Júma, 22 Qarasha 2024
Alasapyran 1456 5 pikir 25 Qazan, 2024 saghat 17:37

Soltýstik Korey әskeri úrysqa qashan aralaspaq?

Suretter: RIA Novosti, RBK sayttarynan alyndy.

Býgin әlemdik aqparat yzu-qyzu talqylap jatqan Resey men Ukraina soghysyna qatysty birneshe manyzdy aqparatty toptap, Abai.kz oqyrmandarynyng talqysyna úsynghandy jón sanadyq...

Suret RIA Novosty saytynan alyndy.

Mongholiya Putindi tútqyndamaghany ýshin «sottalady»

Halyqaralyq qylmystyq sot Resey preziydenti Vladimir Putinning elge sapary kezinde tútqyndaudan jәne sotqa beruden bas tartqany ýshin Mongholiyanyng mәselesin mayshammen qarap jatyr. HQS Mongholiya isin Rim statutyna qatysushy elderding qarauyna berdi.

Vladimir Putin 2024 jylghy 2-3 qyrkýieginde Mongholiyagha saparlap baryp, Halhiyn-Golda Kenes jәne Monghol әskerlerining Japon qaruly kýshterin jengenine 85 jyl toluyna oray ótken is-sharagha qatysqan.

Halyqaralyq qylmystyq sot Resey preziydenti Putindi tútqyndaugha order shygharghan. Al Mongholiya HQS mýshesi jәne Rim statusyn bekitken el retinde, Putindi tútqyndaugha mindetti bolghan. Biraq, Mongholiya olay jasamady. HQS mindettemesin oryndaghan joq.

Mongholiya order boyynsha qamaudan bas tartuynyng basty sebebi – «beytarap mәrtebe jәne kórshi elderge ekonomikalyq tәueldilikting joghary dәrejesi» dep týsindirdi.

Qazaq búny – «Sau basqa saqina tileu» deydi.

Suret focus.ua saytynan alyndy.

Qytay Reseyding is-әreketterine narazy 

Soltýstik Korey basshysy Kim Chen Yn Ukrainagha qarsy soghysta óz әskerlerin Reseyge kómekke jibergenge deyin Qytay Soltýstik Koreyding Mәskeumen baylanystarynyng terendeuine narazy bolghan. Búl utraly «Financial Times» jazdy.

Al ótken aptada Qytay preziydenti Shy Jiping Kim Chen Yngha hat joldaghan. Onda Shy tóragha QHR-nyng qúryluynyng 75 jyldyghymen qúttyqtaghany ýshin Kim basshygha alghys aitqan. Biraq búghan deyingi hattarda qoldanylyp kelgen «Soltýstik Koreydi dostas kórshi el» degen anyqtama qoldanylmaghan. Sarapshylardyng pikirinshe, búl әreket Beyjinning narazylyghynyng belgisi bolyp tabylady.

Kim Chen Yn búghan dey                in 12 mynnan astam әskerdi Reseyge aldynghy shepte qoldau kórsetuge jiberu turaly sheshim qabyldaghan. Soltýstik Korey әskerining aldy maydan shebine kirip ýlgergen.

Resey men Soltýstik Koreyding búlaysha әskery jaqyndasuy Beyjinning alandaushylyghyn tudyrghan.

Qazaq búny – «Dostyng kónili bir atym nasybaydan qalady» deydi.

Suret rbc.ua saytynan alyndy.

Soltýstik Korey әskeri úrysqa qashan aralaspaq?

Ukraina QK Bas qolbasshysy Aleksandr Syrskiy Reseyding Soltýstik Koreyden әsker aldyryp, soghysqa kirgizgeni turaly bayandady. Ukraina barlauynyng aqparaty boyynsha, Resey Soltýstik Koreyding әskery kýshterin úrys qimyldary aimaghynda 27-28 qazanda qospaq.

Zelenskiy Batysqa ýndeu jasap: «Búghan kózdi jauyp, ýnsizdik tanytpay,  Mәskeu men Pheniyangha qatty qysym kórsetu kerek», - dep pikir bildirdi.

Syrskiy: «Donbassta jaghday qiyn, biraq bizding jauyngerlik brigadalar Resey әskerin joy ýshin qoldan kelgenning bәrin jasap jatyr. Al bizding әsker Kursk oblysyndaghy mindetterin sәtti atqaruda», - dep bayandady.

Búl jaghday – Reseyding kenestik dәuirde Aughanstangha Ortalyq Aziya últtarynan shyqqan soldattar jiberilgeni siyaqty qiytúrqy әreketi. Bastys anau-mynau deytin bolsa, kәrister emes, sibirdegi etnikalyq azshylyq ókilderi soghysyp jatyr degen syltaulary dayyn túr. Búl qulyghyna qúryq boylamaytyn Resey imperiyasynyng kezekti sayqaldyghy desek artyq aitpaymyz. Búdan Batystyng soghysqa tike aralasuy ghana qútqarady.

Abai.kz

5 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1443
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3206
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5196