Júma, 22 Qarasha 2024
Ádebiyet 1667 1 pikir 3 Qyrkýiek, 2024 saghat 14:36

Qazaq oishyldardyng enbekterindegi ruhany tәrbie

Suretter Vikiypediyadan alyndy.

Redaksiyadan: Babalarymyz «qalpynnan aiyrylsang da, saltynnan aiyrylma» degen ósiyetti býgingi qazaqqa amanattap ketkeni shyndyq. Últtyq ruhy tu etip kóterip, últtyq ruhaniyatty saqtap qaludyng ózi qazyrgi ghalamdyq fenomen bolyp túrghany jәne ras. Tәuelsizdigimizge qol jetkizgen 33 jyldyng enshisinde ruhaniyat salasynda ýlken silkinis jýrip jatyr.

Qazaq últtyq ruhaniyattyng erekshelikterine terenirek barugha mýmkindik ashyluda. Qazaq últynyng joghy tabylyp, bary qoldanysqa kirip,qayta janghyruda. Týrki ekspansiyalardyng qyspaghyna týsken qazaqty, qazaq jastaryn ýlken qaterden bir qútqarsa - onyng tól ruhaniyaty, últtyq mәdeniyeti men әdebiyeti, salty-men dәstýri, últtyq tanymy ghana qútqara alady.

Ol ýshin eng әueli - tól ruhaniyatymyzdaghy bar men joqty týgendeu manyzdy.

Ekinshiden - halqymyzdyng tenizden telegey bay múrasyn keler úrpaqqa nasihattau últtyq dengeydegi mәsele!

Ýshindishen - qazaqtyng tól dýniyesin ózine tanystyru ýshin jalpy últtyq qyzyghushylyqty arttyru manyzdy.

Mine búl ýsheui bizding ruhaniyatymyzdyng negizgi ústyny boluy shart!

Qazaq halqynyng tútastyghyn onyng kýretamyry bolyp tabylatyn últtyq oilardy dýniyetanymdyq dengeyge kóterude ruhany dýniyemiz últtyq sipatta boluy kerek-aq. Ásirese, Tәuelsiz Qazaqstan jastaryn últtyq sipatta tәrbiyeleude últtyng mandayyna bitken ghúlamalarynyng oi-pikirine jýginu, olardy nasihattau erekshe manyzgha iye.


Qazirgi qazaq jastardy tәrbiyeleude últtyq jәne otbasy tәrbiyening orny erekshe. Óitkeni, jastar tәrbiyesining qúldyrauy elding bolashaghynyng damuyna kedergi keltiredi. Jastardyng boyyndaghy ruhany baylyqqa degen mahabbaty joghary bolu ýshin eng aldymen úly qazaq oishyldardyng enbekterin bilim beru mekemelerinde nasihattaluy qajet. Últtyq, ruhany  qúndylyqtardyng tiregi bolatyn til – qazaq bolu ýshin, din – adam bolu ýshin jәne salt-dәstýr – últ bolu ýshin manyzdylyghy zor.

Tariyhqa qaraytyn bolsaq kýni keshege deyin, últymyzdyng joghaltqany kóp boldy. Últ ózin-ózi joghaltpau ýshin kýresetindigin de últ ziyalylarynyng taghdyrynan kóruimizge bolady. Últty joghaltpau ýshin ómirin syngha tigudegi túlghalardyng kózdegen maqsatyn endi týsinip jatyrmyz. Sebebi biz joghymyzdy týgendep jatqan elmiz. Últ saqtaluy ýshin aldymenen ne nәrse kerek ekendigi tarihtan belgili. Til, dil, jer, din, mәdeniyet jәne búlargha ie bolatyn úrpaq, últtyng memleketi boluy qajet. Alash túlghalarynyng qay-qaysysy da osy últ iygilikterine ara týsude tarihynda, ózderining boyynda bar mýmkindigin tolyghymen paydalana alghan. Basqa halyqtardyng intellektualdarynan kem týsken joq. Ózderin ózgege de moyyndata bildi.

Jastargha últtyq tәrbie berude Abay Qúnanbayúly men Shәkәrim Qúdayberdiúly shygharmashylyghynda adamnyng ruhany damuyna, jetiluine baylanysty oilarynyng manyzy zor. Abaydyng úlylyghy sol, óz halqynyng boyyndaghy kemshilikterdi synaumen birge, ony joydyng joldaryn da kórsete bildi.  Adam bolyp, últtyq bolmysyn saqtay alady degen mәngilik saualgha jauap berdi. Ghasyrlar boyy jinaqtalghan adamgershilik normalaryn jýiege keltirip, tútas bir «tolyq adam» konsepsiyasyn jasay bildi.

Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyng «Abay jәne HHI ghasyrdaghy Qazaqstan» atty maqalasynda «...Biz Abaydyng «tolyq adam» tújyrymyn qayta zerdeleuimiz kerek. Búl baghytta ghalymdarymyz tyng zertteulerdi qolgha aluy qajet. «Tolyq adam» konsepsiyasy, shyndap kelgende, ómirimizding kez-kelgen salasynyn, memleketti basqaru men bilim jýiesinin, biznes pen otbasy instituttarynyng negizgi túghyryna ainaluy kerek dep esepteymin...» dep atap ótti.

Abaydyng tolyq adam konsepsiyasynyng últtyq tәrbie negizinde birden-bir ústanym etip alugha bolady. Abay: núrly aqyl, ystyq qayrat, jyly jýrekti birdey ústa, sonda tolyq bolasyng elden bólek, – deydi. Abaydyng osy ústanymy jastardy adamgershilik túrghydan óz-ózin tanyp biluge tirek bolatyn ýlken bir ruhany qaghida.

Tolyq adam bolu - búl adamnyng ruhany kemeldikke jetkizetin qasiyetter.  Mәselen, Shәkәrim búl taqyrypty ózinshe jana qyrynan kórsetuge úmtylghan. Ózining «Ýsh anyq» enbeginde «ar ilimin» bylay tújyrymdaydy: Birinshi – әrbir adamda diny tanym boluy qajet, ekinshi – ghylymy tanymy boluy, ýshinshi – «Ar ilimin» mengerui tiyis – deydi.  «Ar týzeytin» ghylymnyng negizgi maq­saty adamnyng minez-qúlqyndaghy kemshilikterdi týzetu jәne ruhany kemel­dendiru bolyp tabylady.

Abaydyng ruhany óresine bagha bergen dintanushy filosof ghalymdar onyng «kәmil músylman» úghymyna erekshe nazar audarap keledi. «Kәmil músylman» úghymy tek qazaqqa ghana emes, býkil músylman әlemine qatysty aitylghan. Mine, hakim Abay – әlemdik dengeyde osy diny kózqarasy arqyly da biyiktey beretin túlgha.

Halqynyng minez-qúlqynyng búzylyp bara jatqanyn kórip, «Tolyq adam» ilimin jasaghan Abaydy әrbir qazaq bilui kerek. Abaydy bilse, pendelik joldan qaytady. Qazir kóp adamnyng kókeyinde tek qaryn toydyru, kiyim kiyinu. Odan basqa maqsat joq siyaqty. Ash qaryn toyynar, biraq onyng ruhany qazynasy bolmasa, quys keude pende bolyp qalady. Bizding qaupimiz sonda. Jastarymyz quys keude bolyp qalmauy qajet. Dýniyeni ómir boyy jinap, ana dýniyege alyp ketken kimdi kórdinizder?! Onyng barlyghy qalady. Sondyqtan, ruhany qazynagha basymdyq beru kerek. Kóp ghalymdar birauyzdan «Tirshilikte adamnyng basty qaruy – Ary. Sonyng әmirin oryndasa tez onalady. Ary tazarghan sayyn adam bolmysy shyndalyp, túlghalana týsedi. Mәngilik ghúmyrdyng aiqyn nyshany arly adamnyng bolmysynan ghana kórinip túrady degen eken.

Qay zamanda bolmasyn, kýn tәrtibinen týspey  túrghan adam qaytse, adam bolyp qalady degen mәngilik saualgha  úly oishyldar osylaysha jauap beripti. Ásirese, jahandanu dәuirinde ghalamdyq ózge­risterding saldarynan joyqyn ruhany shapqynshylyqtargha  úshyrap jatqan qazaqtar ýshin búl ósiyetterding adamy bolmysymyzdy  saqtap qaluymyz ýshin de, últ bolyp ómir sýruimiz ýshin de manyzy zor.

Halqymyzdyng úrpaq tәrbiyeleude ómir boyy jinaqtaghan sol bay qazynasyn, ruhani-adamgershilik qúndylyqtar jýiesin qoldanyp jýrmiz be? Ata-babamyzdyng kýtken ýmiti men armanyn izdesek, qazirgi úrpaq boyynan taba alamyz ba? Býgingi úrpaq babalar múratyna layyq pa? Osynday súraqtar bizdi alandatary sózsiz.

Kezinde halqymyzdyng kórnekti ókilderining biri Jýsipbek Aymauytov «Tәrbiye» degen maqalasynda «Rum halqyn ataqty, kýshti qylghan kim? Tәrbiye. Eskendirdi danyshpan hәkim qylghan kim? Aristoteliding tәrbiyesi. Nerondy zalym qylghan kim? Filosof Senekanyng qate tәrbiyesi. Nemis júrtynyng últshyldyq, birlikshildigi neden? Tәrbiyening quaty. Mine, tәrbiyening zor ghylym ekendigine, adam balasyn búzatyn da, týzeytin de tәrbie ekendigine dәlel osy», dep jazuy tegin emes. Qazirgi tandaghy bilim beruding ózekti mәselesi sapaly bilimmen qatar, óskeleng jas úrpaqqa adamgershilik-ruhany tәrbie beru bolyp tabylady. Adamnyng ruhany qasiyetterge ie bolyp, qalyptasuy ómirge kelgen uaqytynan bastaluy kerek. Balagha jastayynan imandylyq, izgilik, meyirimdilik qasiyetterin sinire bilsek, balanyng bolashaghyn berik qalaghanymyz. Bauyrjan Momyshúlynyng bala tərbiyesine baylanysty shumaqtary:

Úra bersen,

Úlyng sening - jasqanady,

Jasqanshaqty - basynady basqalary.

Qol kótermey - tәrbiyeleseng aqyl aityp,

Aqylymen, erteng eldi - basqarady.

Ala bilsin, ómirinen bar tynysty,

Ýirete týs:

Sabyr, shydam, talpynysty.

Eng bastysy - imanyna kónil bólgin,

Óssin desen, óz úrpaghyng jarqyn, kýshti...

Enbegimen, jýrsin úlyng bagha alyp,

Aqyl-oymen, ózgelerden daralanyp.

Kóterilse ózindeydi baghalaydy,

Otyrmaydy: para berip, para alyp...  Osy ómirde ar-újdanmen ómir sýrip, qogham iygiligi ýshin enbek etuge ne jetsin.

Bahtiyar Alpysbaev, dintanushy

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1462
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3229
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5303