Býgingi zaman jalqaulyqty keshirmeydi. Óitkeni masyldyq psihologiya búl qoghamnyng derti. Biraq «alma pis, auzyma týs» deytinder әli de bar. Keybir enbek etkisi kelmeytin jandar, kýshpen emes onay jolmen tez bayyghysy keledi. Biz masyldyq psihologiyany qalay jene alamyz?  Qoghamnyng dertine ainalghan paternalistik kónil kýiden qalay arylamyz? Búl súraqty әr sala mamandaryna qoyyp kórdik.

Enbek etseng ghana, nәtiyjesin kóresin!

Suret spiykerding jeke múraghatynan alyndy.

Jenisgýl Úzaqova, kәsipker:

- Mening oiymsha, әr adam ómirge kelgennen keyin, búl ómirden óz ornyndy tabuyng kerek. Ol degenimiz әr adamda ózin algha qaray jeteleytin kәsibi, tabys әkeletin mamandyghy, tipti ózine rahat syilaytyn júmysy bolghany jón. Óitkeni sen júmys istey jýrip eng aldymen ózindi otbasyndy asyray aluyng kerek. Qazirgi zamanda júmys joq dep bos jýrudi men týsinbeymin.  Óitkeni әr adamda  óz ómirine degen jauapkershilik boluy kerek. Men kәsip ashpas búryn, әr salada júmys istedim. Ózime qajettini izdedim desem de bolady. Tipti belgili bir uaqytpen júmys istep, memlekettik salada da qyzmet etip kórdim. Biraq ózime únaytyn kәsipti tapqansha izdene berdim. Sondyqtan adam qatelesuden qoryqpau kerek. En  bastysy adam ózin joghaltyp almaghany jón. «Enbek etseng erinbey, toyady qarnyng tilenbey» degendey, enbek etken adamnyng joly ashyq. Dәl qazirgi zamanda júmys joq dep qol qusyryp otyratyndardy týsinbeymin. Býginde memleket tarapynan da júmyspen qamtugha arnalghan baghdarlamalar óte kóp. Ókinishke qaray, onday ortalyqtargha jýginetinder az. Qazirgi tanda mansap ortalyqtary tipti kәsip ýiretedi, arnayy kurs oqyp stiypendiya alyp, sonynan júmysqa ornalasugha da mýmkindik bar. Azamattarymyz memleket tarapynan jasalyp jatqan baghdarlamalardy bilse eken deymin. Qazir tehnologiyanyng damyghan zamany. Ózine únaghan kәsipti onlayn da mengeruge bolady. Tek niyettensen  bolghany. Paternalistik kónil kýiden aryludyng eng basty joly, ol enbek etu degim keledi.Qazir júmys istegisi keletin adamgha mýmkindik te mol, shekara da sheksizý Ózderiniz bilesizder qarakóz qazaqtarymyz әlemning týkpir týkpirinde de júmys istep, kәsipte tabysqa jetip jatyr. Sondyqtan óz oiymyzdy shektemeuimiz kerek. Jalqaulyq búl zamannyn  aghyny emes degim keledi. Óitkeni myna zamanda júmysyng bolmasa, ózine qajettini ótey almasan, ómirdi bos әureshilikpen ótkizu kerek emes. Mening oiymsha әr adam ózining qolynan ne keledi? Ne istey alady? Qanday mamandyqqa beyim sol jaghyn erterek anyqtap aluy kerek. Enbek etseng ghana jemising kóresin. Sondyqtan masyldyq psihologiyadan aryludyng birden bir joly, ol ózindi qamshylau. Enbek etu. Algha qaray úmtylu der edim.

Mamandyqqa dúrys baghdar beru manyzdy!

Suret spiykerding jeke múraghatynan alyndy.

Aqbota Ydyrysova, múghalim:

- Masyldyq psihologiya bizding zamandastarymyzda bar. Qazirding ózinde memleket bóletin әleumettik kómekke ghana ómir sýretin otbasylar bar. Olar júmys istep, enbek etip otbasyn asyraghysy kelmeydi. Bir kezderi atauly әleumettik kómek beriledi degen kezde, әdeyi júmys istemey sol kómekti laghysy kelgen otbasylar kóbeydi.  Tipti jalghan qújattar da jasaldy. Mine osynyng barlyghy masyldyq psihologiyanyng kórinisteri. Osynday adamdar masyldyqty kóbeytedi. Olar qoghamgha da, ózderine de ziyan keltirmese, payda әkelmeydi. Ókinishke qaray, onday adamdar qazir de bar. Aynalamyzdan kezdestirip te jýrmiz. Pedagog retinde aitarym, biz balany jastayynan enbekke baulyp ýiretuimiz kerek. Men qazirgi ata analargha tang qalamyn. Balasyna  barlyq jaghdaydy jasap qoyghan, keyde qoghamdyq senbilikterde kýrek ústap kórmegen balalar kezdesip jatady. Áriyne qazir biz balalarymyzdy smartfongha telmirtip qoydyq. Sondyqtan masyldyq psihologiyadan arylu ýshin, eng aldymen úrpaghymyzgha dúrys baghyt-baghdar kórsetuimiz kerek. Biz balalarymyzdy jastayynan enbekke baulyp, mamandyghyn dúrys tandauyna ýn qosuymyz kerek.  Óitkeni keybir balalar mamandyghyn dúrys tandamay, tek grant ýshin týsip alyp, keyin ol mamandyqpen júmys istemeydi. Al alghan diplomy qúry jatady. Sondyqtan múnday kelensizdikter bolmauy úshin mamandyqqa baghdardy erte kezinen baghyttau kerek. Masyldyq psihologiya qaydan shyghady. Áriyne búl әr adamda әrqalay. Keyde tepse temir ýzetin jasqa kelse de ata-anasynyng moynynda otyratyn úl-qyzdar kezdesip jatady. Áriyne búl balany jastayynan enbekke baulymaghannyng belgisi. Sondyqtan biz tәrbiyeni eng aldymen balalarymyzdan bastauymyz kerek. Ár isting aldyn alu degen siyaqty, masyldyqtyng da aldyn erterek aluymyz kerek. Biz bolashaqta patriot, ózining eline, jerine adal azamatty tәrbiyeleuimiz kerek. «Balany jastan» dep beker aitylmaghan. Masyldyq psihologiyadan qalay arylamyz degen saualynyzgha, biz onyng aldyn erterek aluymyz kerek. Jas úrpaqty enbekqor etip tәrbiyleudi qazirden qolgha alghanymyz dúrys. Áriyne búl mening pedagog retindegi oiym. Bizding mindet jas úrpaqty tәrbiyelep, sol silteu.

Abai.kz