Búryn totemning barlyghy derlik an-qústar men jan-januarlar bolghan. Totem (kiyetek) degen – belgili bir taypanyng nemese bir halyqtyng ózine baba sanaytyn an-qúsy, jan-january. Aytalyq, jylan totemi.

Kulittyq jylan totemi arlar/ariyler/ariandar/arister/aregeleri/ dәuirinen bastalady. Jylan – kóptegen halyqtardyng nanym-seniminde biylikti, kýshti, danalyqty, ataq-danqty, baq-dәuletti bildiretin sokralidi qasiyetke ie rәmiz. Jylan japondarda – súlulyq rәmizi bolsa, italiyandarda jylan basty, ýsh ayaqty әiel qúday Gargona Meduzasy – túraqtylyq pen mәngilik beynesi. Gargona Meduzasy – IX ghasyrdan beri Sisiliya aralynyng rәmizi (1-suret). Jylan týrik halyqtarynda jelep-jebeushi – ana qúday Ýbbe (Ýbbe – su perisi). Saha (saqa) men yakut (jaqút) halyqtarynda – Sulukkun (su astyndaghy ruh). Ýndistanda jylan qoldy әiel – qútqarushy ana qúday. Ejelgi Ortalyq Aziyada, Iranda, Ázirbayjan, Aughanstan jerinde taralghan Zaratushtra ilimining qasiyetti kitaby «Avestada» qúdiretti kýsh, úly ruh – Daha (Aj-daHa) bolyp eseptelse, Qytayda – Aydahar (jylan). Aydahardy qazaq Ajdaha dep ataydy. «Aj» jәne «daha» sózderining alghashqysy – «aj, aji, aja, әje». Ol «arghy týp» degen sóz. Osy «aj, aji, aja, әje» degen sózding bәri әielge qoldanylady. «Abysyn-ajyn» dep aitylady. «Ay, deytin aja joq (Áy, deytin әje joq)» deydi. «Aji» sózining taghy bir maghynasy – Jylan /Jylan-baba/Aj-daha. Múndaghy Dah degen – bastapqy tirshilik kózin berushi. Ajdaha/Ajiy-dah/Ajiy-dan/Ay-dahar/ – ghalamnyng jasaluyna negiz bolushy, tirshilikti jaratushy, ómir berushi Jylan-baba /Úly-baba/Dana-әje/Úly-әje/. Onda bizding «úlu» dep jýrgenimiz – qasqyr basty, jylan deneli Ajdaha. Eskide qazaq «Úludy – balyq, úlu jylyn – Balyq jyly» degen. Soghan qaraghanda, Ajdahanyng әuelgi atauy – Úlu-balyq boluy yqtimal. Mәselen, saha men yakut eli Ajdahany «balyq» dep, balyqtyng ózin shyr/chiyr/chyyr/ deydi.

Týrik halyqtarynyng nanymynda qaytys bolghan әuliyening aruaghy jolbarys, ang, jylan, býrkit, t.b. keypine enip, adal әri әdil adamgha qonady delinedi. Áuliyelik, sәuegeylik, kóripkeldik, emshilik, t.b. qasiyetter aruaq qonghan, iyesi bar adamdarda bolady. «Adam ólgende onyng jany jylangha ainalady», – dep ruhtyng beynesin jylanmen sәikestendirgen. Qorqyttyng ajaly jylan keypinde kelui, Er Tóstikting jer astyna týsip, Jylan-Bapy hannyng eline baruy (bapy – baba/arghy ata/), t.b. Sonday-aq «Jylan-baba» degen tirkes saqtalghan. «Jylan qabaqty jigit» atty ertegide bala jylan keypinde dýniyege keledi. Qasqyrdy «bóri», nayzaghaydy «jay» dep ataghan babalarymyz iyirelendep jýrse de, inine týzu kiretin jylannyng atauyn «shúbar» dep almastyrghan (keyde «týime» dep te ataghan). «Ishten shyqqan shúbar jylan» degen sóz oramy osydan tughan. Mifolog-ghalym Serikbol Qondybay: «Bizde kóbinese jylangha qarsy shyghady. Yaghni, jylangha tabynbaymyz. Biraq, bizding әuliyening basyna týneytinderge әuliyening aruaghy 100 jaghdaydyng 99-ynda jylan bolyp kórinedi. Onyng barlyghy arghy ata-babamyzdan kele jatqan nәrse», – dep tújyrady.

Qazaqta «jylan – aruaq» degen senimge negizdelgen «jylanqayys» yrymy bar. Ol er bala tórt jasqa tolghanda jasalady. Temir ústasy sauyt-sayman men qaru-jaraqqa arqasyn, balagha betin berip, eki ayaghyn alshaq qoyyp túrady. Balany ayaghynyng arasynan ary-beri eki ret ótkizedi. Birinshi enbektep ótkende – bala sauyt-saymandy kiyedi, ekinshi ótkende – boyyna qaru-jaraq taghynady. Sodan son, temir ústasy eki alaqanyn otqa qaqtap, balanyng betin sipaydy. Keyde yrymnyng sonynda balagha basqa at qoyylady. Erterekte sәbii shetinep, balasy túraqtamaghanda, kezekti bosanghan shaqalaghyn ósip-óngen jeti keyuananyng auynyng ortasynan ótkizip baryp, kindigin kesetin (ýlkenderding auynyng ortasynan ótkizu – «balany eki dýniyening ortasynan ótkizu» dep sanalghan). Últ ónerpazy Kenen Ázirbaev bala túraqtamaghan son, jana tughan qyzyn tórt kempir men bir shaldyng auynyng ortasynan ótkizip alyp, esimin «Tórtken» (tórt kempir, bir shal) dep qoyypty.

Jylan – týsi suyq bolghanymen, jylylyqty sýietin, kýn sәulesinen quat alghandy únatatyn, kózi júmylmaytyn jalghyz maqúlyq, óz aldyna bir kiyeli jaratylys. Eng qyzyghy – jylannyng qabaghy móldir bolady jәne ýnemi jabyq túrady. Jylandar kesirtkeden taraghan. Olardyng ishindegi eng jaqyn tuystary – iguana kesirtkesi jәne kesirtke tipti kesirke. Ghylymgha belgili barlyq jylan – jyrtqysh. Halyq arasyndaghy «jylannyng uy tilinde» degen úghym shyndyqqa janaspaydy. Jylannyng uy ýstingi jaqsýiekte ornalasqan uly tisterinde bolady. Jylannyng tili jinishke, úshy eki aiyr, ol sipap sezu qyzmetin atqarady. Bizding úghymymyzdaghy jylan – adamdy bir sәtte shaghyp óltire salatyn uy bar ýreyli januar. Jylan dese birden jaghymsyz obraz elesteydi. Súm, әkki adamdargha qatysty jylan atauy telinedi. Al ejelgi jylandar qiyanatsyz ýy januarlary bolghan eken. Jylan jaraqattardy, auyrsynatyn oryndardy, qabynghan jerlerdi jalap emdegen. Jylannyng uy – aurugha shipa bolatyn dәri-dәrmek. Býgingi tanda, tostaghangha oratylyp, uyn tógip jatqan jylan beynesi – medisina men densaulyqty saqtaudyng emblemasy (2-suret).

Kóptegen halyqtardyng ertegilerinde jylan aqyldy keyipker retinde kezdesse, arab jәne europa elderining ertegilerinde zúlym keyipker retinde qarastyrylady. Sebebi jylan Qúran men Bibliyada shaytangha qyzmet etip, Adam atany alma jeuge azghyrady (eng alghash jaralghan adamnyng esimi – Kisi). Sol ýshin Adam ata, Qaua ana, jylan, shaytan tórteui peyishten jerge quylady (Qaua ananyng qazaq mifterindegi bir esimi – Áu apa). Núhtyng kemesindegi tesikti bitetip, eng tәtti qandy azyqqa súraghan da – jylan. Arabtarda jylan týske kirse – dúshpan, shaqsa – adam dualanghan. Al qazaqta týsinde jylan kórse – molshylyq. Jylanda qazaq kie bar dep ýige kirip ketse, qumaghan, kerisinshe, «qút keldi» dep, basyna aq qúiyp, shygharyp salghan. Ýige kirgen jylannyng basyna aq qúng dәstýri – basqa halyqtarda úshyraspaytyn qúbylys. Búl qazaqtyng jylannyng qasiyetin joghary baghalaghanyn kórsetedi.

Ejelgi dәuirdegi grek tarihshysy Gerodot Saqtar turaly jazghan anyzynda: «Saqtardyng Qara teniz boyyna Altaydan auyp, kóship kelgendegi alghashqy patshasy – Targhytay. Olar kelgen ónirde uly jylan óte kóp bolghan eken. Targhytaydy jylan әiel arbap, ýngirge aparyp, ózimen birge túrugha kóndiripti. Ekeuinen Arpaqsay, Lypaqsay, Qolaqsay esimdi ýsh úl tuady», – deydi (Osy derek qytay derekterinde «Týrikting ýsh úly» delingen).

– Úrghashynyng jaqsysy

Ábjylanday sumandap,

Boz jorghaday búlghady, –

dep Búqar jyrau әiel adamdy su jylanyna teneydi («әb» – parsysha «su») Bir ghajaby – әbjylannyng uy bolmaydy. Eshkimge ziyany joq.

«Jylan jolyndy kesse, jolyng bolady», «Jyly jyly sóilesen, jylan da innen shyghady», «Eger jylan adam kózine eki ghasyr týspese, onyng qabaghy eki eli bolady. Eger bes ghasyr adam kózine kórinbese, ol aidahargha ainalady», «Jylan jyly jylys (jol) bolady, jylqy jyly úrys bolady», «Qúiryghyn baspasan, jylan da shaqpaydy», – deydi.

Jylan – ejelden san týrli zúlym kýshterding (siqyrdyn, duanyn, qarghystyn, kóz tiidin, t.b.) betin qaytaratyn qúdyret iyesi sanalady. Jylan qay jerde altyn-kýmis bar, sol jerdi mekendeydi. «Jylan altyn jalamasa ólip qalady» deydi halyq danalyghy. Ilgeride jylan beynesi naqyshtalghan zergerlik әshekeyler (kýmisten, altynnan soghylghan jylanbas bilezikter, jylanbauyr jýzikter, jylanbas sholpylar, t.b.) men túmarlar adamdy zúlym kýshterden saqtaydy degen senim bolghan. Jylan órnegi bar búiymdardy negizinen jogharghy biylik ókilderi taqqan (qaghan, yabghu, shad, tegin, t.b). Polyak zertteushisi Adolif Yanushkevichting jazbalarynda Jazyq esimdi aqyn qyzdyng beynesin belgisiz bir aqyn bylaysha surettepti:

– Jylanbas sholpy taqqan búrymyna,

Elitip qylyqtynyng qylyghyna.

Eritip kýn sәulesin qyr basyna,

Ólenning meyiring qanghan túnyghyna.

Qazaq qyzyna «Júpar» degen esim qoyady. Júpar – jasyl týkti, úzyndyghy sala qúlash jylan. Kólde tirshilik etedi. Ertede júpar jylandy aulaghan adam mol baylyqqa keneletin. Ony ústasa, qalyng tólep әiel alyp, basyna ýy tigip, aldyna mal salyp, el qataryna qosylatyn. Jigitter júpar jylan aulau ýshin, kól manynda ailap jatatyn. Ólgen júpar jylannyng eti shirigen sayyn ainalasyna hosh iyis shygharady. Júpar jylannyng bir bilem etin bir jylqygha aiyrbastap, qyz jasauyna qosatyn...

Órimi jylan terisine úqsas ne jylannyng qabymen qaptap jasalghan qamshy týrin – «Jylan bauyr qamshy» deydi. Ony sal-seriler ústaghan...

Halyq «jylannyng tilin» biletin, onymen arbasatyn adamdy «tarymshy» /darymshy/ degen. Búl – qúpiya joralghy. Jylanmen arbasqan tarymshylardyng arbau-baylau jyrlary – halyq poeziyasynyng qaynarkózi, mәdeny eskertkishi bolyp tabylady.

Aydyn Rysbekúly,

geralidist

Abai.kz