Ótken aptada qazirgi qazaq әdebiyetining iri ókili Tólen Ábdikting «Egemen Qazaqstan» tilshisi Qanat Birlikúlyna bergen «Kóshpeli elding damuy tasbaqanyng ayanyna úqsaydy» atty súhbaty jaryq kórgeni belgili.

Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev Qazaqstannyng halyq jazushysy, dramaturg Tólen Ábdikke «Egemen Qazaqstan» gazetine súhbatyna súhbat berip, ózekti oi-pikirlerin júrtqa jayyp salghanyna rizashylyq peyil bildirip, jedelhat joldady.

Suret: Berik Uәliyding jelidegi paraqshasynan alyndy.

Toqaev ózining jedelhatynda: «Ózekti oi-tolghamdarynyz arqyly últ ruhaniyaty ýshin qúndy dýniyeler aitylghan. Tól әdebiyetimizding damu kókjiyegine qatysty syn-pikirleriniz ben jas buyngha qarata aitqan aqyl-kenesteriniz oryndy dep sanaymyn. Shyn mәninde, jahandy jaylaghan qazirgidey qúbylmaly zamanda jazushylar qauymy kórkem tuyndylary arqyly әdildik, jaqsylyq jәne adamdyq qúndylyqtaryn keninen dәriptegeni jón. Búl elimizding keleshegi ýshin óte manyzdy. Qalamynyz qarymdy bolsyn! Sizge myqty densaulyq, baq-bereke jәne tolayym tabys tileymin!» – dedi.

Suret: egemen.kz skriyni.

Tanymal jurnalist ózining saqaday saylaghan tómendegidey saualdaryn birinen keyin birin qoydy. Atap aitsaq:

– Tólen agha, әngimemizdi әdebiyetting býgingi jayynan bastasaq. Agha buyn qalamgerlerding әdebiyetting bolashaghyna kýmәnmen qaraytyn týrli pikirin estip qalamyz. Sizding oiynyzsha, qazaq әdebiyetining bolashaghy bar ma?

– Siz aitqan jylauyq poeziyagha kereghar bayaghy týrkilerden qalghan ruhty ansaytyn, әsire maqtan «pafosqa» qúrylghan tuyndylar da az emes qoy.

– Maqtan jónindegi oiynyzdy әri jalghap kórsek. Qazirgi qazaqtyng kýni maqtansyz atpaytyn boldy. Ózinen lauazymy joghary azamattargha jaghympazdanudy «qyzmettik etika» retinde qaraytyn kózqaras az emes. Búl dertting shalyghy әdeby qauymdy da ainalyp ótpedi. Bir-birin klassik dәrejesine kóterip, jer-kókke syighyzbay dәripteytinderge qatysty ne aitasyz?

– Berdibek Soqpaqbaevtyng «Ergejeyli eline sayahat» atty hikayatynda basty keyipker ergejeyliler elining preziydentin jer kókke syighyzbay úlyqtaushy edi ghoy. Sonda Eldeser degen ergejeyli «bizding elde kisini kózinshe maqtau qorlaumen teng is» deytini bar. Myna oqighanyz sol epizodqa ýndes eken.

– Tólen agha, qalamgerler jylauyq, keudemsoq patriot, maqtan qúmar, әsireúltshyl bolmauy kerek dep otyrsyz. Ata-tekti aityp, shekteushilikke baru indeti turaly ne oilaysyz?

– Jas qalamgerler kimdi tәlimger tútsa bolady? Mysaly, siz jas kezinizde qazaq jazushylarynan kimdi ústaz sanaushy ediniz?

– Kenestik kezende tarihy oqighalardy әdebiyetke әkelu isi qarqyn aldy. Halyq ótkenin әdeby shygharmalardy oqyp tanityn ýrdis qalyptasty. Qazir de tarih turaly shygharma jazu qarqyn alyp túr. Búghan ne deysiz?

– Kóp tuyndylarda avtordyng pozisiyasy aighaylap kórinip túrady. Búl kemshilik emes pe?

– Qazaq әdebiyetindegi kópsózdilik turaly aittynyz. Key avtorlardyng kóne sózderdi kóp bilip, shygharmasynda sony erkin paydalanuy onyng artyqshylyghy ma, әlde kemshiligi me?

– Key kitaptardan siresken arhaizmderdi kórgende bayaghy kóshpeliler dәuirine kirip ketkendey bolamyn.

Osy saualdargha tanymal qalamger: «Qazaq әdebiyetining bolashaghyna kýmәn keltirmeymin. Bizde talantty aqyndar da, talantty jazushylar da joq emes. Biraq sol talanttar men talantsyzdar miday aralasyp, jaqsylary jamandardan oq boyy ozyp, qara ýzip kete almay jýr. Mәselen, Qúday talant bergen, ólenning tehnikasyn jaqsy mengergen, úiqastary shymyr aqyndar az emes. Olardyng denine ortaq bir kemshilik bar. «Jana ghasyrda әlem qayda bet aldy, adamzattyng qanday qúndylyqtary algha ozyp barady, shetel aqyndary qanday jyr jazyp jatyr?» degen sekildi súraqtargha bas qatyrmaydy. Bir sózben aitsaq, kóbining tarih pen býgingi zaman, qala berdi kórkem әdebiyetting basty qaghidalary tóniregindegi kózqarastary tobyrlyq dengeyde. Bayaghy eski daghdylardan, kenestik dәuirde boygha singen kóne týsinikterden aryla almay jýrgen sekildi»,- dep bastap: «Endi jas qalamgerlerge oralayyq. Olar әlemdik dengeydegi jazushylardy meje tútpay, olarmen ishtey bәsekege týspey, kýrespey, taytalaspay, ýlken biyikke kóterilu mýmkin emes ekenin bilgenderi dúrys. Keyingi buyn qalamgerleri әrtýrli qate kózqarastardyng jeteginde ketip, talanttaryn óltirip almasa eken deymin», - dep týiindep jauap berdi.

Eng bastysy orynsyz «Biz kóshpelimiz» dep keudeni sogha berushilerge: «Kóshpelilikti otyryqshylyqtan joghary qoyatyn pikirlerdi de estigen kezderimiz boldy. Ras, kóshpeli ómir salty qalyptastyrghan psihologiya sanamyzda bar, biraq biz qazir kóshpeli el emespiz. Otyryqshy elmiz. Ómirge qajetti barlyq nәrseler: qaltandaghy saghat, telefon, ýiindegi teledidar, jaryq jylu beretin oryndar, astyndaghy mashina, býkil transport, poyyz, úshaq, zauyttar men fabrikalar, oqu oryndary, ghylymy zerthanalar, observatoriyalar, t.b. – osynyng bәri ghylymnyng tabysy. Búghan tek otyryqshylyqtyng arqasynda qol jetkizip otyrmyz», - dep ruhany soqqy bere bildi.

Ábil-Serik Áliakbar

Abai.kz