Áygili aqyn Qúrmanәli Ospanúlymen súhbat

Qytay qazaq әdebiyeti men baspasózining qalyptasuy men damuyna orasan zor ýles qosqan túlghalardyng biri – aqyn Qúrmanәli Ospanúly. Ol 1924 jyly jeltoqsan aiynyng sonynda Qazaqstannyng Almaty oblysyna qarasty Toghyzbúlaq degen jerinde dýniyege kelgen. Ol 1930 jyly bastalghan әsire solshyldyq sayasattyng kesirinen Qazaqstanda keng etek alghan asharshylyq kezinde sharasyzdyqtan tughan jerin tastap, әke-sheshesimen birge shekara asyp Shynjannyng  Ile ónirinde barady. Aryp-sharshap kóship barghan Ospan otpasy kóp qiylshylyq kóredi. Oqugha yntasy bar, talanty Qúrmanәli bala jastan óner-bilimge qúmar bolady. Qúljadaghy últtyq gemnaziayany ýsh jyl oqyp 1941 jyly bitirgenen keyin alghashqy qyzmet jolyn Nylqyda oqytushy boludan bastaydy.  1944 jyly Nyqqyda tútanghan Ýsh aimaq tónkerisining ýgit-nashat, aqparat júmysyna belsendi aralasady. Qúljada qazaq tilinde alghash shyqqan «Tónkeris tany» gazetining jauty redaktory, bólim basshysy bolady. 1948 jyly Shynjanda «Beybitshilik pen demokratiyany qorghau odaghy qúrylyp» organ gazeti «Algha» men «Odaq» shyqqanda, «Algha» gazetining jauaptysy bolady.

1949 jyly jana Qytay biyligi ornaghannan keyin Q.Ospanúly 1950 jyldyng sonyna deyin «Ile gazeti» mekemesining qazaq redaksiyasyn basqarady. 1951 jyldan 1954 jylgha deyin Shynjang ólkelik Halyq ýkimetining orynbasar hatshysy, 1954 jyldan 1956 jylgha deyin Ile aimaghynyng orynbasar uәliyi, partiya komiytetining túraqty jorasy bolady. 1956 jyldan 1957 jylgha deyin Ortalyq partiya mektebinde oqidy. 1958 jyldan 1963 jylgha deyin Ile qazaq avtonomiyaly oblysynyng basshysy bolady. 1963 jyldan 1977 jylgha deyin baqylau astynda bolyp, zaman onalghanda qaytadan qalpyna kelip, 1979 jyldan 1990 jylgha deyin Avtonomiyaly rayondyq (ShÚAR) Avtonomiyaly rayondyq Ádebiyet-kórkemónershiler birlestigining orynbasar tóraghasy, Avtonomiyaly rayondyq halyq qúryltayynyng jorasy, orynbasar mengerushisi qatarly mindetterdi óteydi. Songhy ómirin zeynetkerlik saparmen ótkizip 1999 jyly baqilyq bolady.

Aqyn Q.Ospanúly jarty ghasyrdan asa jasampazdyq barysynda myngha juyq ólen, jyr, ongha juyq ballada, dastan jazyp jariyalaydy. Aqynnyng «Shattyq jyrlary» (1957 j.), «Tiyanishan jyrlary», 1980 j.), «Meruetter» (1981 j.), «Jyldar izi» (1983 j.), «Aluan әuender» (1988 j.) qatarly jyr jinaqtary ilgeri-keyindi baspadan shyqqan. Onyng ózge qalamger әriptesterimen birigip jazghan «Saliqa – Sәmen» opirasy jәne ózi jeke jazghan «Qyz beyiti», «Taudaghy qystaq» atty sahnalyq tuyndylary bar. Kórgeni men kókeyge týigeni kóp, el basqarghan aqyn tarihy manyzy bar kóptegen estelik, esseler de jazghan. Búl enbekteri «Ýsh maydan» (1991 j.), «Shirkin búrang dýniye-ay» (1999 j.) degen atpen kitap bolyp shyqqan. 2006 jyly Beyjindegi Últtar baspasynan «Qúrmanәli Opanúly shygharmalary» atty 6 tomy jaryq kóredi. Onyng ólenderi qytay, úighyr, qyrghyz tilderine, orys, týrik shet tilderine audarylghan.

Sizderding nazarlarynyzgha úsynyp otyrghan «Áygili aqyn Qúrmanәli Ospanúlymen súhbat» atty myna material Shynjang qoghamdyq ghylym akademiyasy jaghynan shygharylghan «Shynjang qoghamdyq ghylymy» jurnalynyng qazaq redaksiyasy tarapynan aqyn Qúrmanәli Ospanúlynan arnauly suhbat alynyp 1994 jyly jariyalanghan eken.

Aqyn Q.Ospanymen súhbat jýrgizgen jurnaldyng sol kezdegi qyzmetkeri Omarәli Ádilbekúly, al býgingi Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghy, Almaty bólimshesining jetekshisi Omarәli Ádilbekúly eken.

Biz búl súhbatty aqyn Qúrmanәli Ospanúlynyng tughanyna 100 jyl, ómirden ozghanyna 25 jyl toluyna baylanysty jariyalap otyrmyz.

Kózi tiri arhiv myna biz bolamyz

– Qúrmetti aqsaqal, ózinizdi halqymyz әigili aqyn, kórnekti qogham qayratkeri retinde tanidy. Ásirese, 50-jyldarda jazylyp elimiz kóleminde jaqsy anyz qozghaghan «Kýrkesheden kýlli әlemge» atty tolghauynyzdan tartyp, keyingi «Onyng óni men týsi» atty balladanyz jәne bes-alty jyr jinaqtarynyz oqyrman sýiip oqityn tuyndylar. Oilap kórsek, jasampazdyq ghúmyrynyzdyng bastalghanyna jarym ghasyrday uaqyt bolghan eken. Endeshe, әngimemizding negizgi týiini әdebiyet tónireginde órbiytin bolar. Áueli óz jasampazdyghynyzgha ayaldap ótseniz, jasampazdyq jolynda qorytqan tәjiriybe-sabaqtarynyzdy da estigimiz keledi.

– Men әdebiyetke, onyng ishinde ólenge jastayymnan әues boldym. Alghashqy tyrnaq aldy tuyndym 1944 jyly qarashada, Nylqyda kóterilis bastaghan Ýsh aimaq tónkerisshileri Qúlja qalasyn negizinen ózine qaratyp alghan song shygharghan qazaq tilindegi gazetting alghashqy sandarynyng birinde (janylmasam 2-shi nemese 3-shi sany bolu kerek) «Bet búrmay kir maydangha» degen atpen jariyalanghan. Óleng halyq júrtshylyghyn tónkeriske qatynasugha, soghys maydandarynda sheginbey batyrlyqpen algha ilgerileuge shaqyrudy mazmún etken. Mine osydan bastap óleng jolyndaghy saparym bastaldy. Biraq jauapkershiligi kýshti әkimshilik qyzmet talabynyng basymymen, endi birde el basyna kelgen oirandy jyldardyng kesirinen bәseng tartqan kezderi bolsa da, ýzilissiz jalghasyp keledi. Ásirese, songhy on neshe jyldan beri biraz mandytyp júmys istegen siyaqtymyn. Bylay deytinim, 4-5 jinaq shyghardym. El esinen shyghyp bara jatqan tarihy oqighalar jóninde derekti shygharmalar jazdym. Endi oilasam, jazyp-syzumen ainalysqan uaqytymda jana ózing aitpaqshy, jarym ghasyrday uaqyt bolghan eken. Áriyne, búl bir jeke ýshin az uaqyt emes. Osy barysta shyqqan biyigimnin, qaldyrghan izimning narqyn әdilet tarazysynyng әdil tóreshisi halyq júrtshylyghy, osy salanyng kózqaraqty mamandary baghalay jatar.

Ólendi – óner dep tanysaq, ónerde tәjiriybe sóileu qiynnyng qiyny. Óitkeni, óner qasiyeti eshbir qalypqa, formagha týspeydi ghoy. Dese de, óz ólenderimde boy kórsetken bolmashy sәttilikter men jolyqqan sәtsizdikterge negizdele otyryp oilaghanymda, ólenning eng basty erekshelikterining biri – obrazdy oi, oilaghanymyzdy obrazdy beyneleu bolsa kerek. Áriyne, búl sózdi bәrimiz bilemiz. Degenmen osy talaptyng ýddesinen shygha beru kez kelgenning qolynan kele bermeydi. Sonday-aq ólende oy men sezimning qabysuyna  kóp kónil bólu kerek. Búl ekeui ólenning qos qanaty. Biri kem bolsa óleng kemtarlyq bayqatady. Aqyn – qashan da janalyqtyng jarshysy. Sondyqtan, aqyn taptauyryndy taqyryptar men jadaghay teneulerge ýiir bolmay, aqylgoysimey, dýniyege pәk sezimmen qarap, ainalasyndaghy әrqanday zattan, isten kórkemdikti, izgilikti kóre biletin, tany biletin әri ony beyneley alatyn sezimtaldyqty ýirenip, halyq ishinen, klassik shygharmalardan sóz marjandaryn tere jýrip, reti kelgende ony janghyrta, týrlendire qoldana bilgende ghana Abay aitqan «ishi altyn, syrty kýmis» jaqsy óleng jaza alady. Aqyn da adam «shu» degennen-aq ozyq shygharmalar jaza salmaydy. Belgili ósu jolyn bastan keshedi, yaghny jaza jýrip ysylady, ysyla jýrip biyik órege kóteriledi. Áriyne, býgin de ólenimizde nәrsiz, jasyq ólenderding kóbeyip ketkendigi, key aqyndarymyzdyng bir shyqqan óresinen asa almay ózin-ózi qaytalap jatqandyghy da shyndyq. Búghan aitylar sebep kóp, degenmen basty bir sebep – aqyndarymyzdyng aqyndyq talanttynyn, dýnie tanymynyn, bilim qabiletining shektiligi әri izdenuinin, yaghny ómirge tereng aralasyp, odan nәr aluynyng jetersizdigi bolsa kerek. Qysqasy, sapamyz jetpey jatyr. Aqyngha qashan da talghampazdyq jarasady. Beyne Qasym Amanjolov aitqanday:

«Aqyn júrt sarang minez kóp bermeydi,

Az-azdan ala berseng jek kórmeydi».

Óleng aqynnyng jeke basyndyq isi emes. Mәni teren, manyzy zor, yqpaly kýshti qoghamdyq is ekenin týsinip, jauapkershilik sezimimizdi arttyrghanymyz, japaly enbektengenimiz jón. Áriyne, búl onay is emes. Qaytkende de oqyrman jýreginen jol tabatyn jaqsy óleng bere alamyz? Osy arada men osynday jәitterdi ashyna sezinuimnen, kóp tolghanuymnan tughan:

Qiyn desek, qiyr desek jolymyz,

Qarmanarda qaltyrasa qolymyz.

Qylysh bolyp sol kesedi moyyndy,

Jeter jerge jetpey qúryr sorymyz, – dep keletin, ózimdi kinәlay otyryp, ózgeni de jigerlendirmek bolghan bir shumaq ólenimdi aita ketsem oghash oy tudyra qoymas. Aytpaqshy, jastar óleng jazuda eskerer taghy  bir manyzdy is, ólendi jaza salyp baspagha ala jýgirgennen at tizginin tarta jýrgeni abzal eken. Búl kóp aitylyp jýrgen pikir. Sondyqtan tym ashalap ketpeyin.

– Álginde, songhy jyldary derekti shygharma jazugha oiysqanynyzdy aittynyz. Kezinde «Shúghylada» jariyalanghan «Kókenning kórgenderi», «Ýsh aimaq tónkerisining bastaluy men bastapqy kezi turaly» atty shygharmalarynyzdyng oqyrman arasynda jaqsy anys qozghaghanyn, bertinde osy shygharmalarynyzdy negiz etken «Ýsh maydan» atty kitabynyzdyng jaryq kórgenin bilemiz. Osy shygharmalardy jazugha ne nәrse sebepshi bolghanyn aitsanyz?

– Sebep deytin pәlendey ýlken sebep joq. Jas úlghayghan song ótken-ketken ister eske kele beredi eken. Jas kezimizde baspasóz mәdeniyetimiz shym shirkin-ay damymady. Sonymen kóp nәrse qaghaz betine týspey, bizding esimizde qaldy. Endi olardy aityp ketu bizding mindet qoy. Dese de, mynany aita keteyin. Jas kezimnen Ýsh aimaq tónkerisine qatynastym, keyin qoghamdyq jauapty qyzmetterde boldym da, aralasu kólemim birshama keng boldy. Kóptegen tarihy oqighalargha kuә bolumen birge, kóptegen isterdi esty jýrdik. Sonau 1930 jyldardan beri shyghys Shynjannyng Barkol, Mory qatarly qazaqtar qonystanghan jerlerde tynyshtyq az boldy. Tipti azattyqtyng alghashqy jyldarynda da ara-túra tolqular boldy. Múnyng shyn syryn kóp adam bile bermeydi. Týrli tarihy sebepterge baylanysty keybir jaghdaylar búrmalanyp júrt arasynda qate úghym berip jýrgen jaghday da joq emes. Áriyne, el bolghan song birer teli-tentegi bolghan shyghar. Biraq, basym kóp sandylary momyn, beybit sýigish bolatyn. Olar Shyng Shysaydyn, Gomindannyng ezip-qanauyna shydamay kóterildi. Auyr janyshtaugha úshyrap jer audardy. Al, Gansu, Chiynhaygha barghanda kórgen qorlyq, zorlyqtary kimning bolsa da tóbe shashyn tik túrghyzdy. Al, keyin ósek-ayangha erip, jaghdaydy mólsherlemey aldanghany da bar shyghar. Osyghan bola býkil elge kinә artugha bol ma? Áriyne, búl dúrys emes. Búl shyndyqtardy bireuler bilse, bireuler bilmeydi, tipti úmyt bolyp barady. Mine osy oimen «Kókenning kórgendnrin» (keyin jinaqqa kirgizgenimde taqyrybyn «Barkol oqighalary jayynda» dep ózgerttim) jazghan edim. Keyingi kezderi rayonymyzdaghy keybir basylymdar da, keybir bedeldi adamdardyng maqalalarynda Ýsh aimaq tónkerisining keybir mәseleleri jóninde jansaq pikirler aitylyp qalyp jýr. Al, men bolsam Nylqyda tónkeris bastalardyng aldynda sol jerde múghalim bolghanmyn, Qúlja qalasyna partizandarmen birge kirgenmin. Kóp nәrse jadymda bar, keyinde Nylqygha birneshe ret baryp kózi tiri partizandardan úmyt bolghan nәrselerdi anyqtap súradym. Áriyne, ol kezde naqty jazylghan arhiv joq. Kózi tiri arhiv myna biz bolamyz. Sondyqtan naqty jaghdaydy aityp ketpesek tarih aldynda, úrpaq aldynda úyat emes pe?! Al, últtyq armiya qúrylghannan keyin jazylghan arhiv bar. Bar nәrse sonda sayrap túr. Eshkim de ony búrmalay almaydy. Sondyqtan men Ýsh aimaq tónkerisining alghashqy kezine kóbirek kónil bólip, jogharyda sen aitqan shygharmalardy jazdym.

– Bizdegi tarihy taqyryptardyng iygerniluine qalay qaraysyz?

– Qazir bizde jazushylarymyz óz shamasynsha qalam terbep, tarihy taqyryptar iygerile bastady. Aldy roman, povest jazdy, estelikter de jazylyp jatyr. Búl qúptarlyq qúbylys. Tarihy shygharmalar jazuda, әsirese, derekti shygharmalar jazudaghy eng basty shart – dәldik, adaldyq. Tarihy shyndyq sol qalpynda jazyluy, ony óz subiyektiv nanymyng boyynsha búrmalamauyng tiyis nemese oidan qiystyryp tarih jasaudyng jóni joq. Múnday jaghdaylar ishinara basylymdarda azdap kezdesip qalyp jýr. Mysaly, «Shúghyla» jurnalynyng bir sanynda «Mau jushidyng sәlemi» («Mau tóraghanyng sәlemi) atty derekti әngime jariyalandy. Avtordyng ne maqsatpen jazghanyn bilmedim. Búl býtindey oidan qúrastyrylghan. Búl jóninde Patyqan Sýgirbaev maqala jazyp dәl pikirin aitty. Ony qaytalap jatpayyn. Dese de, mynany qaytalap aitqym keledi. Birinshiden, avtor ne jazsa da, tarihy shyndyqtargha qúrmetpen qarap, jazghan shygharmasynyng qoghamgha jasaytyn yqpalyna jauapker boluy kerek. Ekinshiden, redaktor da aldyna kelgen shygharmagha, әsirese tarihy oqighagha, jekelerge qatysty shygharmalargha múqiyat qarauy, ózi bilmegen kýngirt jerlerdi material qarap anyqtauy, qatysty oryndardan, adamdardan súrauy kerek. Áste kelse-kelmes jariyalamauy kerek. Mine búl jauapkershilik mәselesi.

–  Aqyn retinde poeziyamyzdyng basyp ótken jolyn, býgingi dengeyin qalay baghalaysyz?

– Búl kóp aitylyp jýrgen, әrkimder әrtýrli pikirlerin ortagha salyp jýrgen mәsele. Degenmen kóp oilanyp-tolghanudy qajet etedi. Sen súraghan song men de oiymdy bildirmesem bolmas. Ádebiyetimiz, onyng ishinde әngimemizge arqau bolyp otyrghan óleng janrymyz jana Qytay qúrylghannan bergi 44 jylgha qadam qoyghan saparynda ózining alghashqy qadamyn – jana qoghamdy, ómirimizge engen shyt-jana ózgeristi shyn jýregimen emirene jyrlaumen bastady. Sýitip elimiz qazaq әdebiyeti tyng damu jolyna týsti. Osy iygi bastamanyng kózge týsken alghashqy qarlyghashtary dep, toqsangha qol sozsa da bererin toqtatpaghan qadirmendi aghamyz, bir esepten әkemiz Asaghandy (Asqar Tatanayúlyn), ómirining kóbin agha aghartushylyq, әkimshilik júmystarmen ótkizip, eleuli enbek, ershimdi ólenimen esimizden eskirmey kele jatqan, keyin de zandy týrde tuylghan jeri Qazaqstangha qaytyp ketken, alayda ómirining sonyna deyin búl jaqqa degen saghynyshyn jyrgha ainaldyryp ótken Sharghyn Álghazyúlyn, kórnekti qalamger Qausylqan Qozybayúlyn, Rahmetolla Ápsheúlyn, Maghaz Razdanúlyn atap ótip, olardyng qataryna ózimdi de qossam júrtshylyq sóket kóre qoymas. Kezeginde búl qatargha Súltan Mәjitúly, Symaghúl Qaliyúly, Bozdaq Dýzbenbetúly, Almatay Shaltyqúly qatarly tyng tebin, jana jigermen qosylghan halyq aqyndaryn da atap ótken jón dep bilemin.

Tughan әdebiyetimiz mine osylay kóshin jýre týzep, órisi keneye bastaghan kezde keshikpey Omarghazy Aytanúly, Maqatan Shәripqanúly, Serik Qapshyqbayúly, Mәdy Ábdiraqmanov, Álimjan Qatbaev, Qúlmúqan Ahymetúly, Ábdenbay Bajaev, Toqtarqan Jekibaev, Zadaqan Mynbaev, Shәken Onalbaev, Qúdash Sabanshy, Ghalym Qanapiya, Ghabdylaqat Saltantay, Ábdikәrim Shanbaev, Dutan Sәkeev, Berdibek Qúrjyqbay, Júmadil Maman, Oqabay Toyynbay, Mahmút Ábilqayyr, Jәnetqan Tútqabek, Aytqaly Ospan, Sәly Sәduaqas, Júman Ábishúly, Baqytqan Bayjúmaúly, Qabyl Ybyray, Ahymetjan Bóribay, Shәmshabanu Qamyzaqyzy, Rayhan Ibinqyzy, Úlyqan Súltanqyzy syndy bilim, qabilet jaghynan tolysqan bir top daryndy, jalynday jas kýshter irkes-tirkes kelip qosyldy. Sonymen ólenimiz alghashqy jeti-segiz jylda meyli taqyryp, meyli mazmún, iydeya jaqtan, jýieden kórkemdik jaqtan jana damu óresine kóterildi. Birneshe jyr jinaqtary shyqty. Birsypyra ólenderimiz qytay, úighyr qatarly últtar tiline audaryldy. Búl, әriyne, sol kezding túrghysynan aitqanda zor tabys bolyp tabylady. Mine osynday damu ýstindegi әdebiyetimiz orta jolda solshyldyq lushiyannyng (betalystyn) kedergisine úshyrap, aqyndarymyzdyng qatary siyrep, jasampazdyqqa tanylghan qily-qily shek-shenberge baylanysty ólenning kórkemdik quaty solghyndap jalang úran, әsire ýgit basym oryngha shyqty. Múnday kemshilikter búrynda da mýlde joq emes edi. Biraq, osy kezge kelgende aldynan «jasyl shyraq» jaghylyp, tipti de kýsheye týsti. «Múrtqa ókpelep jýrgende saqal shyqty» demekshi, osy kýide jýrgende aty shuly «Mәdeniyet zor tónkerisi» tuyldy. Onyng zardabyn men aitpasam da júrtqa belgili.

Sayasy baghyt dúrystalyp, ekonomikalyq qúrylys negizgi oryngha shyghyp, elimiz damudyng jana dәuirine qadam qoyghanda tughan әdebiyetimizding de jana kóktemi tudy. Mine osy kezde aqyndarymyzdyng keybireui jaza lagerinen, keybireui «qalpaq» astyndaghy baqylaudan bosatylyp, endi bireuleri qaqpaylaudan qútylyp, kóp jylghy ýnsizdikti búzyp, shiryqqan sezim, tasyghan jigermen qolyna qalam aldy. Jogharyda aitqan lekting ókshesin basa Múratqan Japarbayúly, Qazymbek Arabiyn, Ázilbek Kinәzbekúly, Qasymqan Uatqanúly, Qaharman Múqanúly, Zәhara Núrәdilqyzy, Áuesqan Núrqoja qatarly bir top aqyndarymyz da tyng qyrynan kórindi. Keybir aqyndarymyzdyng ólenderi ólke, memleket dәrejesinde syilyqtar aldy. Keybir ólenderimiz aghylshyn, japon tilderine audaryldy. Qysqasy san jaghynan da, sapa jaghynan da damular boldy. Sonymen birge jana oi-sezim, tyng tebinmen kelip qosylghan bilimdi de talghamdy talant iyeleri, ertengi kýnimizding ýmit júldyzdary dep Núrlan Ábdildaúly, Tileuqan Zatybay, Súltanghazy Jaqiyaúly, Tileubay Doshyqúly, Almas Ahymetbek, Balapan Rabat, Kerim Elemes, Lәzzat IYgisin, Tәpey Qayysqan, Duken Mәsimqan, Bekqoja Jylqybek, Sәulet Toqtybay qatarly jastarymyzdy da atap ótkim keledi.

Demek, ólenimizding jogharyda bayandaghan negizderim boyynsha, osy qyryq neshe jyl ishinde azattyq, tendik, erkindik qúshaghynda tynys alyp, keng órken jayyp, jauyndy-shashyndy, dauyldy kýnderdi bastan keshirip, tolysyp qauyrt damydy dep qortyndy shyghara alamyn. Sapa jaqta әli de mәlim jetersizdikter bar shyghar, biraq, negizinen tabys basty orynda túrady. Kezegi kelgende mynany aita keteyin, qazir keybir syn maqalalarda «bizde poeziya joq, bizde poeziya bolmady» degen pikirler shyghyp qalyp jýr. Búl «Erikti auyzgha bórikti bas siyady» degenning kebinin kiygendik. Múnday dәlelsiz baybalam eshkimdi ilandyra almaydy, ólenimizde qolgha keltirgen tabystarymyzdy da joqqa shyghara almaydy.

–  Syn demekshi, әdeby synymyzgha qalay qaraysyz? Key jerlerde «syn soqqygha úshyrady» degen pikirdi estip qalyp jýrmiz, búnyng negizi bar ma?

– Syn poeziyamyzben birge jasap keledi. Syn joq deuding de negizi joq. Talay tandauly shygharmalarymyz der kezinde tiyisti baghasyn alyp, jaqsy nәsihattaldy, tuylyp otyrghan mәseleler ortagha qoyyldy. Qazirde tәuir syndar jazylyp jýr. Degenmen, qatang ghylymy synnan ótken, әr jaqtan tolysqan, óz isine jauapkershilikpen qaraytyn synshylarymyz әli de bolsa az. Bireudi maqtasa jer-kókke sidyrmaytyn, endi bireudi synasa jerden alyp, jerge salatyn nemese belgili maqsatta jazylatyn, qysqasy әdeby atmosferamyzgha paydasyz, synshynyng óz bedelinge de kir keltiretin nashar qúbylystar key kezderde beleng berip qaldy. Múnday qúbylystardyng endigary tuylmauyn tileymin. Synshylarymyz әdebiyetke degen tereng sýiispenshilikpen, mýmkindigining barynsha shyndyqty is jýzinen izdep, ghylymy jýiege sýienip pikir aitudy ýirengeni jón. Syndy qoldauymyz kerek, synshylar da ózderine qatang talap qoyyp, ózgelerding pikirin tyndaytyn bolsyn.

Al, «syn soqqygha úshyrady» degen sózding negizi joq. Ádeby synda keybir mәseleler jóninde kózqarastyng úqsamauy sebebinen talas-tartystyng tuyluy zandy qúbylys. Oghan tanyrqaudyn, ony ózimizge berilgen soqqy dep týsinuding jóni joq. Búl sózding qanday ortada, qay túrghyda aitylghanyn bilmeymin. Talastan shyndyq tuady. Biz әdebiyetimizdi kórkeytip, gýldendiru jolynda jaqsy maqsattan tuyndaghan talas-tartystardan qoryqpaghanymyz dúrys.

– Aqyn Serik Qapshyqbay úlynyng key shygharmalarynyng tili jóninde talas tuyp jýrgenin bilesiz. Aqyn retinde til ústartyp, janalyq jaratugha qalay qaraysyz?

– Ólenning týsinikti bolghanyn qalaymyn. Áriyne, ólende formalyq jaqtan izdenis jasap, sózdi týrlendirip qoldanu, eski sózderdi qaytadan tiriltu qúptarlyq qúbylys. Alayda, bizding jazghanymyzdy halyq týsinu, jaratqan janalyghymyzdy oqyrman qabyldauy kerek. Keshegi poeziyamyzgha tyng ózgeris әkelgen Abaydyng ólenin oqyp kóriniz. Tosyrqamaysyz, oqyghan sayyn janalyq tauyp qyzygha týsesiz. Qazirgi Qazaqstan aqyny Múqaghaly men Oljastyng da, ózimizding Maghaz Razdannyng da ólenin oqyp jýrmiz. Ári kórkem, әri týsinikti, túspaldap aitqandaryn da sezine alamyz. Óleng – aqynnyng sezimi. Sondyqtan da astarly bolmaghany jón. Biraq, eshkim týsinbeytin dәrejege barmasyn. Erikti úiqasqa betteu, jadaghaylyqtan arylyp, terendikke boylau jaqsy qúbylys, qoldaugha әbden tatidy. Biraq, janaghy sen aitqan aqynnyng ólenine jәne basqa aqyndardyng óleninde týsiniksiz sóz-sóilem, eshkim týsinbeytin astar tym kóbeyip ketti, búl – artyqshylyq emes, artyqshylyqqa jabysyp túrghan әlsizdik dep bilemin.

– Baghana qazirgi qazaq poeziyasyna ayaldaghanynyzda, ertenning ýmiti dep bir top jastardyng atyn atap, tabystaryn túraqtandyrdynyz. Búl pikiriniz jastar ýshin ýlken demeu, shabyttandyru dep bilemin. Dese de, qazirgi jastardyng óleninde «elikteu óte auyr» degendi estip qalyp jýrmiz. Elikteu bir aqynnyng tolysu barysyndaghy basyp óter joly ma?

– Elikteu oryndy dep qaraymyn. Múny bastan keshirmegen aqyn joq. Óz basym 1943 jyldan bastap Abay ólenderine qyzyqtym, ýlgi aldym. Talantty aqyndar bauyramay qoymady, búl min emes, mәsele múny qalay mengerude. Qyzyqqan aqynnyng kólenkesinde qalyp qoymay, onyng kórkemdik sheberlik jaqtaghy nәrin kóre bil, qabyldap qoryta bil, onan song óz sózing qylyp ait, mine búl damu zandylyghyn alyp aitqanda, basyp óter jol. Qazirgi jastarda, rasynda, keybir yqpaldy aqyndardyng mazmúnyna әuendep ketip, sonyng kólenkesinde qalyp qalu jaghdayy da ómir sýrip otyr. Áriyne, jastarymyz ósu jolynda búl kemshilikterden birte-birte aryla dep senemin. Jas aqyndargha aitarym: birinshiden, dәuirding ózekti taqyrybyn iygeruge kónil bólip, úsaq-týiekke aldanbasyn. Sonymen birge auylgha shyrmalyp qalmay, osy zaman órkeniyetining tasqynyna aralasyp, әlemdik túrghyda oilaytyn bolsyn; ekinshiden, kishipeyil bolghany jón, eki-ýsh óleng jaza salyp «úly otan aqyn úlyn», «aqyn qyzyn» dep sarnaytyndar kezdesip jýr. Menshe, osy sózdi aqynymyz ózi aitpay, basqalar aitsa ýlken merey, ýlken quanysh emes pe! Shyn talant ekeni ras bolsa, eshqashan eskerusiz qalmaydy.

– Bazar sharuashylyghy ómirimizge dendep kire bastady, sizshe, búl bizding últtyq әdebiyetimizge qanday yqpal jasaydy?

– Menshe, sosialistik bazar sharuashylyghy – elimizdegi әr últ halqynyng sózsiz basyp óter joly. Búl qúrylymnyng ornatyluy on neshe jylghy is jýzindik realdyqtyng damuy, tanymymyzdyng terendeui bolyp tabylady. Elimiz úzaq jyl josparly sharuashylyqpen shúghyldanyp keldi. Sondyqtan jasyryp-jabary joq, qazir meyli kadrlarymyz bolsy, meyli әngimemizge arqau bolyp túrghan әdebiyet, kórkemónershiler bolsyn, meyli jay búqara bolsyn, bazar sharuashylyghynyng mәn-jayyn, mazmúnyn, rolyn әli de tolyq týsinip kete alghan joq. Tereng týsinip, shúghyl qimyldaudan әli de shalghaymyz. Sol ýshin basty mәsele –  iydeyany tolyq azat etip, tanymdy janalap, búl janalyqty qabyldauymyz da bolyp otyr. Ásirese, ejelden janalyqqa jany ýiir әdebiyet-kórkemónershilerimiz naraulyq kórsetpeui, aldynghy lekte bolghany jón. Bazar sharuashylyghyna ótu bir ýlken bet búrys. Búl barysta talay qiynshylyqtargha keziguimiz mýmkin. Biraq, týbi qayyrly bolady. Óitkeni biz tengermeshildikten qútylyp, bәsekege ótemiz. Bәsekening adamdardyng jasampazdyq qabiletin sәulelendiretindigi, shyn jýirikti algha shygharatyndyghy sózsiz. Búdan keyin baspa oryndaryna bolghan talap auyrlasady. Sonymen shygharmalardyng da sapasy órlep, arzanqol dýniyeler ózdiginen yghysyp shyghatyn bolady. Bizding aqyn-jazushylarymyz endi iydeyadan әreketke ótip, ózderin bәsekege salyp, tatymdy shygharmalar jazyp, óz talanttaryn syngha salghany jón. Sonda ghana әdebiyetimizding kelesheginen zor ýmit kýte alamyz.

– Taghy da janaghy taqyrypqa kelsek, qazir últtyq baspasóz kórkeyip-gýldenu ýstinde, degenmen myna bazar sharuashylyghy onyng kýn kórisine edәuir әser etetin siyaqty. Búghan qalay qaraysyz?

– Qazir baspalarda kóp damu bar. Desede keybir baspa oryndarynyng mýshkil halge týsip qalghanyn da estip jýrmiz. Qazirgi jaghdayda elimiz boyynsha birtútas bazar sharuashylyghyna betteydi, baspa oryndary da búdan qaghys qalmaydy. Sondyqtan búdan bylay óz kýshine sýienip shyghar jol izdeu, memleketke az alaqan jai – mine búl baspalardyng damu betalysy bolmaq. Áriyne, qiynshylyq qat-qabat bolady. Menshe, búl qiynshylyqtardan qútyludyng jolyn myna birneshe jaqtan qarastyryp kórse bolarma eken.

1. Basylymdargha qatang talap qoyyp, tamyr-tanystyqtan, kónil jyqpastyqtan arylyp, ótimdi kitaptardy kóbirek basyp, kitaptyng tirajyn arttyru.

2. Basy artyq, kәsipten syrtqy adamdardy iske salyp qosymsha kәsippen ainalysu. Múnyng joly kóp, mysaly, keybir mekemelerding qajetti materialdaryn, kitaptaryn shygharyp beru, iri sharuashylyq oryndarymen qoi baylanysta bolu, ekenomikalyq túlghalar qúru, t.b. әriyne, búl ýshin basshynyng batyldyghy, iskerligi qajet.

3. Baspalar jergilikti oryndarmen tyghyz baylanys jasap, oqyrmandar arasyna baryp, ýgitti kýsheytui, olardyng súranysyn bilui kerek. Keybir baspasa bolmaytyn kitaptar bar, búlardy sózsiz ýgitteu kerek. Búrynghyday tek kitaptyng shyghuymen ghana ailanysyp, taratumen eseptespesek bolmaydy.

4. Kitaphanalar qajetke qaray adam alyp, qyzmetkerlerining sapasyna últtyq qúramyna kónil bólgeni jón. Kitaphana qyzmetkerleri sol ónirge qanday kitaptardyng ótimdi ekenin shamalaytyn boluy, eng bolmaghanda az últ tilin bilui kerek. Búl bir kýrdeli mәsele. Aymaq, audannan bastap tekseru jasap baryp sheshudi qajet etedi. Mysaly,Ýrmjiden «Qazaq tarihy» siyaqty kitaptardy emge izdep taba almaysyn, al ony audandardyng kitaphanalarynda shang basyp jatqan jerinenen kórdik. Endi, onyng esesine «Qoydy qalay qyrqu kerek» degen kitaptar Ýrimjidegi kitaphanlarda tirelip túr. Búl kitaptyng taralu jolyn bilmegendikten kelip shyghyp otyr. Mine búl oilanyp kóruge әbden tatidy.

– Baspalardyng shyghar joly bar siyaqty, al, jurnaldargha qiyn bolyp túr. Mysaly, keybir jurnaldar bir jyldan bergi qalamaqysyn tarata almay otyr, bizding jurnalymyz ghoy salystyryp aitqanda, birshama tәuir, dese de, maqtana almaymyz.

– Ghylymy jurnaldyng jóni bir basqa, bәrin bir shybyqpen aiday beruge kelmes. Múnday qiynshylyqtardy qatysty oryndar óz layyghynda sheshedi dep oilaymyn.

– Jurnalymyzgha degen tilek-pikirinizdi estisek?

– Jurnaldaryndy eki jyldan beri zerttep, oqyp kelemin. Jurnal ә degennen-aq maghan beti jaryq, jýzi jyly bolyp sezildi. Búl jana jurnal ghylymy saladan jaryq kórip, ózine tәn erekshelgimen qysqa uaqyt ishinde júrtty jalt qaratty. Maqalalaryn kóp oqimyn, key jaqtardan bilim alyp jatyrmyn desem asyryp aitqandyq bolmaydy. Endi birer tilegimdi aitar bolsam: qoghamdyq ghylymnyng әr salasynan maqalalar azdau siyaqty. Bәlkim, kelip jatqan maqalalardyng týri sonshalyq bolar. Menshe, kelgen maqalagha shektelmey, әr ghylymnyng arnauly mamandaryna maqala búiyrtyp jazdyrsanyzdar, óitpegende, jurnal bir izge týsip ketedi. Keshke deyin tariyh, әdebiyet bola berse, oqyrman kólemi tarayyp keterme eken. Myna suhbat aidaryn ashularyng jaqsy bastama, búdan keyin ýzbey jalghastyra bersender núr ýstýne núr, taghy bir aitarym, jaghdaylaryng kelse, jurnaldy qos ailyqqa ózgertuge nemese bet sanyn kóbeytudi oilastyryndar, izdenis jasasandar bolarma eken deymin. Búl bolashaqtyng isi. Óitkeni, qoghamdyq pәnder últymyzdyng túlghalyq sapasyn jogharylatuda jetekshi orynda túratyndyqtan, Akedemiya jurnalynyng rolyn jetekshilikti sәulelendire bilgenimiz jaqsy.

– Ángimenizge raqmet, aqsaqal! Keyinde ýzbey aqyl-kenes berip túrarsyz. Deniniz sau, isiniz ilgeri bolsyn!

– Ózine de raqmet!

Suret: Avtordyng jeke múraghatynan alyndy.

Súhbattasqan Omarәli Ádilbekúly.

Súhbatty «Qúrmanәli ospanúly shygharmalary» №5-kitabynan dayyndaghan Álimjan Áshimúly.

Abai.kz