Júma, 22 Qarasha 2024
46 - sóz 1942 19 pikir 28 Tamyz, 2024 saghat 20:31

Qúqyqtyq alayaqtyq nemese 7-baptyng qúpiyasy

Suret avtordyng jelidegi paraqshasynan alyndy.

Qazaqstanda memlekettik tilge baylanysty dau-damay úzaq uaqyttan beri tynshymay keledi. Endi eki kýnnen keyin Konstitusiya kýni atalyp ótilmek. Kelesi 2025 jyly qoldanystaghy Ata zanymyzdyng qabyldanghanyna 30 jyl tolady eken.

Búl 30 jylda emes shyndap qolgha alynsa 30 kýnde birjaqty etiletin sharua. Biraq búl iske mýddeli bolyp otyrghan tarap joq. Konstitusiyalyq qaghida jýzege aspay jatqan song «memlekettik til turaly arnayy bólek zang qabyldayyq» nemese «Negizgi zannyng 7 babynyng 2 tarmaghy alynyp tastalsyn» degen tәrizdi әrqily úsynystar da jasalyp jýr. Kezinde Ata zanymyzdyng balama núsqalaryn qazaq tiline audarugha, birqatar zang terminderin engizuge atsalysqan, sonday-aq «Zang gazetin» qúryp birneshe jyl basqarghan zanger-jurnalist retinde Konstitusiyanyng tilge qatysty tústaryna naqty saraptama jasap kórsetkim keledi. Óitkeni Qazaqstanda tilge qatysty qúqyqtyq problema joq. Problema zansyzdyqtardan tuyndap otyr.

Ata zanymyzdyng 7 babynyng birinshi tarmaghynda: «Qazaqstan Respublikasyndaghy memlekettik til – qazaq tili» dep basty qaghida badyraytyp jazylghan. Yaghny búl qaghida qosarlanghan basqaday esh maghyna bermeydi. Býkil memlekette memlekettik til jalghyz til – qazaq tili ekendigin ornyqtyrady. Memlekettik til memlekettik organdarda (qadap túryp aitayyq: memlekettik ortalyq organdarda), ministrlikterde, әkimshilikterde qoldanystaghy jalghyz til bolugha tiyis. Ári әlemdik konstitusiyalyq normalarda baptyng birinshi tarmaghy әr kez ekinshi tarmaqtan joghary túrady. Biraq bizde ókinishke qaray Ata zanymyzdyng til turaly osy babyna basa mәn berilmeydi. Kóp jaghdayda osy baptyng ekinshi tarmaghymen shatastyrylady. Sodan teris úghymdar tebindep jýr. Biylikting barlyq tarmaqtarynda, barlyq ortalyq organdarda qazaq tili memlekettik til retinde konstitusiyagha baylanysty óz qyzmetin tolyqtay jәne tútastay atqarugha tiyisti. Prokuratura organdary Konstitusiyanyng osy talaptarynyng jýzege asuyn qadaghalaugha mindetti.

Al 7 baptyng 2-tarmaghynda: «Memlekettik úiymdarda jәne jergilikti ózin-ózi basqaru organdarynda orys tili resmiy

týrde qazaq tilimen teng qoldanylady» delingen. Búl qaghidanyng 7-baptyng birinshi tarmaghyna esh qatysy joq. Bayqasanyz, búl jerde tilding qoldanys ayasy memlettik organdarda emes «memlekettik úiymdarda» dep kórsetilgen.

Ayyrmashylyghy – ortalyq memlekettik organ ókiletti (upolnomochennyi) organ bola alady, al memlekettik úiym memlekettik ókiletti organ bola almaydy.

Yaghny memlekettik úiym memlekettik organnan bir saty tómen túrady degen sóz. Yaghny memlekettik organnan bir saty tómen túratyn úiymdarda jәne jergilikti ózin ózi basqaru organdarynda orys tili «resmy týrde qazaq tilimen teng qoldanylady». Bәri qolmen qoyghanday ap-ayqyn bolyp túr ghoy. Kerisinshe «Tilder turaly zan» orys tiline ayasy Konstitusiyadan da keng zansyz joghary mәrtebe taghayyndap qoyghan. Shatysudyng bәri tap osy jerden bastalyp jatyr.

«Qazaqstan Respublikasyndaghy til turaly» zannyng 4-babynda: «Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik tili – qazaq tili» ekendigi taygha tanba basqanday kórsetilgen. Ary qaray: «Memlekettik til – memleketting býkil aumaghynda qoghamdyq qatynastardyng barlyq salasynda qoldanylatyn memlekettik basqaru, zang shygharu, sot isin jýrgizu jәne is qaghazdaryn jýrgizu tili» ekendigi jazylghan. Búghan qosymsha: «Qazaqstan halqyn toptastyrudyng asa manyzdy faktory bolyp tabylatyn memlekettik tildi mengeru – Qazaqstan Respublikasynyng әrbir azamatynyng paryzy» ekendigi kórsetilgen.

Qazaqstan Respublikasynyng Konstitusiyalyq Kenesi 2007 jyldyng 23-aqpanynda Múhtar Shahanovtyng deputattyq saualy boyynsha bergen jauabynyng №3 qosymshasynda: «Memlekettik úiymdarda jәne jergilikti ózin ózi basqaru organdarynda orys tili resmy týrde qazaq tilimen teng qoldanylady degen konstitusiyalyq norma orys tiline ekinshi memlekettik til til mәrtebesi beriletinin bildirmeydi» dep qauly qabyldaghan. Dәlirek aitqanda orys tili ekinshi memlekettik til bola almaydy!

Osy zannyng «Orys tilin qoldanu» dep atalatyn 5-babynda «Memlekettik úiymdarda jәne jergilikti ózin-ózi basqaru organdarynda orys tili resmy týrde qazaq tilimen teng qoldanylady» degen konstitusiyalyq norma qaytalanghan.

Konstitusiyalyq qighashtyqtargha soqtyryp otyrghan «Tilderding qoldanyluy» turaly 8-bap. Onda: «Memlekettik til Qazaqstan Respublikasy memlekettik organdarynyn, úiymdarynyng jәne jergilikti ózin-ózi basqaru organdarynyng júmys jәne is qaghazdaryn jýrgizu tili bolyp tabylady, orys tili resmy týrde qazaq tilimen teng qoldanylady» delingen. Osy jerdegi «orys tili resmy týrde qazaq tilimen teng qoldanylady» degen songhy tirkes bәrin býldirip túr. Orys tilining «resmy týrde qazaq tilimen ten» qoldanylatyn ayasy memlekettik organdarda emes tek memlekettik úiymdarda ghana. Ári orys tili ekinshi memlekettik til bolmaghandyqtan «Qazaqstan Respublikasyndaghy til turaly» zang Konstitusiyany búzyp, orys tiline memlekettik organdarda da «qazaq tilimen ten» qoldanylatyn mәrtebe berip qoyghan.

Búdan da soraqysy osy zannyng Qaruly Kýshter men qúqyq qorghanu organdaryndaghy tilge qatysty 12-babynda: «Qazaqstan Respublikasynyng Qaruly Kýshterinde, sonday-aq әskery jәne әskeriylendirilgen qúramalardyng barlyq týrinde, memlekettik baqylau men qadaghalau, azamattardy qúqyqtyq qorghau úiymdarynda jәne qúqyq qorghau organdarynda memlekettik tilding jәne orys tilining qoldanyluy qamtamasyz etiledi» dep konstitusiyalyq búrmalaushylyqtargha soqtyrghan. Orys tilining memlekettik organdarda, onyng ishinde qorghanys jәne qúqyq qorghau organdarynda qoldanyluy Ata zanymyzdyng 7-babynyng birinshi tarmaghyna sәikes – ZANSYZ. Óitkeni memlekettik organdardaghy qoldanylatyn jalghyz memlekettik til – qazaq tili. Memlekettik úiymdar jeleuimen qazaq tilimen qabattastyryp orys tilining memlekettik organdarda qoldanyluy qonstitusiyagha qayshy! Búl baryp túrghan qúqyqtyq alayaqtyq!

Sondyqtan búl mәseleni týpkilikti sheshu ýshin Parlament deputattary Konstitusiyalyq sottan «memlekettik organ» jәne «memlekettik úiym» degen terminderding qúqyqtyq anyqtamasyn súrauy qajet.

Marat Baydildaúly,

Jazushy-publisist

Abai.kz

19 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1442
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3203
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5194