3.

Últtyq әdebiyetting osynday әlemdik dengeyine kóterilgenine qaramastan, tynysh kýnde nayzaghay oinatyp jýretin Qazaqstannyn  Ortalyq komiytetine iydeologiya jónindegi hatshy bop kelgen jandaral N.Jandildinning jýikesine «Qazaq әdebiyeti» gazetindegi qazaq taghdyry, qazaq tili, qazaq mektepteri, últtyq óner, halyqtyng әn-kýii, salt-dәstýri turaly basylymdar tikendey qadaldy. Onyng ýstine tyng ólkesindegi qazaq mektepterining jappay jabyluy da ziyaly qauymdy alandatqan bolatyn.

Osyghan baylanysty 1957 jyly 26-qarashada «Qazaq әdebiyeti» gazeti ýlken talqygha týsti. Últtyq mәdeniyetting mýddesin qorghap, «jana últshyldyqpen kýreske» jol bermes ýshin, irgeli jazushylar, sonyng ishinde M.Áuezov te talqygha qatysty. Islam Jarylghapov pen Áljappar Ábishev bayandama jasady. Qazaq tiline – óner, balmúzdaq, ayaldama, oram, gýlgýl, sayajay, janúya, derekti, kórermen siyaqty kóptegen ataulardyng balamasyn kiriktirgen Islәm sheshen ózining qashandaghy әdetimen úzaq jәne keninen jayylghan bayanyn qauly shygharatynday dәrejege jetkizbedi. Al Á.Ábishev bizding taqyrybymyzgha qatysty:

«S.Núryshev Shortanbaydyng «Bala zary» turaly ózining maqalasynda Shortanbay shygharmalarynyng keybir әleumettik syryn, realistik sipatyna, kózqarasyna baylanysty tughan qayshylyghyn da jete taldap, oghan naqty, obiektivti bagha beruding orynyna S.Núryshev aqyn tvorchestvosyn birynghay joqqa shygharugha salynghan. Ol Shortanbaydy Abaymen salystyrady. Abaygha qoyatyn talapty Shortanbaygha da sol kýiinde túp-tura qoya salady. Ózgesin bylay qoyghanda, tipti osynyng ózi-aq zertteushining obiektivti pozisiya ústanbaghandyghyn kórsetse kerek. Alty aidyng ishinde arnap sóz etkeni, negizinde, eki-aq aqyn bolsa, onyng biri Shortanbay әli dýmbilez. Ol turaly bir-birine mýldem qayshy eki pikir aityldy. Birinde aqtau basym bolsa, ekinshisinde Shortanbay mýldem qap-qara. Ekeuining qaysysy dúrys ekenin, yaghni, Shortanbaydyng kim ekenin gazet ne ózi aitqan joq, ne ózgege aitqyzghan joq, sol dýmbilez kýiinde qaldyryp qoydy»,– degen pikirdi kóterdi.

Q.Quandyqov: «Teatr syny qamtylmaydy. Jeke spektaklider men rolider talqylanbaydy.

Á.Tәjibaev: Gazette jazylghan maqalalarda mәdeniyet, terendik joq. Ejelgi aitylyp jýrgen arzan sózdermen toltyryp, qúrghaq sózuarlyqqa salynu jaghy kýshti. Gazetke tәn jinaqylyq, shiraqtyq joq. Til ústartu jóninde tym salynyp ketushilik bar. Mysaly, kórermen degen ne sóz? Gazette keyde ózin synaghan adamdargha tiyisip, betten tyrnau әdeti bar. Mysaly, Ahtanov turaly osylay boldy. Búl partiyalyq prinsipke jatpaydy. Ádebiyetshilerding jinalysynda Ahtanov gazetti synaghandyqtan da onyng sózin keketip paydalanypty. Juyrda S.Múqanovtyng Sәken jayyndaghy maqalasy basyldy. Onda Sәkenning keybir minezderi, býgin gazetke basugha bolmaytyn sózder ketken. Ardaqty adamdar turaly kereksiz, aitylmaytyn bir ósekterdi byqsytqan. Redaksiyada sergektik, zerektik joq. Mysaly, Áljappardyng elu jyldyghyna arnap bet berip otyryp, sol nomerding bas maqalasynda Tәjibaevti balaghattaydy. Ony kelesi sanda da jasaugha bolatyn edi ghoy. Gazetke partiyalyq jetispeydi. Sony eskeru kerek. Óner, kórermen degen balamalardyng orynyna biz ózimizding iskusstvo men zriytelidi qoldana beremiz»,– dep ayaqtaydy.

Á.Tәjibaev gazetting últshyldyq sipatyn osy «til ústartudan» kóredi.

R.Berdibaev: «Bizding gazetting júmysyna baylanysty Ortalyq komiytetting qaulysynda mening de atym atalghan edi. Sondyqtan da óz qatemdi týzetu turaly ózimning ne istep jatqanymdy aita ketkim keledi. Men redaksiya qúramynda qalyp birsypyra maqalalar jazdym. Onyng bәrin júrtshylyq jaqsy qabyldady. Sóitip men redaksiyada júmysta qalyp qatemdi týzeuge mýmkindik aldym».

M.Áuezov әdebiyet teoriyasy men audarma teoriyasy, shygharmalardyng orys tiline audarylu mәselesine toqtala kelip:

«Berdibaev joldastyng sózi meni sýisindirdi. Ol Qauly shyqqannan beri 18 maqala jazypty. Ásirese, onyng orys әdebiyeti turaly bes maqalasy maghan únady. Sony osy jaghynan mamandandyru kerek. Redaksiya osynday avtorlarmen júmys isteui kerek. Múra jóninde óz aldyna talqylaghan jón. Aytys degendi jii qoldanayyq. Biraq ol bet tyrnaugha aparmaytyn bolsyn»,– dedi jas «últshyldy» qorghap.

«Bet tyrnasudan» Múhtar búl joly da qútylmady. Sol kezde aralaryna syzat týsken Á.Tәjibaev ony «tyrnap aldy». Ózine tura kelmey, ol turaly ólendi synady.

H.Erghaliyev: «Ábdildә Tәjibaev ózi oqymastan, bireuding aituymen mening Múhang turaly jazghan ólenimnen sayasy qate tabady. Jazushylardy atystyrdy – deydi. Al shynynda onday eshtene joq».

Búl hattamany keltiruimizding sebebi, qazaq әdebiyetining ishinde әli de últshyldyqty әshkereleudin, ózara jikshildiktin, retin tauyp Múhtardy múqatudyng tiylmaghanyn anghartu.

Shyghandap shyngha shyghyp bara jatqan keshegi iyqtastaryn biyikke úzatyp salyp túryp, Sәbit Múqanov pen Ghabit Mýsirepov ony taghy da bir ret jәne eng songhy ret eteginen tartyp qalugha tyrysty. Oghan sebep bolghan Múhtardyng «Dos – bedel dos» atty piesasy. Zamanauy taqyrypqa joly bolmaytynyn bile túryp qalam tartty. Piesada ózining múqym ótken ómirin eles arqyly sahnadan ótkizdi. Sonday-aq múnda ózining sottalghany turaly «qara kýieni» alyp tastaghanda ókimet basshylaryna aitqan: «Alashorda» turaly jazamyn – degen romanynyng da súlbasy bar edi. Osy piesany qalayda qúlatugha yqylasy aughan eki dos ózara hat alysty. Shaghyn qazaqy maydanda Ghabit Mýsirepov búl joly Sәbit Múqanovtyng jaghyna shyqty.

Búl oqighanyng sayasy qughyngha qatysy shamaly, biraq úzaq jyldargha sozylghan qyrghy qabaq yrghasudyng songhy sýrkili bolghandyqtan da tek S.Múqanovtyng Leningradta jýrip Gh.Mýsirepovke jazghan hatyn týsiniktemesiz úsynumen shektelemiz.

«Qúrmetti Ghabiyt! (Ózing ýshin ghana).

Múhtardyng «Dos – bedel dosy» turaly bergen telegrammamdy alghan bolarsyn. Onda: «Hat ta jazam»,– degen edim. Tez jazugha qolym tiymedi, bógetim – «Qytay ocherki». Leningradqa qashuyma bir sebep, sol da bolghan edi. Telefonnan, jinalystan... degendey aulaq ketip, ocherkke (osy sózdi Sәken «Sholu» dep  ataghan edi, sol dúrys siyaqty, qabyldau qajet siyaqty) shúqshiya kirispek em. Ol niyetim dúrysqa shyghyp, saryla otyrudyng saldarynda, qazir enserip tastadym. Endi azdap dem almaq bolyp em, esime saghan hat jazam degenim týse ketti. L.N.Tolstoydan bireu: «– Siz kóp jazasyz, sonda qashan, qay uaqytta tynyghasyz?»,– dep súrasa, shal: «– Bir júmystan ekinshi júmysqa auysqanda»,– dep jauap beripti-mis. Sol aitqanday, jazghandarymnyng dәrejesi qandaylyghyn әdil oqushynyng synyna tastap, óz aitarym: men jazbay otyra almaytyn kisimin ghoy. Búl jaghynan shyn enbekshi ekenimdi ózing jaqsy bilesin. Búl hat ta sol «jazbay otyra almaudyn» saldarynan tughan nәrse.

Qytay sholuy turaly az sóz: keybir jazghanyna qanaghattanyp, keyin olqysynu – býkil jazushy ataulynyng basynda bolu kerek. Ózimshe: «Egerde dýniyede Sәbit Múqanov degen jazushy bolsa, ol tәuir birdeme jaza qalsa, alda da tәuir birdeme jaza alatyn bolsa, sol jazghandarynyn, jazatyndarynyng ishindegi eng tәuirining biri osy «Qytay» bolugha tiyisti; olay deytinim, búl sholuda men úly qytay halqynyng enbek sýigishtik, enbektengen isine úqyptylyq, sheberlik, obrazyn jasay alghan siyaqtymyn. Materialdarym bay. Solargha sýiine, qyzygha jazyp otyryp, kóp qaghazdy shimaylap tastappyn. Tegi, búl 15-20 baspa tabaqtyq kitap bop qaluy mýmkin.

Taqyrypqa oralayyn: Múhtardyng atap otyrghan piesasynyng basy, men Leningradqa jýrerden 2-3-aq kýn búryn «Qazaq әdebiyetinde» (№28, 11 iili) jariyalandy. Ayaghy, men jýrgenshe ýlgermeytin boldy. Mening bir «jynym», gazet-jurnalda ýzilip basylghandardy jinap ap bir-aq  oqymasam shatasyp qalamyn. Búnda da sóitermin dep jýrip kettim. Keshikpey piesanyng ayaghy basylghan 29-sandy aldym da, bir kýnimdi soghan әdeyi qiyp, tyng otyrghan qalpymda, qolyma qaryndashty ala otyryp oqyp shyqtym.

Búghan deyin oqymauyma bas aiypty adam – Múhtardyng ózi: biylghy maydyng basynda, Abay teatrynyng ýiinde bolyp ótken Qazaq SSR Jogharghy Sovetining mәjilisinen Múhtar ekeuimiz týsten keyin shygha berdik. Abay kóshesinde ekeuimiz qoshtasarda: «– Sәbiyt, – dedi maghan Múhtar – erteng saghat beste men Moskvagha úsham, saghat dәl ýshte Mәriyam ekeuing bizding ýige kelinder». Atalghan uaqytta Mәriyam ekeuimiz barsaq, sen, Ghabiyden, Shәken ... degen siyaqty bir top adam daghdyly qarttaryndy oinap jatyr ekensinder. Biz bara, hozyayka «as dayyn» dedi de, bәrimiz Múhtardyng әdettegi dastarqanynan iship-jey bastadyq. Tostar sóilene bastady... Sonda Shәken túryp: «Biz Múhannyng jana ghana jana piesasyn oqydyq. Búl, eng aldymen sugubo partiynaya piesa, ekinshi – qazaqtyng ghana emes, sovetting ghana emes, býkil dramaturgiyanyng tarihyna kirgen janalyq búl. Eger osy piesany qongha maghan sense, men ózimdi asa baqytty kisi seziner edim»,– dedi. Ózim oqymaghan piesagha Shәken bergen baghany (ózi tәuir artist bola túra, Shәkennen qúndy pikir shyqqanyn kórgen emen) tynday, elendey otyra, ózgelerdi erte shaqyryp piesasyn oqyp, jalghyz ghana meni 3-ke shaqyruy kónilime keldi. Búny ishimnen «Edigening eski kegi» degendey, ne eski jikke, nemese, oiyma kelgen sózdi ózgelerdey býkpey aita saluymnan qorqu dep týsindim (Songhy joramalym rasqa shyqty, ony keyin aitam).

Tamaqtan júrt taraghanda, men aeroportqa barmay qaldym. Tahauy Ahtanov (ol – Múhtargha poklonnikting biri ghoy) menimen birge qaytty:«Qalay eken?»,– dep súrap edim: «Mening aqylym jetpeytin nәrse me, bolmasa, týkke túrmaytyn birdene me – týk týsinsem búiyrmasyn»,– dedi.

Keyin, soyzda oqyghanda, Áljappar habarlaghanymen, barmaghanym ras. Búryn alalap oqyghan kisige jaramsaqtanyp nem bar? Jәne Tahauiyding sózine qaradym da: ol sóz ras bolsa, arandap qalarmyn – dedim (Búl joramalym da rasqa shyqty. (Ony) bәring jabyla maqtaghansyndar: eger sonda men de bolsam, osy hatqa jazghaly otyrghan sózderimdi aitar edim de, sender – «jaqsy», men – «jaman» bop shygha keler edim. «Qúday» meni ol «pәleden» saqtady). Artynan ózinnen súraghanda: «Jaqsy pikirdemiz, tek Ábdildә onashada: «Búl Múhtardyng ólim kýii» dedi» – dedin. Odan keyin teatrda oqyghanda, júrt jabyla taghy maqtapty, biri – Golidblat. Ol maghan: «Ujasnaya piesa, ploha, prejde vsego kak piesa, a v iydeynom otnoshenii, chert znaet chto-takoe!»,– dedi.

Piesany ózim oqyghansha estigenderim osylar. Ózim piesany bir emes, eki oqydym, óitkeni, únau-únamauyn bylay qoyghanda, alghash oqyghanda avtordyng ne aitqysy keluin oldә-bildә týsingen joqpyn! Ekinshi ret oqyghanda, odan keyin oilanghanda da týsinip jaryghan joqpyn. Endigi sóz – týsinbeu sebepterim turaly jәne týsingenimnen jasaghan qorytyndylarym turaly.

Eng alghash, gazette basylghan piesanyng Oktyabriding 40 jyldyghyna arnaluyn kórgende, gazet annotasiyasynyng piesany aspannyng ar jaghyna shyghara maqtauyn kórgende: «Myna bayghúsqa jana, sosialistik ómirden qúndy nәrse jazugha bolmay-aq jýr edi, endi sәti týsken eken ghoy!»,– dep quanyp kettim. Piesany oqy bastasam, Múhtardyng óz ómiri: 57-jyly ótkizilgen yubiyley, bayandamashy bop ishinde men jýrmin. «Bayandamammen oy salghan ekem ghoy, búl kisige!..»,– dep taghy quandym. Oryssha aitqanda, «Uvy!», bosqa quanghan ekem. «Prologtyn» ayaghynda úiqygha ketip, týs kóruden bastap Múhtar da shatasty, «týsin» jәy ghana kórip qoymay sandyraqtady!.. Piesanyng ón-boyy, týgelimen osy sandyraqqa ghana qúrylghan!..

«Nege?» deysing ghoy?

Eng aldymen, piesadaghy geroy ataulynyng sheshelerinen bir ret emes, ýsh ret qayta tuuy eshkim nanbaytyn is. Birinshi aktide – bәri de molda, ekinshi aktide – bәri de chinovniyk, ýshinshi aktide – janaghy moldalar men chinovnikterding kóbi kommunist!.. Týstegi shatasqany, (sandyraqtaghany bolmasa), shyndyqty tarihta, búnday soraqylyq eshbir elding kommunist partiyasynyng tarihynda, eshuaqytta bolmaghan ghoy? Biren-saran (edinisy) aldaushylar bolghanyn ózimiz de kórdik. Tabynymen aldaushylardy qashan kórdik?.. Kórkem әdebiyette, Gorikiyding «Aghayyndy Artomanovtarynda» eki-ýsh úrpaqtyng jalghasa geroy boluy bar, al, myna «Dos – bedel Dos» siyaqty sheshelerinen bir emes, ýsh-ýshten qayta tughan adamdy, әsirese, geroydy, týsinde shatasyp kórmese, óninde kóru mýmkin emes.

Tarihty geroy ghyp sóiletu, ózge elding әdebiyeti týgil, qazaq әdebiyetinde de Múhtardan kóp jyl búryn salynghan jol. Bir mysal, Iliyas Jansýgirovtyng «Dala» atty poemasy. Onda da aqyn tarihpen sóilespey me? Onda da tarih aqyngha qazaq auylyndaghy feodalizmnen, kapitalizmnen, sosializmnen nelerdi kórgenin aitpay ma?.. Biraq, onda, tarih myna «Bedel – Dostaghyday» bosqa shatasyp, aqylgha syimaytyn bylshyldardy aitpaydy emes pe? Shyn tarihty aityp, yaghni, әrtýrli әleumettik formasiya túsynda, әr kezende bolghan tap qayshylyghyn, tap tartysyn aitady emes pe? Aqyry, sarqyp kep, proletariattyq revolusiyagha, sosialistik qúrlysqa  qúyady emes pe?..

Mine, oyau adamnyn, ómirmen baylanysy bar adamnyn, onyng ishki qayshylyghyn týsinetin, qorytyndy jasaytyn jәne ózgeshe emes, markisisshe, leninshilshe jasaytyn adamnyn, adamzattyng tarihyn týsinui osylay emes pe? Múhtardyng piesasyndaghy «tarihtyn» shyndyqtaghy tarihpen ýsh qaynasa sorpasy qosylmaydy. Búl, shatysqan, sandyraqtaghan tariyh! Bireuler búny «metafizika» deytin siyaqty. Dúrys emes búl. Metafizikanyng qorytyndysy qisyq bolghanymen, Marksting tilimen aitqanda, «ayaghymen emes, tóbesimen túrghan» ómir shyndyghy bar. Al myna piesa da ol da joq. Búl mif jәne jәy týrindegi mif emes, blef týrindegi miyf!..

Múhtardyng ózi  HH ghasyrda jasap kele jatqan adam. Piesasynyng materialy da týgelimen osy ghasyrdyng materialy. Rossiya jaghdayyndaghy HH ghasyr: proletariattyq revolusiyanyn, ol revolusiyany kommunisterding basqaruynyng ghasyry, Rossiyada sosializm qúrylyp bop, kommunizmge kóshu ghasyry. Endeshe, (mysaly – Beyimbetting «Shúghasy», Sәkenning «Ayshasy» t.t.) jeke adamdardyng taghdyryn jazbay, «Bedel-Dostaghyday» býkil bir úrpaqtyng elu-alpys jyldyq taghdyryn jazghan adam, olar ishinde qaynap ósken tirshilikti qalay attap óte alady? Óte almauyn ózi de sezgen Múhtar, búl mәselege piesasynda lajsyz barady da, ishine kire almay aram ter bop, ainala bosqa shapqylaydy.

Olay deytinim, Bedeldi, yaghni, Múhtardy moldalyqtan, últshyldyqtan qútqarghan Oktyabri bolsa, sol Oktyabriding osy piesadaghy roli qayda? Oktyabri tәrbiyelegen qazaq kommunisteri qayda? Orman (adam aty – T.J.) ba ol? Ne qylyq, ne isimen kommunist ol? Jappasqa: «– Bedelge qarsysyn?» – dep úrsumen ghana ma?.. Ormanyng ózi de molda emes pe, bir uaqyttaghy? Ózi de últshyl emes pe? Japppasqa úrsudan basqa óz ómirindegi bylyqtaryn juarday ne istedi ol? Týgi de joq qoy onday? Endeshe, nesimen kommunist? Týkirdim men onday «kommunisterge»!.. Men ghana týkirgen joqpyn onday «kommunisterge», býkil partiya bop týkirgen, yaghni, syry ashyla partiyadan quylghan, ózinde bilesin, ondaylardyng talayyn.

Piesasynda búny istemeui kerek edi, Múhtardyn. Ekinin  biri ghana kerek edi Múhtargha: ne, Oktyabrige jolamay-aq, «Shúgha» siyaqty jeke adam tarihyn ghana alyp, ony liyberalino-prosvetiytelidik týrde ayaqtap shyghuy kerek edi, әitpese, oktyabridi aralastyrghysy kelse, óz mәninde, senimdi týrde aralastyruy kerek edi. Piesada «o» da bolmay, «bú» da bolmay, týstegi sandyraq bolghan da shyqqan!..

Al, osy sandyraq qalay shyqqan? Áldeqalay ma búl? Áytpese, tamyry bar ma? Ahmet Júbanovtyng aituynsha, (juyq arada jolyqtym) búl: «Múhtardyng aljugha ainaluynyng belgisi». Moskvadan Almatygha bizding teatrdyng repertuarlaryn kóruge әdeyi kelgen Shteyn, Goncharov, Osipov ýsheuining jazyp bergen jәne kóp aldynda aitqan sózderine qaraghanda, búl – «metafizicheskiy bred» (qayran qalatyn bir nәrse, Ministerstvo kulitury SSSR-ding repertuaryn basqaratyn Osipov Almatygha baryp jazushylar jinalysynda osy pikirdi aitqan. Bir ay búryn diyferamba oqyghandar týgel otyryp, eshqaysysy qarsy shyqpaghan. Olardyng maqtauynyng qúny qansha ekenin osynyng ózi-aq kórsetedi).

Men ózim «alju» degen sózding de, «metafizika» degen sózding de jany bar ghoy dep oilaymyn. Biraq, búl fizicheskiy Múhtardyng emes, tvorcheskiy Múhtardyng aljuy. Sol baryp, ony  «metafizicheskiy bredke» eriksiz qamap otyr. Búl aljuda ýsh sebep bar:

Birinshi sebep: – jenilui: sovettik qúrlysqa, sosializmge qarsy jýrgen uaqytyn (1932 jylgha deyin) bylay qoyghanda, odan bergi – «Sovet әdebiyetining platformasyna týstim» degen jyldardyng ózinde, 1957 jyly on shaqty kýnge, «Týrkistan» sovhozyna baryp kelgennen basqa, búl kisi әdeyilep baryp, ne bir óndiris orynynyn, ne bir kolhoz, sovhozdyng esigin ashqan emes qoy. Endeshe, sosialistik qúrlystyng ýnemi syrtynda bop kele jatqan adam ghoy. Qolynda qúrylys materialy joq eshbir sheber arhiytektordyn, eshbir ýidi sala almauy siyaqty, qanday danyshpan jazushy bolsa da, materialyn kórmegen, bilmegen ómirden eshtene jaza almauy zandy nәrse ghoy. Eski, ózi biletin taqyrypqa birneshe qúndy shygharma bergen talantty, bilimdi Múhtardyn, sovet taqyrybynan, sosialistik revolusiya taqyrybynan, jazushylyq boyyna layyqty bir de nәrse bere almay kelui osydan.

Ekinshi sebep – birinshiden auyrlau: Múhtar qazaq әdebiyetinde osy taqyrypqa eng kóp maqala jazghan adamnyng bireui. Sonyng bәrin jinaghanda, bedel esebinde, marksizm klasikterine, әsirese, Marks pen Leninge sýiengen bir de bir maqalasyn kórding be? Kóp jaghdayda olardyng enbegine sýienu týgil, attaryn da atamaydy ghoy. Marksizm-leninizm ghylymyna sýienip, әdebiyetke solardyng kózimen, yaghni, tap tartysynyng kózimen, qarau, búl kiside joq qoy. Búnyng jetetin biyigi – mәdeny prosvetiytelidik qana ghoy. Sondyqtan da maghan, soghystan búrynghy bir jinalysta sóilegenin estigen Semen Lipkiyn: «Sizding Radiyshevtarynyz osy eken ghoy»,– degen. Sózding qysqasy, marksizm-leninizmdi ghylym dep zerttep jýrgen, ony qoldanyp jýrgen Múhtardy kórgen emen.

Búl arada «Abay» romany she?– degen súrau tuady. Onyng biyik dәrejedegi kórkem shygharma ekenine eshkim talasqan emes. Men de oghan talasqan emespin. Qúnanbay jәne onyng toby arqyly ol kezdegi qanaushy taptyng da beynesi aiqyn kórinedi. Tóniregindegilerding bәri kәkir-shýkir bolghanymen, gumanist Abay da senimdi jasalghan. Osynday kórkem de, senimdi de, shyn da kórsetiletin kartinalardyng ishinde, HIH ghasyrdyng orta kezinde tap bop úiymdasyp, tap bop baylargha qarsy shyqqan Dәrkembay toby siyaqty, zamanyna amalynyng týk baylanysy joq, jasandy, jalghan kartinalar da jýredi. Onday úiymdasqan sanaly tap, ótken ghasyrdyng ortasynda qazaqtyng kóshpeli, oqymaghan auyly týgil, oquy bar, otyryqshy orys krestiyanynda da bolghan emes. Marksizm-leninizm qaghdidasynda  krestiyandar sanaly  týrde esh uaqytta sayasy jetekshi bola alghan  emes. Ol revolusiyany bastaushy emes, qostaushy ghana. Osynday óreskel sosiologiyasy bola túra «Abay» romanynyng Abaygha da, Múhtardyng ózine de, qazaq halqyna da abyroy әperui ras.

Ýshinshi sebep: alghashqy ekeuinen kelip shyghady. Sosialistik qúrylystyng jetistikteri men qiyndyqtaryn kózimen kórip tanyspaghan son, aralaspaghan son, syrtynan ghana qaraghan son, marksizm-leninizm ghylymymen qarulanbaghan son, sovettik temagha, әriyne, shygharma jaza almaydy. Al osy kemshiligin joygha tyrysushylyq bar ma, Múhtarda? Qatty syngha qarau, kónil bólu, sabaq alu, isine qoldanu bar ma? Menimshe, joq siyaqty. Dәlelderim:

1) 1932 jyly tútqynnan bosanyp, gazet betinde eski jolyn sókkennen keyin, «tanydym» degen sovet әdebiyetining jolymen alansyz tartyp ketuding ornyna, «Alma baghy», «Shatqalan», «Izder», «Tastýlek» siyaqty shyndyqqa janaspaytyn, kórkemdik qúny nashar halturalarmen júrttyng kózin aldady, «Beketi», «Aymany» siyaqty halyq әdebiyetining әdemi shymyldyghyna jasyryna qoydy.

2) Ózine belgili – 1943 jyly, Ortalyq komiytet maghan taghy da Jazushylar Odaghyn basqar dep úsynghanda, men jalghyz ghana tilek qoydym, onym, so jylgha deyin sudimosy moynynda jýrgen Múhtardan búl laghynet qamytyn týsiru. Búl tilekti ýkimet pen partiya qabyldady da, Joghary Sovet predsedatelining kabiynetine býkil prezidium bop jinalyp, azamattyq betindegi qara kýieni sýrtti. Sonda: «Abay» turaly jazyp jýrgen eki tomdy romannyng birin ayaqtadym, ekinshisin de tez ayaqtap, odan keyin Oktyabri revolusiyasy qazaq dalasyna qalay ornauyn jazam»,– dedi. Prezidum qol shapalaqtady. Onysy da aldau bop shyqty.

3) Endi «Oktyabrige» kelgen týri, myna «Dos – bedel dos». Býitip karikaturalyq týrde kelgeni qúrysyn!..

Búdan ne shyghayyn dep túr endi?

Soghystan keyingi bir jinalysta: «Jeti tomdy roman jazam, tórteui – Abay turaly, ýsheui Qazaqstandaghy Oktyabriding iske asyp, sosializmning qúryluy turaly» – deui esinde me? Áneukýni «Qazaq әdebiyetinde» Múhtardyng venger jazushysymen әngimesi basyldy, sonda Múhtar jazam degen ýsh tomdy romanynyng jelisi, myna piesa bop shyqty. Búnyng qay jeri  Oktyabri? Shygharmalyq alju, shygharmalyq sandyraq degen osy emes pe? Kózge battiya kórinip túrghan osy kemshilikti orys joldastar (Moskvadan kelgen) ashyp aitqanda, Ábdildә, Ahmet, Tahaui, Golidblat siyaqty qazaqstandyqtar nege syrttan kýnkildeydi? Ishine ózindi qosa birtalay adam kórmeuge mýmkin emes myna mindi kóre túra, ap-ayqyn sandyraqqa nege qol shapalaqtaydy? Bireudi syilau, osyrsa da «jәrәkim-alda» dey beru me eken? Mynau sol ghoy!..

Múhtardyng kózge badyrayghan shygharmashylyq kemshilikterin betine aitudan qalghanymyzgha kóp boldy, joldas. Mysaly: «Abay» romannyng tórtinshi tomyna sening onashada berer baghan: «Eng biyigi – birinshi kitap, ekinshi – odan tómen, ýshinshi odan da – tómen, tórtinshisinde – qúlaghan» (degen edi ghoy). Júrttyng bәrining de pikiri osy. Endeshe nege búny ýide sybyrlap aitamyz da, nege kópke aitpaymyz?

Múhtar jazghan piesanyng eng tәuiri – «Enilik-Kebek». Biraq shyndyqqa jaqyny qazirgisi emes, búrynghysy. Qazirgisi – «zarly zaman». Jarty myng jyl búryn jasaghan Asan qayghyny, eki jýz jyl búryn jasaghan Búqardy, jýz jyl búryn jasaghan Shortanbaydy ýmitsizdikke salyndyng dep, kórdegi sýiegin tepkileymiz de, býgingi sahnadan: «Bәrinning de nәring joq, elim qaytip kýn kórer» – dep otyrghan Múhtargha ýndemeymiz. Ádilettilik qayda? Bolisheviktik prinsip qayda?

Múhtardyng bir piesasynda «qughyndy kóp kórip, qúiryghy buryldanghan týlki» degen sóz bar. Búl onyng óz obrazy. Talay «qughyndy» kórgen ol, jaltarudyn, qútyludyng da әdisin erte jәne alystan boljaydy. Ózge әriptesteri týgel órtengende búnyng bir top kódedey qalyp qoyy da, jaltara qasha biluinen. «Osy piesasynan qorquly» – degen sózdi ózing aityp jýrsin. Meni alghashqy oquyna shaqyrmauy da sodan.

Múhtar qoryqpasa syilamaytyn da, úyalmaytyn da adam. Ony alpys jyldyq yubiyleyining ýstinde de kórsetip, sonsha qúrmet kórsetken, abyroy әpergen partiya men ýkimet, halyq aldynda rahmet aitudyng ornyna, әldeqaydaghy miftik «parnasyna» shyghyp, tәsilqoy «pegasyna» minip, esh jerde qúiryghyn ústatpay, әldene júmbaqtardy aityp ketti. «Qúiryghy buyryldyq» osy. Búny men ózim, jaqsylyqqa týkiru dep sanaymyn. Sonda osyny Ahmet aitqanday «aljyghandyqtan» istep túrghan joq. Aljysa, erteninde akademiyada keshe kýrmelgen tili nege sheshilip, «sýiikti elim», «altyn besigim!» – dep aghylyp ketti?! Ishin bermeuge, eng qatty adamnyng bireui eken búl. Aua rayyna qaraytyndargha osydan ýirenu kerek eken.

Sonymen, osynsha úzaq hat jazghanda ne degim kelip otyr menim?

Degim kelip otyrghany: jeke bedelge siynbauymyz kerek, kemshiligi bar shygharmany, kimdiki bolsa da synauymyz kerek. Áriyne, «qúlyndaghy saqau, qúnandaghy tiseuin» qazbay, әr shygharmasynyng kemshiligin de, jetistigin de óz boyyndaghy materialgha sýienip aitu kerek. Búny istemey: «Anaghan tiymey-aq qoyayyq, mynany synayyq»,– degenge kim kónedi? Múhtar jayynda, basy sen bolyp, osyny istep otyrmyz. Ár tózimning ólsheui bar. Búl tózimning jarylar uaqyty jetti. Múhtardy aldaghy trilogiyalyq romanynda búl qatalyqtargha jibermeu ýshin, myna piesany qatty synauymyz kerek. Soiz Múhtaryng jeteginde emes, Múhtar songzdyng jetegine eruge tiyisti. Songhy birneshe jylda – naoborot. Sen, әriyne, dayar «jaghdaydy» songhy bir jyldyng ishinde ghana kórdin. Búl tamyryn әldeqayda búryn jayyp alghan jaghdayda edi. Endi osy «arbany syndyrmay, ógizdi óltirmey» degendey, kәdimgi partiyalyq obiektivtik, joldastyq synmen týzep aluyng qajet.

Osy piesany taldayyq desen, men, mysaly, qanday jinalysyna bolsa da, tek óz materialdaryna ghana sýienip, piesanyng baqayshyghyna deyin shaghyp bere alam.

Búl ózine ghana jazghan hatym. Basqagha oquyna rúqsat joq. Ózgesin bara kenesermiz.

Sәlemmen, – Sәbiyt.

12-ÝIII-1958 jyl. Leningrad».

Búl pikirge qanday týsinik beruge bolady? Qanday niyette jazylmasyn, S.Múqanovtyng M.Áuezov turaly onyng kózi tirisinde de, dýniyeden ótkennen keyin de jalpygha ashyq aityp jýrgen pikiri osy hatta barynsha qamtylghan. Sonday-aq piesanyng iydeyalyq nysanasy men týrlik qúbyltuyna, ómirlik jәne kórkemdik shyndyghyna, oryndalu dengeyine erkin pikir bildiruine jәne ol pikirin sol kezdegi Jazushylar Odaghynyng basshysyna hat arqyly jetkizuge Sәbit Múqanovtyng tolyq qúqy bar. Múnday kemshilikti M.Áuezovting betine aita alatyn jalghyz bedel iyesi de S.Múqanovtyng ózi. Aytylghan synnyng ishindegi markstik, lenindik, bolisheviktik, taptyq payymdaulardyng mýldem joqtyghy da, ne ony iygere almaghandyghy da shyndyqqa janasymdy, tabighy da boluy mýmkin. Alayda M.Áuezovting jeke basyna qarata:

Tahauiydin: «Mening aqylym jetpeytin nәrse me, bolmasa, týkke túrmaytyn birdene me – týk týsinsem búiyrmasyn»;

Ábdildәnyn: «Búl – Múhtardyng ólim kýii»;

Golidblattyn: «Ujasnaya piesa, ploha, prejde vsego kak piesa, a v iydeynom otnoshenii, chert znaet chto-takoe!»;

Ahmet Júbanovtyn: «Búl – Múhtardyng aljugha ainaluynyng belgisi»;

Shteyn, Goncharov, Osipovterdin: «Metafizicheskiy bred»;

S.Múqanovtyn: «Múhtar shatasty, «týsin» jәy ghana kórip qoymay sandyraqtady! Piesanyng ón-boyy, týgelimen osy sandyraqqa ghana qúrylghan!»; «Men ózim «alju» degen sózding de, «metafizika» degen sózding de jany bar ghoy dep oilaymyn. Biraq, búl fizicheskiy Múhtardyng emes, tvorcheskiy Múhtardyng aljuy»; «Múhtardyng bir piesasynda «qughyndy kóp kórip, qúiryghy buryldanghan týlki» degen sóz bar. Búl onyng óz obrazy. Talay «qughyndy» kórgen ol, jaltarudyn, qútyludyng da әdisin erte jәne alystan boljaydy. Ózge әriptesteri týgel órtengende búnyng bir top kódedey qalyp qoyy da, jaltara qasha biluinen»; «Múhtar qoryqpasa syilamaytyn da, úyalmaytyn da adam»; «Ishin bermeuge, eng qatty adamnyng bireui eken búl»; «Jeke bedelge siynbauymyz kerek»; «Soiz Múhtaryng jeteginde emes, Múhtar songzdyng jetegine eruge tiyisti. Songhy birneshe jylda – naoborot»; «Osy piesany taldayyq desen, men, mysaly, qanday jinalysyna bolsa da, tek óz materialdaryna ghana sýienip, piesanyng baqayshyghyna deyin shaghyp bere alam»,– degen pikirlerdi qalay týsinemiz?

Adal niyetten tughan ba, joq, súraushy adamnyng kónilin jyqpas ýshin aitylghan «shygharyp saldy» ma, әlde shynynda da «Búl – Múhtardyng ólim kýii»; «Búl – Múhtardyng aljugha ainaluynyng belgisi», «Búl fizicheskiy Múhtardyng emes, tvorcheskiy Múhtardyng aljuy» ma edi? Obal-sauabyn әueli aitushylar, sodan keyin hatqa týsirushi adam kóterer mәsele búl.

Áriyne, piesa sahnagha jiberilmedi. Biraq ta oghan endi M.Áuezovting jyghasy qisaymaytyn. Onyng esebi – ózge, adymy – alyptana bastap edi. Endi oghan tek tang qalyp qana qarau jarasatyn. Jense – maqtap qana jene alatyn – ózge bir uaqyt pen kenistikke kóterilip ketip edi.

Qashan kenes ókimeti qúlaghansha basylymgha rúqsat etilmegen Dulat, Shortanbay, Múrat, Shәngerey, Mәshhýr Jýsip poziyasyn aqtap aludyng orayy kelgen 1959 jylghy 15-19 mausym aralyghynda ótken «Ádeby múra jәne ony zertteu» atty ghylymiy-teoriyalyq konferensiyanyng týpki maqsaty da sol bolatyn. Ózge respublikalarda da jarysa ótken múnday bas qosuda búrynghy qatelikterin orynyna keltirip, Shәmil siyaqty kýrdeli túlghalardyng da basyn ashyp aldy. Sonday dәmeli ýmitpen Sәidil Taljanov – Shortanbay Qanayúly, Hanghaly Sýiinshәliyev – Dulat Babatayúly, Zaky Ahmetov – Shәngerey Bókeyúly, Islәm Jarylghapov – Mashhýr Jýsip turaly derbes bayandama jasady, búl mәsele Q.Júmaliyevtin, B.Kenjebaevtin, Y.Dýsenbaevting da taldauynyng arqauy boldy. Osy konferensiyada qazaq әdebiyettanu ghylymy ókilderining negizgi kózqarastary ekige bólindi: Q.Júmaliyev – qazaq әdebiyetining tarihy Búqar jyraudan, al B.Kenjebaev – kóne týrki dәuirinen bastalyp, jyraular poeziyasymen jalghasady – degen tújyrymdy ústandy. Búl tújyrym qashan kenes ókimeti joyylghansha ózining pәrmenin saqtap qaldy. Mine, osynyng barlyghyna toqtam aityp, «jazyqsyz jazalylardy» jaryqqa shygharugha bolatynday pәrmen men qúqyq Múhtar Áuezovke berildi. Ol ózining qorytyndy jәne konferensiyanyng qarar qabyldauyna tikeley yqpal beretin tújyrymdy sózinde:

«Shortanbay jayynda S.Taljanov ... Shortanbaydyng kópke mәlim keritartpa, qayshylyghy mol múralaryn, sol qayshylyqtardy atay otyryp, aqtau jaghyna beyim boldy. Al anyghynda Shortanbaydyng bar kózqarasynyng bir ghana shyny bar emes pe edi? Ol – dinshildik, keritarpalyq saryngha soghatyn. Shortanbaylyq kózqarastyng týp qazyghy, sarqyp qúyar saghasy qaysy desek, ol: «zaman azdy, búl aqyrzaman ghalamaty» degenge sayatyn. Osy siyaqty Hanghaly Sýiinshәliyevting Dulat turasyndaghy tekserui de synarjaq bop shyqty. Dulattyng iydeyalyq tarihtyq keritartpalyghy, mini dep aitylyp jýrgen jaylardyng bәrin bayandamashy býrkemelep, kómeskiley sóiledi. Kópke mәlim dauly, kýdikti jerlerding bәrin de «әri iyterip, ber jyghyp» degendey búldyrgha sogha berdi... Mashhýrde izdeseng – panturkistikti de, panislamistikti de tabugha bolady. Biraq ol jaylar búnda Gaspirinskiy tәrizdi panturkisterdey programdyq baghyt, óris alghan oilar emes edi dese – bir sәri... Qojahmet Yassauy turaly sóilengen sózderge jauap retinde aitarymyz: Yassauy siyaqty adamdardy kitaby jazushylardyng da qataryna kirgizuge mýlde bolmaydy. Yassau eski shaghatay tili dep atalatyn, beride, qazir de kóne ózbek tili dep atalyp jýrgen tilde jazghan. Ol tariyhqa kirse tek ózbek әdebiyeti tarihyna kirer edi. Biraq múrasynyng zalaldy mistikalyq dinshildik, keritartpalyq sanasy sebepti ózbek tarihynan da shygharyp tastalghan. Bir kezde ony ózbek últshyldary әdebiyet tarihyna kirgize bastasa da, keyingi markstik-lenindik әdebiyettanu negizi boyynsha ózbek ghalymdary Yassauiydi jogharyda aitqanday, әdebiyet tarihynan mýlde óshirgen... Jogharyda aitqandardan úzamay, әri sonday pikirlerge jol bere bersek, bizding әdebiyettanu ghylymymyz taghy da qyrqynshy jyldardyng ishindegi kópshiligimiz jibergen qatelikterge taghy da qayta soghar edi. Shortanbay, Múrat, Dulattardyng bәri de birdey «anau aqauy», «mynau kemshini», ol-púl mini bola túrsa da, «jaqsy aqyn» deytin bolsaq, taghy da birynghay aghyn arnasyna týsemiz. Al búghan bizge tarih ta, partiya da bir de bir rúqsat etpeydi. Solary sheksiz dúrys, bizding ghylymnyng yrysy»,– dep ekiúshtylau qorytyndy jasady.

Kerisinshe, Shortanbaydy – Shoqangha, Dulatty – Ybyraygha, Múratty – Abaygha qarsy salystyra «tekserudi» úsyndy. Onyng búl sózi qaulygha negiz qalady. Sóitip, olar taghy da otyz jyl boyy tylsym taghdyr keshti. Al ózbekter Yassauiydi derbes zerttep, qoljazba jinaghyn shygharyp, últtyq ruhaniyatynyng menshigine ainaldyryp ta ýlgerdi. Búl tústa Áuezovting sózi – sóz, aitqany – ýkim, degeni – oryndalatyn. Qúnanbay turaly da osynday pikir ústandy. Zady, zauyghy sóngen kónilge qayta shoq tastaghysy kelmedi me, eken? Sonyng nәtiyjesinde Kenesary qozghalysy da «keritartpa» kýiinde qaldy.

Taghdyr talqysyndaghy osynday qarsy aghystardyng maghynasyn da sol  Oljastyn:

«Shamshyraqtargha mayly bilte kerek, al Kýnshyraqtar onsyz da ómir sýre alady. Alayda almastay jarqyraghan nәzik sәule últtyq mәdeniyetting shyrqau aspanyna kóterilgenshe almastay beriktik kórsetuge tiyis boldy, әitpese ol, bizding sanamyzda ornaghan tylsym qaranghylyqtan óte almaytyn. Ol asyl sәule, ne sanana sәule bop qúiylyp baryp synyp tynady, ne sanandy maghrifattandyryp, mәngilik ómirding núryna ainalady. Mine, Múhtardyng taghdyry bizge osyny tәfsir etti»,– degen sózi tolyq jetkizedi.

Songhy maydanda Múhtargha songhy Kýnshyraqtyng taghdyry nәsip etildi. Úighyr aqyny Mahmúd Ábdirahmannyn:

Men ózim bolsam dosy kóp shayyr,

Qasym da kóp, oghan da qayyr.

Bolashaq ýshin kýreske týssen,

Dúshpansyz adam – adam ba, tәiir, –

degen shartyna salsaq, onda Múhtargha «ózining adam ekenin dәleldeytin mýmkindikter» qapysyz berildi.

Oghan 1958 jyly 10-kókek kýni Jazushylar Odaghynyng S.Omarov tóraghalyq, Gh.Ahmedov hatshylyq etken, tóralqa mýsheleri S.Múqanov, S.Begaliyn, Á.Ábishev, K.Hasanov, D.Snegin bastatqan 82 adam qatysqan mәjilisining sheshimi dәlel. Onda Q.Jarmaghambetov bir kezde ózi: «halyq jauy Kenesaryny dәriptegen» últshyl-burjuaziyashyl, «atyshuly Abaydyng aqyndyq mektebi degen baghytty qalyptastyrushy», «foliklor men epos salasynda jalghan ghylymy ústanymdy ornyqtyrghan», «islam sharighaty men týrikshildik ilhamdy nasihattaghan», «feodalizmdi ýlgi tútqan», «handardyng joqtaushysy» dep ataghan M.Áuezovke:

«Joldas M.Áuezov – asa kórnekti qazaq jazushysy, Stalindik syilyqqa ie bolghan ataqty 4 tomdyq «Abay» romanynyng avtory, filologiya ghylymdarynyng doktory, professor, Qazaq SSR-ning enbek sinirgen ghylym qayratkeri, Qazaq SSR Ghylym akademiyasynyng tolyq mýshesi, shyghystanushy ghalym, – degen minezdeme berip, – Osy mәjiliske qatysyp otyrghan Qazaq SSR-ning astanasy Almaty qalasynyn  barlyq jazushylarynyng atynan Múhtar Omarhanúly Áuezovting kandidaturasyn SSSR Ghylym Akademiyasynyng tolyq mýsheligine úsyndy».

IYә, uaqyttyng talaby qalay ózgeredi desenshi. «Ara» jurnalynyng bas redaktory Q.Jarmaghambetov osy arqyly: M.Áuezovting aldynda ózining betin jylytyp aldy – deu әbestik bolar. Biraq asa úghymtal, asqan bilimpaz, óte talantty, ótkir osynau talant iyesining jandýniyesi, ishki nәri «jasasyndatqan» kezenning túsynda janyp ketip edi. Arly azamat ózining ojdanymen betpe-bet qalghan shaqtaghy jantalasqa shydamay, orystyng orta qol aqyny Sergey Semiyannikovtyn:

Nachnu s togo, chto ya eshe ne umer,

Chto spletny obo mne – dlya durakov,

Ya prosto etu smerti pridumal,

Chtoby otdohnuti na vremya ot vragov, –

degenindey, ómirining sonyn tabalaudan tys jalghyzdyqta ótkizip, tughan jeri Torghayda oqshau bólmede ómirden qaytty.

Ol da bir taghdyrdyng tauqymeti shyghar.

Ghalym retinde kenestik ghylymnyng eng jogharghy iyerarhiyasy SSSR Ghylym Akademiyasynyng tolyq mýshesine saylanbaghanymen de, jazushy retinde ol biyikke kóterildi. 1958 jyly 28-qarasha kýni Qazaqstan Jazushylar Odaghynyng tóralqa mәjilisinde eki túlghanyng shygharmasy sosialistik qúrylymdaghy asa bedeldi, Nobelidik syilyqpen para-par sanalghan, shygharmalarynyng dýnie jýzi tiline audaruyna kepildik beretin Lenindik syilyqqa úsynyldy. Mәjiliste birinshi Tahauy Ahtanovtyn, ekinshi Múhtar Áuezovting esimi ataldy. Alqa tóraghasy Gh.Mýsirepov, S.Omarov, partiya úiymynyng hatshysy Gh.Ahmedov qol qoyghan úsynyspen birge K.Zelinskiyding «Puti poeta» («Pravda», 1958, 3 tamyz), M.Qarataevting «Shedryy talon», «Pervaya kazahskaya epopeya» siyaqty maqalalary, «Enlik-Kebek» piesasynyng jiyrmasynshy jyldary Qazaqtyng halyqqa bilim beru institutynda qoyylghany, Sara Esova – Enlik, Iliyas Jansýgirov – Kebek rolinde oinaghany turaly «Tilshi» gazetindegi  jariyalanym da  qosa tirkelgen. Minezdemede:

«Alayda jazushy kózqarasynyng shekteuligi jәne onyng sol jyldardaghy proletarlyq emes iydeologiyanyng yqpalynan shygha almaghandyghynan, Áuezov halyq ómirining damuy sózsiz revolusiyagha әkeletindigine senbedi, kenes qúrylysynyng qazaq dalasyna әkelgen janalyghyn tolyq týsinbedi. Sondyqtan da búl jyldary onyng shygharmalarynda qate saryndar basym boldy, ótip jatqan qúbylysty sosialistik tanym túrghysynan týsinuge revolusiyalyq úmtylysy jetpedi. Múnday iydeyalyq, kórkemdik janylysular onyng atalyp ótken «Enlik – Kebek» piesasynan anyq bayqaldy. Búl piesada, әsirese, onyng birinshi núsqasynda ru aralyq qaqtyghys – «jaqsy biy» men «jaman biydin» arasyndaghy tartys – jaqsylyq pen jamandyqtyng kýresi retinde kórsetilgen. Búl avtordyng әli tolyspaghandyghyn, әri kózqarasynyng shekteuli ekendigin tanytty.

Jiyrmasynshy jyldardyng ekinshi jartysynda, әsirese, RAPP jetekshilerining qatelikteri beleng alghan tústa Múhtar Áuezov dúrys ústanymnan alystap, ol burjuaziyalyq-últshyldyqtyng jәne órshil romantizmning jeleginde jýrip «Qarakóz» piesasy men tarihy shyndyqty búrmalaghan «Qily zaman» povesin jazdy. Quanyshqa oray, daryndy jazushynyng múnday iydeologiyalyq adasuy úzaqqa sozylghan joq»,– dep bastaldy.

Múnday sayasy minezdeme berilmese, onda ol partiyalyq qyraghylyqtan aiyrylu bolyp tabylatyn. Qalay degenmen de «Abay joly» әlemdik gharyshqa jol tartty. Kelesi jyly kóktemde oghan Lenindik syilyq berildi.

1955-1961 jyldardyng aralyghynda eki ret qatarynan Qazaq respublikasynyng Jogharghy Kenesining deputaty bolyp saylandy. Sonday-aq, Kenes odaghy Beybitshilik qorghau komiytetinin, Lenindik jәne Memlekettik syilyqtar beru jónindegi komiytetting mýshesi, SSSR Jazushylar Odaghy basqarmasynyng mýshesi, Qazaqstan Jazushylar Odaghy prezidiumynyng mýshesi, Aziya-Afrika elderimen yntymaqtastyq jónindegi kenestik komiytetting tóraghasynyng orynbasary, Ýndi-kenes dostyghy men mәdeny baylanys qoghamynyng Qazaqstandaghy bólimining tóraghasy mindetterin atqardy. M. Áuezov mәdeniyet-óner qayratkerlerining qúramynda I955 jyly Indiyagha qyryq kýndik sapar shekti, GDR jazushylarynyng IV qúryltayyna (1955, jeltoqsan), 1956 jyly Chehoslovakiya jazushylarynyng qúryltayyna bardy. 1957 jyly tamyzda Tokioda ótken atom, sutegi bombalaryna tyiym salu jónindegi III halyqaralyq konferensiyagha, 1960 jyly AQSh-taghy kenes jazushylarynyng pikir alysuyna, 1961 jyly nauryzda Deliyde ótken III halyqaralyq beybitshilik qorghau kongresine qatysty, halyqaralyq mәjilisterde sóz sóiledi. Osy saparlarynda qazaq últy men kenes әdebiyetining ozyq núsqalaryn nasihattady, әlemdik ruhany yntymaqtastyqqa jol saldy. Sol siyaqty Músa Jaliyl, Rasul Ghamzatov, Shynghys Aytmatov ispetti úly talanttardyng tuyndylarynyng әdil baghalanyp, Lenindik syilyq aluyna tikeley yqpal jasady.

Búl tolyq marqay jәne danq túghyryna mәngilik kóterilu edi. Endi oghan «dauyl da, boran da, dýley de» qarsy túra almaytyn. Múhtardyng ómir jalauyndaghy «tartys» degen sóz óshti. Ol «danq», «ýmit» aidynynan keship ótip, lauhulmahfuzdyng taqtasynda «ótkinshi ómir» degen sózder jazylghan jaghagha bet aldy. Alda eki jyldyq ómir qaldy.

(jalghasy bar)

Abai.kz