Júma, 22 Qarasha 2024
Ýmit pen kýdik 8146 0 pikir 29 Sәuir, 2014 saghat 10:20

SOVET ODAGhY... BÚL MÝMKIN EMES!

Keshe Mәskeude, Lomonosov atyndaghy uniyversiytette dәris oqyghan QR Preziydenti Núrsúltan Nazarbaev Sovet Odaghyn qayta oraltyp, qalpyna keltiruding mýmkin emestigine toqtaldy.

«Bizding qarym-qatynasymyzdyng tyghyzdyghyna qarap, әsirese, Euraziyalyq ekonomikalyq odaq qúruymyzgha baylanysty sarapshylar men sayasatkerler «Sovet Odaghy qaytadan qúrylyp jatyr» dep әlemdi ýreylendire sóileydi. Sovet Odaghy turaly miftik reinkranasiya (oralu, tuu. -red) bizding azamattarymyzdyng da boyynda bar. Búnday týsinik shyndyqtan alys әm tamyrsyz», - dedi QR Preziydenti.

«Sovet Odaghynyng qaytyp kelmesining ýsh sebebi mynada, - dep sózin jalghastyrdy Núrsúltan Ábishúly. – Birinshiden, Sovet Odaghynyng kelbetin beyneleytin reinkranasiyagha oray instituttyq baza joq, bәri týbegeyli týrde, birjola tariyhqa ainaldy. Ekinshiden, búrynghy sovet halqy qazir ózining menshikti memleketinde, ózine tәn salt-dәstýrding ayasynda ómir sýrude. Ýshinshiden, qazirgi menshiktik jýie, әleumettik qúrylym men ekonomikalyq qalyp sovettik arhaikadan alysqa ketip ýlgerdi».

Preziydent, dәris oqu barysynda sonday-aq, Euraziyalyq ekonomikalyq odaqtyng jayyna toqtalyp, oiyn ashyq aitty.

«Sózding ashyghyna jýgineyin, men atalghan ekonomikalyq odaq turasynda jaghymsyz pikirlerdi kóp estip jýrmin. Búl bir esepten Euraziyalyq ekonomikalyq odaq ózge de iri ekonomikalyq qauymdastyqtargha kýshti bәsekeles bolady degendi bildirse kerek. Jәne osy uaqytqa deyin  keng auqymda qalyptasqan birjaqty bәsekelestik endi bizding jana integrasiyalyq birligimizding ainalasyna toptasa alatyndyghyna aighaq», - dedi Nazarbaev.

Kedendik odaq, Euraziyalyq ekonomikalyq odaq, Újymdyq qauipsizdik kelisimi, Reseymen aradaghy búdan ózgede barys-kelis pen aralas-qúralastyqtyng týrleri qazaq halqyn oilandyryp otyrghany anyq. Onyng ýstine resmy Mәskeuding ózine etene jaqyn ukraina halqynyng ishiki isine aralasuy, Jirinovskiy, Limonov deytin kerauyz sayasatkerlerding qazaq jerine kóz tigip, kóstendep sóileui oy ýstine oy jamap otyrghany da shyndyq. Alayda, bitimgerlik sayasat ústanatyn qazaq preziydenti eki tarapty da ekonomikalyq odaqtyng keleshegine sendirip baghuda. Býgingi ekonomikalyq odaqtar keshegi Sovettik Odaq emestigin Núrsúltan Ábishúly kópten beri aityp jýr. Osy rette de sol sózin qadap aitty. «Sovet Odaghy... Búl mýmkin emes», - dedi ol.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1456
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3222
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5278