Aldymen sózdi Bi-aghannyng qiyn taghdyrynan bastayyq. Qolda bar qújattargha sýiensek, ol bylaysha órbiydi. 1937 jyly qazan aiynda Beyimbet Maylindi NKVD organdary «últshyl kontrrevolusioner» degen jalamen tútqyngha alady. Qazaqstan KP (b) Almaty qalalyq komiytetining burosy Maylin Beyimbet Jarmaghanbetúlyn «halyq jauy» dep aiyptap, partiyadan shygharady. Onyng №1559793 partiya biyletining kýshi joyylady.
Sonda Bi-aghana taghylghan aiyptyng syiqy mynau: «1934 jyldan beri Qazaq­standaghy kontrrevolusiyalyq, últshyl-burjuaziyalyq, terroristik kóterilisterdin, diyversiyalyq-jauyzdyq úiymnyng mýshesi, troskistik, terroristik úiymmen birge qaruly kóterilispen Sovet ýkimetin qúlatyp, Qazaqstandy Kenes Odaghynan bólip alyp, Japoniyanyng basshylyghymen Qazaq burjuaziyalyq memleketin qúrmaqshy bolghan, osy maqsatpen úiymgha jas jazushylardy ýgittep, әdebiyet salasynda da qylmyspen ainalysty. Astyrtyn jinalystargha qatysyp, Kenes ýkimetine qarsy shyghu josparlaryn qúrdy. Odan basqa 1918 jyly kontrrevolusiyalyq «Alashorda» úiymyna mýshe bolyp, Qyzyl armiyagha qarsy shyqqan».

Arysy eding Alashtyn

Aldymen sózdi Bi-aghannyng qiyn taghdyrynan bastayyq. Qolda bar qújattargha sýiensek, ol bylaysha órbiydi. 1937 jyly qazan aiynda Beyimbet Maylindi NKVD organdary «últshyl kontr­revolusioner» degen jalamen tútqyngha alady. Qazaqstan KP (b) Almaty qalalyq komiytetining burosy ­Maylin Beyimbet Jarmaghanbetúlyn «halyq jauy» dep aiyptap, partiyadan shygharady. Onyng №1559793 partiya biyletining kýshi joyylady.
Sonda Bi-aghana taghylghan aiyptyng syiqy mynau: «1934 jyldan beri Qazaq­standaghy kontrrevolusiyalyq, últshyl-burjuaziyalyq, terroristik kóterilisterdin, diyversiyalyq-jauyzdyq úiymnyng mýshesi, troskistik, terroristik úiymmen birge qaruly kóterilispen Sovet ýkimetin qúlatyp, Qazaqstandy Kenes Odaghynan bólip alyp, Japoniyanyng basshylyghymen Qazaq burjuaziyalyq memleketin qúrmaqshy bolghan, osy maqsatpen úiymgha jas jazushylardy ýgittep, әdebiyet salasynda da qylmyspen ainalysty. Astyrtyn jinalystargha qatysyp, Kenes ýkimetine qarsy shyghu josparlaryn qúrdy. Odan basqa 1918 jyly kontrrevolusiyalyq «Alashorda» úiymyna mýshe bolyp, Qyzyl armiyagha qarsy shyqqan».
Mine, osynday «ayyp» negizinde KSRO Jo­gharghy Sotynyng kóshpeli ­kollegiyasy RSFSR Qylmystyq kodeksining 319 jә­ne 320-baptaryna say atu jazasyna ke­­sedi. Jә­ne «Ýkim songhy zang boyynsha de­reu oryndalugha tiyis» dep shegelep qoyady. «KGB» Erekshe múraghat. 71020 tergeu isi. I tom. 28 hattamadan kóshirme. ­22.10.1937 j. KSRO Jogharghy Sotynyng qúramynda 6 adamy bar әskery kollegiyasy Ýkimining hattamasy, 26.02.1938 j.).
Qazirgi týsinikpen zer salsaq, adam balasy senbeytin sandyraqtar negizinde qolyna qaru alyp, kóteriliske qatyspaq týgil jinalystyng tórinen de qashqaqtap jýretin Bi-aghang sol kezdegi totalitarlyq jýiening qúrbany bolyp jýre berdi. Osy arada Bi-aghang turaly Ghabit Mýsirepov jazghan myna bir joldardy keltire ketuding artyqtyghy bolmas:
«Keyin bildim, Beyimbet jinalysqa da prezidium saylanyp bolghan song kiredi eken. Ondaghysy jinalysty basqarugha saylanyp kalam ba dep qorqady. Birdenege bastyq bolugha jolamau Beyimbetting erekshe minezi edi. Ózgemiz ondaydan qashyp kórgen emespiz» («Bi-agha», «Jazushy» baspasy. 1991 j.).
Biraq basshylyq qyzmet Bi-aghandy onyng qarsylyghyna qaramay izdep tabatyn. Qolgha alghan isti dóngeletip әketetin jazushy-jurnalist Maylinning bedeli tym joghary bolatyn. Qalam ústaghan jastar da, auyldan aryz aityp kelgen aghayyn da Maylindi jaghalaytyn. Osy uaqytqa deyin biz Bi-aghandy «Auyl» gazetining alghashqy úiymdastyrushylarynyng biri, onyng jau­ap­ty hatshysy boldy dep keldik. Resmy qújattar boyynsha da solay. Al naqtyly zertteuler osy «Auyldyn» barlyq jýgin kótergen sol Bi-aghanyng ózi ekenin kórsetip otyr.
Rasynda da, keyde «Bi-aghang «Auylda» qan­day qyzmet atqardy?» degen saual tuyn­daydy. Sebebi bireu ol redaktordyng orynbasary bolyp istedi, endi biri әueli hatshy, odan keyin orynbasar boldy deydi. Búl jerde ol redaktor boldy degendi de esten shyghara almaymyz. «Biz bir adamnyng deregine qúlay sengimiz keledi, – dep jazady belgili beyimbettanushy ghalym-jurnalist Toqtar Beyisqúlov aghamyz. – Ol – Ábdirahman Mústafiyn. 1911 jyldan Beyimbetti biletin Ábdirahman Ufadaghy «Ghaliya» medresesinde onymen birge oqyghan. Keyin Beyimbet ony gazet isine tartyp, qamqorlyq jasaydy. Á.Mústafiyn, sóitip, ýlken jurnalist bolyp shyghady. Sondyqtan onyng «Beyimbet alghashqy kezde «Auyldyn» hatshysy, keyin redaktordyng orynbasary bolyp istedi» dep týiip, nyq aitqanyna shýbe keltire almaymyz».
Al Bi-aghannyng zamandastary jazghan estelikterge jәne sol Toqtar aghamyzdyng zertteulerine múqiyat zer salsaq әngimeni bylaysha órbituge bolady. Alghashynda Beyimbetting hatshylyq qyzmetin atqarghanyn Núrshatay Rahymbaev ta qostaydy. Ol da B.Maylinmen Arghynbay medresesinde birge oqyghan, Qostanaydyng qasyndaghy Aqsuat mektebinde múghalim bolyp jýrgen ony da Beyimbet gazetke tartqan. Endeshe, oghan da senuimizge ­bolady.
B.Maylin múnda redaktorlyqty da atqardy degen pikir jany bar tújyrym dey almaymyz. Ártýrli derekterdi salys­tyryp kórsek, B.Maylin túsynda gazetting resmy redaktory M.Seraliyn, odan keyin M.Beysenúly eken. Nege onda Beyimbetke redaktorlyqty teliydi? Birinshiden, M.Seralin de, M.Beysenúly da okrugtegi jauapty partiya-kenes júmystaryna aralasyp, moyyn búra almaytyn. Mәselen, M.Seralin guberniyalyq atqaru komiyteti tóraghasynyng orynbasary jóne guberniyalyq jer-su bólimining mengerushisi qyzmetterin atqar-dy. Áriyne, birneshe qyzmetti atqaryp jýrgen adamnyng uaqyty jetispeytindigi týsinikti. Onyng redaksiya júmysyna kóp aralasugha mýmkinshiligi qaydan bolsyn. Bar auyrtpalyq hatshygha ne redaktordyng orynbasaryna týspey me? M.Seralinning gazetting tek kelesi sanynyng shyghuyna núsqau beruge ghana múrshasy kelgen. Guberniyalyq atqaru komiytetining tóraghasy bolyp istegen M.Beysenúlynyng da jaghdayy sol sekildi emes pe? Ekinshi, Beyimbettey atpal jurnaliske artylghan erekshe senimdi eskeruimiz kerek. Jan-jaqty dayyndyghy kýshti, qalamgerligi myqty onyng eshkimdi úyatqa qaldyrmaytyndyghy sol senimdi úyalatady. Ýshinshiden, Beyimbetting gazet isine sheberligin aituymyz kerek. Maket jasau, materialdardy, suretterdi ornalastyru, hat-habarlardy redaksiyalau, taghy basqa qanday júmys bolsa da tap-túinaqtay etip, tynghylyqty oryndap, sapaly etip shygharu – sheber zergerlershe qúlpyrtatyn onyng mashyqty isi. Tórtinshiden, onyng erinbeytin enbekqor, jalyqpaytyn jan ekendigi. Onyng bos uaqyty bolmaytyn, ne istese de kelistire istep, redaksiya júmysyna býkil jan jýregimen, oi-týisigimen berile zor enbek sinirdi. Kóp úzamay soghan baghasyn da aldy. «Auyldyn» 1924 jylghy 1-qyrkýiektegi sanynda gazetting shyghuyna bir jyl toluyna oray redaktory M.Beysenúlynyng «Auyldyn» jýregi hәm júlyny (Beyimbet Mayliynúly) degen maqalasynda «Úzaq kýnge damyl joq, oiyn-kýlkiden tys, jatsa-túrsa oilaytyny «Auyl». Ertengi saghat altydan túryp, basqarmada týrtinip otyrghany. Jalghyz Beyimbet gazet isining bәrin atqarady hәm ýlgeredi. Emleden túldyry joq, eki sózding basyn qosa almaytyn júmyskerlerding qatesin týzeymin dep, maqalasyna óng beremin dep әlektenedi. Beyimbette renjip, qabaq shytu joq. «Auyl» gazeti maqtau alyp otyrsa ol: Beyimbetting arqasynda» dep aituy da sondyqtan ghoy. Osy sózge múqiyat nazar qoyyp kórseniz, kóp nәrseni anghara alasyz. Búl – zor bagha, ýlken iltipat. Gazetting bir jyldyghy toy bolyp ótken. Ony basqaryp, ótkizgen de Beyimbet. Búl toygha gazetting jergilikti tilshileri, әnshiler, kýishiler, guberniyanyng barlyq basshy qyzmetkerleri, bolystyq atqaru komiytetterining tóraghalary qatysqan. Qanday oy týiemiz osy jerde. B.Maylin resmy redaktor bolmasa da gazetting barlyq derlik júmysyn tikeley ózi kóterip, shyn mәninde sonyng qyzmetin atqardy. Oghan osy gazette shygharushy bolyp istegen Á.Mústafinning «Shyndyghynda redaktor Beyimbet edi de, gazet ekeuimizding qolymyzdan ótetin» («Úmytylmas jyldar», «Qazaq әdebiyeti»,18.06.65 j.) degeni de aighaq. Eger B.Maylindi redaktor dep tanysa, búl da onyng mәrtebesin biyiktete týsedi. Redaktorlar úzaq uaqytqa alys ­ketse, «uaqytsha redaktor B.Mayliyn» dep qol qoyyp otyrghany jәne bar.
Biz búl arada qazaq әdebiyetining klassiygi, qazaq jurnalistikasynyng kóshbasshylarynyng biri – Beyimbet Maylinning shygharmashylyghyna, onyng dýniyetanymy men qoghamdyq qyzmetine jan-jaqty toqtaludy maqsat etip otyrghan joqpyz. Bi-aghang – úly túlgha, tamasha talant. Ol dәleldeudi qajet etpeytin aqiqat. Naqaqtan jala jabylyp, atylghan aghamyz tek 1957 jyly ghana aqtaldy. Qoldaghy qújatta bylay delingen: «Maylin Beyimbet Jarmaghanbetúlynyng tergeu isin qayta qarap, búryn-sondy sotqa belgisiz kuә bolarlyq jaghdaylar anyqtalyp, aiyp negizsiz taghylghan, qylmysty isi joq dep tabylyp, oghan qatysty is dogharylyp, aqtaldy» (KSRO Jogharghy Sotynyng 4-N-02821/ 57 anyqtamasy. KSRO Jogharghy Sotynyng Áskery kollegiyasy. 16-sәuir. 1957 j.).
Býginder «Auylyn» («Qostanay tany») aman, Bi-agha. Onyng tynysy keneyip, aqparattyq kenistikte óz ornyn tapqan bedeldi basylymdardyng biri.
Jaqynda Bas redaktor Janúzaq ­Ayazbekov bastaghan redaksiya újymy oblys, audan qalalarynda «Qostanay tanynyn» kýnderin ótkizdi. Alghashqylardyng biri bolyp, Bi-aghang tughan Taran audanyna at basyn búrdyq. Audandyq mәdeniyet ýiine jinalghan halyqtyng ýlkeni de, kishisi de Beyimbet Maylin esimin asqan qúrmetpen eske alyp, audan atyn sol birtuar óz jerlesteri atyna berudi úsyndy. Búl mәselening Bi-aghannyng jýz jyldyq toyy túsynda da kóterilgenin bilemiz, sol toy erekshe toy edi, júrttyng jadynda qalypty. Kezdesuge kelgen Torghaybay Uәliyúly, Sәrinjip Dayyrov, Marat Aghybaev jәne basqalary «Keler jolghy jýzdesu Taran emes, Maylin audanynda ótsin» degen tilekterin aitty.

Jýrek nege syzdady?

Endi, mine, aragha jeti jyl salyp, sol Bi-aghang auylyna sa­par shekkeli túrmyz. Audan әkimi Ghauez Núr­mú­hambetovpen aldyn ala habar­las­qanda:
– Jalshygha qazir jol joq. Plotinany su basyp ketti, keyin habarlasarsyz, – degen.
Ghauez Torsanúlynyng Bi-aghang auylyn sol Bi-aghansha «Jalshy» dep ataghanyna ishimiz jylyp qalghan. Tarihtan belgili, keshegi újymdastyru kezinde Almatydan әdeyi kelip, Bi-aghang tughan auylynda «Jalshy» újymsharyn qúryp ketken bolatyn. Keyin búl turaly «On bes ýi» atty әigili әngimesinde de әdemilep jazghany bar.
Endi, mine, sol Jalshyda túrmyz. Audan әkimi Ghauez inimizben bolghan әngimede:
– Jalshyny da songhy kezdergi qiyn­shylyqtar ainalyp ótken joq. Auyldaghy aghayyngha qiyn bolyp túr ghoy, – degen de qoyghan.
Qasymyzgha audan әkimi apparaty ishki sayasat bólimining mengerushisi Baqytjamal Ábdirahmanova qaryndasymyzdy alyp, Aqtóbege tartyp kettik. Audan ortalyghynan bar bolghany 15 shaqyrym jerdegi auyl. Ózennen bóget arqyly ótedi. Su qaytypty. Kólikter qatynap jatyr. Al 100 jyldyq toy qarsanynda salynghan kópir isten shyqqan.
Auyl jýdeu. Keshe ghana salynghan enseli ýilerding on shaqtysy bos qalghan. Keybireulerining esik-edenin әldekimder alyp ta ketipti. Auyldaghy bala sany eske­rilmey toy daqpyrtymen salynghan zәulim mektepte alty-aq bala oqidy. Mektepting ayaday ghana bir bólmesinde kózderi móldirep otyrghan osy ýsh úl, ýsh qyzgha Aqzada Núrseyitova apalary sabaq beredi.
– Búl balalardyng bireui dayyndyq synybynda, ýsheui birinshi synypta, ekeui ekinshi synypta oqidy, – deydi Arqalyq pedagogika uchiliyshesin bitirgen qaryndasymyz Aqzada. – Auylymyzda 34 otbasy túrady. Eresek balalar audan ortalyghynda, kórshi poselkelerde oqidy, – deydi ol. Búl bastauysh mektepting ózi byltyr ghana ashylghan. Zәulim mektepting bir bólmesine kitaphana ornalasqan. Jibek Janghasqinany kitap alushylar ýiinen tauyp alyp, kitaphanany ashtyrady. Shamasy, kitap súrap, mazalaushylar da kóp bolmasa kerek, búl mәdeniyet oshaghynyng esiginen qashan kórseng de qara qúlyp týspeydi. Audan ortalyghyna tiyip túrghan auylgha poshta kelmeydi, sondyqtan da bolar gazet-jurnal alatyn birde-bir otbasy joq.
– Bi-aghannyng shygharghan «Qostanay tany» gazetinen edik, – deymiz sharbaqqa sýienip, beytanys adamdargha kóz tikken Esimjan Toqbaev aqsaqalgha.
– Gazet oqymaghaly qashan, – deydi kezinde osy auylda 38 jyl boyy jer jyrtyp, egin salghan diqan agha. – Auylda júmys joq, mal bitti, balalar jan-jaqqa ketti. Dýken istemeydi, dәrigerlik punkt joq, telefon baylanysy ýzilgen. Qayran Bi-agha, auylynnyng býgingi týri osy.
Bi-aghannyng 100 jyldyq mereytoyyna oray múnda meshit te boy kótergen edi. «Oraza-namaz toqtyqta» degendey, oghan eshkim bas súqpaydy. Imam ekibastan joq. Imandylyq ýii jabyq. Beyimbetting qyzyna dep salynghan ýy de bos túr. Gýlsim apamyz bir jyl qystap shyqqan eken. Almatyda qaytys bolghan song búl ýy de iyesiz. Al múnday iyesiz qalghan ýiler múnda az emes. Eger tiyisti bir sheshim qabyldanbasa, olardyng toz-toz bolyp, qoldy bolyp, qarang qalary aitpasa da týsinikti.
Mereytoy qarsanynda osy Aqtóbedegi tamasha qúrylystargha sýisine otyryp, bylay dep te gazette jazghan ekenbiz: «Myna ýilerge kirgen adamdardyng mandayynyng baghy bar eken. Áy, qaydam, endi bir eki-ýsh jyldan keyin auyl qanday kýige ener eken. Osylay jarqyrap túra bere me, joq әlde kýl-qoqystyn, tauday bolyp ýiilgen kónning astynda qala ma? Úyattyng kókesi sonda bolmasa jarar edi-au».
Tekke qauiptengen ekenbiz. Bi-aghang auy­lynan jýregimiz syzdap oraldyq.

Aqtóbe – kóp tóbening biri emes

Kósemsinudi, aqyl aitudy qanym sýimeytin kazaqpyn. Biraq Bi-aghang aldynda tiri jýrgen әrqaysymyzdyng da ózindik qaryzymyz bar. Al menin, býginde Bi-aghannyng ruhany inisining paryzynyng biri – taghdyr tauqymetin tartqan, naqaqtan jala jabylyp, qúrban bolghan, neshe jyldar boyy әieli men bala-shaghasy «halyq jauynyn» otbasy retinde qiyamet-zorlyq kórgen osy qasiretti taghdyrgha júrtshylyq nazaryn audaru.
Aqtóbeni alaqangha salu ýshin bir shara qoldanu kerek qoy. Bi-aghang topyraqta tughan. Osy Áyet jaghasynda kindik qany tamyp, elining әigilisi, halqynyng qadirmen qalamgeri bolghan, esimi alty Alashqa ardaqty Bi-agha auyly qasiyetti meken bolugha tiyis. Ol ýshin Aqtóbe boyyna qan jýgirtu paryz. Al búl isti kim qolgha alady? Mәsele osynda.
IYә, Bi-aghannyng Aqtóbesi qazaqtyng kóp tóbesining biri emes qoy…

«Auyl» gazeti qay jyldan bastap shyqty?

Búlaysha súraq qoymyz, bәlkim, keshegi «Auyl», býgingi «Qostanay tany» gazeti oqyrmandaryna tosyn kóriner. Óitkeni 2000 jylgha deyin kýndelikti gazetting shekesine «Gazet 1923 jylghy 1-qyrkýiekten shygha bastady» dep jar salyp keldik. Al olay bolsa, tosyn súraqty kóldeneng tartugha ne sebep bolyp otyr?
Kenes Odaghynyng alghashqy jyldary Qostanay uezinde shamamen 150 myng qazaq túrdy degen mәlimet bar. Osynshama halyqqa Kommunistik partiya men Kenes ýkimetining sayasatyn nasihattau qajettigi tudy. Sol ýshin de «újymdyq nasihatshy, újymdyq ýgitshi jәne újymdyq úiymdastyrushy» – gazet ashu mәselesi kýn tәrtibine qoyylady. Biraq búl oidy jýzege asyru sol kezdegi osy ónirdegi sayasy jәne ekonomikalyq ahualgha baylanysty keshige beredi. Sebebi Qostanay uezi Chelyabi gubernatorlyghy men Qazaq Avtonomiyaly respublikasynyng arasynda talas-dauly aimaqqa úshyraydy. 1920 jyly Qostanay uezi Chelyabi gubernatorlyghynan Qazaq Avtonomiyaly respublikasyna kirgenimen búl ýderis 1922 jylgha deyin sozylady.
Qostanay uezi Qazaq Avtonomiyaly respublikasyna tolyq engennen keyin qolgha alynghan basty sharalardyng biri – qazaqsha gazet shygharu bolady. Búl jauapty júmysqa jergilikti halyq túrmysyn jaqsy biletin jәne búdan búryn da baspasózde júmys istep, tәjiriybe jinaqtaghan qazaqtyng túnghysh kәsiby jurnalisterining biri Múhamedjan Seralin shaqyrylady. «Ayqap» siyaqty bedeldi jurnaldyng atasy endi osy jana gazet shygharu isin myqtap qolgha alyp, Chelyabi qalasyndaghy tatar basylymdaryn shygharushy baspahanamen baylanysty ornyqtyrady. Oqyghan qazaq jastaryn gazet isine tartady. Sóitip, 1922 jyly 25-mausymda «Auyl» gazetining túnghysh nómiri Chelyabi qalasynda basylyp shyghady. 1973 jyly gazetting alghashqy sanynyng shyghuyna 50 jyl toluyna oray zertteu jýrgizilgende osynday mәlimetterdi kezdestirgenimiz bar. Almatyda Últtyq kitaphanada sol 1922 jyly shyqqan «Auyl» gazetining eki sany saqtalghanyn kózimen kórip qaytqan ardager aghamyz, jurnalist Sәken Asqarov bolatyn.
«Auyl» gazetining alghashqy sanynda «Gazet 1922 jyly 25-iinide shygha bas­tady» dep taygha tanba basqanday anyq jazylghan. Olay bolsa, nege osy uaqytqa deyin biz «Gazet 1923 jylghy 1-qyrkýiekten shygha bastady» dep jazyp jýrmiz. Onyng da ózindik sebebi bar. «Gazet 1922 jyldan shygha bastady» dep naqtylap jazu ýshin sol kezdegi sayasat boyynsha sol gazetting eng bolmasa ýsh sany saqtaluy kerek eken. Biraq bizding biletinimiz – «Auyldyn» sol jyly shyqqan eki ghana sany saqtalypty. Jәne gazet óz oqyrmandarynan shalghayda basyluyna baylanysty sol 1922 jyldyng ózinde jabylyp qalady. Osy sebepten Qostanaydyng ózinen baspahana qúru mindeti qoyylady. Múhamedjan Seralinning enbegining arqasynda Orynbor, Qazan, Ufa qalalarynan shrifter jәne basqa baspasóz jabdyqtary jinalyp, «Auyl» 1923 jyly 1-qyrkýiekte qayta shyghady. Olay bolsa, bizding býgingi, aityp jýrgenimiz gazetting qayta shyqqan kýni, shyndyghynda ol alghash ret 1922 jyly 25-mausymda dýniyege kelgen basylym. Sondyqtan tarihy shyndyqty qalpyna keltirip, qolymyzdaghy «Qostanay tanyn» «1922 jyldyng 25-mausymynan shygha bas­tady» deuimiz oryndy.
Múnyng ózi keshegi «Auyl», býgingi «Qostanay tanynyn» negizin qalaghan halqymyzdyng birtuar úldary Múhamedjan Seralin men Beyimbet Maylin aruaqtary aldyndaghy bir paryzymyzdyng ótelgeni bolar edi.
Bi-aghan, Beyimbet Maylin de gazette 1922 jyldan júmys istey bas­taydy. Óitkeni ólkelik partiya komiytetining B.Maylindi M.Seralin úsynysymen «Auyl» gazetine jiberu jóninde úigharymy bolghan. Beldi buyp, bilekti sybanyp birden iske kirisip ketken Bi-aghang redaksiyanyng úiytqysy, tiregi, senimdi qyzmetkeri bolyp alady. Beyimbet gazetting atyn «Auyl» dep atayyq dep úsynys jasaghanda, ony M.Seraliyn, redaksiya alqasynyng mýsheleri M.Beysenov, J.Súltanbekov, gubkomnyng hatshysy U.Zәbirov, nasihat bólimining mengerushisi Y.Qarpyqov, qalalyq partiya komiytetining hatshysy F.Ismaghúlov qúp alyp, bәri kelisedi.
Osy Bi-aghandarmen birge keyin «Auyl» gazetinde júmys istegen ­jurnalist Ábdirahman Mústafin bylay dep jazady: «Qostanayda «Auyl» gazeti shyqty. Beyimbet alghashqy kezde «Auyldyn» sek­­retary, keyin redaktordyng orynbasary bolyp qyzmet istedi.1922 jyly men Qostanaydyng búrynghy eki klasty orys-qazaq mektebining oqytushysy әri tәrbiyeshisi boldym. «Auyl» redaksiyasy bizge jaqyn edi, aralasyp jýrdik» («Bi-agha». Kitap. «Jazushy» baspasy. 1991 j. 252 bet).
Kórip otyrsyz, Ábdirahman Mústafin de «Auyldyn»1922 jyly shyqqanyn, sol kezde onda Bi-aghannyng júmys istegenin aityp otyr. Keyinnen Bi-aghannyng shaqyruy boyynsha sol «Auylgha» kelip, enbek etken, onyng beldi qyzmetkerlerining biri bolghan Ábekenning sózinde esh kýmәn bolmasa kerek.
Sóitip, biz gazetke 2000 jyldan bas­tap «Qostanay tany» «1922 jyldyng 25-mau­symynan shyghady» dep jazyp, tarihy әdilettilikti qalpyna keltirdik.

Paryz

Beyimbet Maylin – úly jazushy, kemel jurnalist, qayratker túlgha. Búghan eshkimning talasy bola qoymas. Ol keshegi qandy qol sayasy qughyn-sýrginning qúrbany.
Osynday túlghagha kórsetiler qúrmetting biri – onyng múrajayyn ashyp, kól-kósir dýniyesin bir jerge toptastyryp, ony tәrbie men tәlim jәne taghzym ortalyghyna ainaldyru. Búl rette, belgili beyimbettanushy, ghylym kandidaty Toqtar Beyisqúlov kóp sharua tyndyrghan edi. Sol syilas aghanyng ózime erterekte jazghan hatyn oqyrmandargha úsynyp otyrmyn. Hat jeke adamgha jazylsa da, kótergen mәselesi kóptiki.
«Qúrmetti Sәlim!
Sózdi «sәlemetsiz be, aman-esensiz be?» degennen bastayyn. Kýili-quattysyz ba? Ýi-ishiniz, otbasy, oshaq qasynyzdyng jay-kýii jaqsy ma?
Esinizde bar ma, joq pa, úmytylyp qaldy ma eken, men Bi-aghannyng otyz jyldan astam uaqyt boyy joghyn joqtap, baryn óshirtip almay jýrgen Toqtar Beyisqúlov. Endi esinizge týsken shyghar. 1994 jyly B.Maylinning 100 jyldyghy ótkende Qostanaydaghy, onyng auyly Aqtóbedegi saltanattargha qatysqanmyn. Sol jyly Siz 1-qyrkýiekte shyqqan «Qostanay tany» gazetin maghan salyp jiberip ediniz. Ol sanynda M.Seralin men B.Maylinning suretteri jәne shaghyn maqalalar berilipti. Birinshi betining jogharghy ong jaq búryshyna «Qúrmetti Tóke! Bi-aghang úiymdastyrghan gazetting atynan Sizge myng da bir rahmet. Izgi tilekpen gazet redaktorynyng orynbasary» dep jazyp, qol qoyghansyz. Merzimi 11.01.1994 jyl. Sol bir tústa gazetterinizge B.Maylin turaly jazghan biraz materialdarym basylghan edi. Álgi gazet múraghatymda saqtauly.
Osy ispen shúghyldanyp jýrgende múraghatty, kitaphanalardy kóp aqtardym. Talay shang júttym, qyruar uaqyt júmsadym. Nәtiyjesi, shýkir, bar, jaman bolghan joq dep oilaymyn. «Beyimbet Maylin – publisist», «Qanatty kalamger», «Daryn daralyghy», «Beyimbetti atqan kim?», «Qily zaman azaby», «Beyimbet Maylin jәne últtyq óner» atty kitaptarymdy, «Biagha» estelikter jinaghyn qúrastyryp shyghardym. «Beyimbet Maylin taghylymy» degen kitapty qúrastyryp, dayyndap edim, ony shygharudyng sәti týspey jýr. Qarjygha tireledi. Jaryq kórgen zertteu maqalalarymnyng ózi bir kitap bolarlyq.
Istep jatqan endi bir sharuam – jazushynyng jazghandaryn, maqalalaryna deyin, múraghattardan jinap tolyq etip shygharu. Gazet, jurnaldardyng sandary tolyq bolmauy nemese jyrtyluy saldarynan biraz tuyndylary taptyrmay da jýr. Degenmen, 10-12 tomdyq dýniyeleri jinaldy. Búrynghy shygharylyp kelgen jinaqtary 5-6 tomdy qúraytyn edi ghoy. Alghashqy ýsh tomyn shyghardyq ta, biyl kelesi ýsh tomy shyghyp qalar. Maqsat – orta jolda tastap ketpeu. Áriyne, qolbaylau – qarajatta.
B.Maylinning publisistik synshyl­dyghy jóninde enbek qorghap, filologiya ghylymdarynyng kandidaty ghylymy dәreje alghanymdy da aita keteyin.
Biyl «Qostanay tany» gazetining birneshe sanyndaghy Sizding «Qayran, Biagha» degen maqalanyzdy oqydym. Ol jayynda qansha jazsaq ta artyq emes. Ashylmay, aitylmay jatqan qyrlary әli bar. Beyimbetting isimen tanysqan bolatynmyn. Artynsha «Egemen Qazaqstan» gazetining birneshe sanyna «At degen kim? Atqan kim?» atty maqalam shyqqan. Sony keneytip «Beyimbetti atqan kim?» degen kitabymdy jazyp shygharttym. Múny da keneytip, býkil ómirin qamtyghan «Qily zaman azaby» atty enbegim jaryq kórdi.
Endi bir paryzym bar. Ol Bi-aghana oblys ortalyghy Qostanayda memorialdyq múrajayyn ashqyzu. Múny men onyng 100 jyldyghyna barghanda, jiyndardyng birinde, B.Túrsynbaevtyng әkim bolyp túrghan kezinde kótergenmin. Álgi kitaptarymda da aittym.
Tipti bolmaghan song on adam qol qoyghan Ýkimet basshysyna Qostanay oblysynyng әkimining atyna hat úiymdastyrdym. Oghan qol qoyghandar mýiizi qaraghayday jazushylar men ghalymdar. Búl hat, sonday-aq, «Qazaq әdebiyeti» gazetining 2004 jylghy 26-nauryz, 1-sәuirdegi sanynda jariyalandy. Bir jarym aidan keyin Qostanay oblysy Mәdeniyet departamentining diyrektory R.Ghaysenovadan jauap aldym. Múrajay ashu peyilderi bayqalmady. «­Qa­­zaq әdebiyeti» gazetine (4-mausym ­­2004 j.) «Qúlyq bolsa, sheshilmeytin is bar ma?» dep taghy jazdym. Sodan beri tym-tyrys. Sheneunikterding óz qamymen jýrip, mәselening bayybyna barghysy kelmeytin siyaqty.
Biyl Biaghanyng tughan kýnine oray taghy jazdym. «Jas Alash» gazetining 15-qarasha kýngi sanynda «Alyp jazushynyng aldyndaghy bir paryzym» degen maqalam shyqty. Onda jazushynyng Qostanayda múrajayynyng ashylmay jýrgeni jayynda ashyna aitylady. Qazaqty qoyyp, nemis jazushysy G.Beliger «O jizny y deyaniyah Biaga» degen maqalasynda («Kaz. pravda», 22-maya 2004 g.) mening «Qily zaman azaby» kitabyma pikir aityp, Beyimbetke múrajaydyng ashyluyn qajet dep jazdy.
Múnyng bәrin nege aityp otyrmyn, Sәke! Auyl alys, jer shalghay degendey, alystaghy shyrqyraghan dauysymyz Qostanay әkimshiligindegilerding býiregin býlkildetip, jýregin syzdatatyn emes. Osy iygi isti jýzege asyrugha Sizder, qostanaylyqtar, ýn qosyp, tiyisti jerge mәsele qoyyp, atsalyssanyzdar ghaniybet bolmay ma. Týsinikti niyetti endi tәptishtemey-aq qoyayyq.
Jogharyda keltirilgen gazetterdi qarasanyz bir oy salar.
Al sau-salamat bolynyz! Zor den­saulyq, ýi-ishinizge mol quanysh tileymin!
Pikirinizdi jazyp jiberseniz qúba-qúp. Eger Sizder jaqtan bireuler keler bolsa, songhy eki kitabymdy syilap berip jiberer edim. Syilastyq kónilmen, Toqtar».
Toqannyng osy haty kim-kimge bolmasyn tereng oy salady. Anabir jyldary Shymkent qalasynda bolghanda arnayy arhiytekturalyq jobamen salynghan qughyn-sýrgin qúrbandaryna arnalghan enseli múrajayda boldym. Sonda bir búryshy tolyghymen bizding arystarymyz Ahmet Baytúrsynov, Mirjaqyp Dulatov, Beyimbet Maylinge arnalypty. Shúqshiya qaradym, erekshe tolqydym.
Qazaqtyng keshegi jәne býgingi tarihynda osy ýsh arysymyzdyng orny erekshe ghoy. Olardyng ýsheui de osy Qostanay ónirining tumasy, maqtanyshy. Arttaryna ólsheusiz múra, ólmes ónege qaldyrghan birtuar túlghalar. Osy danalarymyzdyng sol múralaryn jinastyryp, enseli bir múrajaygha toptastyrsaq, pәtuәli is, ótkenge izet, keleshekke amanat bolar tolymdy júmys tyndyrar edik.
Úly Ahang jaryqtyqtar qapasta jatyp:
«Asyqpandar! Artymyzda qazy bar,
Tergep talay kórlerimiz qazylar» demep pe edi. Aytqany keldi, arystarymyz aqtaldy. Endi olardy mәngilik jadymyzda saqtau, úlylyghyn pash etu ýshin bir ortalyq qajettigi aidan anyq.
Ras, Ahang atyndaghy uniyversiytette hal­qy­nyng ruhany kósemining kelisti múrajayy bar. Sonyng negizinde sayasy qughyn-sýrgin qúrbandarynyng múrasyn keni­nen qam­tityn halyqtyng bir taghzym shany­raghy ózinen-ózi súranyp-aq túrghanday.

Bi-aghana qaryzdarmyn

Bala jastan jurnalist boludy armandap, es bilgeli qolyma qalam alyp, gazet-jurnaldargha habar-oshar jazatyn әdetim bar-dy. Besinshi synypta oqyp jýrgen kezimde «Qazaqstan pioneri» gazetinde eng alghashqy maqalam jaryq kórip, tóbem kókke jetkendey edi. Keyin Qostanaydaghy Ibyray Altynsarin atyndaghy №1 mektep-internatta oqyp jýrgende de bóten mamandyq turaly tipti oilaghan da joqpyn. Orys tili men әdebiyetinen sabaq beretin ústazym ­Panna Aleksandrovna Rybalova da, ­synyp je­tekshisi, qazaq tili men әdebiyeti pә­ninen beretin Bópish Almatova ­apayym da mening qalauyma ýnemi qoldau kórsetip, qamqorlyq tanytyp jýrdi. Biraq ol kezde jurnalist kadrlaryn tek Almatydaghy qazaqtyng mandayyna bitken jalghyz uniyversiyteti S.M.Kirov atyndaghy oqu ordasy dayarlaytyn. Sonymen qatar zang fakuliteti men jurnalistika fakulitetine eki jyl óndiriste júmys istep, ysylghan, ózindik kózqarasy qalyptasqan jastardy qabyldaytyn. Jurnalistika fakulitetine týsushiler ýshin aldyn ala shygharmashylyq konkurs ótetin, oghan gazet-jurnaldarda shyqqan maqalalardyng qiyndylaryn tapsyru kerek-ti. Búl jaghynan mening qysylatyn eshtenem joq, Rudnyida, jóndeu-mehanika zavodynda, tokari bolyp eki jyl júmys istegende jazyp, jariyalaghan materialdarymnyng ózi qalyng bir papka edi. Al tokarilyq mamandyqty mektepte oqyp jýrgende alghan edim, apta sayyn bir kýn kәsiby dayarlyq sabaghyn Qostanay jóndeu-mehanika zavodynyng bir sehynda ótkizip jýrdik. Sonynda emtihan tapsyryp, 3 razryadty tokari mamandyghyn alyp, eki jyldyq enbek ótili ýshin sol mamandyghym boyynsha enbek ettim.
Aqyry arman arqalap, Almatygha attanar kýn de keldi. Tamyz aiynyng aptap ystyq kýnderining birinde Qostanay-Almaty poyyzynan otyryp, jolgha shyqtym. Vagon ishi yghy-jyghy halyq. Qasymda otyrghan qaratory qarshaday qyz bir kitapty oqidy da ózinen-ózi myrs etip kýledi. Kitap betin audarady da ezuine qayta kýlki ýiiriledi.
– Qaryndasym, qyzyq kitap pa? – deymin ýnsiz otyrudy jón kórmey.
– Óte qyzyq, – deydi qyz. Aqyry sol kitapty súrap alyp, týnde tamburgha shyghyp bir demde oqyp shyghayyn. Rasynda da, tamasha tuyndy eken. Beyimbet Maylinning «Azamat Azamatovich» romany.
Mine, Bi-aghannyng osy kitaby mening qolyma teginnen-tegin týspegen eken. Uniyversiytette qabyldau emtihanynda biylettegi birinshi súraq ta Beyimbet Maylinning «Azamat Azamatovich» romany edi. Emtihan qabyldap otyrghan Baqytjan Kәrimov jәne Qabijan Qúsayynov aghalarym:
– Bala, «Azamat Azamatovichti» oqydyng ba ózin? – dep súrady.
– IYә.
– Onda aita qoyshy, sol Azamat Azamatovichting shyn aty kim edi?
– Qojalaq Kýrkildekov…
– Mine, biletin balaniki osy, – dep qaghazyma «otlichno» dep jazyp, basqa eshtene súramastan «Jol bolsyn!» dedi.
Men de Bi-aghannyng aruaghyna syiynyp, bólmeden jadyrap shyqtym.
Sol «otlichnonyn» basqa da emtihan­dargha әseri bolyp, qarashanyraqtyng stu­den­ti atanyp shygha keldim.
Shynyn aitayyn, biz mektepte Bi-aghang shygharmashylyghyn oqyghan joqpyz, onyng múnday romanynyng bar-joghynan da habarsyzbyz. Poyyzdaghy sol kezdeysoq kezdesu bolmasa, salym sugha ketip, Qostanaygha qayta oraluym ghajap emes edi…
Al qyzmetke sol Bi-aghang negizin qalap, shygharghan keshegi «Auyl», býgingi «Qostanay tany» gazeti redaksiyasyna kelip, qyryq jyldan astam uaqyt ter tógip jatsam ony da taghdyrdyng búiryghy dep bilemin. Osynsha uaqyttyng teng jartysynda sol Beyimbet Maylin atqarghan sharuany jalghastyryp kele jatqanymdy erekshe maqtan etemin. Júmys bólmemde Bi-aghannyng sureti iluli túrghanyna da talay jyldyng jýzi boldy. Redaksiya ghimaratynyng qabyrghasyna eskertkish taqta ilingen. Jylda retin tauyp, Bi-aghana qatysty eng bolmasa bir-eki maqala jazatynym bar. «Pirim mening – Bi-agha!», «Bi-aghannan úyalyp jýrmiz», «Bi-aghang aldyndaghy bir paryzymyz», «Aqtóbe – kóp tóbening biri emes», «Qayran, Bi-agha!» jәne basqa maqala-ocherkter sol úly jazushy, úly jurnalist Maylinge arnalghan edi.

Sәlim Mendibaev
Qostanay

«Ana tili» gazeti