Memlekettik kenesshi Erlan Qarin sayasilandyrugha bolmaytyn, emosiyasyz, salmaqty pikiralmasu qajet taqyryptardy atady, dep habarlaydy inbusiness.kz sayty.

Ol óz sózinde: «Songhy jyldary jýzege asqan sayasy reformanyng nәtiyjesinde pluralizm, yaghni, kózqaras aluantýrliligi, pikir aluantýrligi әbden ornyqty. Áleumettik jeliden, basqa jerlerden qaraytyn bolsaq, biylikti synaudy aitpaghannyng ózinde kez kelgen mәseleni kóterip, aityp jatady. Qalaghan formasynda jetkizedi. Qalaghan taqyrypty kóterip, qozghaydy. Biraq, osy jaghdayda keybir taqyryptar, onyng ishinde din, til, últaralyq qatynastar, syrtqy sayasat mәseleleri boyynsha qatty emosiyagha berilmey, bayypty, salmaqty pikirtalas jasau qajet. Búl taqyryptardy talqylaugha tyiym salynady degendi bildirmeydi. Biraq, búl taqyryptardy sayasilandyrmay, emosiyasy, salmaqty pikiralmasu qajet» degen pikir aitty.

Memlekettik kenesshi óz pikirinde «Kóp memleketterding týbine jetken osy taqyryptar tóniregindegi daular. Bizding de qogham әrtýrli, birkelki emes. Erkindik, bostandyq jәne tәrtip úghymdarynyng qúndylyqtary bir-birine qayshy emes» degen dәiekti algha tartty.

Búl jerde Memlekettik kenesshining búl pikirine alyp‑qosarymyz bar ma degen súraq tuyndaydy. Áriyne, onyng pikiri astarynda memlekettik mýdde, onyng beybitshiligin saqtau, túraqty damudy qamtamasyz etu syndy oilar jatqany esh kýmәn tughyzbaydy. Biraq, ony búrynghy odaqtastarymyz Resey men Ukraina arasynda soghys qimyldary alandatatyp otyrghanyn da joqqa shyghara almaymyz. Sebebi, búl soghysta eshqanday mәn‑maghyna joq ekeni belgili.

Degenmen, búl jerde bizding kenesshimen kelispeytin tústarymyz da bar: óitkeni, qoghamdaghy «din mәselesi», «til mәselesi» jәne «últaralyq qatynastar mәselesi» óte emosionaldy, aldymen, adamnyng seziminen tuyndaytyn mәseleler qataryna jatady. Onday súraqtar tuyndaghanda adamnyng «emosiya shkalasy» birden joghary kóteriledi. Óitkeni, búl mәseleler – adamdar ýshin «taghdyrmәndi súraqtar» qatarynda túr. Sonymen birge, búl mәseleler – memleketting jýrgizgen sayasatyna tolyq tәueldi súraqtar qatarynda túrady.

Endeshe, qogham osy súraqty qyzu talqylap jatsa, onda memleket oghan qúlaq týrip, memlekettegi til sayasatyna, dinge qatysty sayasatyna jәne últaralyq qatynastargha eleuli týzetuler men janartular engizui tiyis. Olay bolmaghanda, búl súraqtar, әriyne, ýlken dau‑damaygha úshtasyp ketui әbden mýmkin.

Yaghni, qogham men memleketting mindeti búl súraqtardy «jyly jabu», ne, «júmasartyp kórsetu» emes, kerisinshe, mәsele kóterilgen sәtte onyng shynayy sebepterin anyqtap, soghan say konstruktivti sheshimder shygharu bolyp tabylady. Sonda ghana, qoghamdyq kelisimning irgetasy berik bolmaq.

Al, endi, qoghamdaghy din mәselesin «sayasy mәsele emes» dep sanaugha bola ma? Áriyne, olay dey almaymyz. Sebebi, eger «din memleketten bólek» dep, qogham «dinmen ainalyspasa», ony qogham mәdeniyetine sanaly týrde sәikestendirip otyrmasa, onda din qoghammen «ózi ainalysa» bastaydy. Ol jaghdayda, óz ishinde kóptegen dogmalyq baghyttar men ústanymdargha bólinip, ózara dau‑damaylasyp jatqan din «óz auruyn» qoghamgha taratady. Sóitip, keshegi  birtekti qogham diny shashyranqylyqpen birge «ishtey ydyrau» prosesin bastan keshedi... Tipten, ol bolashaqta diny senim negizinde qoghamnyng bólshektenip ketu qaupi de payda boluy әbden mýmkin. Búl, әriyne, naghyz «sayasy mәsele» bolyp tabylady...

Sol siyaqty, til mәselesin de sayasattan tys qaldyra almaymyz. Memlekette bir tilge basymdyq berilmese, resmy týrde bir til «memlekettik til» statusyna ie bolmasa – qos tildi, ne, odan da kóp tildi qoghamda mәdeniy‑ruhany dengeydegi biregeylik ornay qoymaydy. Mәselen, ol bizding jaghdayda «orystildi qala» men «qazaqtildi dala» bolyp shyghuy mýmkin... Al, til – adamnyng ruhany bolmysy men mentaliytetin qalyptastratyn qúral bolghandyqtan, әrtýrli tildegi adamdar arasynda mentaldyq dengeydegi qayshylyqtar oryn aluy qalypty bolmaq. Búl da qoghamnyng biregeylenuine qarsy qúbylysqa ainaluy mýmkin  nәrse.

Sondyqtan, búl mәselelerde qogham ózi qabyldaghan Ata Zanyn, yaghny ‑ Konstitusiyasyn basshylyqqa ala әreket etuleri kerek. Ol boyynsha, Qazaqstan Respublikasy «unitarly memleket» bolyp tabylady. Soghan say, múndaghy últaralyq qatynas ta, diny senim de, til de memleket qúrushy jalghyz últ – qazaq últynyng maqsat‑mýddesine, onyng ruhaniy\‑mәdeny múrasy men erekshelikterine, ekonomikalyq dәstýri men tarihy әdilettilikke say qúryluy jәne týzilui tiyis.  Sonda ghana, bizding eldegi «biregeylenu» prosessi birtútastyqqa ie bola alady.

Áriyne, biz ol mәselelerding tek «ózimizding ishki mәselelerimiz» ekenin aityp, qúlaqqa sindirip otyruymyz qajet.  Sondyqtan, ony syrtqa «eksporttaudyn» da qajeti shamaly dep oilaymyz. Al, eger, osy mәseleni «syrtqa eksporttaushy» toptar shyghyp jatsa – olardy der kezinde memleket qauipsizdigi ýshin toqtatu – memleketting tikeley mindeti ekeni týsinikti. Meninshe, Memlekettik hatshy óz sózinde osyny menzep otyr ghoy dep oilaymyn. Bizdiki – tek aghalyq sóz ghana...

Ábdirashit Bәkirúly

Abai.kz