaudy arnayy tapsyrady. Súltan Seydalin gubernatordyng tapsyrmasyn sol jyldyng kýz aiynda oryndap, atalghan bayanhatty jazady. Onda ol 18 shaqyrymdyq mejedegi, yaghny «Ordabay-toghay» men «Ómirtay» mekeni aralyghynda ornalasqan «Qostanay ótkeli», «Nartaylaq» (Nartaylyak) degen jerlerde ornalasqan Araqaraghay bolysyna qarasty qazaq auyldarynyng qystaularyn belgilep, onda jalpy 127 shanyraq bar ekendigin anyqtaydy jәne Tobyl boyyndaghy shabyndyqtardan shabylatyn shópting shómelengen (kopna) mólsherin kórsetedi (bizder, kóterip otyrghan taqyrybymyzgha oray, tek «Ordabay-toghay» men «Qostanay» aralyghyndaghy mәlimetterdi sóz etemiz).
Súltan Seydalin tarapynan atalghan mekenderding arasyndaghy qystaular kimning iyeliginde jәne olar Tobyl boyynan 1879 jylghy quanshylyqta qansha shómele (kopnah) shóp shapqanyn mynaday keste arqyly bayandaydy (suret 1):
Oqyrmangha anyq týsinikti bolu ýshin atalghan kesteni bizder zamanauy formatqa týsirip, kórneki týrde úsynyp otyrmyz (slayd 3).
Jazbada T.Seydalin qystau iyeleri turaly mynaday aqparat beredi: «Sobstvenno v Urdabay-togae 1-ya gruppa zimovok iz 10 kibitok №1 aula kak raz protiv izbrannogo pod gorod punkta. Eta gruppa zimovok zavetsya iymenem kirgiza Bozbaya Musina; 2-ya zimovochnaya gruppa iz dvuh kibitok Kutebara Yamgurchina №2 aula; 3-ya iz 7 kibitok Kochana Balgujina takje №2 aula; 4-ya iz 2-h kibitok horunjego Altynsarina togo je aula, 5-ya iz 7 kibitok Karykbula Kabylova togo je aula; na uroch. Kostanay: 1-ya zimovochnaya gruppa iz 4-h kibitok Abilya Hangodjina togo je aula y 2-ya iz 13 kibitok Alima Klychpaeva togo je aula».
Bayqap otyrghanymyzday, Ordabay-toghay men Qostanay arasyndaghy 7 qystaudyng beseui Araqaraghay bolysynyng №2 auylynan, yaghny Altynsarinnyng jaqyn tuystary – Janbyrshy biyding úrpaqtary. Olar Tobyldyng sol jaghalauyna bir-birimen iyq tirestire qatar ornalasqan. Al Ordabay-toghaydyng dәl túsyna ornalasqan10 shanyraqqa ie Bozbay Musin – Araqaraghay bolysynyng №1 auylynyng túrghyny. Atalghan qystaulardaghy jalpy shanyraq sany - 45.
Y. Altynsarinnyng iyeliginde – eki shanyraq. Olar Tobyldyng sol jaghynan 1000 shómele, ong jaghynan 2000 shómele shóp shapqan. Onyng qystauy Ordabay-toghay jaqtan sanaghanda tórtinshi әri Qostanay qalasyna jaqyn ornalasqan. Qala shekarasy Qaryqbol Qabylovtan keyingi Ábil Hanghojinnyng qystauynan bastalady. Mine, Y. Altynsarin zamanynynan jetken tarihy derekterdegi aghartushynyng qystauy qala irgesinen 3-4 shaqyrym dep jazylatyn aqparattar osy kórinisten tuyndaghan!
Shtab-rotmistr Seydalinning bayanhatyna sol jyldyng 17 qarashasynda Torghay oblysynyng әskery general-gubernatory A. Konstantinovich úzaq kólemdi búryshtama-týsinikteme jazady. Onda ol Ordabay-toghaydy ne sebepten qalamaghanyn týsindire kele, jana jerden ashylatyn Qostanay qalasynyng ornyn bylaysha naqtylaydy: «Ploshadi, ogranichennaya s severa ovragom protiv broda Kustanay-Utkuli, s yuga– loshinoi Abili-say, s vostoka r.Tobolom y s zapada priymerno nacherchennoiy liniey sd (standard deviation (standartnoe otkloneniye) – avt.); zakluchaya pribliziytelino do 350 des. budet sovershenno dostatochno dlya sobstvennogo gorodskogo poseleniya...».
Múndaghy SD degen úghymnyng bir maghynasy sheksizdik degen belgini bildiretinin atap ótemiz. Shamasy, gubernator qalanyng kenen mýmkindigi batysqa qaray bolady degen isharany bildirgisi kelgen bolu kerek. Sebebi qalany ózen jaghalauynan góri dalalyq jerge qaray keneytu – dau-damayy az, әkimshilikke jaqsy mýmkindik bolatyn. Óitkeni ózendi jaghalay qazaq auyldarynyng qystaulary ornalasqan edi.
General-gubernatordyng qala ornyn «Qostanay ótkeline» qarsy soltýstiktegi say (Ordabay-say) men ontýstiktegi Ábil-say, shyghysynan Tobyl ózeni aralyghy, batysynan standarttyq auytqudan 350 desyatina jer» dep belgilenui shahardyng keyingi damuyna da әserin tiygizedi: qalanyng basty bóligi atalghan saydyng arasynan oryn teuip, batysqa qaray keneyip otyrghan. Aytalyq, 1895-1902 jyldary dayyndalghan Qostanay qalasynyng alghashqy Bas josparynda qalanyng túrghyn jay bóligi soltýstiktegi Ordabay-say men ontýstiktegi Ábil-say arasynda airyqsha damyghanyn kóremiz (suret 2):
Osylaysha, 1879 jyly Ábil Hanghojin men Álim Qylyshbaevtardyng qystaulyq jerine Qostanay qalasynyng irgesi bekitiledi. Birneshe jyldan keyin «Qystauymdy memleket menshigine aldyn» dep Á. Qylyshbaev, aldymen Torghay oblysynyng gubernatoryna, odan song Ishki ister ministrine tólemaqy súrap shaghymdanady. Búl – jóni bólek әngime...
Týiindey kelgende, Qostanay qalasy qúrylghan uaqytta hattalghan resmy qújat Y.Altynsarinnyng qystauy Tobyldyng sol jaghalauynda, qalanyng irgesinde bolghanyn naqty kórsetedi. Búl óz kezeginde tarihy jazbalar men dәiektemelerge negizdelgen bizding pikir-payymymyzdyng 100 payyz dúrys bolghandyghyn dәleldeydi. Ata-baba sózimen aitsaq, aitqanymyz aiday keldi!
Álqissa, qolda bar tarihi, múraghattyq derekter kómegimen sol bir kezenning Y. Altynsarin ghúmyrnamasyna qatysty qysqasha dereknamalyq suretti bylaysha keskindeuge bolady: 1860 jyldan bastap Torghay qalasynda qyzmet etken aghartushy 1883-84 jyldar shamasynda Qostanaydaghy qystaulyq meken-jayyna qonys audarady. Múnda ol ózining qarjysyna (negizinen Torghay qalasyndaghy ýiin Yakovlev uchiliyshesine satqan qarajatyna) jәne aghayyn-tughandarynyng jәrdemimen 5-6 bólmeli ýy túrghyzady. Ýlken memlekettik lauazym iyesi retinde Altynsarin Qostanaydyng ishine ornalasuyna mýmkindigi bar bolatyn, biraq ol qala syrtyn tandaydy. Sebebi onyng iyeliginde 25-30 sauyn biyeleri bar 50-60 bas jylqy jәne qara mal men úsaq maldary bar shaghyn sharuashylyghy boldy. Ony Torghay mektebin bitirgennen keyin aghartushy ózine «enshiles», yaghny bauyr etken Dosjan Toqtybaev jýrgizdi. Eger 1879-80 jyldardaghy Torghay dalasyndaghy alapat jút bolmaghanda, aghartushynyng sharushylyghyndaghy jylqy maly búdan da kóp bolatyn edi. «Qoyan júty» onyng 300 bas asyl túqymdy jylqysyn «jútyp» ketedi...
Qanjygha
Shtab-rotmistr Seydalinning raportynan Qostanay qalasy manyndaghy toponimder men qazaq qonystary turaly kóptegen mәlimetter alugha bolady. Mysaly, qala shekarasy bolghan tereng saydyng «Ábil-say» atanuyna Ábil Hanghojin qystauynyng qatysy bar dep baghamdaugha bolatyn syndy. Qostanay qala bolyp qalanghannan beri «Ábil-say» toponiymi úmytylmay saqtalyp keledi. Onyng el jadynda jaqsy saqtalyp jetkenining basty sebebi mynada dep sanaymyz: Qostanay qalasynyng negizi bekitilgen kezde «Ábil-say» men «Qostanay ótkeli» («ótkel» degen sóz keyin qysqaryp ketti) Torghay oblysynyng gubernatorynyng búiryqtaryna, týrli jazbalargha, alghashqy kartagha endi. Sóitip, ol el jadynda jaqsy saqtaldy. Al atalghan toponimdermen qatar atalghan «Orys ótkeli», «Nartaylaq», «Myrzaghazy mazary», «Ómirtay» atty toponimder úmytylyp qaldy. Óitkeni ol jerler jana qala ornyna tandalmady, sóitip san-aluan bolyp órbiytin aqparattar arnasyna ilinbey qaldy.
Osy orayda, qolymyzdaghy resmy qújat mәlimetine sýiene kele, Ábil Hanghojin Balghoja biyding aghayyny Janbyrshyúly Hanqojanyng úrpaghy bolar dep boljaymyz. Sózimizge janama dәlelel retinde 1921 jyly ata-babalarynyng qorymyna ziyarat etken Mariyam Hәkimjanovanyn: «Tobyldyng arghy betinde, ýsh shaqyrym jerde Balghoja biyding de, Qanqoja biyding de on eki qúlaqty, әr qúlaghynyng ýstine jezden ay ornatqan keremet kýmbezderi bar tamdary bolghan. Syrty kókshilmen syrlanghan. Alystan menmúndalap kóz tartyp, jarqyrap túratyn edi», - degen sózin algha tartugha bolady.
Bizdinshe, Ábil Hanghojin de, Y. Altynsarin syndy ózining әkesi nemese atasy jerlengen beyitting manyn qystau etip mekendegen. Sol qorymgha aghartushynyng ózi de, ómirden erte ozghan balalary da jerlenip, shaghyn әulettik qorymgha ainalady.
Qasiretti jyldary joyylghan tarihy qorymgha belgi qoy – manyzdy mәsele. Ol – býgingi Qazaqstannyng múrat-mýddesine oraylasatyn qúndylyq.
Almasbek Ábsadyq,
filologiya ghylymdarynyng doktory, A. Baytúrsynúly atyndaghy Qostanay uniyversiytetining professory
Abai.kz