Din ‑ jeke bir memleketting «jekemenshik mәselesi» qataryna jatpaydy. Qazirgi әlemdik dinder әlemdi belgili bir territoriyalargha bólip alyp, óz yqpalyn sol aimaqtarda jýrgizude. Al, qanday da bir «dinaralyq shegaralyq aimaqta» ornalasqan memleketter qayshylyqtargha tap boluda. Mysaly, kóptegen kóne dinderding otany bolyp sanalatyn Tayau Shyghys elderinde әli kýnge deyin diny qayshylyqtar men kelispeushilikter oryn aluda.

Áriyne, onyng jalyny óz oshaghynan shyghyp, manayyna taraydy. Sóitip, onyng zardabyn búghan esh qatysy joq memleketter de tartyp jatady: mysaly, Iraktaghy jәne Siriyadaghy diny soghystar birqatar Ortalyq Aziya elderine de әserin tiygizip, ózderin músylman sanaytyn búl elderding kóptegen azamattary «jihadqa» attanyp, taghdyr tәlkegine týskeni ras.

Endeshe, osyghan deyin dәstýrli týrde Astana qalasynda ótetin Álemdik dinderding sammiyti –әlemde diny toleranttylyqtyng damuyna aitarlyqtay yqpal etip otyrmaghanynan habar beredi.

IYә, sammitte «ózara tózimdilik», «ózara syilastyq», «bir aspan astyndaghy birlik» jәne t.t. yntymaq pen beybitshilikke shaqyratyn «jalyndy» sózder jetkilikti aitylady. Alayda, Sammit bitken son, jan‑jaqtan jinalghan din qayratkerleri óz elderine qaytyp, ol jaqta ózderining ghana Últtyq mýddesine say diny istermen ainalysyp qala beredi...

Tipten, Europanyng kóptegen elderi býginde odan әri shiyelenisken diny qayshylyqtardy bastan ótkere bastady. Dinder men nebir diny aghymdardyng ózara ymyragha kelu ýrdisi bayqalmaydy.  Qayta, ol qayshylqty memleket qatang zandar shygharumen retteuge tyrysuda!

Olay bolsa, býgingi әlemde «Memleketterding ishki isine qol súqpau, әrbir memleketting derbes sayasat jýrgizuine erikti boluy, óz mәselesin ózi sheshui, tәuelsiz memleketterding territoriyalyq tútastyghyna qauip tóndirmeu» siyaqty demokratiyalyq halyqaralyq zandardy dinge de qatysty qatang týrde qoldanu kerek degen talap tuyndaydy.

Osydan kelip, «Din degenimiz әrbir halyqtyng jeke mәselesi  boluy, ol avtohtondy halyqtyng salt‑dәstýrimen ýilesimdi bolyp, halyqtyng sanasynda ekiúdayylyqty tudyrmauy tiyis» degen qorytyndy shyghady.

Ókinishke oray, Qazaqstanda osy prinsipti basshylyqqa alyp otyrghan  din joq. Ásirese, ózin dominantty jaghdayda sanaytyn islam dini de búl prinsipti mәselege nazar audarmay keledi. Al, ony mindetteytin «Din turaly Zan» da qabyldanbauda.

Sol sebepti, Qazaqstanda qogham osy mәsleni óz qolyna alyp, keyingi kezdegi kýsheyip bara jatqan diny radikalizmge, diny kosmopolitizmge, Últtyq tarihty tek dinnen tudyratyn dogmatizmge qarsy túra almasa – qoghamdaghy birlikting túghyry ýnemi qauip qaterinde túratyn bolady.

Alandaugha sebep bar, alandaytyn kez keldi...

Ábdirashit Bәkirúly,

filosof‑publisist

Abai.kz