Beysenbi, 26 Jeltoqsan 2024
Qúiylsyn kóshing 10504 0 pikir 5 Mamyr, 2014 saghat 11:28

Atajúrtta kórgen az ghana qiyndyq týkte emes

Atajúrtta kórgen az ghana qiyndyq týkte emes

 Ghalamtordy ashyp qarasanyz da, gazetterge jariyalanyp jatqan materialdardy zerdelep  qarasanyz da qazir kóshi-qongha baylanysty oi-pikirler men úsynystardy  oqugha bolady.

     Jalpy, syrttaghy jautankóz qazaqtyng Atajúrtyna degen ansary búrynghysynan da kýsheye týskenin myna songhy ýsh jylda kelgen halyq sany (Oralman mәrtebesin iyelengen aghayyndarymyzdy aitamyn) aiqyndap túrghanday. Qaranyz:

 

      Ókinishke oray, songhy jyldary oralmandardyng Atamakenine kelip ontayly ornalasyp beyimdeluine jәrdemin tiygizip kele jatqan Kóshi-qon mәselesimen ainalysatyn memlekettik mekemening ózi   kóship qonyp ketti. Filosofiya ghylymynyng doktory professor, Serik Núrmatov aghamyz «Alash ainasy» (24.04.2013 j)  gazetine bergen súhbatynda: «Bizde oralmandar mәselesimen ainalysatyn memlekettik qúrylymdar 20 jyl boyy ýnemi auysumen keledi. Osynyng saldarynan qaghazbastylyq pen jauapsyzdyq payda boldy. Bizge kelip jatqan qazaqtar júmys istep, kýn kóru ýshin emes, osy jerde túramyn dep keletinder. Sondyqtan olardyng qonystanuyna, beyimdeluine qoldau kórsete almasaq, ol – bizge ýlken syn. Biraz uaqyt ótkennen keyin tarih bizding búl qateligimizdi qatty syngha  aluy mýmkin, búl keshirilmeydi. Mәselening ekinshi jaghy bar: ol – oralmandar mәselesine ýnemi biylik qana jauapty boluy kerek dep qaramaghan dúrys. Múnday paternalistik kózqarastan arylghan jón. Árqashan qanday da bir qamqorlyq kýtip otyru-onsha jaqsy nәrse emes. «Oy, ózimizge jetpey jatqanda búlar qay jaqtan kele qaldy?» degen pikir naghyz ruhany kembaghaldyq. Bizding jerimizge bәri siyady. Qazaqstangha kezinde talay adam kelgen, talay últtyng ókili kelgen. Endi óz qazaghymyz kelgende, tarshylyqqa barugha bolmaydy. «Anau jerde oryn bar, sender soghan baryndar» dep jibere salugha taghy bolmaydy. Repatrianttyng onday jerlerge ýilesimdi әleumettenui, yaghny ortagha sinisui, jersinui qiyn bolsa, onday kómekting ne qajeti bar?! Sol siyaqty elge bir әulet bolyp kelgenderdi әr jaqqa bytyratyp jiberse, ol da qiyn. Qansha degenmen qargha tamyrly qazaq qoy, tuystarymen aralas-qúralas túrmasa, búl jayt ta onyng jergilikti halyqpen sinisuine, osy jerdegi qogham ómirine etene aralasyp ketuine keri әser etedi. Búl qazaqtyng bir ereksheligin joqqa shygharumen birdey. Mine, oralmandardy ornalastyruda osynday faktorlardy mindetti týrde eskeru qajet. Búryn basqa elde jap-jaqsy maman, oqytushy, dәriger bolghan adamdar myna jaqqa kelip alyp, óz mamandyghy boyynsha júmys istey almay, dalada qalmauy kerek».- deydi.

     Qazaqta «Armany zor adamnyng azaby kóp bolady» degen úly sóz bar.

«Otanym»,  «Atamekenim»  dep alyp úshyp kelgen aghayyndardyng armanyn azapqa salmayyq, aghayyn! Úly kóshke Úlylyq tanytayyq! Sóz sonynda «Halyqtyng kóshi-qony turaly» Zanyna engiziluge dayyndalyp jatqan ózgeristerge oray búryndary aitqan, bergen úsynystarymdy qaytalamay bir-aq úsynys aitqym keledi:

  1. Biz elektrondy Ýkimet qúryp,   songhy tehnika qúraldarymen qyzmet

atqaryp jatqan elmiz. Sondyqtan da, Túraqty qonystanu maqsatymen kelgen oralman qandastarymyzdy auyl әkimderi ózderining sharuashylyq jurnaldaryna tirkep, auylyna esepke alghany turaly jazbasha bergen kelisimderi negizinde olardyng túraqty tirkelip, Oralman mәrtebesi men Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghyn iyelenip, Yqtiyar hat aluyna jәne Kóship kelu kvotasyna engizilui ýshin tapsyratyn qújattar toptamasy olardyng kelgen audandaryndaghy «Halyqqa qyzmet kórsetu ortalyqtarynda» qabyldanghany jón. Audandardaghy Qyzmet kórsetu ortalyqtaryna  «Halyqtyng kóshi-qony turaly» Zany boyynsha arnayy dayyndyq kurstan ótken jas mamandar otyrsa, qúp bolar edi. Audanda qabyldanghan qújattar toptamasy oblystyq kóshi-qon polisiyasy, oblystyq kóshi-qon basqarmalaryna kelip saraptalyp, zerdelengennen keyin arnayy baghdarlamalargha engizilip jýzege asatyn bolsa, oralmandar zanda kórsetilgen merzimderde túraqty tirkelgenderi, oralman mәrtebesin alghandary, Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghyna qabyldanghandary, Yqtiyarhat pen Kvota mәselesi bar, bәrin de Qyzmet kórsetu ortalyqtarynan uaqyty jazylyp berilgen talondaghy merzimderi boyynsha bilip túrady  jәne olargha ýlken qamqorlyq jenildik bolady. Búl memleketting mýddesi ýshin de ontayly sheshim bolyp, kóshi-qon salasynda aityla beretin sybaylas-jemqorlyqqa nýkte qoyar edi.

      Al endi Atajúrtyna kóship kelgisi keletin qandastaryma aitqym keletini, qayda jýrsende qazaqtyng bir ghana Otany bar. Ol – Qazaq eli. Qazaq elining Ýkimeti Qazaqstannyng qay eldi mekenine ornalastyramyn dese, kóshten qalmay sonda barugha úmtylynyzdar. Shaqyrylghan qonaq jayly orynda otyratyn qarapayym qaghidany esten shygharmau qajet. Al, óz  qarajatynyzben qalaghan eldi mekeninizge kelginiz kelse, óz sheshiminiz boyynsha jedeldetip Qazaqstan Respublikasynyng azamaty bolyp enbektene beriniz. Shetelde ministr  bolsanyz da, óz Otanynyzda   bar mýmkindiginizben ómir sýriniz. Býgingi qogham, ósken orta mentaliytenti, sizding sheteldegi enbek tәjiriybeniz, Atajúrttyng bolmysyna ýilesui ýshin   bir mýshel jas uaqyt ketetini jaratylystyng zany eken. Al, úrpaghynyzdy býginnen qaldyrmay Otanyna jetkizu – ol sizderding ata-analyq mindet, boryshtarynyz. Odan sheginuge jol joq. Bizderding ata-babalarymyz da úrpaq ýshin ózderin qúrbandyqqa shalyp ketkenderi tarihy shyndyq! «Shet elde zeynetaqym bar» dep Yqtiyarhatpen eki elding ortasynda shapqylay beru de úrpaq aldynda úlaghatty is emes ekenin jaqsy bilesizder. Sizding bógde elde shalqyp jýrgeninizden, balanyzdyng óz Otanynda ana tilimen susyndap, óz dostarymen birge alghan bilimi – Atajúrtqa kelgende kezdesetin azdy-kópti qiyndyqtan anaghúrlym mәndi de maqsatty bolaryn búryndar qonys audaryp, qútty mekennen oryn tapqan  myna bizder et jýregimizben sezinemiz. Búl – ómir shyndyghy. Bizder mamandyghymyz boyynsha, sizderding zandy qúqyqtarynyzdyng  búzylmauyna at salysamyz. Qalau da, qadaghalau da, óz qúzyrynyzda, alystaghy aghayyn! Aghayynnyng arasy ajyramasyn, qandastarymyz qamyqpasyn!

Qúrmetbek Sansyzbayúly,  

sayasattanushy, qazaq kóshin zerdeleushi

Abai.kz

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

46 - sóz

Poeziya men prozada qatar qalam terbegen jazushy

Ahmetbek Kirshibay 1668
46 - sóz

Tiybet qalay Tәuelsizdiginen aiyryldy?

Beysenghazy Úlyqbek 2048